Vaba eestlane , September 2, 1982

              VABA EESTLANE neljapäeval, 2. septembril 1982 — Thursday, September 2, Nr. 66
VABADE EESTLAm
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Le^ie St, Don Miila,
Ont MSB 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jo^vOkv Trä^
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus, (telliniised, kuulutused.
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.— |a veerandaastas $1 ^
Aadressi muudatus 50 e. — Üksiknumbri hind 60 c.
F R E E IST
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
1955 Leslie St Don Müls, Ont. M3B 2M3
Mis saab edasi?
Kommentaarid
KeUel on õigus? 1 ^ Toronto
päevaleht ;,,G!obe and Mail" oma
juhtkiijas, mis käsitab sunnitöölis'*
{e kasiirtämlst gaasyüht^
taiiuseks Põhja^SibeiM^^^^^^^^
tarnata alade Lääne-Euroopasse.
Sunmtööliste rakendamise kohta
juhtmestiku rajamiseks ömand^^
meid andnud N, Liidia iseseisva
ametiühuiga^^S
^ Albma lakorevä, kes viibib prae­gu
Austrias, ning tema införniat-sioonile
on omapoolse kmnituse
andnud Frank­furdis
asuv l i ^ ^hing*
Neid andmeid atakeerib ^^^^^^^^^^t^^
N. Liidu õli- ja gaasitööstuse ehi­tusettevõtete
minister Boris Shtis-herbina,
kuid vene ametlik teäde-teagentUur
Tass võtab süüdistu?
sed kaudselt omaks ,kui ta lakoo­niliselt
märgib, et venelastel ,,61
ole vajadusi* nende etteheided ei-
.tamisekis,
Minister Shtsherbina on avaldan
Esimene töögrupp, kus liik/neile anti kätte tükk savi sellele esteetilise hinge sisse „puhumiseks", on tööd MmlV' veergudel
alustanud Ants EJkeni juhyuisel. PiMil vasakult Gina Jalakas Chicagost, Evald Timusk, Imbi Plinte, Helga 26. augustil oma õiendava ku-ja,
Mälberg^ Ants Elken Ja Leena Rosenberg. Foto Seitsme Eunsti Nädalast. Foto: Vaba Eestlane
Ühendriikide president Reagani eninut puhkeda uuteks irelvastatud
erisaadik Philip Habibi jõupingu- kokkupõrgeteks, seda enam, et
üuste ja diplomaatilise osavuse tu- Liibanoni parlament valis vaata-lemusena
jõuti, lõpuks Liibanonis mata muhameedlaste vastuseisule
nii kaugele, et Palestiina Vabastuls- Liibanoni uueks presidendikis 34-
organisatsioonl 7000-st võitlejast aastase kristlaste miilitsaüksuste
koosnev sõjavägi nõustus pealm- juhi Bashir Gemayeli. Lahendama-nast
Beirutist lahkuma. Kokkule^ ta on ka 30.000 süüria sõduri vü^
pe saa\Titati pärast seda kui bimine Liibanonis. Süürlaste kont-Ühendriikide
pretsident Reagan roIM all on üks kolmandik Lüba-võttis
telefonikõne Iisraeli peami- noni territooriumilst ja nende väl-
Eiister Beginüe ja nõudis verevala- jalöömine on raskeks pähkliks lis-mise
ja sõjalise kokkupõrke ko- raelile jä Lübanoni kristlaste mü-hest
lõpetamist diplomaatiliste lä- Mtsaüksustele. Praeguste väljävaa-birääkunistega.
dete juures itundub, et iisraeli ja
Palestiina partisane nõustusid süüria väeosad ei lahku vabataht-v
a ^ võtma Tuneesia, Süüria, Su- likult ja ilma võitluseta Lübanoni
daan, Lõuna-Jeemen, Jordaania, territooriumUt.
