Vaba eestlane , November 17, 1983

              Nr. 85
tta
itaar
[estis peeü sel sü-knltuurilise
oFga-
(leid. Nü sai Eesti
iit. 40 aastat va-
NSV Ajakirjanike
Iga arvestatakse
Kommimistlikus
^1 puhul avaldatucü
jeldustest ei sei­late
liitude vanus®
Isuur — tervelt 15
^näoliselt on siin
[iitiliste probleemi-lustega:
mõnede
iestatud kirja-lastel
juba 19m.
w kaader kirjaöi"
leks olemas, kimsi
fli lugu halvem,
ajakirjanduse as-
(isid kiiresti pärast
^t iseseisvuse.ajal
Janikud • ning:
toimetused püru-^
[test, keda peet^
isaldusväärseteks.
t<4nietuste koos-beiks
ja segaseiks
[liidu asutamisega
sti oodata.
^esti idrjanik^^^^^l^^^
Ää. aasta ok^
f,kiUiuöUd kikis
?äge^ga ja kom-pagenud
ka
^1 kehtestatud pu-sümpatiseerivad
oikud. Kui Eesti
lidu esimees Paul
dlinnas toimunud
is, ^et Eesti kir-suhtus
pooldavalt
evolutsioonilisesse
liis ei vasta see
lekad kirjanikud
iunistliku võimu
aastal vaikselt
si ning eesti rah-jrägivallaga
peale-limiga
läksid kaa-kolmanda
ja nel-likud.
Seda Idnni-
(tlike kirjanike lii-jrentsi
protokoll,
liidu asutamisest
Ittie, N. Andresen,
A. Hint, Ä.
la, A. Kaal, P.
Jr, M. Nurme, K.
Raud, P. Kum-
Taev^ A. Tulik,
Vaarandi. Igaüks,
jandust tunneb,
Jt selles nimistus
kelledel oli õi-
|itlit kanda, kuna
li Moskva la­ti
kirjaniku tiitel
bteemi ülistamise
pimise pärast.
)ärast Teist mää­ritud
Eestis aja-iva
organisatsioo-
Istati. AUes 1957.
kutsuti kokku
organiseerimis-tapäevad
hiljem,
)ris, jõuti etteval-
}. Sellest momen-fcätakse
ka Eesti
Liidule ametli-ist^^
• ; ^
ianike Liidu lük-paisunud
1115
ön ametis kom-frra
kütmisega ja
ropaganda levita-võib
eriti huvi­tuna,
et naiste
Iludus ületab tun-
|rvu suhe on
leist töötab aja-toimetustes
ning
Agentuuris 631,
televisioonis ja
ü. Liikmeskonnas
ajakirjanikku, 24
(tegelast, 2 teene-teenetist
spordi-ik,
2 teene­le
ehitaja, 1 tee-teenelme
teadla-istitegelane,
2
teadusdoktorit,
lo" loetelust näii-jeskond
väga kir-li
koosne mitte ai-fakirjanikest,
vaid
teiste alade tege-
|n nõukogude aja-lud
mitmeid ar-siiurteiilesan-te
kohta kommu-läs.
Omamoodi
cs teeneline aja-
Hääles" 22. ok-irtiklis,
mis kan-pealkirja
„Jat-jt
rahutust". Ar-
(Järg lk. 3),
Nr. 85 EESTLANE neljapäeval, l ^ - 1 ^ 8 3 ^.Thursday, November 17, 1983
1 ITitPH
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
19. Ja 20. nov. :
dr. T. Kuutan, tel 751-6141
26. ja 27. nov.
dr. M. Leesment, tel. 481-6834
Treffopnlö IOOOÜ.
fyubelisiandiiiysedl
H. Treffneri gümnaasiumi
Juubeli tähistämhie toimub
4. dets. 1983 järgnevalt:
1) . KeU 11 lioniniikul^
rese Kiriku jumalateenistusel piis­kop
K. Raudsepa osavõtul;
2) . KeE 4 pX aktus Eesti Maja
keskmises saalis. Sellele Jurgneb
samas koosviibimine ireffoonia pe-^
reie koos külalistega^
-Lk. 3
Toronto Eesti Ühispank
958 Br^adview Ave. TorMto,
Oiit.M4KM6
ühenduses m
Odavad laenud
Vabadusliidu esimees Valdis PavlovskisCvasak^^^^
i^ffneristid, kes pole veel saa- plakati juures, mis sai «« m «AA
nud teadet palun kontakti võtta,
helistades 769-1623 või 249-4475.
