Vaba eestlane , February 15, 1979

              Nr. ir
läbilõike kanadalase»
iagi tähtsamat kni jää-ei
ole midagi häbis-landayat
kui Kaüack
I mängijatest koosneva
lüüasaamine mõnd
il turniirii.
[juhtus möödunud aä?
fK Ja sealjuures saiö
võrdlemisi alandava
liseks. Nf. Liidii rahvas-lyastu
võisteldes võit-
^ese mängu 4:2, kaota»
ja vümas^e kolmEnda
li 0:6! Selline armetu
mõjus külma dushM-ladas
ning kanada IBO-j
ajakirjahikad, trenne-jjad,
kes teenivad oma
lete eest sadu tiihasi»
|d aastas, ei oska sele-see
kõik juhtus,
igüd yeijelastega olid!
[National HockeyLea-ei
suuda see ieeven-klaste
riivatud tundeid
Bt, kuna venelaste yäs-
[OTL meeskond koos-fmõne
erandi kanada
>ige paksemast koore-lesküdetud
staaridest,
maaümaš ei ole se>
[äliedaseltki võrdset,
•r- kuidas see kõik
spördiajakirjanikadt
d ja pängijad nula-la
kaotatud prestüzM
mis oli Kanada
[aotuse põhjuseks, siis
oletamine ei olegi nii
yeaielaste võifc pole
müstiline kui see esir
Esmajoones peavad
estama, et venelas-ies
laevad nad JÕu-jkokku
maailma kõige
yalmistatud ja tnhan-te
hulgast väljayati-
:oolitatud meeskonna-
N. Liidu rahvusvahe-
. kaitsmiseks uastate
põhjalikuma treenin-
Imistuse. Kõik vene
liikmed ön era:koräselt
selt tugevad ja suur®
iega mängijad, kellede
ipsed, kellede peale-lavad
ja kes valda-jldmangu
finesse. Kui
r Imevad selle inees-
I mängima, siis ei aita
le staaridest kokkuklo-fnnast,
vaid väijavali-
J peavad läbi tegema
(treeninglaagri; kns
sulatatakse iibeks
Imoodustatakse sellest
stiiliga tervik.
kanadalastele Ja
fe juba ammugi selge
ide National League
|e enam rahvusvaheli-semegä
ja on kaota-la
võlust. Kui mees-
Inevad üldiselt ainult
st ja teised iilejäämid
tinasaapaid kandvaid
i-usikatega oma k ^ v i
võimeid täiendavad
ei ole sellistest
st rahvusvahdise
les eriti palju loota Ja
kanadalased sellest
I seda parem oleks see
3skondade vcimeteie
tuleyal kevadel NBL
I Mmaailma parimais
''Stanley i)up üle aii-jaks
iga kanadalane
südamele panema ja
is rahvusvahelistes
J ei ole siin tegemist
(guiii kolmanda järgu
j t e , et kõigis kommta-ides
jätab töödistsip-
|lju soovida. Võib-olla
on olukord sell<^
Poolas, kus külmade
lumesadude ajal iga
mUjon töölist ja tee-puuduvad.
See
Js 8 protsenti tööliste
piing selline suur arv
ptavad selleks tõhusalt
aola produktsioon kõs-
(märgatavalt väheneb.
paatsas on tingitud t a r -
toiduainete puudi-
Isusest, mis võtab ini-fUDdise
töötahte. SesV
Ida kuid selle t ö ö ©sst
k.3)
'TMlXitiiV^t*™
mmm
-17. ja 18. v0®lBff. iff. Te
m, 151-(5141o ' '
Eestete Kesknõukogu Kanadas
jijlhatu^ koosoleM selgitati i
märtsilIcoiTaldiatava ,,Sõim ko­dumaale"
kasva büsimusi.' Koosole-^
M olid kõne aü ka Nõukogude
Eesti Riikliku AkSadeemilise Mees­koori
Ameerika ringreisiga ülien-duses
oievajd küsimused. Selles as­jas
feüsimuse selgita­mist
ja selgitustööd Kanada võif
mude juures.
