1978-06-08-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.2 8 juunil WB — I^uisday, June 8, 1978 Nr. 43 '
fABÄDE EEimiÄSTE HMLEMNDJA
VÄUAANDJA: ö / ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos.
•V^ I^ÄTOiMETAJA: AiTO^'•
TOIBIETÄJA: Hamies Oja
POSTIAADRESS: P.O/B<Ä 70, Stn^C^ Toronto 3, Offit. M6J 3M7
TEIJJFONID: toimetid 364-7521, täJitus (t^Uimised, k u ^
ekspeditsi^
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastad $16.-
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48;—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas |13.^.
TELLIMISHINNAD väljasiK^
tas $17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53.—, poolaastas-$27v50 ja veerandaastas ^^^^^
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62—, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50
' Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hinu! 35 (B.
hiblisbed by Free Estonian Publisher/Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Oat. M6J 2H2
Kanada peaministri Pierre Tni-deau
kõne ja pressikonverentsis
eišitatud väljendused Washingtonis
^imunud NATO peaiaiinistrite
konverentsi ajal on Jätnud mulje,
et Kanada suhtiib praegustesse
maailma poliitilistesse sündmustesse,
eriti N. Liidu pealetumgisse
Aafrikasse,' väga ükskõikselt ning
ämiäb Kuuba ja N. Oidu: agressioonile
omamoodi tõlgenduse. Samal
ajal kui kõik teised NATO riigid
näevad N. Liidu Ja Kuuba Aafrika
operatsioonides suurt hädaohtu
Aafrikale Ja kogu vaba maailmale,
' suhtus Trudeau Aafrika
sündmustesse Ja vaba maailma
kaitse tugevdamisesse lepliku tagasihoidlikkusega,
millest võib järeldada-
et Kanada yälispoliitika
erineb tunduvalt ta lääneliitlaste
välispoliitikast Ja arusaamadest
maailma praeguste poliitiliste
probleemide lahendamisel.
Kui konverentsil toodi ette, et
N. Liit ja teised kömmdnistlikiid
ida-Euroopa riigid relvastuvad pa-lavlikuliselt,
süs oli Tnideau ettepanekuks,
et tuleks alustada venelastega
uusi läbirääkimisi relvas-tose
samm-sammuliseks vähendamiseks
mng esitada vastavaii ettepanekuid^
Millised need ettepanekud
peaksid olema ja mida nad
peaksid sisaldama, seda Jättis
Trudeau kahjuks sutlemäta. Teatavasti
on relvastuse vähendamiseks
ja tuumarelvade piiramiseiis peetud
juba aastaid läbirääkimisi ja
esitatud N, Liidu esindajatele sadu
ettepanekuid, kuid N. Liit ei ole
valmis selliseid kokkuleppeid sõlmima,
mis tema ärVates tema üleolekut
kahjustavad.
Edasi neutronipommi küsimus,
teatavasti lükkas president Carter
seUe N. Liidu tankiriinmäkute pidurdamiseks
vajaliku relva produtseerimise
määramatuks ajaks
edasi, oodates N. Liidult vastutasuks
kontsessioone. Peaminister
Trudeau toetas soojalt president
Carteri otsust, avadades lootissst,
et Moskva vastab soodsalt president
Carteri sammule. Kahjuks
jääb meile mõistmatuks, mida
peaminister Trudeau veel Moskvalt
ootab, kuna seUe kohta andis
Juba vastuse N. Liidu välisminister
Gromõko, mainides äsja New
Yorgis, et kui ameeriklased neutronipommi
ei valmista, siis loobub
ka N. Liit vastutasuks selle relva
valmistamisest. Lühidalt: Gromõko
lubab vastutasuks seda, mida
tal ei .ole kuna asJatniBdJate arvates
kulub N. Liidu teadlastel vähemalt
kümme aastat kui nad Jõuavad
neutronipommi valmistainise-
'' Peaminister Trudeau seisukohad
Ääfrkia küsimustes on praeguses
olukorras võõrad, ebaloogilised,
olukorrale mittevastavad ja arusaamatud.
Kui pieamuiister nondib,
et Aafrika konfliktid on peamiselt
sealsed suguharude probleemid
ning siin ei ole midagi tegemist
ida Ja föäne ideoloogiliste vahekordadega,
siis esineb siin paraku
suur märgist möödalaskmine, kuna
ükski Aafrika suguharu ei ole
nii hästi relvastatud Ja ei tegutse
nii plaanikohaselt kui äsja kommunistlikust
AngoolastŽairesse tunginud
terroristlikud vallutajad. Kui
peaminister arvestaks neid Jõudusid,
kes sissetungijad relvasta-sid,
need üleskihutasid iiing nende
pealetungi ettevalmistasid, siis
tuleks ta hoopis teistsugustele Järeldustele.
Eriti pani teisi iääneriikide esindajaid
kulme kergitama Trudeau
väide, et Kanada ei taha sekkuda
„Aafrika seiklustesse". Sellega
mõtleb Trudeau lääneriikide aktsioone,
et päästa neid Aafrika rahvaid,
keda ähvardavad N. Liidu Ja
Kuuba agressiivsed plaanid. Siit
peaks Järeldama, et ka Belgia ja
Prantsusmaa langevarjurite aktsioonid
tiUiaridete inimeste päästmiseks
Žaires kommunistlike bandiitide
küüsist olid „Aafrikä seiklused".
