1978-10-19-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ffatioMl Litoary 56253 Geii<,AcquišitioaB Saotioa Ottawa oOnt^ i n i l l l t | l " " gecsnd elass raali regi^ ILMUB IGAL TEISIPilEyAL JA NEUAPAEViUi . i .u Nr. 11 (2520) XXVII aastakäik Neljapäeval, 19. oktoobril 1978 — Tliursday, October 19,1978 Üksiknombri hind 40 centi i i i i r w ' i i ' r n i i a 3 P - to ' OTTAWA —. Kanada: parlament võttis. möödtMM kohnel lugemise! vastu tööminister Andre Oaielletl poolt'esitgsr tud seaduse streikivate postiametnike tööle rakendamiseks. Sea^ duš pidi kolmapäeval niinema kiiinitamiseie senat ja t u i kava kohaselt rakendamisele neljapäeval. KolmapäÄ^ lnommifaii. poolel ei olniid veel selge, inlllise seisukoha võtab postäteenijate ametiühing parlamendi otsuse suhtes, mida postiteenijate amie-tiühingu esln^ees ^ean-Glaude Parrot nimetas „räpaseks aMsioo-amoti-, Kanada tööministor Ouellet esimelie Parmtiga cm m BIJIIIEI postitajaid iHes^^^Ä parlamendi otsust ignoreerima ja itöölt _ ära Jääima. . sel ähitavad postiteenijad väga raskesse olukorda, kuna valitsus kavatseb seekord ranged abinõud j a karistused rakendada postiteeni- ^ate korrale kutsumiseks j a tööle sundimiseks. ^ . 1 . Nii on seadiist igtnoreerivatele pc^fcjteenjjaitele ette t i Ä u d ^äe-vm kcmi 100 doliarilised traihvi-simmmd, kima anietiüiiin^^^ juih-tidele raJkmda^ rahalised tea-rBtiised 25a ia 2500 dollarit päevas, tofirf^iüh^ määratud ika-risfcušsd seadus® rlliän|L^ eest Oli lOOO ja iOiOOO dollarit päevas. mainis postltsenijafce tööle rakendamise seaduse eelnõu esitades, et valitsusel o l i ainult kaks vaü-kuit — kas lasta streigil jätkuda, mis oleles löönud segi kogu .posti-teeinmdiise, Kanada majanduselu jä kommimiteatsioonististeemi, või simdida streikijad seaduse alusel tööle minema. " •Valitsus oli sunnituid valima Mse altefnatüvL kuna lähemas ; tulevikus puuduvad igasugused väljavaated postiteenijate ame- Parlamendis vastuvõetud seaduse alusel nimeitab Kanada tööministeerium vaihemelie, ikes 90 päeva jooksul .peab esitama ettepanekud postiteenijate ja postivalltsuse vahel esinevate tüliküsimuste laihen-damissks.' ptkciviad voitlyst PARIIS — Aingoolas itegutem antipjommunisifcliku vastupariulii-kumise ÜNITA iMormaitsioonis mainitalfc99, ©t Angoola anaiMst-l l k u v a l i t s u i ^ sõjajõud, ikeda toetavad kuubalased, venelased ja Zaire' ''Katanga provinitsisit põgenenud suguharud, on alustanud suureniait ofensiiv UNITA jõudude vastu nende likvideerimiseiks. UNITA ülemjuhatus on t ^ a s i lükanud Angoola presidendi Neto nõudmise alla andmiseks ning tõotab jätkata võitlust n i i kaua kuni Angoola on täielikult vabastatud N. Liidu ja üleamiva-litsuse- alt. Vana Tallinn oma ajaloolistp müüride ja tornidega on väMsturistidele .ja. Ühendriikide .ajakirjaBil-kele suureks LOS ÄNGELES (VE) — .,Los Aigeles Tsmesl • Torontos viibis möödunud nädalavahetusel • läbisõMul Rootsi eesti ühiskonnas tuntud aktUvne seltskonnategelane dr. Ivar Faljak, kes on sooj^^ ekspert ning võtab osa soojuse juhtUnise standarišeerlEiise konverentsidest: ühendrüMdes Colo-rado Springsis Ja-Tainpas,:F^ Dr. Ivar'Paljak on Rootsi eestlaste keskorganisatsiooni Eestlaste Esindus Rootsis liige ning kuulub ka EST(>80 luOitkonna koosseisu. Külaline võttis kontakti ,,Vaba Eestlase" toimetusega ja .;mainis,.