Järjetedne,,Sõnast
3^9" to^dflta^ pü-
^apäeival, 4. mäilsil^ 1^^^ 4 pX
Käesolova aasta kava korraldab
EKN jtoDostöÖs fefete (&rgaHBatsioo-iMegä.
Kava muusikalisa osas
esinevad Eesti Kuastide Keskuse
muusikav^isilüste laureaadid.
K. Jõgi
körraadada Ottawas
le Rahvusvalieline Ka­ravan.
Selle üldfcoiraldallaiks on Ot-
.0
o •• *• e
Torontos 4ollmmud'2teias® mmsSkakomvei?^^ ^ t ««?
virtuoosi Lndvlg lu&til lesk Ämanda Juht. Inimesi on andekaid ja vähem_ andekaid, vahnu^^^^
; - v ä h e m : V ^^
'. •seväi; jav^ eliusuIitiiiMlsega naisi tti, seda. ori Ämanda Juht
Mis oma mäSeste
Ta jutustab: ,^fiis viis Ludvig
Juihti muusika juurde? Ta oli vist
niisuguseks sündinud. Ja siis mui­dugi
¥äägvere, ta sünnipaft.
Väägvei^ jiiiiatas Taavet ¥irk-haus
pasunakoori, ta. <po8g Pe©-
ter vüuliorkestrit. Ludvigi isa
mängis ortkestris trompetit, ta
õde mängis o r f c ^ i s ja taMg
mängis juba seitsme aastasena
trombooni, tromipetit, flööti, jä
klarnetit. Kümneaastasena oli ta
Virifchausi •; orkestri'
m C^llege St. Twönt© ® T e l 922-1300
ütlesite meie \kbmplimente Jõuluvorstide eest, mUI®. m l T$!I®
meie südamlik tänu. Et teile meie vorstid vaga^^^^m sifis
aiiname teile nüüd tasuta 3 yerlycirsti iga $10^— väai^ses oste­tud
kauba eest v5i koi eelistate smtsnvorsti^ süs võite ssiada
seda, samuti 3ryerivoröti asemd.^^^^^;
S@e iiiciks^ ciiiiylf C0LLE6E
ölcif es f öMsesf kyni 31 vMÄIH^SINI 1 f f f
Meie p(ie T a h u l emiekui^^^^m
Püüame t4ie teenimise! teha 0
PEOLÄÜDÄBE VÄLMISTAMII»ffi;, toiiü koju toomhie Ja smm-rimine
teie kodus meie eestlasest teenlätrajate poolt^
Kõik saadused on valmistatud eesü retseptide järgi.
©sstlaääe Osa korraldajaks end. 0^
tswa Eesti Seltsi m
1^ada.To^^
Ottawas 21.
Mti õhtu kioitaldustööd areneivad
ladtEsait E K N äbiesSmehe Ottawas
W. Penti juhtimisel. Balti Ä
löefval OB lahtud ©tte ka mõned
kokkusaamised ÄismMistesriü-m
i s / / \ \ [ : '
Esimeas ü. P e t e ^
Äsolekuit o h i k o n ^ ka­vatsetud
an, ,,Emesäksa tori"
ringreisist Am^ikas, mis võib
puudutada ka Kanadat. Otsustati
jätkata Kanada võtoude juiires
Smämuse sdgitaalLst ja teha vaja^
Ä3m jsalgitus^^ koori rmgreisiga
Äpitoes, 'ülešk!srkiyais-:fcüsim
sh. :
FeeteF Virkhaus oli
simäng^a^ Ludyig mtrndkuS
vaatas ja jälgis kuidas seEe
suure pilli seest häält kätte
ds^, mitte ainult madalat süga­jat
bassi: vaidi-pamia ta h e i te
ma nagu viiul Jsi. tshelo..
üh(8l päeval võ<ttis ta
fcäitte või siüUe, aim ei tea ja män­gis
sellel malm ema ©simes© lop.
