Vaba eestlane , November 17, 1983

              '•Au-:
VABA EESTLANE neljapäeval, n.flovemM 1983 — Thuisday, November 17,' 1983 Nr. 85
^H|'{^Ky-T<f1.'i!'.lV8-l^
¥ABABE EESTLASTE
¥ABÄgESTLÄME
VÄJAANDJA: O/ü Vaba Eestiane, 1955 Leslie St. Dc® .Mills,
Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA: Hamies, Oja
•TOIMETUSE .KOLLEEGIUM*: Karl Arro, Heino-Jõe, Olev Trto
TELEFQNID: toimetus 444-4823, taHtus (tellimised, kuulutus^p
' j V ekspeditsioon) 444-4832
TELUMISfflNNAD Kanadas: aasta $ 5 1 , poolaastas $28.—
ja veerandaastas $15.—
TELIiMISmNNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—p pool­aastas
$35.— ja veerandaastas $18.^
Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70
KUULUTUSTE HINNAD üks toU ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—,. esiküljel $5,
P R E E E S T O N IA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesUe St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
iillllliiinillliSllIEllllllIlillll^llllllllillllllllllilllllllilSI^
Antikommunistlikul demonstratsioon^ Angelese raekoja ees kõnelesid Los Angelese linnanõukogu esi-mes
Michael Antomovich (vasakul), ÜSA kindral Gordon Sumner j a Balti Yabadusliidu esimees Valdis
Foto: Avo Piirisild
,,Suare iSotsialistUku Oktoobri-irevohiteiooni"
aastapäeval 7. no­vembril
toimus Moskva Punasel
Valikul taas traditsiooniline sõja-
Yäeösade ning Venemaalt j a alis-
^tud riikidest kokkutoodud rah­vahulkade
piu^d. Lehvisid luge­matud
punalipud iiing kokkutoo­dud
rahvamassi õilgadel kanti sadu
l<M>istmgeid ja poliitbürdo liikmete
pilte. Ja nagu avaliselt kogunes
Ikpgtt seda värviküllast spdrtaaklit
Lenini mausoleumi tribüünile ter­vitama
ja vastu yõtma polütbü-ifooks
tituleeritud kommunistliku
piartei kõrgem juh&ond. N a^
tontlikud tumedad
jud astusid vanad raugasttmud
niustades inantlitep ja laiades kü­barates
voimume]|ied üksteise jä-irele
tribüünile ja rivistusid barjää-
M : äärde sdles yõimuastmestikü
j^estiises, mida nad nähtavasti
ise täpsdt teavad^ kuid mis välis­maailmale
on sdati olsmä sQure^
milstee^ Puudus ainult üks
— Nr Liidu kommunisäiku partei
feäisekretär ja riigi p r ^ d ^t
Andropov, kes on momendil Ve­nemaa
kommunistiikus impeeriu-
Eiiis kõige suurem võimumees, nii-iteldaiprimus
inter parea
se
Andropov pääses võimule, män^b
otsustavat osa ka võimuvahetuse
perioodil ning jääb suureks või-muteguriks
ka uue partei
retäri ametisse alstumisel
(V on nüüd õrna
kõrgel võimupositsioonii olnud
peaaegu täpselt iüs aasta ning te­ma
võimete, kavatsuste ja saavur
tuste kohta on juba võimalik tea^
tavat konstruktiivset pilti kujunda­da.
Selle pildi äärejponed on siis­ki
veel praegia ähmasevõitu, kuid
ilks <m —. Andropov ei Ole
see reformaator ega - uute ideede
ral^endaja nag;u seda esialgu lää-nemaaihnas
arvati. Ta on läbinisti
vana kooli bblshevik^ on tsilla-hud
põhiliselt kiduhud raduv mis
on viinud nõukogude majanduse
ummikusse ja röövinud elanikkon­nalt
ii^nde põhilised õigused. Vä­lispoliitiliselt
on ta ajanud impe­rialistlikku
vallutamiSpo^^
le tagajärjel lõhed kommunstlikn
ja demokfaatliku maailma vahel
lidevalt on suurenenud^
21. oktoobril toimus Eesti Kultuuri Ü I ^ loeiaguõSiitu Eesti Kodus,
Vancouveris. Seekordseks lektoriks oli dr, phÜ. Lou Goble, The Kalevide^*0oe: Kalevid) autor Eugene,
Novembris 1982 ihnunud ning 2a 00^^
neline fantaasiarömaan oli äratanud palju tähelepanu enti nooremate ja mltte-eestlaste hulgas. Seetõttu
ElptJK oU huvitatud autorigaii^ 1
Kuna loeng toimus inglise kee- tähtsam kui puht-kirjanduslike küt teised EKÜK külalislektorid
lesyoH arvukas kuulajäskoimaska^^^p^^^ ajaviitmine. annavad oma panuse ka meie
toadd^. Lektorl^vaikm^ Ja^^te gpy i s u s e l esinemisega, seUega
feerryk^nevus^s^^^^ rikastades Üli^astete4nisi^ö^^
tensuysele kuulamisele. Üh o s a - -
võtja pihtis, et ta veel järgneval
päeval ohnid väga tugevasti kuul­du
mõju aÜ.