E i ole ime, et Ühendriikide
mõjurikas ajaleht j^Washington
Post" ku-Jütas peaminister Trudeau
väljenduste puhul juhtkirja,
kus ta süüdistas Kanadat, et see
ei Võta NATO riikide relvastumise
probleeme tõsiselt ning et Kanada
moodustab läänemaailma kaitseliidus
ebakindla partneri.
Peaminister Trudeau väljendused
andsid väga kujuka ja selgepiirilise
ülevaate Kanada praegusest
välispoliitikast. On tervitatav,
et need seisukohad toodi esile sel
perioodil, mil Kanada läheb peatselt
vastu uutele valimistele. Kõigile
kanadalasiele, eriti raudees-rüdetagustejuiu-
tega uustulnukatele,
ei ole see sugugi ükskõikne,
millised on Kanada seisukohad välispoliitilistes
küsimustes praeguses
segipaisatud ja kommunismi
edasitungist ohustatud maaimsis.
i •'K.Ä., ,
iKN walsmised
Möödunud nädalal algasid Eest-laste
Kesknõukogu Kanadas uue
koosseisu vaaimised. Kuigi vaÜmiS'*
te alguseks oli ametlikult 3. juuni,
võis EKN Valimiskorra järgi valida
kohe yaliniismaterjalide kättesaamisel.
Valimismaterjalid saadeti
Valimiste Peakomitee poolt väl^
ja eelmise nädala lõpul ja saabu-busid
valijaile miöödunud nädala
algul või nädala jooksul. Osa valijaid
on kuuldavasti oma hääled
Valimiste Peakomitee aadressil
ära saatnud kohe valunismater jalide
'kättesaamisel, suurem, osa vali-jaisl
aga tegi või teeb seda selle
nädala jooksul või nädalavahetusel.
Valimiste viimaseks
on esmaspäev, 12. jujini ja kehtivad
on veel valimiskirjad, mis
kannavad järgmise päeva, 13. Juuni
postitemplit.
Möödunud nädalal nõuti veel
täiendavalt yalimismaterjale isikuile,
kes ei olnud hääletusmater-jale
saanud, eriti neile, kes viimaste
aastate jooksiü olid hääle-õigusliiku
vanuse saavutanud. Samal
ajal oli EKN bürool tegemist
muutunud aadresside tõttu tagasi
tulnud valimiskirjadele uute aadresside
selgitamisega. Uute aadresside
leidmisel saadeti valimismaterjalid
neile isikuile uuesti välja.
Esinenud lünkade puhul saab valijate
nimekirja täiendada kuni valimiste
eelviimase päevani.
valimismaterjalid
•Ameerikas asuvate eestlaste, lätlaste Ja leedulaste poliitilise koostöö organisatsiooni Ühendatud
Balti-Ämeerika Komitee uus juhatus. Istuvad (va sakult): J. Riekstins, AmeerikarLätlaste Lüdu president;
Juhan Simonson, ühendatud Balti-Ämeeii Ica Komitee president ja USA lEesti Rahvuskomitee
esimees; dr. K. Bobelis, Ameerika-Leedu Nõu kogu president. Seisavad (vasakult): J. iBolsteins,
ÜBÄ Komitee palgaline infformatsioonidtrektor; O. Pavlovskis, Washingtonis asuv lätlaste esindaja;
Maria Pedak Kari, ÜBÄ Koinitee laekur; Mäido Kari, ÜBA Komitee esimees Washingtonis
Ja eestlaste alaline esmdaja; J. Genys, leedulaste alaline esindaja.
.; WASHINGTON - (VE kirjasaatjalt). — Washingtonis baseeruvaks eestlaste, lätlaste Ja leedulaste
ühiseks poliitiliseks organisatsiooniks on Ühendatud Balti-Ämeerika komitee (Jpint Bal-tic-
Ämerican National Committee), niillihe koordineerib baltlaste poolt ameerika ühiskonna poliitilisse
sektorisse^ suunatud tegevust, eriti silmas pidades kontakte Valge Maja ning Kongressiga,
ühendatud Balti-Ämeerika Komitee juhatamine läks roteenimise korras käesoleval aastal Jälle
eestlaste kätte. Väljakujunenud tava kohaselt on Komitee presidendiks Järgimööda üks balti
rahviisgruppide keskorganisatsioonide esimeestest- Käesoleval aastal on seHeks Eesti Rahvuskomitee
ühendriikides esimees Juhan Simonson. Organisatsiooni jooksvat poliitilist tegevust juhatab
aga Washingtonis asuv Ühendatud Balti-Ämeerika Komitee esimees, kelleks käesoleval aastal on
Eesti Rahvuskomitee alaline esindaja Ühendatud Balti-Ämeerika Konütee juures Mäido Kari. Kolmanda
eesfiasena kuulub Komitee juhatusse Ä kes on esimehe asetäitjaks ning
Komitee laekuriks. '
' Nii nagu teatab USA Eesti Rahvuskomitee
alaline esindaja ning
^^^ashmgtoiriis paiknev ühendatud
Balti-Ameerika Komitee esimees
Mäido Kari on käesoleval aastal
tegevoiskavva võetud ühe kindla
eesmärgiga kckikusaiaimine president
Jimmy Oanteriga, et teda otseselt
informeerida baltlaste soovidest
ja seisukohtadiest. Möödunud
tegevusaastal külastasid Balti-
Ameerika Komitee esindajad
nütmel korral Valget Maija ja neil
oli läbirääikimisi jprešidendi staabi
lükmetega, kuid Carteri endaga
kokkusaamise taotlused ei õnnestunud.
