1982-09-02-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 2; septeiriW^l^^ Nr. 66 Nr
m
Mdsterifefulemiisi Spordimärkmeid
Potsdamis korraldatud' rahvusvahelisel
kergejõustikupäeval olid
eriti tugevad Ida-Saksa sportlased.
Naiste 200 m jooksu võitis Bärbel
Wöckel ajaga 22,19, miis on tänavune
parim tagajärg maailmas.
Bratislavas peetud kergejõusti-kuvõistlusel
jooksis nädal yarem
lõo m tõkkejooksus uue maailmarekordi
12,77 püstitanud Bettine
Gärtz samal distantsil jälle alla 13
sekundi—12,93.
Paljud eesti kergejõustiklased,
olles aastaid eemal sportlikust tegevusest,
pn jälle hakanud ljuvi
tundma ja asunud treeningule
ning osa võtma võisflustest. Kanadas
on eesti sportlased arvukalt organiseerunud
ja jiiba mitmeil võistlustel
edukalt esinenud. Mitmed,
kes asunud puhkepaigale, on nüüd
leidnud aega ja huvi kehaliste
harjutuste vastu, muidugi vastavalt
oma lüüsiliste võimete ja tervise
kohaselt. Nagii nähtub on palju
osavõtjaid tõugetes ja heidetes,
mis ei vaja kauaaegset treeningut
ja ettevalmistust, nagu seda on
jooksud ja hüpped. ;
Eesti Spordiliit USA-s on alustanud
masterite organiseerimisega
ja esimesed võistlused toimusid
Lakewopdis Eesti Mängudel. Osavõtjaid
OÜ kaheksa, kuuludes erinevatesse
vanuseklassidesse. Märkimisväärne
ja tervitatav oli meie uue
konsuli Aarand Roosi osavõtt kuulitõukes
jä kõrgushüppes. Saavutus
kõrgushüppes 1.50 meetrit on väga
hea tulemus 40 klassis. Kõige
vanem võistleja oli 73-aästane
Ernst TanimäeBridgetown'ist, kes
võistles kuulis ja ketta.».
: Väljatöötamisel on koostöös
Kanadaga kindlaks määrata võistluste
alad ja vanuseklasside nõuded,
miUe põhjal võiksime üles
seada ÜSA eesti masterite rökör-
Esimene võistlus tiivustab osa-võtnuid.
Järgmised võistlused kavatsetakse
pidada Long Islandi
Spordipäeval 18. septembril.
Eesti Mängude võistluste tulemused:
40-^4 •— kõrgushüpe Aarand
Roos 1:50 m; kuulitõuge 1. Aarand
Roos 9i02 m, 2. Vallo Truü-mees
8.72.
45—49 — kuulitõuge 1.: Meeme;
Maasik 9.95, 2. Tõnu Maasik
9.53, kettaheide 1. Meeme Maasik
29.55. 2. Tõnu Maasik 25.43, 3.
Riho Melts.21.90. H:
60—64 — kuulitõuge Herbert
.Lääne9.93,;
65—69 — kuulitõuge E. RPo-lend
10.54.
70—75 — kuulitõuge Errist Ta-nimäe
8.66, ketas 17.60.
RAAMATUID
Mind SIUltk^
10.—
5.—
10.—
7.
2.—
8. —
7.
Põikread: 1. Suur nimi eesti
muusikas, 6. Mehenimi Piiblist, 10;
Helisev, 11. õllesort, 12. Saksa
marssal II maailmasõjas, 13. ühe
kuu eestikeehie nimi, 14. Leedu rahaühik,
16. Juudi mehenimi, 18.
Osa päevast, 19. Mitme eesli vai-,
muihimese ja kultuuritegelane nimi,
2:2. Looma kehaosa, 24. Naisenimi
ja S. Barber'! ooper, 25. Koht,
kus ollakse, 27. Mehenimi, 29. Teatud
võimlemisharjutus, 32. Kleepuv
Värskemad QUdised loete
„VABA EESTLASEST"
aine, 35. Võõrasisa, 36. Veeloom,..
37. Mitte odavat, 39. perekonna
noorliikmed, 40. Albaania pealinn,
41. Sirgem, 42. J u m a l a g a , . —
Hemingway teos, 43. Sai Simpšoni-le
saatuslikuks
Püstread: 1. Kahekordselt, 2. Nokata
müts, 3. Eesti riigivanemaid,
4. Harvendus, 5. Koht Hispaanias
ja sama nimega vein, 7. Linn Soomes,
8. Arv, 9. Olümpiamängudel.
Iruidmedali võitnud eesti maadleja,
12. Figuur, 15. Eelseisev aeg,
16. Ühte isikusse puutuv, 17. Saksa
helüooja 1784-1859, 20. Mitte julged,
21. Mees kreeka mütoloogias,
kes seisis raske valiku ees, 23. Soliidne
naine, 26. Kevadised pühad,
28. Ese, mis pidavat kaitsma õnnetuste
vastu, 29. Meister puutöö
alal, 30. Tööriist, 31. Piirkonnad,
33. Jõgi, millel asub Eesti pikim
sild, 34. Riik Ameerikas, 37. Geomeetriline
keha, 38. Suure le^^ikuga
ameerika ajakiri.
