Vaba eestlane , September 23, 1982

              ÄcuMätfL^itiq^ Scction
OTTAWA;^f?g^?te IKIA
. 6 "1 . ,'1
N£WSPA?£
yxi
trsäoB BBfflber —1089.
ILMUB
IGAL TEeSIP^^L
JA NEUAPÄEVAL
E E S I Ä L J Ä
Nr. 71 (2895) XXXI aastakäik Neljapäeval, 23. septembril 1982 - flJ"rsday, September 23, 1982 Üksiknumbri hind 80 centi
USA üksused tagasi Libanonisse
Presidenf Reagan ütleSi et maailm peab tegutsema hirmy
lõpetamiseks Iisraeli ajaleht ja rahvas nõuab Iisraeli valifsyse
, TEL AVIV — Kristlike Lübanom sõdurite veresaun kahes palestiinlaste põgenikelaagris shokeeris
kogu maaihna. Iisrael, kes iga hinna eest katsus endmaaihnä sihnžs endisest tsiviilisikute hukkamise süüst
puhtaks pesta, mässis oma kaasteadlikkuega end veelgi rohkem süüdlaseks, kiskudes maailma hukkamõis­tu
ahiselö ka oma liitlase USA. ^ ° '
USA ' reageeris koheselt, Presi- olnud
dentRönald Reagan pidas esmäs- arvel,
päeva pärastlõunal kõne, nõudes kaasosaliseks või i^emalt teadli-suüremat
internatsionaalset aktsi-kuks tapatalgute toimepanekust,
ooni rahu säayutaniiseks 1 Beirutis. Vihkamise laine, mille veresaun
President tegi teatavaks, et üheks pfõhjustas, on tekitanud mitmel
sammuks rahule saadab USA oma pool antisemiitlikke ja Iisraeli va-väeosad
tagasi Lääne-Beitutisse ra- litsuse vastaseid demonstratsioone,
hu pidama ja julgeolekut tagama, kõige rohkem aga Iisraelis,
Ka oii Prantsusmaa ja Itaalia luba­nud
tagasi.saata-oma üksused.
Reagan nimetas tapatalgute toi­mepanijaid
kriminaalideks, keda ei
suuda ükski karistus küllaldaselt
teravaid süüdistusi Iisraeli Iisrael eitas alul nii teadmist kui
peetakse kas osalt lähedalolekut veretööle. Hiljem on
siiski öeldud, et nad olid 400—500
m kaugusel.
üks versioon näitafij, et valitsus
oli teadlik üsna kohe toimiDvašt.
Valitsuse versioon ütleb, et Iisrael
avastas juhtunu alles laupäeva
te*^o"n vä^^^^^^ teated Beirutist
peetud ja nõutakse peaminister J^"^^^^ valitsuseni, 30 tundi pä-
MenachemBegini, sõjaminister rast tapmise algust.
Ariel Sharoni ja ülemjuhata^^^^
Eitam lahkumist, valitsuse v^^^^
katta? Kuid Liibanoni inimesed keda peetakse vastutavaks tapmis- nik sai tapmisesit kuulda juba ree-peavad
^ saama, ja nad on ko-. tes, kuid veelgi rohkem Iisraeli sõ- de hommikul ja tegi selle teatavaks
genud, et üks veresaun teise järe- j akäigu pärast Liibanonisse,/ .mis ühele kõrgemale ametnikule, kes
le peab kord lõppema. President on nüüd kujunenud Iisraelile ene- otsekohe teatas kõrgemale poole,
nhnetas, ^ ^ sde eriti tülikaks see jõudis välisminister Yit-et
ka Iisrael peah olema õ^^^^ zak Shamirile. Viimane lasi sellest
niad, et pole olemas mingit teed Ka maailma juudid on olnud oma abil teatada armeele, aga seal ——
vahekordade lahendamiseks, kui shokeeritud- juhtunust ja nõuavad peldi, et nad ei tea midagi tapmi-vihkamine
on nü suur nagu oM selgitust. Iisraeli president Yitzhakgest ja sinna kogu asi jäi. 20? tundi UUS koalitsi©©!