: Kõrgeimaks Carteri admi-nistratsiooiü
lükmeks, kellega
pikemalt asju arutati, oli välisministri
(ehk riigisekretäri) esimene
asetäitja Warren Christopher.
Tihedas kontaktis Oldi Canteri
valitsuse • poolt rajatud Inimõiguste
Büroo juhataja Pat Deria-nigä,
kellega saada)kse kokku ka
edaspidi,. seUeks et täiielepaiiu
juhtida inimõiguste rikikumišele
Balti riikides.
Teiseks olulisemaks itegevustea-va
pumiktibs ori efctevalmisitused
1980. aasital Madriidis asetleidv
a ^ Euroopa Julgeoleku jalCoos-töökonverentsi
; järelistungiks.
Madriidi kötokutületeut planeerivad
konverentsid algavad rahvusvahelises
ulatuses juba eeloleval
ptofcocteikuul.
Kolmanda itegevussektorina
jätkatakse pidevat kontakti ja
konsultatsiooni USA Vllisminis-teeriumiga
ning nii" legislatiiv- kui
eiksdkutiivõimu esindajatest. moodustatud
Helsingi lõppaktis väljendatud
otsuste täitmise järelvalve
komisjoniga.
Selles seoses pannakse erilist
rõhku vabamale informatsiooni
ja inimeste liikumisele üle Helsingi
mud riikide püride Ja
ooniküsimustele. •
Neljandana on kavas uue Balti
resolutsiocmi läbiviimine ühendriikide
Kongressi mõlemas ko-jaSr
inaiUe on vastuvõ esitanud
Nebrastlia senaator Carl
Curtis ja Kalifomia 27. valimis-piinkonna
saadik Esindajateiko-jas
i&obent Doman. Seni on selle
uue Balti resolutsiooniga ühinenud
kaheksa senaatorit ja viis-kümmend
seitse kongressimeesst.
See Balti resolutsioon, mis
Esimestel aastatel koosnes tegevus
peamiselt vaid paarist koosolekust
aaistaš.ikus ar^ ühiseid
probleeme ja astuti' ühiseid
sanune nende lahendamiseiks.
Koostati märguikirju esitamiseks
ÜSA presidendile ja VälisminiSr
teeriumile. ,
, Järkjärgult .hakkas- aga nii
koostöö kui tegevus tihenema,
mille edendamiseks nimetati
iga fahvuse keskorganisatsiooni
poolt ka alaline esindaja
Washingtoni. ^
kannab Senatis numbrit 68 ja Eestlaste osas oli sellel kohal rea
Esindajatekojas numbrit 319, aastate jooksul Gerhard 4usch-
Peakomitee aadressil kuni vali-mistaga
järgede kontrollimisele
asumiseni. Saadetud yalunism ater-jalide
kontrollimine toimub Eesti
Majas Mupäeval, 17. juunil. Vai^
mistsgajärgede kontrollimine on
nõuab vene vägede väljaviimist
' Balti riikidest,
vabu valimisi kooskõlas ÜRO statuutidega,
poUitüistel põhjustel
varigistäitud baltlaste tagasitoomist
ja mitmeid muid samme.
See on kohnandaiks Balti resolutsiooniks,
imis ühendriikide
kongressile on esitatud. Kõige
esimeseks oli teatavasti 1966. aastal
üiSÄ kongressis vastu yõebud
resolutsioon, mis nõudis presidendilt
ja valituselt sammude astumist
Balti riildde vabaduse taastamiseks.
Selle viis nii S e n ^
kui EsindajaJtekoj as vasituvõtmi-sele
USA baltlaste eestvõttel asutatud
organisaitsiooni Americans
for Congressional Action to Free
the Baltic States energiline tegevus.
•' ^
Teine Balti riike ja rahvaid
puudutav resolutsioon võeti. tea-mann.-
1970-ndate aastate alguseks oli
Balti-Ameerika Komitee töö juba
muutunud üpris intensiivseks.
Koosolekuid peeti juba kord kuus
ning kontaktid Washingtonis
asuvate valitsusasutustega ja
kongressiliikmetegä olid tihedad.
Palju uusi algatusi rakendati siis
kui eestlaste alaliseks esindajaks
Komiteesse nimetati Washingtoni
elama asunud endine Rahvuskomitee
esimees Heikki Leesment,
kes esimehena jiuhatas ka mitmel
aastal ühendatud. Balti-Ameerika
Komitee tegevust.
^ 1975. aastal nimetati USA-Eesti
Rahvuskomitee poolt eestlaste
alaliseks esindajaks Balti-Ameerika
Komiteesse Mäido Kari. Vü-mastel
aastatel on välja kujunenud
järgmine tegutseihismeetod
Peakoosolek toimub kord aastas
Möödunud laupäeval elasid To-ronto
eestlased kaasa ührfe omapärasele
sündmusele, kus önnis-tati
sisse eestlaste suurim ühiskodu
ja anti see uute Ja tõeliste
omanike valdusse. Selle sisemine
vorm on juba aasta jooksul teatud
määral ilmet saanud, kiuia
seltskondlik tegevus on mitmel
alal olnud aktiivne ja toonud
mitmesuguseid väärtusi ..kuldses
eas" olevaile eestlasile, aga kä
nooremaile, nn et alllinnas olijad
mõneti juba kadedustmidega jälgivad
seda nii vaimselt laii sõp-rusšidemeist
tihedat elu. Sõprussidemete
säilitamise vajalikloist
ja selle lipukirjaks võtmist rõhutati
ka mitmel korral pidulikul
aktusel. Sõprus ja armastus on
õrnad taimed, mis võivad soodsas
klümas lopsakalt kasvada, aga on
tundlikud ka karmuse Ja tormi-tuulte
käes. Neüe külastajaile, kes
elasid kaasa laupäevasele sündmusele,
jäi aga mulje, et see metsaserv,
mis varjab^ põhja poolt
elamute kompleksi, suudab kõik
karmid tuuled sealsest eesti ühiskonnast
ära hoida.