MSTSÕNANr. 1114 • v ^^•
LAOTNDUS
Põikread: 1. Helbemäe, 5. Kus-lap,
9. Kalahari, 10. Advent, 12.
A. Kallas, 13.- Kassari, 14. Ankara,
16. Doubt, 19. Rääts, : 21;
Grammi^ 25. Tunguus, 26. Karja^
la, 27. Esmalt, 28. Perekond, 29.
Trakse, 30. Hesekiel.
EESTI SKAUTLUS: VIISKÜMlMp^^^ 2.—
ESTONIAN SCOUTING r 3,—
Fred Limberg ISAMÄAL ; EEST
EDUARD RÜGA graafik ja ma
A. Käbin — VAIM JÄ MULD ............
IvarTvaskELÜKOGÜ
L.;Kaagjärv,—;ÄASTAPÜHAB,: ^ v:: \'• >
piibliteoloogilisi vaatlusi ..
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST
: iyald -MändÄA^TATE^PÄR^
(kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) ....
Juhan Kangur--VAM, VÕIM JA^^^^V^
Hanno Kompus - - K U S T U R ^ ^ ;
: /: KUNSTI .JÄRELE :: 11.—
Ani^ä Ahmatova-MVfärie Under — REEKVIEM 3 . 5®
Herbert Michelson — KODUMAALT VÕÕRSaE 10.—
Herbert Micheison--SKAUTLIKU^ 3.—
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3 .—
Herbert Michelson — EESTI RAIGADELT 9.—
ESTONIAN OFFICIÄL GUIDE:......v......v..:;.:.....;^^-^: .5^^
Paul Laan — MÕTTELEND — piltp ja peegeldsöl 5.—
Ä. KÜHig — Ä DREAM OF FREEDOM 18.—
Augiist Kubja-^^^
.•.. mälestused 4,—>
: August KubjaK MÄLESTUSI^ K^
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM;^...::.V.,V,„^
Ants Vomm — VARJUD
Salme Ekbaiim AJATAR
Ants Vomm — RISTSÕNAD I . •. 2.S0
Ants Vomm—RISTSÕNAD n 2.25
Ants Vomm — MINU HING awoletusk
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS ........
Johan Pitka — RAJUSÕLMED 8.
Urve Karaks — KODAKONDUR (luuletuskogu) 6.—
Hannes Oia — KÖPUTl^SED^E^
$ 1 . -
.35
.70
.70
.35
.50
.50
.85
.35
.50
.50
.50
.50
. 3 0
.70
M
o30
.50
.30
.30
.30
.40
.40
1.50 .30:
Hannw Oja..— TUNNETE PURDEL
: Andres Küng MIS TOIMES SOOMES?:
'Einar ^den:--r LOOJANGUL-^ ^ "
.L^ÕffiUMINE TALLINNAST
VARRAKU;JUTULEHT--^^^ ON
NEEME;VANAVAARA? .:.
: V./Veedam:--:LUraCH AMEERIKAS
VARRAK — kevad 1982
: E. Uustalu —-TAGURPIDISÕUDES • ' ^ ^
(Mälestusi 1914—1943) . ....
A. Roos — RÄNbAMABE (luuletuskogu) ....
K. Raudsepp — RIStlGA^M
Prof. FelixOkai-^ KALEVIPOEG EÜ
j.m;:'ešseid^
Eo §andeH!i:,,SÜDA JA KIVED"
2.75
1 4 .—
.30
.50
16.20.: 50-
5.—
5.
.50
.70
.50
.70
$1.—
üheks osaks Saare-Võru suvepäeval oli maakondade vaJielinevc
tartlaste võistlusest, teiselpool võrku tartlased.
istluSo Pildil moment saarlaste ja
Foto: J. Säägi
Is 1. Hektar, 2. Lil
3. Eshelon, 4. Ääris, 6. Uudised,
7. Laenatud, 8. Patriits, 11. Sakala,
15. August, 17. Protsent, 18.
Pärnumaa, 20. Suudlus, 22. Mar-lene,
23. V. Agori, 24. Mandel^
26. Keere. '•'>
13.—
19.50
3.-
.70
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele)
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele väiritrükis) ....... 4,r^
ÕPETA MIND LUGEMA n.:(õ^pe-^^^fe^^
eelkooliealistele lastele värWtrülds)^^^^^:^^^.' .. • 5.—
EESTI K E E L E . H A R J U T U S T I K i : : 3.—
PIKÄMIKKE Tuttsaba ja 2,50
.50\
.50
.50
.50
miHiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiHHiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiii^
iisiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiNiiiiiiiii^
ÕNNELIKU
OTSINGUL
lesti-«-päikesekiirpilvedevahel
2.