Lou Gpble on endine filbsoofia-professor,
kes müüd on pühendu­nud
kirjutamisele. Tal on eriline
huvi fantaasiaromaanide vastu, näi­teks
Tolkieni „Lord oftheRings".
Ise samazhanrilist teost kirjuta­ma
hakates Ja ideid otsides iat-seisukohtadega
kursuse raaniides.
kus külalislektorina esineb ir. järgnevaks semestriks on läbirää-
Jüri Knnnan niinoisist kimised toimunud kahe tuntud
,,Kaievipojä" tõlkijana ta käsitleb teadlasega, kes lisaks kohalikku-meie
rahvuseepost. dele jõududele toovad Vancouveri
Nü Lou Goble, Jüri Kürman kultuuriellu vaheldust.
maailm, kaasa arvatud
mõul^ogttde riigi oma elanikud,
olid imestanud Juri Andropovi
puuduinisest N. Lüdss kõige täht­samalt
riiklikult siindmuselt. Se­da
polnud kommunstliku Vene­maa
66. aastase ajaloo v£Ütelvä-irem
kunagi juhtunud, et riigi e!si-mene
mees oleks eemale jäänud
oktoobrirevolutsiponi paraadüt
Mis oli juhtunud? Kui ametlikult
poolt teatati, et Ändropovil on
külmotus, siis leidus sellele vaban-teele
vähe uskiqaid^ Jst seda piõh-jendatult,
kuna partei peasekretär
on avalikkusest kadunud juba au-gusÜBniust
saadik ning Tahvast ei
^ttda rahustada isegi „Pravdas^^
vahetevahel av^datud Andropovi
läkitused ning tema tohutusuured
, inida kaijiti elusa yõimu^
aseainena Pimasd Välpkul
paraadil,
Viimasel ajal on läänemaailmas
Qaialt levmud arvamine, et Andro­pov
on läbi ja lõhki haige mees,
kes kannatab neeru- ja südame­haiguste
aja ning ei ^e võuneline
oma kohustusi täitma. Eriti muret
tlunt^kse tema rivist yälja langemi­se
pärast p i ^
selt pineval momeiidfl,mU pinge
tuninarelvastuse vastastikuseks
f iiramiseks on jõudnud oma hari­punktile
ning Venemiaalt oodatak­se
kindlaid seisukohti rahv
lise krüsiolukon^ lahendaniiis^
Kui Andropov on nü
et ta ei ole enam suuteline ava­likkuses
esinema, siis tekivad kaht-lliEsed
::ka: tema. vaimsete \yõimete
sphtes.: ^'
:.;:01ukord;offl s«^a k r i l S i i ^^ '®t
Andropovi rivist välja langemine
toob NoitogudeVenmaai para­tamatult
kaasa uue võimuyõitiutse
ja sisepoliitilise kriisi, miMe laine­tused
avaldavad mõju ka rahvu&=
vahelisele oluk(»rrale. Läänc»naail-mas
ei oska ka kõige paremad
nõukogude olude eksperdid ettie
ennustada, mis J võib juhtuda
Moskvas haige ümmiehe taandu-^
bolshevikuna ei ole And­ropov
asunud praegust süsteemi
ümberprganiseerima ja reformeeri­ma,
mis oleks pealegi erakodselt
ohflik samm, vaid ta katsub seni­se
süisteemi alusel elanikkonnalt
väljia pigistada nii palju kui võK
majük. Sellise majanduspidiitka
tüIemnKsed on siiski väga minimaal­sed.
NU m reaalne majanduslik
kasv jäänud endiselt peatrana 2
protsendi piiridesse nhigto
pade ning toiduaonete kaupluste
riiulid ja laod on endiselt tühjad.