Eesti Kodu õnnistamise ja
ametliku üleandmise puhul nimetas
EAK esimees A. Sepa kõiki
neid, kes ühel või teisel viisil
olid seotud Eesti Kodu saamisega.
Ainult ühe nime „unustas" ta
ütlemata, kes viimastel aastatd
suurima kohusetundega ja asjasse
pühendatusega päevast-päeva
ehituse jum-es seisis, kes hoolitses
Ja muretses selle eest, võiks öelda,
kelle südames kogu ettevõte
läbi raskuste valmis sai See nimetamata
jäänud tulbi töömees
oli E A K esimees A. Sepa ise. Kas
polnuks tore kui mõni kiitust
vastuvõtja ja tänusaaja ka seda
sel päeval kuidagi esüe toonuks
või nimetanuks?
Eesti Kodu on eestlaste viimane
suurem ettevõte ja kuna nüüd
Eesti Abistamiskomitee oma käed
sellest tööst j,vabaks sai", siis ösi
ees seUe kõrvale vanade puhkekodu
rajamine, et kogu ^Igatus
saaks lõplikult valmis. EAK juhatuses
on kaua töötanud ühed^
ja samad töömehed, kes tunnevad
oma tegevust Ja mõistavad ette-seatud
sihte. Nad tunnevad ka vajadust
eesoleva ehituse valmünj-seks.
Sellel peopäeval, mü kergendustundega
anti üle suur võta
uutele omanikele, nimetati ka
eesolevat tööd. Kindlasti on selle
lõpule viimine seniste kogemuste
najal hoopis kergem, sest teatakse
kuivõrd eestlased ise sellisit
Ühiskonda on hindama hakanud,
kuhu kuuluksid veel uued liikmed,
kes saaksid oma vanusepäe-vil
osa Eesti kodu sisemisest
vaimsest ja kultuurilisest tegevusest,
kes tuimevad, et oma rahva
keskel oleks kergem elada.
tavasti vastu USA Kongressi suu- kinnitait-akse -üldjooneline tege-re
häälte-enämusega 1975. aastal
pärast Helsingi konverentsi ja .
3 see kinnitas, et Ühendriigid ei
tunnusta Balti riikide annekteerimist
Nõukogude Liidu poolt.
Selle resolutsiooni läbiminekuks
tegi suurt tööd just ühendatud
BaltirAmeerika Komitee.
Eesstlaste, lätlaste ja leedulaste
polütiline koostöö-jo-rgariisiajtsioon
ühendatud Balti-Ameerika Komitee
rajati 1961. aastal, siis kui
kolme rahvuse Ameerikas tegutsevad
ikeskorganisatsioonid leidsid
tegevuse tõhustamiseks vajaliku
olevat suurema koordinatsiooni.
Komitee koosseisu moodustasid
keskorganisatsioonide ©si-vusikava'ja
eelarve.
Washingtonis asuvad
liikmed käivad aga koos igal
nädalal, arutavad jooksvalt
üleskerkivad küsimusi ja otsustavad
kuidas sündmustele reageerida
ja kes midagi ette võ-
Tegevus on keskendatud Ameerika
Läti ühingu majas asuvas büroos,,
kus töötato täispalgaline ja
täieajaltne' informatsioönidirek-tor,
kelleks on noorema põlvkonna
lätlane John Bolsteins. Muu
tegevuse kõrval võtab ta ka osa
USA Kongressi komisjonide is-timgitest,
jälgides baltlastele hu-mehed
ja eestlastepoolseks liik- vipakküvaid probleeme. Tema
meks sai tolleaegne Eesti Rah- j palgalks on $11,000 aastas, mis
vuskomiitse' ühendrükides esi- kaetakse balti keskorganisatsioo-mees
Julius Kangur. \ nidelt tulevatest' smlmiadest.
Eeloleval nädalal seisavad baiti
rahvad ühe tõsise sündmuse ees:
mälestatakse neid, kes Nõukogude
Lüdu okupatsiooni all olevail!
maadelt on küüditatud orjalaag-reisse
ja seal oma elu kaotanud.
Sel päeval on alati uueks jääv
sõnum, et vägivalda ja terrorit eü
tohi unustada, et just nende õnnetute
mälestusest peab tõusma
julgustav Ja uueks tõusuks õhutav
leek. Bait rahvad on kannud
suurt ohvrit, sest küüditatud olid
need, kes Julgemini suutsid vastu
panna vägivallale ja kelle vabadusiha
oli kompromissitu okupat-siooriivõunudega.
Nende küüditamisega
ei suudetud aga kodupinnalt
küüditada sealsete rahvaste
vabaäustahet ja -armastust, see
peab elama seal tänagi kidura
taimena, aga ta elab ja ootab
Suurte küüditamisaktsioonide
mälestused on hirmütayaiks varjudeks
sealsete inimeste julgeoleku
kohal.