Istusime laua ääres ja sõime,
väikesi, suus sulavaid küpsiseid
ning võileibu, neid serveeris meile
sale, pikakasvuline rahvariides
neiu. Meie kaaslased rääkisid
meile Narva ajalugu. Linn asub
Narva jõe kaldal, mis keskajal oli
piir Venemaa ja Eesti vahel. Nüüd
on piir umbes kakskümmend miili
edasi nihutatud. Jõel on rohkesti
kärestikke ja koski ning sealt saab
oma elektrijõu puuvillavabrik ning
elektrit jätkub" kogu linnale.
„Meil on nüüd el^ktrivalgustus
peagu igas majas," ütles härra
Peetrimägi, „Kuid me plaanitseme
kogu maa täielikktf ielektrifitseeri-mist
teede valgustamist, taludesse,
kõikjale. See viib alla meie
üldised tootmiskulud ning tõstab
tunduvalt elustandardit. Meil ei
ole küll kusagil suurt vaesust, või
vaesust üldse, kuid nüüd tahame
saada jõiikaiks,"
Ma oleksin talt veel tahtnud
küsida maa jöukakssaamise kohr
ta, kuid rong vilistas ja me pidime
einelauast lahkuma. Nad kutsusid
meid külla Tallinna Ühistegeliku
Hulgimüügi Seltsi ning lubasid
meile -seal teejuhtideks olla. Meil
ei ole vaesust! Meil ei ole kirjaoskamatust!
Me oleme teel tõelise
jõukuse poole! Meil valitseb demokraatia!
Nüüd olin ma tõsiselt huvitatud
sellest tundmatust maast.
Jõudsime Tallinna koidikul.
Oleksime võinud rongis edasi magada,
kuna see oli lõppjagm, kuid
otsustasime varasest tunnist hoolimata
linna vaadata. Rong ei lähe
vanalinna, vaid peatub selle vä-ravais,
just nagu vanal ajal, kus
reisijad saabusid linnamüüri taha.
Kuid vahid puudusid, meil oli võimalik
linna astuda segamatult, vanad
tornd ja linnavallid olid mehitamata.;
Otsekohe jaama vastas asus roheline
park, mis endisaegadel oU
haljasala, kust vaenlane selgesti
näha, sellele järgnes järveke, mis
aga tänapäeval on ilütiik. Linnamüür
oli miile pikk,' selle ühtlast
kulgu pidurdas vaid siiii-seal ker-.
kiv ümar punase kübarkatusega
torn. Takso viis meid läbi võlvialuse,
mis asus kahe vahitorni vahel
ning korraga olimegi keskaegses
müüritud- linnas.
^ Seal see linn seisiski; just nagu
13. sajandilgi, kuid nüüd oli see
elav linn. Inimesed elasid nendes
keskaegsetes; majades teravate telliskivist
katustega, mille ääred olid
valged nagu oleks sinna öösel lumi
langenud.^ Kaupluste luugid avati.
Kitsaid muhakivist tänavaid ning
trotuaare pühiti ja pesti. Tänavaid
ääristasid ^rgete portaalidega
majad ning nende akendest
vaatasid välja potililled. Kõik oli
kodune ja elav, nii nagu see arva-tavastiöli
seitsesada aastat tagasi
— väljaarvatud elektrituledega tä-navalambid
ja punased mootor-bussid
ning muidugi moodsad
kaubad äride vaateaknail.
. Me peatusime Kuld Lõvi. ees.
See hoteli oli väliselt nagu iga teinegi
keskaegne maja, hallist kivist,
viie- või seitlme-korruseline ning
asus kurvilisel tänaval. Avara peaukse
kohal lehvisid pooltosinat
lippu. Mis lipud need olid saime
aru siis, kui pärast meie saabumist
sinna lisati ka ameerika lipp;
Hotelli sisenenud, olime otsekohe
nagu kodus. Kuigi see oli sajandeid
vana hoone, oli ta ajakohaseks
muudetud. Kaminas põles
tuli, õige kasehalgudest tuli. Suurtes
vaasides olid kõikjal lilled.
Ajalehtede tugiraamil leidus vene,
saksa, prantsuse, rootsi ja inglise
päevalehti. Mul oli võimalus seda
kõike silmadega talletada^ siis, kui
Crane meid sisseregistreeris. Meie
toad olid moodsad, ilusa siiberi-ka-sest
mööbliga ning vannitoad olid
sama moodsad kui Ameerikaski.
Me sõime hommikueinet meeldivas
söögisaalis. Meile serveeriti
maistvaid vaarikaid hapukoore ja
tuhksuhkruga, omletti, värskeid
ahjuspoje kukleid ning suurepärast
rootsi kohvi, parimat, mida me
kunagi-EuropasQlinie maitsenud.
Kui läksime linna Vaatama, võtsime
troska, kuna eelistasime seda
autole ning soovisime aeglaselt
sõita, et paremini näha linna torne
ja vanu katuseid. Troska on midagi
viktooria-taolist, millega olime
ringisõitnud Roomas, ainult troska
look on viktooria omast palju
kõrgem. See on. hea sõiduriist ilusa
ilmaga, sisseronimine ja maha-astumine
on lihtne ning meie
meelest sobivam sõiduriist ühe
keskaegse vana linnaga tutvumisel
kui moodne ameerika auto.