Ta oli siis 14 ©.vana, Aga siis juh­tus
iiii, et Isa saatis poja Tartus­se
põllutöökooli, pojast pidi msr
ma järglane, äga õppinud ta-luiperamees.
Xiudvig jä,ttis ema
piüid Isalk^ ei tuleks ikii^
satust Agaikiusatus
. Ä . MAIST
üheks huvttavaks ettekandeks. I
©esti kontmhassikunstnlkü^^-M Äman^ J u h f i
loeng. P i l d i Ä. oma abikaasast Ä k a ^ pidamas. >
ei talhteid lau a » ta varem, 1940. a., esines ta New
Yor^ maai^ 30.000
pealtauilajale... see oli ika suur
sümapllk.^ •
feontseri^ ähda. See oli tema
paar Äialat hiljem mängis ta ki- ; liäiaM.
konträbas-mlr
Padva- oH:New Y ö ^
müd ja; kkjutas' sealtv ©t
OE
,,01xa sife y®ei • äreskiicooli õpila­ne,
kuus- või ^itseteist asistat va­na.,
s i i / ^ t n t v ^ ^
dš hakkas LüiMg „Vain!e-muise*
V ikoiitsertidele
saatma,
solist. Olin ju samuti maalt ja
vaevalt mul muldd oleiksiki olnud
vÄoaiik kx>ntsearte ktdast^^
1934. a. jäaimaris
New BositM Dixikestrit jUr
hatas sife kuulus teontrabässimi^-
gijÄ S. ICoifösevitsky, k ^ Lud­vig
varemalt Helsingis oli koihar
nud, kui nad mõlemad slte
B32 COXWELL AVE. TOKONTO - - T E L . 425*0638. iŽI-OT
^SUUSAD^ SüüSAVAEüStUS^
V-^ PAADCTARBED, PÄADro JA MOOT^
Ir teis^. ~ ' reedelü: e--8/5^, ^ 1 ^
fooniaorkestris mängisid Sibeliu-s
© j a l f e E k a t o aü,; Nii
sai iudvig võimaluse Bostmi
siümfooniaorikestrile Sftte mäaigi-da
j a talle aniti leping. Nii, leping
oli tai taskus, aga
feokimtalek lõpetajatele ^ jä õpüas-tele
on lükatud ©ifesi 28. aj
1- "
23 WE8TM0RE Dr.,
Kesdate, Ont M9¥
' Toi 745-4822
(Algus
d saa. Isegi .süüa? - M l i eM vaeva
näha jä oma konti miarda kui kom
Muništlik süsteem o n tõestanud, e
ta . ei suuda rahuldada inimeste
elementaarseid
: määratud hukkumiS'
varisemisele?
Lääneriikide
kirjanike arvates m Fcoia suuri­maks
probleemiks majandussüs
f[/msd kaootiline parandamine. Nii
on ühel majandusalal väga vähe
bntakte tefe^
sektsioon töötab iseseisvalt niig
vithemaa. erinevate.' sektsioonide
. valiisl süveneb iga. päeyagja» Antuä
olukorda iseloomustab võib-öHa
kõige tabavamalt Varssavis ring
liikuv väike lihtne anekdoot, mille
järele vabriku külastaja küsib
üh^t toõ^ülevaatajalt:„Miks
vaikest kerget karja lükkavad kolm
meest?" ^Sellepärast, et
mees on haige ja vües mees läks
puhkusele", vastab töö-ülevaäta;
lakoonüiselt
Sellest lootusetust olukorrast ka
sutakse välja rabeleda välislaenu
cBega, kuid-kurvad kogemused Mn
raitavad, et välismaalt saadud abi
pikendab ainult praegust agooniad
Ja ei lahenda vüe mehe kärude
kommmiistlikku süsfteem!.
esine*
mist, igat kontserti suureks mo­mendiks,
näiteks need 18 kont­serti;
niis U Soome, Talvesõja
ajal Soome a b l s t a i ^ ^ üle
Soome andis, siis üle 30, kont­serdi
Teise maailmasõja aja!
ameerika
. de^ haiglates.. „.- Eaeed
lynESiÄDELDISi
V.IVANS
m3374
,,ICus asuvad Ludvig Juhti ma­terjalid,
t& traaišferiptšiooaiid
kontrabasslie, ta enda helüoo-msig,
eesti rahvalaulude seaded?"