Mailasalite toetusel võimide tulnud
Andropov on sunnitud maksma
nüüd sõjameestele ka oma võigu,
kuna sõjaväele ettenähtud kulutu­sed
kasvavad umbes 3 - ^ protsen­ti
aastas. Eriti kumaValds riigikas­sale
osutub Afganistani okupatsi-;
oon, kuna see läheb tagasihoidlike
arvestuste kohaselt maksma 3 mil-jar^
t dollarit aastas.
õppetunni om
Andropov andnud nendele lääne
riighneestele, d^omaatidde ja
polütikutele, kes Helsangi kokku­leppeid
sõlmides lootsid Nf Liidus
põhiliste inimõiguse rakendamist
ja dissidentide tag^usMnise lõpe­tamist.
Endise KGB ülemana on
Andropov eriti julm ja kami inim­õiguste
nõudjate suhtes ning need
on kadunud jäägitult Siberi «[(ija-laagritesse,
yaimnhaiglatesse' ja
vangikongidesse. Andro{N>yi yalit-semise
perioodil c^n ka partei Sur­ve
ajakhjandüsele, kirjandusele,
teatrile ja teistde ladtumielD aval­dustele
ning allaheidetud rahvaste­le
tunduvalt suurenenud.
Iga võimuvahetuse puhul on
läänes loodetud, et KremU™^
boss paneb kommunistliku Vene­maa
impeeriumis puhuma' med
värskemad tuuled ja võtab elanik­konna
seljast seUehullusärgi, mil­le
kütkes miljonid vaevlevad. Se­da
loodetakise ka nüüd kui Andro-poviga
midagi peaks juhtuma, Se­ni
on need botused ja ootused
kõik põmu varisenud ja nende
lootuste täitUmiÄs on ka niiüd
väljavõtted väg$^ p i i ^ ^ sd
Ühtsal põlgusel, et uued tuuled
ta Eugene'! iaamat
F. Kirby teosde „rbe JSero
öf Esthonia and other Stories'*
(London,'1895).'
SeUes leidis ta palju huyitavat ma- Järgnevad tõlkekatkendid pärmevad Romuald Misiunase ja Rem
terjali, mida oma teoses kasutada. Taagepera äsjaümünud raamatust „The Baltic States: Yews of De-
Autor ei olnud huvitatud Kalevi- P®^*®***^® Raamatut saab tellida kirjastajaUt: Ameerikas
poja täpsest süžheestta^^^ väi- *iversity^^^^^ California Press, 2223 Fulton Street, Beri^eley, CA 94720
ja osa motiive ja lisab teisi om^ §27,50 ja postüudu^): Euroopas j a mujal C. Hurst and Co, 38 King
fantaasiast; Sellest l a nimi ^,the '^^^^^^^ Covent Oarden, London WC2E 8JT X13,50 inglise naela ja post
Kalevide'\ et näidata erinevust ^ v
he teose vahel. Peale süveneva meeleheite aega dus, ajakirjandus ja teater olid alla
Huvi mütoloogia vastu lapsest 1940-ndate aastate keskelt kuni saja aasta vanad. Omakeelne kõr-saadik
on ohiud autorile ajeks uu- i950-ndate keskele ja tõusvate loo- gemhari^^ allesrah-rida
kõikide rahvaste lugulaule tuste aega selle järel kuni 1960-nda- vüsriikide tekkega a. 1918- sama
alates Vana-Kreekast üle germaan- te lõpule oUd 1970-ndad aastad bai- kehtis omakeelse haldusaparaadi
laste ja keltide Skandinaaviasse ti rahvaile vastuohüisteks. Sise-au- kohta ülalpool valdade taset. Pea-välja.