Igakord, kui me ümber ntirga
keerasime y— ja seda tegime iga
paari minuti järele — ayaües meile
uus vaade. Sõitsime läbi vanade
kaarvÕlvide ja tihti sätendas meile
vastu Soome lahe sinetav veepind.
Siis jõudsime Toompeale, mis on
Tallinna akroopolis, poliste puudega
ja hallide kaitsevallidega.
Toompea on endine kindlus.
Tundsime seal samasugust julgeolekut
kui selle müüritud linna
omaaegsed elanikud — ka meie
olime kaitstud kõige välise ja hädaohtliku
vastu, just nagu inhnene
seda tunneb oma kodu müüride
•vaheL^. .^^^ ,•
Vallid, mis meid välismaailniast
eraldasid ja kaitsesid, olid kohati
enarii kui 15 meetrit kõrged. Tugevad
kivimajad kuulusid kunagi
balti-saksa aadlile, nn. balti parunitele.
Aknad olid sügavad ja tihti
raudvõrestikuga kaitstud.
Vaade sealt on ülev. Ronisime
troskast välja ja kõndisime läbi
suletud aedade ja kangialuste muruga
kaetud platvormile, kust avanes
vaade sadamale. Seal-kees elu
jategeyus. Kuna-ilm oli selge, siis
nägime ka Piritat, suvituskohta,
mille rand oli täis tikitud värvilisr-te
päikesevarjudega. Linnamüüride
taga laius miilide viisi vabrikuid
ja raudteid — uus tööstuslinn
kasvas väljaspool vanu hhnamüü-re,
mille süda aga oli endine feodaalne
vanalinn. %
Väljaspool Unnamüüre olid tänavad
avarad ja laiad, seal asusid
moodsad korterimajad ja mitmesugused
kontorid ning nendel tänavatel
liikusid moodsad autod ja
bussid. Koolilapsed kogunesid
mänguvälj akuile oma õpetajate
valvsate silmade aU. Äriaknadd^
avarad ja puhtusest sätendavate
klaasidega ning väljapanekud olid
niaitsekad ja moodsad. Vanalinnas,
ehk müüritud linnas, olid tänavad
nii kitsad, et seal tohtisid ja
said sõidukid liikuda ainult ühes
suunas, kuid ka seal olid tänavjad
puhtad ning inimesed, kes seal
kõndisid olid puhtad, ilusad ja
hästi riietatud.
Läksime ameerika saatkonda, et
sealt andmeid saada kuidas niisfUr
ne imelinn ja imeniaa on võimalik
pole vaesust,.pole töötatöölisi,
kõik on puhas, ihugav ja kodune
ühes vanas kaunis linnas, mis on
olnud nii paljude sõdade tallermaaks.
Uus a i ^ saadik polnud
veel kohale jõudnud ning härra
Harry Carlsoö, ameerika - konsul
ja saatkonna sekretär, võttis meid
vastu. Ta oli lahke ja ülimalt hästi
informeeritud ning kinnitas meile
omakorda, et see on tõsi, et Eestis
pole ei vaesust ega tööpuudust, et
Eesti on Õnnelik ja töökas maa
ning ei nõua maailmalt midagi
muud kui et teda jäetaks rahule
jä lastaks oma asju ise ajada.
,,Kuidas see juhtus?" hüüdsin.
,]Kuidas on see võimalik?" •
„Esiteks on neil hea riigipea,
väga osav ja tark mees, kes oskah
riiki võimekalt juhtida."
,šOn ta diktaator?" küsis Grane.
Meie kumbki ei kannatanud diktaatoreid.
Sest kes meist sooviks,
et talle iga samm ette dikteeritak-se?
See idee on iseenesest halb
küllaltkiylmid tegelikkus 0^ hoopis
hullem. Selle olime juba ammu
väljanuputanud. \
„Ei ole. Ta on üldvalimiste teel
valitud president, ta nimi on Konstantin
Päts. Ta valiti võimule pärast
kommunistide ülestõusu, kus
kakskümmend inimest sai surma.
Jü"lestõusu katse suruti muidugi
maha. Selleajani oli valitsussüs-teem
natuke erinev ja ei osutunud
täiesti rahuldavaks^ vähemalt kriisiajal.
Ülestõusu ajal anti Pätsule
ajutiselt võim kätte, just nagu
1933. a. president Rooseveltile, ja
Pätsu käes on võim praeguseni
mille välj atöötamine on käsil."
„Kas neil on kongress?" küsisin.
<:i-::.:>^ri-^^^^ -:'y'r'
Ta vastus oli kõhklev — „Jah,
neiil on kongress, kuid praegu ei
ole istungeid. Uue põhiseaduse
alusel taastatakse kongress, nii on
kuulda. Ootan iyõnevusega,i^^ m^^
juhtub, kui rahyas valimiste ajal
oma otsuse teeb. Seniks önmeÜ
aga hea mees võimul, kõik riigis
l^bub ladusalt ning ma ei usu, et
keegi sooviks siin suuremaid muü-datusiettevõtta."