ühe
: Avo Piirisild
tmoHTrm
eSekt«-j
Hellst^e J. MEIUSI 225-3283
Lääherannikül
iciltl Vöb« jiisliidy
Kahekümne antikommunistüku organisatsiooni, kaasaarvatud Balti Jabadusliit, korraldusel tolmus
suurem demonstratsioon Los Angdeserae^^^
toetades president Reagani polütikatGrenadas, Nikaraaguas ja Liibanonis. Sündmusel oli peakõnelejaks
USA kolme tähe kindral GordonSu^^^^
lased. Nikaraagua põgenikud kandsid plakateid, nõudes, et kommunistid lahkuksid Nikaraaguast Ja et pre­sident
Reagan ja ÜhendrükideEsiÄ
BaW Vahadušliit Bij a k ^ „Pravda" tasemel. „LosAiigeles toetame täielikult president Reaga-kaasa
demönstratsioonilel Balti Va- Times" on kindlasti saatnud oma ni samme Grenadas ja Nikaraa-badusliidu
esimees Valdis Pavlövs- reportereid jälgima mõnda vasak- guas.^^^K^
Ms õli üks kõnelejaist "ja abies^ poolsete demonstratsiooni. Peale asetavad venna venna vastu ja po-mees
Töny Mazeika oli program- siinset demonstratsiooni koguneme ja isa vastu võitlema. Praegu on
mi teadustaja. Balti Siiani on Toronto eesti teatrid Vabadusliidu „Los Ängeles Times'i" ehituse ette kommunistidel 69 sõjaväelist pesa
käinud Lä^rai^nikule teatriküla- sekretär Viivi PiirisiW^ pla- protestik$. Tahame täna ütelda Ka- Nikaraaguas. Lendureid treenitak-kosti
viimas. Hiljuti,! 19. ja 20. ok- kätit^Supiwrt Reagan. lück coni- lifornia senaa^^^ ja Nõukogude
toobril %aešitas^^^^^^ü Grenada. Remember €t Reagan ei ole kure igal nädalal
oma teatrigrupp Ä.;H; Tamnisaare States. Estonia, Lätvia runia, vaid seda on Castro.. Peäk- sõjavarustust Nikaraaguasse. Meie
sime treenima oma ajalehtede re- vaba
portereid, et nad oleksid rohkem kogu oma jõuga 15 000 kommunist-vastutavad
oma sõnadega. like maade nn. nõuandjate vastu.
Meie palume, et Ühendrügid uuesti
Järgmisena kõneles arstiteaäuse oma abi hakkaksid andma meie
üliõpilane Philip Tucsoh, kes pää- vabadusvõitlejaile. Kuubalaste
ses Grenadast ameerika sõjaväe esindaja ütles, et meie oleme täies-abil.
Ta ütles, et igal aastal on ai- ü Gastro kommunistliku ideloogia
kas, abinäitejuhiks Astra : Shöre,^^^f^v^^^ ^^""^ V^T^^^^f"^ nult 10.0(K) vaba kohta arstiteadÄ Ja loodame, et Nikaraagua
lavakujundajaks ^ Saame, lava^^ Ä iseseisvalt, kommunistide se-näidendi
,,Kiim^al oii külm", mis and Lithuania." Seda plakatit näi-kohapealse^
eestlaskonna poolt eriti dati õhtustes teievisioonisaadetes.
soojalt va&i võeti; esimesel eten-^^^:-. , '
dusel OÜ I^sAigelese Eesti Majas^^^^^S
160^teisel 80 kmastajat Los^^^A^^^^
lese ümbruskonnas olevast kuni ^^rg hoj^sid suurt kangast, mü
500-st eestlasest ' oli hüüdlauseks: ,,Russiagetout of
Näidendi lakštajaks oli E^^^
Astra Shore,
valgustuse korraldajaks Viktor Pa-langö,
inspitsiendiks Endel Sillat, Programm algas teadustaja To-lavameistriks
Heino Virro ja ette- MazeM
üttejaks Sirje Vitsut. sus kõiki toetama president Rea-
Tegelased OÜd: kuninga osas Ka- gajji polütikät Grenadas ja Kesk
paljudel, kel on head hinded ja Ices. gamata oma riiki juhtida,
soovivad arstiks õppida minna vä-lisriücidesse
arstiteadust õppima.