Kõikidel kangelaslugudel bn tonöomia ei kasvanud, aga ei ohmd aegu vümne kui täiskasvanu kõigis
sarnasusi: vägev mõõk, nõiduslik ka märgata murenemist selles ta- kolmes rahvusrühmas oli talupoja
laev, maaihna lõpp, allmaailm, gasihoidlüais määras, mida 1960- laps või lapselaps. Oli mõeldav, et
deemonid ja loomad. Aga Kalevi- ndate algul oü saavutatud; Ma j an- rahvuslik teadvus võiks kõü:uma
pojal on kä negatiivseid omadusi duslike otsuste tsentraliseerimist lüüa, et andekamaid üksikisikuid
—-mõrvar, vägistaja ja sageli sää- Moskvasse tasakaalustas suurem võücs peibütada Moskvasse või
matu oma ettevõtteis, mida autor tegevusvabadus üksiktehase tase- mujale impeeriumis, ja et ühis-anri^
b edasi ka Kälevide'ile. mel. MajanduslÜt areng jätkus ja identsuse tunnetus võiks mhkuda
Dr. Gible jättis vabadele eestlas- uued tooted hõrgutasid tarbijaid, kohalikult keelerühmalt impeeriu-tele
ka 'ühe olulise sõnumi: meie ent toidupuudus ilmus taas esüe. müe. Mitmes osas võis eesti, läti
kätes on eesti kultuuri saatus, Vene sisseränd saavutas uue ahv või leedu rahvusteadvus paista pin-
Kodumaa eestlaskond peab ta- vardava tipu, ent hakkas süs kii- näpeaisemana kui baskide, bretoo-luma
intensüvset yenestamise resti kahanema. Lääne mõjud im- nide või Wales'! kõmrite oma, kes
poliitil^t, pidades rasket võitlust bu$id balti Mtuuri ja elulaadi röh- oma keelelisest omapärast hooli-
Eäeie rahvavara Ja keele säSlita- kem kui kunagi Varem 1940. a. mata paistsid a. 1940 hääbuvate
miseks* saadik, ent uus kultuuri ja koolive^ rahvastena. Peatse kao ennustused
Ei võta kaua aega, kuni oleme iiestamrskampaania äigas 1970-nda- kestsid ikka edasi 40 aastat hiljem
muutunud ,,ohust;atud Higiks" (en- te lõpupoole. Matkad Läände muu- _ ent edasi kestsid ka hääbuvaücs
daiigered specieO oma^^^
Vaba eestla«nna peaülesaBne gad ning^ , \\ . „ . T> , 1. -x
l Ä d oiitdm kõik mde kultuuri sisid. Moskva võimustruktmir Bai- ^aüluuktajam^^
salvestamiseks läänemaaihnas, et timaü ei muutmmd kuigi palju, ent sa sõnades (nnUede eest ta N. La-tulevikus
dleks küllaU tis viieks aastaks trukikeehiaUa
jali meie arhiivides ja läänemaa- ise juba muudatust. Passiivse aU^
de ülikooüdes. Seetõttu EKüKlei- mise mõttes a^^^ ^ ' : .... , ^ _y..
dis oma tegevusele jäfjekordseU võimu üha enam, lihtsalt kuna see Tuuh^!^^
ajet tööd Jätkata õppetooli raja- oH jäUe tosina aasta võrra kauem^ vaiKiD,
iniseks Shnon Fraseri ülikooli kestnud ja vajunud sügavamale Vait on paljud Mvmaised.
juurde. " koUektiivsesse mällu. Ometigi võt- Vait heraldüised loomad.
Ajalehtedes ümunud arutlused tis erimeelsus samal ajal tugeva- Vait on tornid. Torni tipus ,
„The Kalevide" üle vajavad siin- mad hääled sisse. Seda suruti ma- kukk on yait.
kohal mainimist. „The Kalevide" ha karmüt, ent süski vähem met- ^ ^ ;• ^ -
ei taotie oHa mingi smir-romaan. kikult kui varem. Tudi tormab. Tmili morgab.
Pfeame aga hindama, et üle 20 OOa^^-^
lugeja võib-dla esimest korda kuu- J^^hvä^^^ iidsete juurtega, ent väga Nagu vait on võti, kui
levad Eesti nime ja koomilisel pri- värske rahvusliku identsusega mo- higiselt ta raua ümber
dernses-mõttes. OU põhjust kahel- tuikab vöy
da, kas nad elavad üle üusis tingi- Vallutajad kaovad aina.
Okupeeritud Eestis peeti sel sü­gisel
kahe tähtsa kultiiuriUse orga­nsatsiooni
juubeleid. NU sai Eesti
NSV Kirjanike Lüt. 40 aastat var
naks, kuna Eesti NSV Ajakirjanike
LUdu elupäevade iga arvestatakse
ainult 25 aastale. Kommunistlikus
ajakirjanduses sel puhul avaldatud
ülevaadetest ja kirjeldustest ei sel­gu,
miks mõlemate Uitude vanuse
vahemaa on nU suur ~ tervelt 15
aastat — kuid tõenäoUselt on siin
togemist puht polütiUste probleemi­dega
ja kaalutlustega: mõnede
kommunistlikult häälestatud kirja­nike
näol oU punastel juba 1940.
aastal vastav ustav kaader kirjani­ke
lüdu asutamiseks olemas, kuna
ajakirjanUiega oU liigu halvem.