«Eesti edu ja jõukuse pandiks
on siis osav ja tark riigipea? Kuid
see võib olla ainul üks nütmest
põhjusest. Mis on teised põhju-
•..I-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 2, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-09-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820902 |
Description
| Title | 1982-09-02-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE neljapäeval, 2; septeiriW^l^^ Nr. 66 Nr m Mdsterifefulemiisi Spordimärkmeid Potsdamis korraldatud' rahvusvahelisel kergejõustikupäeval olid eriti tugevad Ida-Saksa sportlased. Naiste 200 m jooksu võitis Bärbel Wöckel ajaga 22,19, miis on tänavune parim tagajärg maailmas. Bratislavas peetud kergejõusti-kuvõistlusel jooksis nädal yarem lõo m tõkkejooksus uue maailmarekordi 12,77 püstitanud Bettine Gärtz samal distantsil jälle alla 13 sekundi—12,93. Paljud eesti kergejõustiklased, olles aastaid eemal sportlikust tegevusest, pn jälle hakanud ljuvi tundma ja asunud treeningule ning osa võtma võisflustest. Kanadas on eesti sportlased arvukalt organiseerunud ja jiiba mitmeil võistlustel edukalt esinenud. Mitmed, kes asunud puhkepaigale, on nüüd leidnud aega ja huvi kehaliste harjutuste vastu, muidugi vastavalt oma lüüsiliste võimete ja tervise kohaselt. Nagii nähtub on palju osavõtjaid tõugetes ja heidetes, mis ei vaja kauaaegset treeningut ja ettevalmistust, nagu seda on jooksud ja hüpped. ; Eesti Spordiliit USA-s on alustanud masterite organiseerimisega ja esimesed võistlused toimusid Lakewopdis Eesti Mängudel. Osavõtjaid OÜ kaheksa, kuuludes erinevatesse vanuseklassidesse. Märkimisväärne ja tervitatav oli meie uue konsuli Aarand Roosi osavõtt kuulitõukes jä kõrgushüppes. Saavutus kõrgushüppes 1.50 meetrit on väga hea tulemus 40 klassis. Kõige vanem võistleja oli 73-aästane Ernst TanimäeBridgetown'ist, kes võistles kuulis ja ketta.». : Väljatöötamisel on koostöös Kanadaga kindlaks määrata võistluste alad ja vanuseklasside nõuded, miUe põhjal võiksime üles seada ÜSA eesti masterite rökör- Esimene võistlus tiivustab osa-võtnuid. Järgmised võistlused kavatsetakse pidada Long Islandi Spordipäeval 18. septembril. Eesti Mängude võistluste tulemused: 40-^4 •— kõrgushüpe Aarand Roos 1:50 m; kuulitõuge 1. Aarand Roos 9i02 m, 2. Vallo Truü-mees 8.72. 45—49 — kuulitõuge 1.: Meeme; Maasik 9.95, 2. Tõnu Maasik 9.53, kettaheide 1. Meeme Maasik 29.55. 2. Tõnu Maasik 25.43, 3. Riho Melts.21.90. H: 60—64 — kuulitõuge Herbert .Lääne9.93,; 65—69 — kuulitõuge E. RPo-lend 10.54. 70—75 — kuulitõuge Errist Ta-nimäe 8.66, ketas 17.60. RAAMATUID Mind SIUltk^ 10.— 5.— 10.— 7. 2.— 8. — 7. Põikread: 1. Suur nimi eesti muusikas, 6. Mehenimi Piiblist, 10; Helisev, 11. õllesort, 12. Saksa marssal II maailmasõjas, 13. ühe kuu eestikeehie nimi, 14. Leedu rahaühik, 16. Juudi mehenimi, 18. Osa päevast, 19. Mitme eesli vai-, muihimese ja kultuuritegelane nimi, 2:2. Looma kehaosa, 24. Naisenimi ja S. Barber'! ooper, 25. Koht, kus ollakse, 27. Mehenimi, 29. Teatud võimlemisharjutus, 32. Kleepuv Värskemad QUdised loete „VABA EESTLASEST" aine, 35. Võõrasisa, 36. Veeloom,.. 37. Mitte odavat, 39. perekonna noorliikmed, 40. Albaania pealinn, 41. Sirgem, 42. J u m a l a g a , . — Hemingway teos, 43. Sai Simpšoni-le saatuslikuks Püstread: 1. Kahekordselt, 2. Nokata müts, 3. Eesti riigivanemaid, 4. Harvendus, 5. Koht Hispaanias ja sama nimega vein, 7. Linn Soomes, 8. Arv, 9. Olümpiamängudel. Iruidmedali võitnud eesti maadleja, 12. Figuur, 15. Eelseisev aeg, 16. Ühte isikusse puutuv, 17. Saksa helüooja 1784-1859, 20. Mitte julged, 21. Mees kreeka mütoloogias, kes seisis raske valiku ees, 23. Soliidne naine, 26. Kevadised pühad, 28. Ese, mis pidavat kaitsma õnnetuste vastu, 29. Meister puutöö alal, 30. Tööriist, 31. Piirkonnad, 33. Jõgi, millel asub Eesti pikim sild, 34. Riik Ameerikas, 37. Geomeetriline keha, 38. Suure le^^ikuga ameerika ajakiri. MSTSÕNANr. 