ä^ase sündmuse puhul. Navon, kes on väga harva sekku- hiljem kuulis välisminister s e U e s t i M " ^ ^ ^ ^»
Kui Iisrael otsib sellist lahendust, nud poHitikassej on nõudnud era- Q^^^^^^ LacaiBe-^aKSCamCiaB
siis nad vajuvad veelgi ^ügkvamalt pooletut uurimist Beiruti: Vere Norralasest arst, kes töötas põ- Rnivnv T Ö W Q n V c ^ r ^ o o t r J cf
sellesse mülkasse mis on ^nende na üle. Ta tegi. ka kaudse v i^
ees. nõudes valitsuse lahkumist, kui^ % alustatud iubä kölmaoäeval demokraadid a vabad demo-
Reagan mainisa ^ Iisraeli juhid nagu Begin ja sõja- Msaavi^a^id kok^^^^^^
jaspool olijad, kes on aidanud pai- minister Sharon leitakse vastuta-^^^^K^
jude aastate jooksul Liibanonis ko-vad^c^^^^ aivamid et kristlased õieuv^^ , Hehnut
davad vahekorda PLO-ga, Schmidfi ]a asendamaks teda
Skaudi- ja gaidijuhte „Hõbejärve" lõpuparaadü. Pudil vasakult gdr Ene Runge, leedu gaidide ja skautide
juht Brigitte Paliulyte/ ngdr Tiia Kütt, gdr Alice Kullango, skm Ermi Soomet ja skm Süver Kask.
Foto: Ervin Aleve
Umaine kriitika väKstellimiste
keehistamise põhjuseks?
Uusi kogemusi ja kuuldusi kultuurid
välisriikidesse tellimise keelustamisest
iga. Parteid jõudsid oma neljatun- Vaba Eestlases varem avaldatud teade, et kodumaal iknuvaid bja-dusõdä
pidada, peavad mõistma, ' Navoni algatus tuli pärast ühe . , ^ ,
et see tuh võib ka neid hävitada. Iisraeli ajalehe kirjutist, kus nõuti keda juudid ikka veel arvavad osa- ^istmc-üemoKraaüv Helmut Kom -
kui nad end s t e hävitusest väK^^^B^^^^
iä ei tõmba mi& touneoändud tanatalgute pä- .... . ndisel arutlemisel kokkuleppele, et üehti ja -kuju ei saa enam välismaale tellida, on ikka veel selgusetuse
• KReeaSga^n"i kiõvvnnee eeii ssuuuumtmuida vvm^y^n^ ^ rrast^ öaSora^s jaS ö^^^^ _ Mitmed *j ä.derp ärimi«
nõudis sellist WBiriimst et nad ön kaotanud kontrolli Lii- takse lued parlamendivalimised,
banoni sõjakäigu üle. oli See kokkulepe da ülemaailmseid süüdistusi Iis­raeli
Ja osalt ka USA vastu, keda
peetakse kaassüüdlaseks.
Rootsis ja Soomes pole rahuldavat vastust saanud.