„See kõik on praegu minu käes.
1935/3Ö. Vahepeal tuli aga ära on olnud niLpalju
elada. Ta mängis iga! p ö c l . m i s i , Indianaipolise raamatujkiOgu
õppinud I FeterhwgSs ja Soomes
Ja 1921. a. sSItIs (ta Berliini,.ta
aga see viiks meid luga
mid on mälestust..
mia: õppejõu Paul JuonI j i u f^
• jpas: t© olite ..oma^aifeikaäsä^
kaasas?": ^ /
ooperiifcoolis olid veel lõpetamata;
SIi, Ludvig läks tel. Kui Bostoni
sümfoonia hooaeg läbi säi, tuli ta
mulle Eestisse jäingi, k a mina olin
siis' valm^* j a sügisel (tulime me
koos
seda pidas ta väga tähtsaks, kont^
abassi kui soolopiili jaoiks pol­nud
p d ^ muusikaliteraituuri,
täielik vaakumi, täielik põud. Seal
hakkaski Ludvig tshellomuuslfeat
kontrabassile ^ ÄdmÄ;
i ei olnud ®ee jü nii, et
mine ja öpi j a (täienda esmast.
Ajad olid praegustest hoopis ©ri-nevad.
Kusküt pid! imha tuteia ^ft^xianda M i t <m feogü ko-ja
seda tuli ise toüda. Ludvig v j ^ ^ ainult Ludvig Juhti ehist
t^tnte oikestr^ j^^^j^
i he. Suure vaevaga saan ma iteada,
et ta veel ipraegugi annab koat-
Nii algas meie Boston! dia, Lud­vig
mängis seal 24: aastal. .>
lill oma Sl
tes,
mocnia
tah%saada team noodikogu, siis
New Jersey raamatuikogu, Sfestis
on avaldanud Tallinna muuseum
soovi, siis muidugi
Örigirmlid jäävad aga-minu
katte, aga ma olen otsusta­nud
koopiad tsaata Tallinna, mul
on hea meel 'kui eesti noorus
saaks kuulda ja õppida tema tõe
dest ja neü tekiks ülevaade,
Ludvig Juht on saavutanud."
,^us Ludvig Juht suri?"
„Bositonis, 22 aastat tagasi,
ma ta haiglasse vüsin, pöördus
ta uksel ringi ja ütles: ,4maaida,
kui minuga midagi juhtub ja ma
enam itagaSi ei tule, põleta niind
ära ja kui ük^ord Eesti vabaks
saahy siis ma tahaksin, et mSm
tuhk saaks lamada meie vaba
Eesti mullas." '
IJHIL[l|B ^I.IIJ
Laenu vajaduse korral kasutage
Toronto Eesti Ühispanga maMaM
laennintresšiml^sld.
Intressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenad on lalitifi®S.
P@?soiaaÜaeniid on laenavõtja surma või Jäädava tõövõlmetiise
pühui kindlustatud $1» 090^ ulatnsesa ^
ÜHENDUSES ON JÕUD! , '
M l l l - | . | - l , I I U J . L j m i l l l>J
1922 esines Lud- serte ja et ta koos Ludvig Jiihti-vig
M i t oma esimese Iseseisva; oin andnud mhbes; paarsada
kontserdiga Berliini tuntud „Mieis-tersaalis".
See avas talle uksed
„Kas olite Ä juba abielus ja
kä Berliinis?"