Moskvast tulnud ajakirjanduse as­jamehed
vaUandasid kiiresti pärast
lehtede ülevõtmist iseseisvuse ajal
tegutsenud... ajakirjamkud . ning
komplekteerisid toimetused puru-roheUstest
algajatest, keda peeti
uuele rezhümüe usaldusväärseteks.
Seega kujunesid toimetuste koos­seisud
väga kesiseiks ja segaseiks
nmg ajakirjamke lüdu asutamisega
otsustati nähtavasti oodata.
KommunistUk eesti kvjanike Uit
aisutati tegelikult 1943. aasta ok­toobris
Venemaal, kuhu oUd koos
taanduvate vene vägedega ja kom­munistlike
tegelastega pagenud ka
Eestis 1940. aastal kehtestatud pu­nasele
rezhümUe sümpatiseerivad
mõned eesti kirjanikud. Kui Eesti
NSV Kirjanike Lüdu esimees Paul
Kuusberg nüüd Tallinnas toünunud
juubeUaktusel mainis, et Eesti kü:-
janike enamuk „suhtus pooldavalt
1940. aasta revolutsioomUsesse.
murrangusse", sUs ei vasta see
tõele. Meie nimekadl kirjanikud
tõmbusid kommunistUkU võimu
kehtestamisel 1940. aastal vaikselt
avaUkkusest tagasi nmg eesti rah­vale
pettuse ja vägivaUaga peale­surutud
uue rezhUmiga läksid kaa­sa
ainult üksU{:ud kolmanda ja nel­janda
järgu kirjanunud. Seda kmni-tab
ka kommunistUke kirjanike lii­du
asutamiskonverentsi protokoll,
miUest sielgub, et lüdu asutamisest
võtsid osa: A. Alle, N. Andresen,
J. Barbarus, E. Hür, A. Jimt, A.
Jakobson, M. Jürna, A. Kaal, P.
Keerdo, J . Kärner, ]V1[. Nurme, R.
Parve, E. Pätt, M. Raud, P. Rum­mo,
J . Semper, K. Taev, A. Tulik,
0. Urgart ja D. Vaarandi. Igaüks,
kes vähegi eesti kirjandust tunneb,
võib veenduda, et seUes nimistus
pn ainult üksü^ud, kelledel oU õi­gust
kirjanUm tütlit kanda, kuna
mitiivsel maakaardü leiavad meie
asukoha, ega saada * meid enam
Etioopiasse. Meüe kui mltte^dm- ^"^^^^ või -'j^ä^rg''n^e"^b^ poliitilisele lii- Munakivöl nende veri
me-viskajale rahvale on see Ue- öe^^^^
gu„s.e. sV ;•r ahvuspdiitmse:s- S'o- luta'^ ^ siooni vastu yutas seik, et balti Tuuli pe^k sa^b . ^T uuh rõõs^k a^b.
^ keelelised ja kultuurilised juured Riia vaikib,
siisteemi kokkuvaris^ erinevad N. Liidus domi- ükstakõiksus?pl^^^^
ükski 'kommünistlik^^ kliid eesõi- neerivast vene üldtoonist. Teisest Ära küsi. E i s|aks vastust,
gttstatud klassi l a i^EV bobhevik küljest oli aga balti rahvaste-mo- Mööduval on vaja hüüda.
derne rahvuslik koetis noor ja õigustada. Tõe^^^
ülejäänud OÜd ainult Moskva la­keid,
keUedele anti kirjaniku tUtel
kommunistUku süsteenu üUstamise
ja oma rahva reetmise pärast.
On huvitav, et pärast Teist maa-
Umasõda okupeeritud Eestis aja­kirjanikke
koondava organisatsioo­niga
nü hUja alustati. AUes 1957.
aasta septembris kutsuti kokku
ajakirjanike lüdu organiseerimis-büroo
ning aastapäevad Mljem,
1958. aasta oktoobüs, jõuti etteval­mistustööga
lõpule. SeUest momen­dist
alates arvestatakse ka Eesti
NSV AjaktfjanUie Ludule ametli­kult
aluse panemist.
Eesti NSV Ajakirjamke Lüdu Ulk-meskqnd
on nüüd paisunud 1115
isikule, kes kõik on ametis kom­munistliku
riigÜLorra kütmisega ja
kommunistliku propaganda levita­misega.