Süüria ja Iraak, mis tõi paratama- Kõiki neid (segadus! |a rivalitee-
Mt kaasa Lübanonis asunud _ Pa- te ning relvastatud jõudude koon-lestiina
Vabastusorganisatsiooni damisi arvesse võttes ei saa mööda
võitlustuumUni pulveriseerimise minna küsimusest — mUline on
ning selle kui kompaktse jõuteguri Ühendriikide osa selle kuuma supi
likvideerimise^ Kuid partüsanide söömisel ja millised on väljavaa-lahkumisega
Behntist kerkib siiski ted Ee!sk4das kestva rahu ja sta»
paratamatult küsunus, kas sellega bülse olukorra saavutamiseks?
on kõik Iisraeli probleemid Luba- WasMngton on teatavasti mine-nonis
kõrvaldatud ja olukord lõpli- vikus väga tihedalt seotud olnud
kult stabiliseerunud või võib tule- Iisraeli ja araablaste vahekordade
vikus oodata uusi kompllkat^oone korraldamisega, kuid kunagi varem
ja sõjalisi kokkupõrkeid? Ja kas ei ole ta mi sügavalt olnud asjas-
Iisraeli valitsusel eesotsas peammis- se isegatud kui praegusel momen-ter
Beginiga ja kaitseminister Sha- eriti kui arvesse võtta, et Bei-roniga
ning nende seüsukohti toe- rutis toimunud hävitustöö toimus
tavatel Ühendriikide välispoliitika ameerika relvadega ja mõningate
ekspertidel on õigus kui nad väida- arvamiste kohaselt isegi Washing-vad,
et Beirutis asunud Palestima toni teadmisel ja vaiksel nõusole-
Vabastamisorganisatsiooni jõu- kui.
koondise laiali saatmisega on pa- ühendriikides valitsevaid iseisu-lestünlaiste
vastupanujõud murtud kohti vaadeldes jääb mulje, et
ning nüüd on võimalik asuda Jor- Washingtonis on ikka veel Iisraeli
dani jõe läänekalda tulevikku liinil asuvaid optimiste, kes arva-kombineerima
ja planeerima va^ vad, et palestüna partisanide väl­tavalt
Jeruusalemma mustri järe- jalöömisega Beuiitist on loodud
le? erakordselt head eeldused Iisraeli
Olukord ei ole siiski nü lihtne okupatsiooni alla kuuluva Jordani
kui see esialgsel vaatlusel paistab, jõe läänekalda küsimuse lahenda-
Esmajoones tuleb arveSfee võtta, et miseks. See ala on palestiinlaste
Begm ja Sharon ei saanud oma kodumaa ning Camp Bavidi kok-plaani
lõplikult realiseerida Ja Bei- kulepete põhjal töötati läänekaldal
rutis asunud palestüna partisane elavatele palestiinlastele anda
jäägitult vümase meheni hävitada, „täielik autonoomia". Sealjuures
kuna Beiruti linnaosade armutu tehti aga see jäme viga, et asja-pommitamise
tulemusena oleksid osalised ei määritlenud lähemalt
surma !saanud kümned tuhanded selle autonoomia iseloomu ja ula-tsiviUisikud.