N. Liidu president Leonid
Brezhnev saatis ReaganUe kuja,
kiK ta süüdistas USA^d kaas­süüdlasena
Lübanonis vereojade
loomiseL . ,
Iisraeli enese ja tsiviliseeritud öanonisojaKaigu uie. Iisraelis ou see kpktulepe purustas kantsler
Soome suurim ajaleht „Helsin- Mõne aja eest tuli kodumaalt
maailma huvides, kuna ^ j u ü - sõ^^ välksõjana, kust Helmut Schmidfi viimase lootuse gi^ S^nomat" (4. sept.) teatab se- Rootsi kaasmaalane, kellelt Tallin-did
peavad end tsiviüseeritöd nädala pärast võitjana tagasi tui- novembrini ametikohaL o na sadamas tolliametnik konfiskee-maailma
knuiuv^o
Ta nõudis, et uurimusi teeksid
usaldusväärsed ja iseseisvad era­pooletud
mehed. Ta lisas: televisi-i
Brezhnev andis samal ajal idee, et oonis peetud sõnavõtus, et kui
USA ja N. Liit katsuksid koos osutub vajalikuks, siis tuleb lisrae-iisraeU
,,taltsutada'V Wäshingt teha uurimisest vastavad järelr
Valge Maja esindaja nimetas dused. Viimane väljendun tähenda-
Brezhnevi süüdistust ,,täies^^ aluse- vat Iisraeli poliitilises keeles resig-tuks
ja väljamõeldiseks". neerimist. Navon nimetas põgeni-
Egiptus, kes on ainus araabia kelaagrites tapatalguid pidanuid
riikidest.kel on diplomaatilised si- ,,hullemaks kui metsloomad",
demed Iisraeliga, kutsus onja saa- Begini valitsus ütles alul, et nad
diku ajutiselt lisraehst ära Ja süü- lükkavad igasugused uurimised ta-lakse.
NiMid aga n ^ asjaolud mil t^ oleks kuulutanud välja uued tuuri Ärad, kel on soome lehtede ris „Sirp ja Vasara" numbri. Kui
sellisena, et nad õn õnnelikud, kui valimised. Valitsuse krüsi põhjus- teUimiste uuendamisel olnud mee- reisija protesteeris ja ütles, et ta
nad aasta pärast sellest põrgust tas välisninister Genscheri lahku-pääsevad.
mine koilitsioonivalitsusest.
les, et ka välismaa lehed tuleks tahab seda lugeda, vastas venela-tellida
aegsasti, on viimastel päe- sest tollivalvur: „Aga kust me tea-vadel
elanud üle suure vapustuse; me, et te seda edasi ei anna".
USA icaitseminišter süüdistab N. Liitu
sunnitööliste kasutamises go«isita
Helsingi tähtsamad raamatukaup^
lused teatavad, et eesti kultuuri-lehti"
ei ole enam võimalik välis­maale
tellida.
Nende nõukogude lehtede nime­kirjast,
mida on võimalik tellida,
on ära jäänud „Sirp ja Vasar"
(tiraazh 61.500), „Looming"
Näib, et esialgu on erimaadel
asuvate tellimisfirmade tingimuste
ja informatsiooni vahel suuri eri­nevusi.
N. Liidu ametliku ajakiijandois®
kataloogi veilsiooni avaldas Va°
ha Eestlane ©mavl4,
numbris.
„ , , A c , ^ T ^ n n ^ ^ T - (18.000), Eesti Loodus"^,Noo-^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^ ^^^^^^^
distas veresaunas kaassüüdlasena gaei hiliem ütles et võib-oUa ta v - USA kMtsemmister Caspar Wemberger üt- j-us", „Horisont", „SotsiaHštlik Kuivaga peaks osutuma tõeks mo-distas^
veresaunas kaassüüdlasena ^^g^^^ le«s, et toendid aina suMenevad, et N.LÜt võib k^^^ Põllinia andus" ia Raadioleht" ne firma informatsioon, et nende '^^id pan^^^ Aasias Lääne-Euroopa^. nSle S^tei kultuuriajakirjade väljaandmine
Kuid paljudes ^^^^n^^ ^„ kodumaal lõoetatakse, siis tähen-
Euroopas ja mujal maailmas on juurde; ei mingeid uurimisi. muudele vastuoludele õlijnhtmestiko ehitamisel;
Erasektorit loodetakse
kontrolli
• Weinberger ütles siiski, et tõen- jardil dollarit kõva valuutat aastas,,
did ei ole veel kinnitust leidnud, millega N. Liit võiks suurendada
kuid need on suurenenud mitmest oma relvastumist. Lisaks Lääne-allikast.