Meie oleme vabal maid. Kuid
ka meile peab see päev oma sõnumiga
sisendama teadmise, et kannaksime
seda mälestust oma hinges
kui üht juhist oma maailmavaate
ja elu seadmisel. ,,Nende
piina pigistused*' ei tohi ununeda,
need on meie rahva ajaloo
mustemad lehelriiljed, aga ajalugu
ei seisne koos mustadest lehekülgedest,
nende järel tulevad heledamad
ja lootusrikkamad.
Küüditatute teekonna läbielanud
ja orjalaagrite puna kannatanud
räägivad Udcagi seda kindlat
veendlumust, mis oligi põhjuseks
. (Järg'lk. 3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 8, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-06-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780608 |
Description
| Title | 1978-06-08-02 |
| OCR text | .2 8 juunil WB — I^uisday, June 8, 1978 Nr. 43 ' fABÄDE EEimiÄSTE HMLEMNDJA VÄUAANDJA: ö / ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos. •V^ I^ÄTOiMETAJA: AiTO^'• TOIBIETÄJA: Hamies Oja POSTIAADRESS: P.O/B<Ä 70, Stn^C^ Toronto 3, Offit. M6J 3M7 TEIJJFONID: toimetid 364-7521, täJitus (t^Uimised, k u ^ ekspeditsi^ TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastad $16.- veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48;—, poolaastas $25.50 ja veerandaastas |13.^. TELLIMISHINNAD väljasiK^ tas $17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas $53.—, poolaastas-$27v50 ja veerandaastas ^^^^^ LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62—, poolaastas $31.50 ja veerandaastas $16.50 ' Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hinu! 35 (B. hiblisbed by Free Estonian Publisher/Ltd., 135 Tecumseth St., Toronto 3, Oat. M6J 2H2 Kanada peaministri Pierre Tni-deau kõne ja pressikonverentsis eišitatud väljendused Washingtonis ^imunud NATO peaiaiinistrite konverentsi ajal on Jätnud mulje, et Kanada suhtiib praegustesse maailma poliitilistesse sündmustesse, eriti N. Liidu pealetumgisse Aafrikasse,' väga ükskõikselt ning ämiäb Kuuba ja N. Oidu: agressioonile omamoodi tõlgenduse. Samal ajal kui kõik teised NATO riigid näevad N. Liidu Ja Kuuba Aafrika operatsioonides suurt hädaohtu Aafrikale Ja kogu vaba maailmale, ' suhtus Trudeau Aafrika sündmustesse Ja vaba maailma kaitse tugevdamisesse lepliku tagasihoidlikkusega, millest võib järeldada- et Kanada yälispoliitika erineb tunduvalt ta lääneliitlaste välispoliitikast Ja arusaamadest maailma praeguste poliitiliste probleemide lahendamisel. Kui konverentsil toodi ette, et N. Liit ja teised kömmdnistlikiid ida-Euroopa riigid relvastuvad pa-lavlikuliselt, süs oli Tnideau ettepanekuks, et tuleks alustada venelastega uusi läbirääkimisi relvas-tose samm-sammuliseks vähendamiseks mng esitada vastavaii ettepanekuid^ Millised need ettepanekud peaksid olema ja mida nad peaksid sisaldama, seda Jättis Trudeau kahjuks sutlemäta. Teatavasti on relvastuse vähendamiseks ja tuumarelvade piiramiseiis peetud juba aastaid läbirääkimisi ja esitatud N, Liidu esindajatele sadu ettepanekuid, kuid N. Liit ei ole valmis selliseid kokkuleppeid sõlmima, mis tema ärVates tema üleolekut kahjustavad. Edasi neutronipommi küsimus, teatavasti lükkas president Carter seUe N. Liidu tankiriinmäkute pidurdamiseks vajaliku relva produtseerimise määramatuks ajaks edasi, oodates N. Liidult vastutasuks kontsessioone. Peaminister Trudeau toetas soojalt president Carteri otsust, avadades lootissst, et Moskva vastab soodsalt president Carteri sammule. Kahjuks jääb meile mõistmatuks, mida peaminister Trudeau veel Moskvalt ootab, kuna seUe kohta andis Juba vastuse N. Liidu välisminister Gromõko, mainides äsja New Yorgis, et kui ameeriklased neutronipommi ei valmista, siis loobub ka N. Liit vastutasuks selle relva valmistamisest. Lühidalt: Gromõko lubab vastutasuks seda, mida tal ei .ole kuna asJatniBdJate arvates kulub N. Liidu teadlastel vähemalt kümme aastat kui nad Jõuavad neutronipommi valmistainise- '' Peaminister Trudeau seisukohad Ääfrkia küsimustes on praeguses olukorras võõrad, ebaloogilised, olukorrale mittevastavad ja arusaamatud. Kui pieamuiister nondib, et Aafrika konfliktid on peamiselt sealsed suguharude probleemid ning siin ei ole midagi tegemist ida Ja föäne ideoloogiliste vahekordadega, siis esineb siin paraku suur märgist möödalaskmine, kuna ükski Aafrika suguharu ei ole nii hästi relvastatud Ja ei tegutse nii plaanikohaselt kui äsja kommunistlikust AngoolastŽairesse tunginud terroristlikud vallutajad. Kui peaminister arvestaks neid Jõudusid, kes sissetungijad relvasta-sid, need