Näib, et Begm ja tust, mis andis BegmUe võunaluse
Sharon olid valmis seda teed vali- läänekalda poliitilise staatuse ku­ma,
kuid Ühendriikide preiadendile jundamisel hakata suurendama
muutusid need ameerika relvadegfiKM>ma nõudmisi ning taotlema oku-teostatud
~ tapatalgud läilaks ja ta peeritud aladel Iisraeli kontrolli
tegi Beginüe korralduse oma hävi- maa, veekogude ja immigratsiooni
tustöö lõpetamiseks. Mabibi läbi- üle. Begmi veiisiooni kohaselt
rääMmiste tulemusena Saavutatud peab Iisraeli kodanikel olema õi-kompromissi
tulemusena võimal- gns asuda läänekalda aladele ja
dus ümberpüratud palestiina par- seal rajada juudi asundusi, mis
tssanidel Beuntist iga Umakaare jäävad täielikult Iisraeli kontrolli
poole lahkuda, kuid kõik need ellu alla. Neid nõudmisi ja selliseid tu°^
jäänud mehed on fanaatilised võit- levikuplaane arvesse võttes ei saa
lejad ning nad kerkivad kindlasti juttugi olla läänekalda aladel ela-sün
ja seal Iisraeli ägedate vastas^ vatele araablastele täieliku auto-tena,
rindevõitlejatena ja terroristi- noomia andmisest vaid pigem nen­dena
jälle esile. de alade annekteerimisest ja lütml-
Teiseks ei lahendanud palestima sest Iisraeliga,
partisanide lahkumine Lübanoni Antud olukorras ei ole Ühend-pmevat
sisepoliitilist olukorda ja riikide valitsusel kerge ega ühtne
iraditsioonilist viha kristlaste ja leida Palestima probleemidele
muhameedMe vahel, cnlsvõib iga soodsat ja irahuldavat lahendist?
USA suursaadikute tase arvustustules
müles ta tembeldab teateid sunnir
itööüste kasutamise kohta Urengoi
gaasiyäljade g^asi toomiseks Eu­roopasse
valeks. Ta üfleb, et juht-mestiku
konstrueerimisel ei tööta
ühtegi vangi ning et see laim on
välja mõeldud nende poolt, kellel
on ainult ebamäärane ettekujutus
moodsa gaasijuhtaiestiku ehitami­sest.-:.
••
President Ronald Reagani komme, edutada parteisõpru poMtiliste teenete eest USA suursaadikuiks, Shtsherbina argumenteerib, et
on põhjustanud Washingtonis rea ebameeldivusi Ja pingelt, mis on üsna suuremal määral tingitud uute juhtmestiku ehitamisel tulevad ra-saadikute
madala välispoliitilise taseme pärast, ikendamisele suurte kogemustega