1114 • v ^^• LAOTNDUS Põikread: 1. Helbemäe, 5. Kus-lap, 9. Kalahari, 10. Advent, 12. A. Kallas, 13.- Kassari, 14. Ankara, 16. Doubt, 19. Rääts, : 21; Grammi^ 25. Tunguus, 26. Karja^ la, 27. Esmalt, 28. Perekond, 29. Trakse, 30. Hesekiel. EESTI SKAUTLUS: VIISKÜMlMp^^^ 2.— ESTONIAN SCOUTING r 3,— Fred Limberg ISAMÄAL ; EEST EDUARD RÜGA graafik ja ma A. Käbin — VAIM JÄ MULD ............ IvarTvaskELÜKOGÜ L.;Kaagjärv,—;ÄASTAPÜHAB,: ^ v:: \'• > piibliteoloogilisi vaatlusi .. Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST : iyald -MändÄA^TATE^PÄR^ (kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) .... Juhan Kangur--VAM, VÕIM JA^^^^V^ Hanno Kompus - - K U S T U R ^ ^ ; : /: KUNSTI .JÄRELE :: 11.— Ani^ä Ahmatova-MVfärie Under — REEKVIEM 3 . 5® Herbert Michelson — KODUMAALT VÕÕRSaE 10.— Herbert Micheison--SKAUTLIKU^ 3.— Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3 .— Herbert Michelson — EESTI RAIGADELT 9.— ESTONIAN OFFICIÄL GUIDE:......v......v..:;.:.....;^^-^: .5^^ Paul Laan — MÕTTELEND — piltp ja peegeldsöl 5.— Ä. KÜHig — Ä DREAM OF FREEDOM 18.— Augiist Kubja-^^^ .•.. mälestused 4,—> : August KubjaK MÄLESTUSI^ K^ Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM;^...::.V.,V,„^ Ants Vomm — VARJUD Salme Ekbaiim AJATAR Ants Vomm — RISTSÕNAD I . •. 2.S0 Ants Vomm—RISTSÕNAD n 2.25 Ants Vomm — MINU HING awoletusk Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS ........ Johan Pitka — RAJUSÕLMED 8. Urve Karaks — KODAKONDUR (luuletuskogu) 6.— Hannes Oia — KÖPUTl^SED^E^ $ 1 . - .35 .70 .70 .35 .50 .50 .85 .35 .50 .50 .50 .50 . 3 0 .70 M o30 .50 .30 .30 .30 .40 .40 1.50 .30: Hannw Oja..— TUNNETE PURDEL : Andres Küng MIS TOIMES SOOMES?: 'Einar ^den:--r LOOJANGUL-^ ^ " .L^ÕffiUMINE TALLINNAST VARRAKU;JUTULEHT--^^^ ON NEEME;VANAVAARA? .:. : V./Veedam:--:LUraCH AMEERIKAS VARRAK — kevad 1982 : E. Uustalu —-TAGURPIDISÕUDES • ' ^ ^ (Mälestusi 1914—1943) . .... A. Roos — RÄNbAMABE (luuletuskogu) .... K. Raudsepp — RIStlGA^M Prof. FelixOkai-^ KALEVIPOEG EÜ j.m;:'ešseid^ Eo §andeH!i:,,SÜDA JA KIVED" 2.75 1 4 .— .30 .50 16.20.: 50- 5.— 5. .50 .70 .50 .70 $1.— üheks osaks Saare-Võru suvepäeval oli maakondade vaJielinevc tartlaste võistlusest, teiselpool võrku tartlased. istluSo Pildil moment saarlaste ja Foto: J. Säägi Is 1. Hektar, 2. Lil 3. Eshelon, 4. Ääris, 6. Uudised, 7. Laenatud, 8. Patriits, 11. Sakala, 15. August, 17. Protsent, 18. Pärnumaa, 20. Suudlus, 22. Mar-lene, 23. V. Agori, 24. Mandel^ 26. Keere. '•'> 13.— 19.50 3.- .70 KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele väiritrükis) ....... 4,r^ ÕPETA MIND LUGEMA n.:(õ^pe-^^^fe^^ eelkooliealistele lastele värWtrülds)^^^^^:^^^.' .. • 5.— EESTI K E E L E . H A R J U T U S T I K i : : 3.— PIKÄMIKKE Tuttsaba ja 2,50 .50\ .50 .50 .50 miHiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiHHiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiii^ iisiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiNiiiiiiiii^ ÕNNELIKU OTSINGUL lesti-«-päikesekiirpilvedevahel 2. Istusime laua ääres ja sõime, väikesi, suus sulavaid küpsiseid ning võileibu, neid serveeris meile sale, pikakasvuline rahvariides neiu. Meie kaaslased rääkisid meile Narva ajalugu. Linn asub Narva jõe kaldal, mis keskajal oli piir Venemaa ja Eesti vahel. Nüüd on piir umbes kakskümmend miili edasi nihutatud. Jõel on rohkesti kärestikke ja koski ning sealt saab oma elektrijõu puuvillavabrik ning elektrit jätkub" kogu linnale. „Meil on nüüd el^ktrivalgustus peagu igas majas," ütles härra