üleskihutasid iiing nende pealetungi ettevalmistasid, siis tuleks ta hoopis teistsugustele Järeldustele. Eriti pani teisi iääneriikide esindajaid kulme kergitama Trudeau väide, et Kanada ei taha sekkuda „Aafrika seiklustesse". Sellega mõtleb Trudeau lääneriikide aktsioone, et päästa neid Aafrika rahvaid, keda ähvardavad N. Liidu Ja Kuuba agressiivsed plaanid. Siit peaks Järeldama, et ka Belgia ja Prantsusmaa langevarjurite aktsioonid tiUiaridete inimeste päästmiseks Žaires kommunistlike bandiitide küüsist olid „Aafrikä seiklused". E i ole ime, et Ühendriikide mõjurikas ajaleht j^Washington Post" ku-Jütas peaminister Trudeau väljenduste puhul juhtkirja, kus ta süüdistas Kanadat, et see ei Võta NATO riikide relvastumise probleeme tõsiselt ning et Kanada moodustab läänemaailma kaitseliidus ebakindla partneri. Peaminister Trudeau väljendused andsid väga kujuka ja selgepiirilise ülevaate Kanada praegusest välispoliitikast. On tervitatav, et need seisukohad toodi esile sel perioodil, mil Kanada läheb peatselt vastu uutele valimistele. Kõigile kanadalasiele, eriti raudees-rüdetagustejuiu- tega uustulnukatele, ei ole see sugugi ükskõikne, millised on Kanada seisukohad välispoliitilistes küsimustes praeguses segipaisatud ja kommunismi edasitungist ohustatud maaimsis. i •'K.Ä., , iKN walsmised Möödunud nädalal algasid Eest-laste Kesknõukogu Kanadas uue koosseisu vaaimised. Kuigi vaÜmiS'* te alguseks oli ametlikult 3. juuni, võis EKN Valimiskorra järgi valida kohe yaliniismaterjalide kättesaamisel. Valimismaterjalid saadeti Valimiste Peakomitee poolt väl^ ja eelmise nädala lõpul ja saabu-busid valijaile miöödunud nädala algul või nädala jooksul. Osa valijaid on kuuldavasti oma hääled Valimiste Peakomitee aadressil ära saatnud kohe valunismater jalide 'kättesaamisel, suurem, osa vali-jaisl aga tegi või teeb seda selle nädala jooksul või nädalavahetusel. Valimiste viimaseks on esmaspäev, 12. jujini ja kehtivad on veel valimiskirjad, mis kannavad järgmise päeva, 13. Juuni postitemplit. Möödunud nädalal nõuti veel täiendavalt yalimismaterjale isikuile, kes ei olnud hääletusmater-jale saanud, eriti neile, kes viimaste aastate jooksiü olid hääle-õigusliiku vanuse saavutanud. Samal ajal oli EKN bürool tegemist muutunud aadresside tõttu tagasi tulnud valimiskirjadele uute aadresside selgitamisega. Uute aadresside leidmisel saadeti valimismaterjalid neile isikuile uuesti välja. Esinenud lünkade puhul saab valijate nimekirja täiendada kuni valimiste eelviimase päevani. valimismaterjalid •Ameerikas asuvate eestlaste, lätlaste Ja leedulaste poliitilise koostöö organisatsiooni Ühendatud Balti-Ämeerika Komitee uus juhatus. Istuvad (va sakult): J. Riekstins, AmeerikarLätlaste Lüdu president; Juhan Simonson, ühendatud Balti-Ämeeii Ica Komitee president ja USA lEesti Rahvuskomitee esimees; dr. K. Bobelis, Ameerika-Leedu Nõu kogu president. Seisavad (vasakult): J. iBolsteins, ÜBÄ Komitee palgaline infformatsioonidtrektor; O. Pavlovskis, Washingtonis asuv lätlaste esindaja; Maria Pedak Kari, ÜBÄ Koinitee laekur; Mäido Kari, ÜBA Komitee esimees Washingtonis Ja eestlaste alaline esmdaja; J. Genys, leedulaste alaline esindaja. .; WASHINGTON - (VE kirjasaatjalt). — Washingtonis baseeruvaks eestlaste, lätlaste Ja leedulaste ühiseks poliitiliseks organisatsiooniks on Ühendatud Balti-Ämeerika komitee (Jpint Bal-tic- Ämerican National Committee), niillihe koordineerib baltlaste poolt ameerika ühiskonna poliitilisse sektorisse^ suunatud tegevust, eriti silmas pidades kontakte Valge Maja ning Kongressiga, ühendatud Balti-Ämeerika Komitee juhatamine läks roteenimise korras käesoleval aastal Jälle eestlaste kätte. Väljakujunenud tava kohaselt on Komitee presidendiks Järgimööda üks balti rahviisgruppide keskorganisatsioonide esimeestest- Käesoleval aastal on seHeks Eesti Rahvuskomitee ühendriikides esimees Juhan Simonson. Organisatsiooni jooksvat poliitilist tegevust juhatab aga Washingtonis asuv Ühendatud Balti-Ämeerika Komitee esimees, kelleks käesoleval aastal on Eesti Rahvuskomitee alaline esindaja Ühendatud Balti-Ämeerika Konütee juures Mäido Kari. Kolmanda eesfiasena kuulub Komitee juhatusse Ä kes on esimehe asetäitjaks ning Komitee laekuriks. ' ' Nii nagu teatab USA Eesti Rahvuskomitee alaline esindaja ning ^^^ashmgtoiriis paiknev ühendatud Balti-Ameerika Komitee esimees Mäido Kari on käesoleval aastal tegevoiskavva võetud ühe kindla eesmärgiga kckikusaiaimine president Jimmy Oanteriga, et