^ . . , ... ,^ , . <c 1. , . . vastava väljaõppe saanud spetsia-
Pensioneentud USA tippdiplo- sus määratute tase on sunnitult va- kui varem, sest vabariiklaste partei jjg|jjj iehnüaid ia insenerid kel-
Reagan on määranud rekordiliselt kogemysteta sõpru
parteitöötajaid kõrgetele kohtadele
maat MalcomTorjn kurtis välismi- helduva kõrgusega. Paljudes riiki- mõjukad uus-parempeolsed soovi- lest suur osa on juba varem ehita-nisteeriumi
sisemises ajalelies et deslügub ringi naljalugusid m^^^^^ kontrollida oma partei po- ;"'Jd tahandeid kBomeetr^^^^^^
saates valisrukidessekogemustetariikide suursaadikute hädade ule. lutilist puhtust. SeUel alal on tegev ^ j y ^ ^ j^gy^^ ^^^^ eksperdid pea
ja obakompetentseid esindajaid senaator Jesse Helms. Senati Valis- arvestada raskete kli-
„ohustataksc ühendriikide vahspo- , ,7^ «^"^f .7.7 f" asjade komitee tugeva lukmena . .... . *„„j«,o
liitilist efektiivsust ja rahvuslike ^^^^ '""^Tl^Z "^^f^^!^'valyab ta, et kahtlusaluseid liberaa- T^i^^^^^^^^^^^ ^"IT
huvide iulseolekut" suursaadikuks kmdlustusalal ari- vaadetega isikuid ei ühiseks lä- ^on^PJ^ts^^n^^ masinaid, millede
Reagani poolt määratud suursaa- f'''/^^, Robmson kelle portei- tema käe alt USA suursaadikute P?.^/"^ ^^^^^^'^
dikud olevat üldiselt vähem teene- " ^^'^ osavõtt Reagani yah- kohtadele. hadavajahk. ^
kad ja võimehsed isikud, kui ena- miskampaania fmantsihse toetuse uus-parempoolseä tegutsevad -y-ru*^!"!'?" J^^^
mus varasemate presidentide poolt kogumisel lUmoisi osariigis. Robin- ^^^^^^ ^^^^ ^.^^^ j^^^^^g^^. pohdiselt suski vaga oonäaks ^ ja
valitud, keUest Ühendriikide vää- son hurjutas hiljuti oma ko- ^ . i , . väiismhlister Alexander mõeldud amultnauvsetele ini-rika
välismaise teenistuse ühingu nes Kanada ajalehtede väljaandjaid g^jg ^. ^^^^^^ ^^^^g- ^^^a. Seda ^^^ff^^; S^"^*^ ^«^^
esimees Charles Whitehouse valiti Ja toimetajaid sel eparast, et need ^^rgati süs, kui Haig soovis saata fwurte kogemustega ekspert, et ette
Senati VäUsasjade nõukogusse. andvat rohkem tähelepanu oma k^tsediplomaadi Norton Abramo- kujutada seUise tonte^
^ veergudel mflatsioomle, kuf N. Lii- vvit/i «?unr«;fladikiilcs •niflkarffls<?p Siberi taigadcj soode ja rabade.