Ka inimõigtiste eest võit- Euroopale energia andmisega, va­levatelt
organisatsioonidelt Lääne- rustaks see torustik ka kogu N.
Saksajnaal, kus kardetakse, et po- Liitu energiaga,
liitilisi dissidente kasutatakse sun- ^
M^fes võimalik, on keele- ja kirjandus- kodumaal lõpetatakse, sus
teaduslik „Keel ja Kirjandus". daks_see eesti kultuurile halasta-tJhest
raamatukauplusest on kü- oiatut surmalööki.
sijaile vastatud isegi nagu lõpeks
nende lehtede ilmumine aastava­hetusel,
kuid see on arusaamatus, kinni-
TORONTO r-. Pärast pikäajaüst kaalutlemist^^^j^ vaikimist oma sei­sukohtade
üle, tegi Ontario peammister William Davis teatavaks ma­janduslike
raskuste stabiliseerimiseks tehtud püramised palgatõusudes
ja mõnel määral kähmdades, kuivõrd need on provmtsivalitsusest ole- mist, olevat need küllaldased
nevad.KontroÜ on süsM üheaastane, alates 1.^ kestab ko- siselt muret tundmiseks,
nitöölistena torustiku ehitamisel,
kuna see on N. Liidule väga oda­vaks
tööjõuks.
Kuigi; tõendid vajavad kinnita-tõ-gu
järgmise aasta. Palga- ja ihinnakontroM alla ei kuulu erasektor ega
väiksemad omavalitsusasutused.
Ajakurjade telliniisvõhnaluste
lõpetamine ei piirdu ainult välisrii­kidesse
tehtavate tellimiste osas,
. ,. . r ' u J. . vaid ka kodumaal on tugevasti
tasul aj^urja ^oommg*^ f!^^- ajäkulade ja-lehtede t^^^^
metaja^^Ue Km^ mng „S,rp ja hUdalud,^ Ä^^^^
, Vasall* peatoimetaja L. Laks. seal Mlevaks aLaks
Eesti ajaleht „Teataja" on oma- kirjata jääma. Ka seal ei o l e -»
korda uurinud olukorda Rootsis dud põhjust, millest see on tin^-
ESSELTE ajakirjanduskontoris, tud, kas tõesti päberipuudusest või
\ kus on öeldud, et selle agentuuri on muud eesmärgid eesti kultuuri-
BüENOS AIRES — Pärast koi- kaudu ei saa 1983. a. alates enam ajakirjade piiramisega.
lälievõimut
Hinnad, mis ön määrat^^^ Kuid neil on siiski kollektiivse pal-sivalitsuse
osakondade poolt piira- gatõusu kauplemise õigus, kui see
takse 5%.ga, nende hulgas õppe- jääb provintsi poolt ettenähtud
maksud, mcotorsõidiüdto ja^ auto- normide piiridesse ja mittepalgalis- f
Lisaks USA-!e on Prantsiiase^ ja mekm valitsust, kus jäid ,,Sirp ja Vasarat" tellida.
Lääne-Saksamaa vaUtsosed. lm- ära laevastiku ja õhujõudude esin- . , „. .
banud ka omalt poolt seda kü- dajad, on Argentiina sõjaväeline ^X^r""
sunitetuurida.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ h ma kaudu, mis toetab koostöö.
USA valitsus muretseb, et ffaa-isT ATI riiaf „A^^„VC ^ritze raamatuteemndusega, saa-juhtide
load, provintsi parkide tel- tes küsimustes.
. gitamise load, kalastamise ja jahi- Peaministri palgakontrolli seadu-pidamise
load, Ontario Hydro ja se vastu protesteerisid umbes 3000
Consumers^ Gas hinnad, Ontario vihast tsivülteenistujat, karjudes
Liit lõigata
duslikku tulu, kuni kümme mil-
Place piletihind, GOTransit ja lin­nasisesed
bussipiletite hinnad ja õl-lehinnad.