teda otseselt informeerida baltlaste soovidest ja seisukohtadiest. Möödunud tegevusaastal külastasid Balti- Ameerika Komitee esindajad nütmel korral Valget Maija ja neil oli läbirääikimisi jprešidendi staabi lükmetega, kuid Carteri endaga kokkusaamise taotlused ei õnnestunud. : Kõrgeimaks Carteri admi-nistratsiooiü lükmeks, kellega pikemalt asju arutati, oli välisministri (ehk riigisekretäri) esimene asetäitja Warren Christopher. Tihedas kontaktis Oldi Canteri valitsuse • poolt rajatud Inimõiguste Büroo juhataja Pat Deria-nigä, kellega saada)kse kokku ka edaspidi,. seUeks et täiielepaiiu juhtida inimõiguste rikikumišele Balti riikides. Teiseks olulisemaks itegevustea-va pumiktibs ori efctevalmisitused 1980. aasital Madriidis asetleidv a ^ Euroopa Julgeoleku jalCoos-töökonverentsi ; järelistungiks. Madriidi kötokutületeut planeerivad konverentsid algavad rahvusvahelises ulatuses juba eeloleval ptofcocteikuul. Kolmanda itegevussektorina jätkatakse pidevat kontakti ja konsultatsiooni USA Vllisminis-teeriumiga ning nii" legislatiiv- kui eiksdkutiivõimu esindajatest. moodustatud Helsingi lõppaktis väljendatud otsuste täitmise järelvalve komisjoniga. Selles seoses pannakse erilist rõhku vabamale informatsiooni ja inimeste liikumisele üle Helsingi mud riikide püride Ja ooniküsimustele. • Neljandana on kavas uue Balti resolutsiocmi läbiviimine ühendriikide Kongressi mõlemas ko-jaSr inaiUe on vastuvõ esitanud Nebrastlia senaator Carl Curtis ja Kalifomia 27. valimis-piinkonna saadik Esindajateiko-jas i&obent Doman. Seni on selle uue Balti resolutsiooniga ühinenud kaheksa senaatorit ja viis-kümmend seitse kongressimeesst. See Balti resolutsioon, mis Esimestel aastatel koosnes tegevus peamiselt vaid paarist koosolekust aaistaš.ikus ar^ ühiseid probleeme ja astuti' ühiseid sanune nende lahendamiseiks. Koostati märguikirju esitamiseks ÜSA presidendile ja VälisminiSr teeriumile. , , Järkjärgult .hakkas- aga nii koostöö kui tegevus tihenema, mille edendamiseks nimetati iga fahvuse keskorganisatsiooni poolt ka alaline esindaja Washingtoni. ^ kannab Senatis numbrit 68 ja Eestlaste osas oli sellel kohal rea Esindajatekojas numbrit 319, aastate jooksul Gerhard 4usch- Peakomitee aadressil kuni vali-mistaga järgede kontrollimisele asumiseni. Saadetud yalunism ater-jalide kontrollimine toimub Eesti Majas Mupäeval, 17. juunil. Vai^ mistsgajärgede kontrollimine on nõuab vene vägede väljaviimist ' Balti riikidest, vabu valimisi kooskõlas ÜRO statuutidega, poUitüistel põhjustel varigistäitud baltlaste tagasitoomist ja mitmeid muid samme. See on kohnandaiks Balti resolutsiooniks, imis ühendriikide kongressile on esitatud. Kõige esimeseks oli teatavasti 1966. aastal üiSÄ kongressis vastu yõebud resolutsioon, mis nõudis presidendilt ja valituselt sammude astumist Balti riildde vabaduse taastamiseks. Selle viis nii S e n ^ kui EsindajaJtekoj as vasituvõtmi-sele USA baltlaste eestvõttel asutatud organisaitsiooni Americans for Congressional Action to Free the Baltic States energiline tegevus. •' ^ Teine Balti riike ja rahvaid puudutav resolutsioon võeti. tea-mann.- 1970-ndate aastate alguseks oli Balti-Ameerika Komitee töö juba muutunud üpris intensiivseks. Koosolekuid peeti juba kord kuus ning kontaktid Washingtonis asuvate valitsusasutustega ja kongressiliikmetegä olid tihedad. Palju uusi algatusi rakendati siis kui eestlaste alaliseks esindajaks Komiteesse nimetati Washingtoni elama asunud endine Rahvuskomitee esimees Heikki Leesment, kes esimehena jiuhatas ka mitmel aastal ühendatud. Balti-Ameerika Komitee tegevust. ^ 1975. aastal nimetati USA-Eesti Rahvuskomitee poolt eestlaste alaliseks esindajaks Balti-Ameerika Komiteesse Mäido Kari. Vü-mastel aastatel on välja kujunenud järgmine tegutseihismeetod Peakoosolek toimub kord aastas Möödunud laupäeval elasid To-ronto eestlased kaasa ührfe omapärasele sündmusele, kus önnis-tati sisse eestlaste suurim ühiskodu ja anti see uute Ja tõeliste omanike valdusse. Selle sisemine vorm on juba aasta jooksul teatud määral ilmet saanud, kiuia seltskondlik tegevus on mitmel alal olnud aktiivne ja toonud mitmesuguseid väärtusi ..kuldses eas" olevaile eestlasile, aga kä nooremaile, nn et alllinnas olijad mõneti juba kadedustmidega jälgivad seda nii vaimselt laii sõp-rusšidemeist tihedat elu. Sõprussidemete säilitamise vajalikloist ja selle lipukirjaks võtmist rõhutati ka mitmel korral pidulikul aktusel. Sõprus ja armastus on õrnad taimed, mis võivad