Ta kirjeldas oma tähelepanekuid
Grenadas. Iga nädal tuli Grenadas-
Balti yabadusliidu esimees Val­dis
Pavlovskis ütles, et kui Lääs
oleks aidanud Balti riike, süs nad
lifornia ülikobU polii^^^ ^^"^ ^^^^^1^^^^-
te professor R & Taagepera, narr ka teatama^o
Joosep-Joh.;Niddi,noorteener^^^^^^^^^^^^^
Mathias - Ülo K a s k l a , ;Ä
mgaPalm-I^is, toaneitsi ^ A s t - ne tähele, mis onluhtumas Kesk- balase(ija mitte grenadälased? Te-ra
Shore, väemem - Villem Lepp- A^^^
saar, kirjamem-^ Lembit » ^
Leis, siseülera - Heljjo Kaskla> vä-^^^
Hsülem ~ Endel Sillat, hüveülem
— Viktor Palängo, ülempreester —
Leo Padjus, Karlo — Eaärea Tari-ner,
Angela — Elo Kabe-Gay^ isa
— Peeter Krohov ja ema — Karin
Nukk, laulis Matti Riivald.
ve^vaWada. , , M a ^ i , ^ ^^
Järgmisena kõneles MckSoro-PJ"^^^ president Reagam ' oleme lasknud need
kin,;„Californians for Strong Arne- aj^l^ioom to^ langeda fcommmüstide rüppe na.
rica" esimees ja demonstratsiooni Pleksvomud korduda, mis JU^tus j^jj^^g ^ngoola ja Lõuna-Viet-koordinaator,
öeldes, et Ühendrüki-^r^anis, kus ameeriklased voeti ^^^^^ Meie peame toetama pre-de
president-astus õige sammu, Plangiks. USA mereväelased ^.^j^^^^^^^^p^^y^^^ 1984. aas-minnes
appi Karübi saartele ja '«hd hasü organiseeritud ja olid ^gi^^ Valimised ja me ei tohi toe-koos
kuue teise Karübi riigiga air^^^vadnmg meie õpilaste tanu -^^^ ^eid Kalifornia Esinduskogu
tas Grenada kodanikel end vabas-^k^^
tada kommunistidest. President
liikmeid, kes ei presi-
(Algus lk. 2)
Dr E Joon Ho ^nlr imaailma <iendi polütikät Grenadas, Nikaraa-
Reagan näitas seUe sammuga, et .^^^^^ ja Kesk-Idas.
opdasteajalehe toimetaja j a uliopiröi^^^^
autor Vladimir
üks neist väheseist isesejsvuseaeg-ta
on valmis kaitsma oma koda . ^ .... ... _ . , i „ . ...
nikke ja ameerika rahvas on and- orgamsatsioon Carp esindaja giay aplaus saatis koiki kõnesid
nud oma toetuse presidendüe. >Äs, et >kommu^^ proovisid kõnelejate vaheajal hüüti lau-
«uvs ucist vauüDiJio.. « ^ o ^ a » « a x , „ ^ & ^ . . . . Roagau „ja",
sdst ajakirjanikest^ Ws läks kom-munistlüm
süsteemi kehteštam^^ If>^ wS^^S^-v craticFÄce (FDN) direktor Gap õngeks Times'i" ette, protesteeri^
i ^ M ^ ^ ^ ^ ^ ......
väga urJiöÄ" J . • -rr- •!_ T J -'J T» " " i i V A , jivvii? vfn ivauLaiiuu A/iJii«
iffläahie> kuid läheb oma mõtete
los Rodriguez palus kõüd seista jjgg ajalehe ühekülgset reportaazhi.
minuti vaücselt, mälestades ^jjevaatele demonstratsioonist a
kõiki, kes on kaotanud oma elu j^mi televisioonis ja ajalehtedes.
^^^^^^^^^^^
nikule^oigustaMt, UUSI Mudinlsr j^^^
ja Grenadast tänumeie julgetele
V. P.
vad kajastama täisverelise nõuko
si vajadusi, tema elu koikiviker*
kaarevärve. Kuid siis soovitab ta med piirkonnad suletud oma koda- STOifflOOWt OEÄ^ --Rootsi minnaslinniiseid^käis iiunmas
jajdiu jd^iii*ui^j^u| v on praegu bulgaarlasi, kuubalasi, ;
kisub, kui ukskoik.