REAGAN ARVULISELT EES du relvastumisega tekkivale ohule, õnnestudes Atomowitzi määra- ^^^^ " ^^^^^ a'»"** «"^sina-
Reagan on ka arvuliselt ees oma gõIDÄ PÕRGUSSE! "^'^ takistama, said uus-parem- SavõtokX"'^^^^^^
mitmest eelkäijast, sest ta on pai- poolsed kuulda, ef Abramowitzi ka- manavotmise^, smtiöe rajami-gutanud
„tsivme" (kogemusteta Toronto päevalehe „Toront6 vatsetakse saata saadikuks Mo- f^s, madalate kohade^^^^^
isikuid) väHsministeerium- teenis- Star" peatoimetaja vastas sellele neesiasse. Nad koostasid ülevaate, f Paljudeks seUiSteks lihtsamateks
tusse väljastpoolt, rohkem suursaa- kriitikaler, tõdedes, et „paljud meist tema eluloost, kus muretult muudeti r^kematek^ ülesanneteks on
dikuid kui viie aastakümne ajal ei jaga teie vaadet hirmutavale as- tõsiasju. ^aja hhttoolisi. Ja venelaste aastate
ehk.umbes pooled neist. Jimmy pektile maaümas, ega pea vajali- " Pikkuste kogemuste järele sobivad
Carteri ajal oU vaid.37% suursaa- kuks patriootlikku kohusetunnet ^^^^ ^^^^^ seUeks suurepärase t poliitilistel
diku kohtadele määratuist tehtud seUe vaatega ühinemiseks*'. Kui See- elulugu viidi Valgesse Majja P°n3"f ^1 sunnitööle määratud
parteipolütüistel põhjustel. suursaadik küsis, kas toimetaja ei ja Indoneesia ametivõimudele. Vü- ^T^^ 3^ keUedele ei ole
Kui kokku koondatakse lai grupp usu ohu olemasolusse, küsis toime- mased lükkasid tagasi suursaadiku ^f^^ ^ » ff.^ sunnitud
polütilište teenetega repuMkaane, taja, ,,Kas te võiksite öelda kuidas kandidaadi, kuigi Haig oli ise es^ ^^^^ pnmiüivsemates tin-
^ venelased meid ähvardavad?", mis^ tanud nii kirjahkke kui ka suusõna- g^iusfes nmg keUe elu on nii
järel suursaadik taganes oma isik- Usi palveid tema määramise toeta- **^^^» ®* ^^"^^ ®* ^^^^
liku diplomaatia taha ja nähvas: miseks, Mmister Shtsherbina peaks tu-eriti
kui Begini kaugeleulatuvad „Sõida põrgusse, poiss!'' Hammas-^ välisministeeriumi ametidiplo- ''^kendama läänemaaU^^
ambiteioonid saavad üsraeli rah- tunud peatoimetaja küsjs lisasele- maadid on üldiselt võmud pidada, maalehtedele õienduste kirjutami-valt
tugeva toetuse. Mitmed tun- ^ust, kuid vastjiseks oli samasugu- varem omatud ala. Kui paljud seks kavalamad ja kogenenumad
nii^näroiil Ifl^sevad ^ii«jki nlpfada ^® kamandamine: „Las aga len- suursaadikud, kes on kulutanud ^^hed. Kuid sün ei aita vist isegi
nusmargid lasevad s i Ä oletada, oma esmemiseelarve ja küUastunud kogenud valetajad ja kõige rafS-et
Iisraeü sõjakäik ^Lubanom ja Suursaadik Toon, kes viimati väüsmaal võõraste keskel olemi- ueeritumad külamehed, kuna gaa-
Beu*uti linnaosade jõhker hävita- esmdas USA huvisid Moskvas, rää- sest, tulevad aasta-paari pärast jäi- ^^Juhtmestiku ehitamme läbi Siberi
mine paljude inimohvritega on kis Senati välisasjade komitees veel le koju tagasi, säilitades oma tore-" ««etsade, soode ja rabade lõhnab.^
tunduvalt muutnud president Rea- mitmeid muid lugusid saadikute da suursaadiku • tiitH. lõhnab halvasti, õigemini ha!-
« «K,,„«^-o4 • * määramisest. Kord saadeti Aasias- Reagan erineb üldisest skeemist, seb.
gam ja tema nõuandjate suhtumist suursaadik, kes ei teadnud nime- Ta kavatseb saata uusi parempool- .
lisraelisse. Ühendrükide välismi- tada taUe määratud riigi pealinna seid. vabäriiklasi suursaadikuks. ^
nisteeriumüe lähedastest rmgkon- ega peaministri nimesid. Valge Maja koosseisu ülem Pendel- „Värske kala, mis ajal?" küsib
dadest kuuldub, et välisminister väüsministeeriumi sisemises aja -^"^^^ ^^^^ kavatsused Tallinnas ümuvas kommunistlikus
ShultaÜ on juba vahnimas uus lehes „Foreing Service Journal" selgeks aUes hiljuti,^ öeldes: Küsi- ajalehes „Rahva Hääles" lugeja T.
plaan Kesk-Ida probleemidele lä- avaldas Toon teravaid arvamusi r rvf' - ^^.""'.^^ kirjeldusest kerkib
henemiseks. Selle nhanr kl.elt määramistest võtmepositsioonidele, f P ^ ^ f \ f '"^ sibnatorkavalt esile see kurb rT Tema väljenduste kohaselt on " ^ ^ " ^ ^^^^ ^^^'^^^^ ^^^^^^ ^aMtseb praegu Ees-otsustavad
Ühendriigid ise praeguses välispoliitilises organisat- ^^^^
tegevuse põhilised suunad ning ei sioonis toimumas oskustööliste väl-lepi
enam olukorraga, kiss Iisrael javahetamine amatööride vastu.
rahva varustamisel toiduainete­ga.