,',Ei. Ma ikka veel viivitasin. K u ­ni
siis 1924. ä: pakkisin oma os­jad
kokku ja sõitsin
ni järele, tais me
,3.ga Boston — kuidas
Juhit sinna sattus?" • -
;'.,;Mfe.^ tulime, Berllitü^^^
tagasi Vahepeal muidugi oli tal
palju iesitiemiši, elasime kaks aas.
tai; Londonis, fcüs Ludvig oli ,;Sa-voy"
orfeestiri sdist. ta^^^
konitserte Eestis, Lätis, Soomes
ja Saksamaal. Aga palju sa neid
ikka arnmd või kui ftihti samas
kohas? Ludvig aga (midagi muud
kontserti Ludvig Juht on aga
koikku andnud üle. '3'5Ö- soolotent-
99
sunr
ja suur patrioot, kes viis koni-rabassi
Väägyere talupoisi ^•
sadusega soclDpilSina maailma
suurimaks simapilguks?"
„Ma e! teä, ma, tõesti ©i tea. Ta
elu oli suurte silmapilkude rida.
Aga -võib-olla siiski see kui 104L
aastal tolmus New Yorgi^^
4nooniaorkestri 100. aasta juubeli­kontsert
jä teda paluti sinna ®o-lisitiks.
Kui ainut mõtelda kui pal­ju
suuri ja häid kunstnikke maa-i
m täis on. süs muidugi oli see
suur ..tunnustus. Iga ^kunstniku
elus olekssee suur mjOiment. Aas-
Paiju tahaks veel ^küsida, palju
oleks veel jutustada. Me kõik ole-me
ju huvitatud rahvusvaheliste
suuimeesite elulugudest. Seda
suurem aga peaks hleie huvi ole­ma
Ludvig Jufiti elu ja saavutus­te
vastu, kes on veri meie verest
ja liha meie lihast.
See materjal on praegu veel
kõik elav ja kättesaadav Amanda
Juhti erakordses mälus ja jutus^
VALLI VOITK
$35..
$18.
1 9 . $10.5®
$58.
$30.
$16.
Yi veerandaastas 9l3.->
A a d r ^ muudatus #centi. Üksiknoml^i hind 40
: laisada aadress^^ paMme inärMda ,,POSTAL
128.
>15.
tl
ii
Bxzjxroi xaaz
VÄRSKE LOOMULIK
ESTÕ MUf ÜÄL FÜND, LTD.
AMsia" häM' 9. veebr. .'$8.02''
King St. W., Room
Tomn^O, Ont, M5H 1J@.
feleföi päeval -§64-1131 •.
õhtul 925-6812
2-, 4-, 14- ja 30-]
/'-..'nõudes.
Tel. 447-2539 (Eerme)
KÕIKIDEKS"
KINDLUSTUSTEKS
m2.Bathursft St, 4 M
(Bathurst-St. aair)
Telefon kontoras 653-7815 Ja
653-7816 1
Toronto Eesti EJv. Luteriusu
Kolmainu koguduses cai aastast
aastasse tähistatud Eesti Vabarii­gi
aastapäeva. Eesti iseseisvuse
väljakuulutamise päeva piduliku
jumalateenistusega: iiing seejärel
toimuva koosvübimisega kohvi­lauas.
K a sel aastal pühapäeval,
• 18. veebr, toimuval jumalateenis-i
tusel on aukohal Eesti sini-must-valged
värvid meeldetuletuseks
meie maast j a rahvast. Jumala­teenistusel
laulab SüviaPreem
Järgneval koosvübjmisel kiriku
saalis on naisringi poolt kaetud
kohvilaud. Päevakohase sõnavõ­tuga
esineb mag. Jüri Härmatare.
3
Pangatshikk või posti ndiakaart kirjat&dsä
Frea Esionifui Pnbllshers n i ^ ^
Palim muHe saata VABA EESTLANE aastsfes / pwlaaslÄ /
veerandaastaks— tavalise / Mripostiga alat^ p , — "
197--. Tellimise katteks lisan $ i - - - . ^
rahas / tshekiga/ rahakaardiga. (Eato saak aliilft Äkiffjas).
tflOX
UI