ükskõikselt esitatud traKtaat. ^ende kõikide siht on tungida «lanlandilin on äärmiselt kusjuures need suuremas enamuses
ArlikU lugejale jääb selguseW^^^ ehitatud ristpalktehnikas.
kuidas nõukogude ajakirj AmeerUca deks Ixigev M mpral^^^^^
lett nõutatse täpset ja tuima par-po^^ Sörmlandi linnuste
tei liini jälgimist, saab loomingus peame igal pool aitama vabadust arv oli TõnissonUe imponeeriv
©sitada lugejaid kaasa tõmbavat armastavaid inimesi. Meie peame teadaolevalt on neid umbes 400. [annuseid
„noorusliku särtsu ja revolutsioo- veenma ameerika rahvast, et pre- Kohalücule ajakirjandusele ju-lUist,
otsivat rahutust". Oma ar- sident Reagani polütika on õige. tustas Evald Tõnisson,
M s esmevaid vastuolusid ei suu- Palun - kirjutage kirju oma Esm-da
kindlasti laudsepp ise ka sel- duskogu liilcmetele ja ajalehtede-gitada,
pealegi kus ta on aasta- le."
kümnete jooksul olnud kõige truum Los Angelese linnanõukogu esi-partei
ajakirjanik ja bartei joone mees Michael Antonovich ütles, et
Sörmlandist sürdus Evald Tõ­nisson
Gotlandile, kus ta. samuti
pidas loenguid ja uuris kohalikke
™is on rohkm eestS iBmiuiste
et eesti mninaslinnissed enamas-^
tl paiknevad kruusakõrgendikel, p J. . ^. ^ ,
loisJBures valBde südamLks on S^ve^^^^^f ^dJfl kasutatud paekivi. «8'jeelkordselÄlask^^^
kojusõitu. Rootsi arheo-pidaja,
kes selle eest on saanud täna on siin kõik tv-reporterid ja Peale selle pole Eestis paiknevad loogid loodavad, et Evald Tõnis-parleüt
ka pjteeuelise ajakirjaniku" ajalehtede esindajad, aga puudub linnused ka mi vanad kui rootsi soni külastus loob tulevikus tihe-
Mitli . »Los Angeles Times", kes vüma- omad. damaid sidemeid rootsi ja eesti
sel ajal tundub - .roMcem olevat/^y-ÄrheoloogilisM teadlaste,vah©!.- | ^
Informcitsiooiiiks helistadcet
465-465f
LD MIIL TAILORS^^^^^^^^^^^^
7 RIVBRVIEW GARDENS, TORONTO
ISSaepool Jane^ Bloeri UUK^dal)
ILE jo HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄRGI
RUDY SCHNEIDER
IMM
DOWNTOWN WOOLS ARTS&CRAFTS
9 Qoeen st E. Toronto — Td. 368-5011
Meü on rikkalikus valikus ünporteeritud lõngu; Sobivad varras­tel
ja kangastelgedel kudumiseks, põinumiseks, heegeldambeki,
tikldmiseks ja sõhnimiseks (macrame). * SKANDINAAVIAST
HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA •
Kanvaa mitm^ värvis — SOODSAD HINNAD. Avatud: et-masp.-—
kolmäp. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30-4. Meie
teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. Tel 469-2005, kcU 3—5 p i
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Akende asendamine thermo-akendega. ^ 5-tolliscd veerenoüi
kisises värvis. ^ Räästaahiste katmine.
Udriakendele^ ^
TsQsista hindab töökoja td, 832-2238
kodus 769-0932
OSSO liBvestmenf s lne.o
10335 KedeStr.;Maple, Ontario LOJ lE©
ESTLÄNE
Maksab Kanadass Väljaspool KsnadMs
$51.— $65.~
Poolaastöi $28.— ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ $^
teeraiidqasNs $15.-^ $18.-
MRIPOST^ SAAIEKÜLU
• T• • :". -Kanadass' rai
Kanadat;
$S6^ f $42^ t $47.—
$30.—"^^^$21.- I $24.-
-^ $10.50 k
VÄIJASPÖOL KANADAT ja USA-^^
LENNUPOOTGA aastes $129.—, i^olaast^^ $67.— ja veeranä-aastas
$35.
Aadressi muudatus 70 centi. Üksiknumbri hind 70 centi
aadressidele palume märkida „POSTAL CODE« ja
USA aadressiMe ,;MP CODE^*
Fangatsh^ või rahakaart kirjutada
Free Elsioman Pnblishers nimele.
Tellimine sGofGi
VARA EESTLANE
195SLeslleSt. Don Mills,Ont. M3B2M3
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ..........
19 .... . M katteks lisan $.......... siinjuures
rahas / tehekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainiult ^hikiijas).
Nuni ..
Aadress