Peetrimägi, „Kuid me plaanitseme kogu maa täielikktf ielektrifitseeri-mist teede valgustamist, taludesse, kõikjale. See viib alla meie üldised tootmiskulud ning tõstab tunduvalt elustandardit. Meil ei ole küll kusagil suurt vaesust, või vaesust üldse, kuid nüüd tahame saada jõiikaiks," Ma oleksin talt veel tahtnud küsida maa jöukakssaamise kohr ta, kuid rong vilistas ja me pidime einelauast lahkuma. Nad kutsusid meid külla Tallinna Ühistegeliku Hulgimüügi Seltsi ning lubasid meile -seal teejuhtideks olla. Meil ei ole vaesust! Meil ei ole kirjaoskamatust! Me oleme teel tõelise jõukuse poole! Meil valitseb demokraatia! Nüüd olin ma tõsiselt huvitatud sellest tundmatust maast. Jõudsime Tallinna koidikul. Oleksime võinud rongis edasi magada, kuna see oli lõppjagm, kuid otsustasime varasest tunnist hoolimata linna vaadata. Rong ei lähe vanalinna, vaid peatub selle vä-ravais, just nagu vanal ajal, kus reisijad saabusid linnamüüri taha. Kuid vahid puudusid, meil oli võimalik linna astuda segamatult, vanad tornd ja linnavallid olid mehitamata.; Otsekohe jaama vastas asus roheline park, mis endisaegadel oU haljasala, kust vaenlane selgesti näha, sellele järgnes järveke, mis aga tänapäeval on ilütiik. Linnamüür oli miile pikk,' selle ühtlast kulgu pidurdas vaid siiii-seal ker-. kiv ümar punase kübarkatusega torn. Takso viis meid läbi võlvialuse, mis asus kahe vahitorni vahel ning korraga olimegi keskaegses müüritud- linnas. ^ Seal see linn seisiski; just nagu 13. sajandilgi, kuid nüüd oli see elav linn. Inimesed elasid nendes keskaegsetes; majades teravate telliskivist katustega, mille ääred olid valged nagu oleks sinna öösel lumi langenud.^ Kaupluste luugid avati. Kitsaid muhakivist tänavaid ning trotuaare pühiti ja pesti. Tänavaid ääristasid ^rgete portaalidega majad ning nende akendest vaatasid välja potililled. Kõik oli kodune ja elav, nii nagu see arva-tavastiöli seitsesada aastat tagasi — väljaarvatud elektrituledega tä-navalambid ja punased mootor-bussid ning muidugi moodsad kaubad äride vaateaknail. . Me peatusime Kuld Lõvi. ees. See hoteli oli väliselt nagu iga teinegi keskaegne maja, hallist kivist, viie- või seitlme-korruseline ning asus kurvilisel tänaval. Avara peaukse kohal lehvisid pooltosinat lippu. Mis lipud need olid saime aru siis, kui pärast meie saabumist sinna lisati ka ameerika lipp; Hotelli sisenenud, olime otsekohe nagu kodus. Kuigi see oli sajandeid vana hoone, oli ta ajakohaseks muudetud. Kaminas põles tuli, õige kasehalgudest tuli. Suurtes vaasides olid kõikjal lilled. Ajalehtede tugiraamil leidus vene, saksa, prantsuse, rootsi ja inglise päevalehti. Mul oli võimalus seda kõike silmadega talletada^ siis, kui Crane meid sisseregistreeris. Meie toad olid moodsad, ilusa siiberi-ka-sest mööbliga ning vannitoad olid sama moodsad kui Ameerikaski. Me sõime hommikueinet meeldivas söögisaalis. Meile serveeriti maistvaid vaarikaid hapukoore ja tuhksuhkruga, omletti, värskeid ahjuspoje kukleid ning suurepärast rootsi kohvi, parimat, mida me kunagi-EuropasQlinie maitsenud. Kui läksime linna Vaatama, võtsime troska, kuna eelistasime seda autole ning soovisime aeglaselt sõita, et paremini näha linna torne ja vanu katuseid. Troska on midagi viktooria-taolist, millega olime ringisõitnud Roomas, ainult troska look on viktooria omast palju kõrgem. See on. hea sõiduriist ilusa ilmaga, sisseronimine ja maha-astumine on lihtne ning meie meelest sobivam sõiduriist ühe keskaegse vana linnaga tutvumisel kui moodne ameerika auto. Igakord, kui me ümber ntirga keerasime y— ja seda tegime iga paari minuti järele — ayaües meile uus vaade. Sõitsime läbi vanade kaarvÕlvide ja tihti sätendas meile vastu Soome lahe sinetav veepind. Siis jõudsime Toompeale, mis on Tallinna akroopolis, poliste puudega ja hallide kaitsevallidega. Toompea on endine kindlus. Tundsime seal samasugust julgeolekut kui selle müüritud linna omaaegsed elanikud — ka meie olime kaitstud kõige välise ja hädaohtliku vastu, just nagu inhnene seda tunneb oma kodu müüride •vaheL^. .