^
Palgatõus rohkem kui 5Q0.000-le
provintsivalitsuse, koolivalitsuse ja
haigla teenistujaile hoitakse selle
aja jooksul 5% ulatuses. Teenistu­jad,
kelle aastapalk on' al­la
$15.000 võivad saada suurema
palgatõusu. '
„streik, streik, streik!" ja põleta­sid
parlamendihoone ees peaminist­ri
kuju. Vihaseimad kontrolli vastu
olid kooliõpetajad, aga prptosti-streik
ei tulevat süski arvesse.;
Samal ajal kuulutas välja oma
kitsendusabinõud Quebeci provint­si
peaminister.
aktsepteeiinud pensioneeritud ar- f ^^^^^ l^^^'. ^IrnT^se »Kiü-mee
kii^dralit Reynaldo Bignonet ^^^^ 3^ ^^X'''^^'' ? ^""7^'?^^
uue prasidendiria pärast Leopoldo ^^iTJ^^^^t^jJlT^^^^
Galtleri lahkumist ja sõjalist kao­tust
Inglismaale Fälklandi sõjas.
iseseisvana
HAAG — Hollandi fiiiantsminis-ter
esitas parlamendis 57,8 müjar-di
suuruse kokkuhoiu eelarve, kus
kus need palgatõusu määrad on on ettenähtud tõsiseid vahendusi
anded tõesti lõpetavad ilmumise Toronto ajalehe ,,Th€ Sun" pea-või
keelatakse nende välismaale toimetaja Peter WoSüiington, kes
saatmine, tuleb vaid ära oodata, kukkus läbi konservatüvide partei
Selle firma tellimislehelt näh- Broädview-Danforth valimispürkon-tub,
et näit. väljaandeid nagu na kandidaatide valmise koosole-
„Eesti Loodus", „Looming", „Löo- kui, kandideerib iseseisvana, „pal-mingu
Raamatukogu" ja „Noo- jude soovü", nagu ta oma meele-rus"
siiski saab Rootsi tellida ka muutust nimetas. Esialgul ta ütles,
1983. aastal. et ta ei mõtle seda teha, Opositsi-
Ilmselt paistab, et Sirp ja Va- ooni ja konservatüvide partei juht
MOIfrE CARLO - Monako ku-
. . ningli]^ palee võttis tagasi oma esi- „v...„ .« , . .
veelgi madalamad mitmete muu- avalikes kulutustes ja rekordüine algs-^ avalduse, kus öeldi, et prmt- sarat" ei lubata väHsmaale põhju- Joe Clark reageeris Worhmgtoni ot
do kitsendustega. ^ puudujääk. Eelarvet nimetatakse sess Grace suri autoõnnetusel, mü- gel susele kiü-esti, öeldes, et ta on ül-
Seal on lubatud palgatõus tänavu karmimaks rügi ajaloos, kus õn et- 'le põhjustas vigane pidur ja aval- ' latunud ja pettunud, et Mr. Wort-
. . 4,5, tuleval aastal 4,6 ja järgneval tcnähtud kitsendusi sotsiaalabis, das seileasemel selgituse, et ars- et sellle ajalehe veergudelleidub hingtön murdis oma sõna. Glark
kogujad, kel on streigioigus, on aastal 5,1%, mis on poole võrra tervishohis, palkade külmutamine-üd on teinud kindlaks^ õige rohkesti kriitikat okup. soovitas, et Toronto konservatiivid
see ara voetud mmetatud aja mad põhjustas EestiS esinevate pMudiiste ja toetaksid oma valitud kandidaati
nõudnud. ettevõtete töölistele. ajurabandus. väämäheJe kohta, • Bül Fatsist
SeÜe aja Jooksul õpetajailt, linna­valitsuse
töötajailt, nagu prügi-
\