Siinjuures võib eriti huvi­tava
tõigana esUe tuua, et naiste
arv ajakirjanike ludus iiletab tun­duvalt
meeste arvu — suhe on
686:429. Liidu liikmeist töötab aja-lehtede-
ajakirjade toimetustes ning
Eesti Telegraafi Agentuuris 631,
kirjastustes 103, televisioonis ja
raadios 193 inimest. Liikmeskonnas
on 57 teeneUst ajakkjanikku, 24
teeneUst kultuuritegelast, 2 teene­list
kunstnikku, 6 teeneUst spordi­tegelast,
1 rahvakirjanik, 2 teene­i
s t arsti, 1 teeneUne ehitaja, 1 tee­neline
kurjanUi, 1 teenelme teadla­ne,
1 teeneline kunstitegelane, 2
akadeemikut ja 2 teadusdoktorit.
Nagu „teeneUste" loetelust näh­tub
on lüdu lUkmeskönd väga kir­ju
ja kirev ning ei koosne mitte ai­nult
kutseUstest ajakirjanikest, vaid
ka mitmesuguste teiste alade tege­lastest.
Juubeti puhul on nõukogude aja­kirjanduses
ilmunud mitmeid ar­tikleid
ajakirjanude suurte ülesan­nete
j a kohustuste kohta kommu-ilstlikus
ühiskonnas. Omamoodi
uperpalle teeb üks teeneline aja­kirjanik
„Rahva Hääles" 22. ok­toobri
nab jialjutcjotavat pealkirja „Jat-saa
kuvat
K, Ao ^ate Pidev omakeelne kirjan- Igikestav võib vaüdda.
Umunud' artikUs, mis kan-loominguUst
rahutust"» Ar*
(Järg lk, 3)
Nr. 85
VALVEi
NÄDAL
19. la 20. nov.
dr. T. KuutauJ
26. ja 27, nov,
dr. M . Leesniei
Treffoonia 11
juubelišiindi
H. Treffneri güml
juubeU tähistambiel
4. dets. 1983 järgne
1) . KeUll homi
resA Kiriku jumali
kop K. Raudsepa
2) . KeU 4 p,l. ai
keskmises saaUs.
samas koosvUbimi
reie koos külatistegj
Treffneristid, kes
nud teadet palun
heUstades 769-1623
Väiksel
REMON'
majade
dekter, pnntõi
(phunbhig),
Helistage — J.
toi
Eesti teater I
Läänerannii
Siiani on Toront(
käinud Lääneranni
kosti vümas. Hüjuj
toobril aga esitas^
oma teatrigrupp A.|
näidendi „Kunmgal
kohapealse eestiasl
soojalt vastu võeti|
dusel oli Los Angel
160, teisel 80 külaj
lese ümbruskonni
500-st eestlasest.
Näidendi lavastj
kas, abinäitejuhik^
lavakujundajaks
valgustuse korrald]
lango, inspitsiendi]
lavameistriks Heit
üüfejaks Sirje Vitsi
Tegelased oUd:
lifornia üHkooH p
te professor Rein
Joosep — Joh. Ni
Mathias - Ülo K(
Huga Palm-Leis,
rä Shore, väeülem
saar, kirjaülem
Leis, siseülem —
lisülem — Endel
- Vüctor Palango,
Leo Padjus, Karlol
ner, Angela — El(
— Peeter Krohov
Nukk, laulis Mattil
Kommentdal
(Algus
tüdi autor Vladii
üks neist yäheseis|
seist ajakirjanikes^
munistUku süsteei
ja Eesti okupeerii
sara lipu aUa — t|
tises oUa nähtav:
naahie, kuid lälw
arendamisega šügl
kulutab, et partei
nutule õigustatult
ning et propaganj
vad kajastama täi
gude inimese mõtj
si vajadusi, tema
kaarevärve. Kuid
äkki ajakirjanikel!
ruslikku särtsu ja
otsivat rahutust, ir|
ta jäid ja kuulajail
kisub, kui ükskõikl
ükskõftseU esitatu
Artüdi lugejale |
kuidas nõukogude
lett nõutakse täpsd
tel lüni jälgimist,
esitada lugejaid I
„nooruslikku särtsi
nUist, otsivat raiu]
tüdis esmevaid va
da kindlasti Raud]
gitada, pealegi
kümnete jooksul oli
partei ajakirjanik [
pidaja, kes selle d
parteüt ka „teenel^
tiltii.