^^^ ,• Vallid, mis meid välismaailniast eraldasid ja kaitsesid, olid kohati enarii kui 15 meetrit kõrged. Tugevad kivimajad kuulusid kunagi balti-saksa aadlile, nn. balti parunitele. Aknad olid sügavad ja tihti raudvõrestikuga kaitstud. Vaade sealt on ülev. Ronisime troskast välja ja kõndisime läbi suletud aedade ja kangialuste muruga kaetud platvormile, kust avanes vaade sadamale. Seal-kees elu jategeyus. Kuna-ilm oli selge, siis nägime ka Piritat, suvituskohta, mille rand oli täis tikitud värvilisr-te päikesevarjudega. Linnamüüride taga laius miilide viisi vabrikuid ja raudteid — uus tööstuslinn kasvas väljaspool vanu hhnamüü-re, mille süda aga oli endine feodaalne vanalinn. % Väljaspool Unnamüüre olid tänavad avarad ja laiad, seal asusid moodsad korterimajad ja mitmesugused kontorid ning nendel tänavatel liikusid moodsad autod ja bussid. Koolilapsed kogunesid mänguvälj akuile oma õpetajate valvsate silmade aU. Äriaknadd^ avarad ja puhtusest sätendavate klaasidega ning väljapanekud olid niaitsekad ja moodsad. Vanalinnas, ehk müüritud linnas, olid tänavad nii kitsad, et seal tohtisid ja said sõidukid liikuda ainult ühes suunas, kuid ka seal olid tänavjad puhtad ning inimesed, kes seal kõndisid olid puhtad, ilusad ja hästi riietatud. Läksime ameerika saatkonda, et sealt andmeid saada kuidas niisfUr ne imelinn ja imeniaa on võimalik pole vaesust,.pole töötatöölisi, kõik on puhas, ihugav ja kodune ühes vanas kaunis linnas, mis on olnud nii paljude sõdade tallermaaks. Uus a i ^ saadik polnud veel kohale jõudnud ning härra Harry Carlsoö, ameerika - konsul ja saatkonna sekretär, võttis meid vastu. Ta oli lahke ja ülimalt hästi informeeritud ning kinnitas meile omakorda, et see on tõsi, et Eestis pole ei vaesust ega tööpuudust, et Eesti on Õnnelik ja töökas maa ning ei nõua maailmalt midagi muud kui et teda jäetaks rahule jä lastaks oma asju ise ajada. ,,Kuidas see juhtus?" hüüdsin. ,]Kuidas on see võimalik?" • „Esiteks on neil hea riigipea, väga osav ja tark mees, kes oskah riiki võimekalt juhtida." ,šOn ta diktaator?" küsis Grane. Meie kumbki ei kannatanud diktaatoreid. Sest kes meist sooviks, et talle iga samm ette dikteeritak-se? See idee on iseenesest halb küllaltkiylmid tegelikkus 0^ hoopis hullem. Selle olime juba ammu väljanuputanud. \ „Ei ole. Ta on üldvalimiste teel valitud president, ta nimi on Konstantin Päts. Ta valiti võimule pärast kommunistide ülestõusu, kus kakskümmend inimest sai surma. Jü"lestõusu katse suruti muidugi maha. Selleajani oli valitsussüs-teem natuke erinev ja ei osutunud täiesti rahuldavaks^ vähemalt kriisiajal. Ülestõusu ajal anti Pätsule ajutiselt võim kätte, just nagu 1933. a. president Rooseveltile, ja Pätsu käes on võim praeguseni mille välj atöötamine on käsil." „Kas neil on kongress?" küsisin. <:i-::.:>^ri-^^^^ -:'y'r' Ta vastus oli kõhklev — „Jah, neiil on kongress, kuid praegu ei ole istungeid. Uue põhiseaduse alusel taastatakse kongress, nii on kuulda. Ootan iyõnevusega,i^^ m^^ juhtub, kui rahyas valimiste ajal oma otsuse teeb. Seniks önmeÜ aga hea mees võimul, kõik riigis l^bub ladusalt ning ma ei usu, et keegi sooviks siin suuremaid muü-datusiettevõtta." «Eesti edu ja jõukuse pandiks on siis osav ja tark riigipea? Kuid see võib olla ainul üks nütmest põhjusest. Mis on teised põhju- •..I- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-09-02-06