Kuid anname sõna T. Truusi-le,
kes kirjutab 4. augustil ilmu­nud
„Rahva Hääles**:
«Sõites Kallastesse Mustvee
hakkab kalurikolhoosi
pani teised Camp Davidi kokku- Mehhikos, selle maailmajao täht- M@skva — SUUrlm •
leppe osalised — Egiptuse ja samas riigis on USA-1 Holly oodi- •
Ühendriigid — lihtsalt sünjinud näitlejad, ega neistki mitte pari- ireiVaKaiipmeeS
faktide ette. ühendriikide valitsus »J^^'}^'^^ f"""' kahvusvaheliste kokkuvõtete jä- kontori vastas tee-on
eriti häiritud, et v.at^n.ata John Gavim kohta, kes on Reagani ,,1^ on maaüma suurimaks relva- vTr^kTri'" T±1^^
. kauaaegne sõber uliiselt filmimis- i,„„_„p, i,.Vc M T \ro..o,„i» «=i »**fske kala." Jnbatatud
ameenMaste tohotule abiie, mis ajajj. Londonis oleva John Loisa r.w„ N int ^ 1 , ^ 7 ] « " " » ^ J°»a<e Uoskitaolise
Matab feä«»leval aasfe,l 7.,i n,!!- kohta üües Toon, et tema ainus |lL2at relvt^^LSi ^^^-Jl^"^'^ ' "f
jardile doUarile, on ItoeU nM- abi val.sm.msteermm.s olevat, et Aafrikasse, Lähis-Itta ja Ladina^ • ' J"- "f^i^'
ms viimasel ajal ignoreennnd ta raagib mglise keelt. Ameerikale. Sama aja kestel on Sd f S - d P"nd™ivad kadakas-
Washingtoni ja talltanni täielikult Mõnikord amatöörid satuvad ko- USA müünud 44.000 relvakomp- J' ' mmal*sedaSin
oma äranägemise järele, sjiuMuda- gematuina naeru aUa. Mõned aas- lekti. ~ müüakse, sille kobta pole mingit
des sellega tJhendriikide vssti^oiu- "^es Kesk-Euioopa rü- N Ludu pc«lt on müto^^ ^^^^ ^, ^^J^
I l V l C I l l
et Ühendriikidelt hakatakse ri^-^ü- sekretäriga hoopis muid kui ameti- pelleeritud kahureid ja tanke e^^k^^^nii ^vn^ir«s!f «S^^ilüf
ma miljardeid dollareid «.aeU Pf^^^' « l ^ ^ ^ ! - 13^20 (USA poolt 7440). Ä'X Sti ^te^jä
^ « . 1 * ,..™c^ „ * « , A T " I . . „ a„ diohelilmdistas kogu jutu, mis N. Vene relvad on üldiselt aga - 4 , . , .if^, .
poolt pBHBlatnd Lnbanom lim-ade ^^^^^^^ Washingtoni. madalama väärtusega. Eriti ilmnes Z^i.T"ir\
ülesehitamiseks ning et am^euka õnneks Reagani suursaadikuist see nüüd LiibanoM invasiooniga, M^^U^- ^ iT^ ^
maksumaksjad peavad aitama lis- siiski ei räägita skandaalseid lugu- kus Süüriale antud relvad polnud £^^^2 k* • h . P •
raeU välja ka sSjakäigngi, ikfasu- sid. Need on üsna eakad, sageli võitlusvõimelised ameerika relva- K«i„ri« SSh^T?^- '1-T
nud siurtest majanduslikest raini- eksi dega. .^eOhr. Monitori' kor- LH^m S aS^rfü^ eriti kergesti laiale teele. respondent kir utab, et araabia ^,„„, . s ^ S ^ t T v i T i " i ^
Iseasjus amatöör-suursaadikuid rahvaste keskel on vene relvade ^^"^ la nsegi kohalil^^^^
K. A. sõelutakse nüüd palju hoolsamini prestiizh suuresti langenud. ' •• •
Nr. 66
Ki/d
UI
Eh
di, n
mat
gasivi
õpetlil
ÜhI
võib
bejärj
rit. Il
inase(
kuuli
elada I
lii ne|
bi viil
tund,]
kogu
gaval^
gi
vajadi
tevõti)
Hästil
kuigi
järve*!
vefcs'*f
Mõ|
mil
Semei
osteti I
järve
Uuj
laagril
kuiiU(
lestusj
«Peet
. Vai
laagril
tu kai
noorel
tohuta
laagri]
mata
kus
ga v(
Kül
Silveri M
dele
Illi läl
tusid,
komm
päeval
tähtpl
gad
siisM
külmi
alal
seim
dl
11. ji
ci tel
tist
infoi
ja le|
ti tl
nün^
üsnal
eesti
duali
niaiü
veelj
ritu(
maal
ringi
niuijl
V
alaa
ja 01
sedal
Hse