soodsas klümas lopsakalt kasvada, aga on tundlikud ka karmuse Ja tormi-tuulte käes. Neüe külastajaile, kes elasid kaasa laupäevasele sündmusele, jäi aga mulje, et see metsaserv, mis varjab^ põhja poolt elamute kompleksi, suudab kõik karmid tuuled sealsest eesti ühiskonnast ära hoida. Eesti Kodu õnnistamise ja ametliku üleandmise puhul nimetas EAK esimees A. Sepa kõiki neid, kes ühel või teisel viisil olid seotud Eesti Kodu saamisega. Ainult ühe nime „unustas" ta ütlemata, kes viimastel aastatd suurima kohusetundega ja asjasse pühendatusega päevast-päeva ehituse jum-es seisis, kes hoolitses Ja muretses selle eest, võiks öelda, kelle südames kogu ettevõte läbi raskuste valmis sai See nimetamata jäänud tulbi töömees oli E A K esimees A. Sepa ise. Kas polnuks tore kui mõni kiitust vastuvõtja ja tänusaaja ka seda sel päeval kuidagi esüe toonuks või nimetanuks? Eesti Kodu on eestlaste viimane suurem ettevõte ja kuna nüüd Eesti Abistamiskomitee oma käed sellest tööst j,vabaks sai", siis ösi ees seUe kõrvale vanade puhkekodu rajamine, et kogu ^Igatus saaks lõplikult valmis. EAK juhatuses on kaua töötanud ühed^ ja samad töömehed, kes tunnevad oma tegevust Ja mõistavad ette-seatud sihte. Nad tunnevad ka vajadust eesoleva ehituse valmünj-seks. Sellel peopäeval, mü kergendustundega anti üle suur võta uutele omanikele, nimetati ka eesolevat tööd. Kindlasti on selle lõpule viimine seniste kogemuste najal hoopis kergem, sest teatakse kuivõrd eestlased ise sellisit Ühiskonda on hindama hakanud, kuhu kuuluksid veel uued liikmed, kes saaksid oma vanusepäe-vil osa Eesti kodu sisemisest vaimsest ja kultuurilisest tegevusest, kes tuimevad, et oma rahva keskel oleks kergem elada. tavasti vastu USA Kongressi suu- kinnitait-akse -üldjooneline tege-re häälte-enämusega 1975. aastal pärast Helsingi konverentsi ja . 3 see kinnitas, et Ühendriigid ei tunnusta Balti riikide annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. Selle resolutsiooni läbiminekuks tegi suurt tööd just ühendatud BaltirAmeerika Komitee. Eesstlaste, lätlaste ja leedulaste polütiline koostöö-jo-rgariisiajtsioon ühendatud Balti-Ameerika Komitee rajati 1961. aastal, siis kui kolme rahvuse Ameerikas tegutsevad ikeskorganisatsioonid leidsid tegevuse tõhustamiseks vajaliku olevat suurema koordinatsiooni. Komitee koosseisu moodustasid keskorganisatsioonide ©si-vusikava'ja eelarve. Washingtonis asuvad liikmed käivad aga koos igal nädalal, arutavad jooksvalt üleskerkivad küsimusi ja otsustavad kuidas sündmustele reageerida ja kes midagi ette võ- Tegevus on keskendatud Ameerika Läti ühingu majas asuvas büroos,, kus töötato täispalgaline ja täieajaltne' informatsioönidirek-tor, kelleks on noorema põlvkonna lätlane John Bolsteins. Muu tegevuse kõrval võtab ta ka osa USA Kongressi komisjonide is-timgitest, jälgides baltlastele hu-mehed ja eestlastepoolseks liik- vipakküvaid probleeme. Tema meks sai tolleaegne Eesti Rah- j palgalks on $11,000 aastas, mis vuskomiitse' ühendrükides esi- kaetakse balti keskorganisatsioo-mees Julius Kangur. \ nidelt tulevatest' smlmiadest. Eeloleval nädalal seisavad baiti rahvad ühe tõsise sündmuse ees: mälestatakse neid, kes Nõukogude Lüdu okupatsiooni all olevail! maadelt on küüditatud orjalaag-reisse ja seal oma elu kaotanud. Sel päeval on alati uueks jääv sõnum, et vägivalda ja terrorit eü tohi unustada, et just nende õnnetute mälestusest peab tõusma julgustav Ja uueks tõusuks õhutav leek. Bait rahvad on kannud suurt ohvrit, sest küüditatud olid need, kes Julgemini suutsid vastu panna vägivallale ja kelle vabadusiha oli kompromissitu okupat-siooriivõunudega. Nende küüditamisega ei suudetud aga kodupinnalt küüditada sealsete rahvaste vabaäustahet ja -armastust, see peab elama seal tänagi kidura taimena, aga ta elab ja ootab Suurte küüditamisaktsioonide mälestused on hirmütayaiks varjudeks sealsete inimeste julgeoleku kohal. Meie oleme vabal maid. Kuid ka meile peab see päev oma sõnumiga sisendama teadmise, et kannaksime seda mälestust oma hinges kui üht juhist oma maailmavaate ja elu seadmisel. ,,Nende piina pigistused*' ei tohi ununeda, need on meie rahva ajaloo mustemad lehelriiljed, aga ajalugu ei seisne koos mustadest lehekülgedest, nende järel tulevad heledamad ja lootusrikkamad. Küüditatute teekonna läbielanud ja orjalaagrite puna kannatanud räägivad Udcagi seda kindlat veendlumust, mis oligi põhjuseks . (Järg'lk. 3) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-08-02