\.: ^• • y :V et ESWSO juhtkonnale Root-sis teevad muret Kanadas le-et Rootsis väga kõrge. Taltiniaaš ming avaldab niiüd oma ajalehes pikema kirJÄse Eestist ja Eestis vaHtsevatest meeleoludest, miU^^ dest kajastub teatud määral pessimismi ja suurt muret tuleviku ja eestluse säilitamise pärast. Artikkel on varustatud kahe pildiga, milledest üks kujutab öpüasi ühe kolhoosikooli kooliklassis ja teine apostliku, õigeusu peakirikut n^da pUdi allMrJas; eksikombel, nimetatakse ; ^Toompea. -lassiks' Kirjäduse pures on" — - - • WÄSHINGTO -~ Hiina välisministri abi Wang Shu aridis hiljuti üliendriikide ajakirja „News'- weekl" esindajale Fred Coleman'- iie Pekingis intervjuu, millešs ta puudutas paljusid välispolütilisi probleeme ning hoiatas ühendriike N. Liidu eest. M i n i^ Waing kinnitas, et tuumarelvade piiraimise kokkuleipped ei kaitse läänemaailma N. Liidu võimalike rünnakute vastu kui ühendrügid j a teised lääneriigid toetavad venelasi, oma toiduainetega ja tehnoloogiaga. Wangi arvat^ on N. Liidu esmajärguliseks eesmärgiks Lääne-Euroopa vallutamine ning Hiina piiril ^toimuvad vaiie-juihtumid on kavandatud ainult s e l ^ s , et varjata ja maskeerida iõeiisi kavatsi^. Seetõfbtu võib karta^ et Ameerika mandrilt saabub pidustustele vä-hösel arvul mlmiesi. Ipr. Paljak kinnitas, et n e ^ kuuldused on Üledimenisoneeritud, kuna Rootsis ei o M e l u sugugi kaÜim k u i siin ning Stokholmiis võib päris korraliku hotellitoa saada 20—25 dollariga ööpäevas. Külaline üt- 1^, et Eesti Päevade toimk^ s^wiab siia peatselt täiendavat informatsiooni Rootsi elutirigi^ :muste kohta. ^^•'•\- Ivaj M j a k v a ^ korraldamisel balli, rahvapeo ja noorsoo uriine eest^ kuid ta on tihedalt seotud kogu- peakomitee -tegevusega. „Vaba . Eestlase"' küsimiiasele, ' kas Rootsis on jiaba otsusele Artikkel kannab pealkirja „Eest-laste mälestus iseseisvusest tuhmub" ning algab dramaatilise iseloomustusega, et Eestis ei olnud käesoleval aastal paraade, ämet-lildce kõnesid ega tul-ivärke, vaatamata sellele, et see väike riik Balti mere ääres pühitseb oma aastapäeva. Tänavusest talvest kuuskümmend aastat tagasi kiiresti moodustatud 85.000 mehelinie eesti sõjavägi surus sõjast väsinud punaarmee Peiosi iäi-ve taha, mis on ja seks piiriks. Ja pärast seda kwi Eesti oli ligemale 800 aasta kestel kannatanud teiste rükide domineerimise all, alustas ta' oma 20. aastast iseseisvuse perioodi. korrigeeritud ja mis tuleks unustada. Balti riikide iseseisvuse taastamine võimalus ja Balti riikide okupeerimine Staläii armiee poolt, 1940. aastal on Kremli juhtkonnale praktiliselt ja ideoloogiliselt' valutavateks kohtadeks, mis vallandavad etniliste minoriteetide hulgas rahvuslikke tundfeid ja võivad kujuneda suurimaks ohuks kommunistlikule kontrollile. •Isegi .vaiä..Eesti maakaardi servalt on välja radeeritud Eesti lipp Ja mõtteid Eesti iseseisvusest koheldakse kui N. Liidu vastast propagandat ja karistatakse kui kriminaalset vastuhakku. Sellest tulenevalt võetakse Eesti ja teiste Balti riikide annekteerimist kui kohaliku töölisklassi võitlust oma ideede eest.v arvamisi RatovuskongressI korraldamise küsimuses, saime vastuseks, et. ESTO-80 peako- ,-^m\teQ:m seies Msimuses prae- . g M äraootaval selsukofial. ". Ta mainis, et läbirääkimised on praegu käimas ning ta loodab lahkarvamistele^ . positiivset- ; l a hendust. Umbes ühele mÜjonile eestlasele oli see kahe maailmasõja vaheline lühike periood enneolemata rahvusliku uhkuse ja õitseva kultuurielu ajastuks. Tänapäeval valitseb aga öht, et need mälestused hakkavad kaduina Kremli ideoloogia surve tulemusena, üks noor intellektuaal mainis ameerika ajakirjanikule, et iseseisva rahvuse ideed on suremas ning et sotsialism hävitab eesti' kultuuri. Mis puutub nõukogude ajaloolas-tesse, siis nende seisukohtade alusel oli Eesti Vabadussõda ja sellele järgnenud kaks aastakümmet kodanluse diktatuuriajästu — aja-ekstmus, mis on a eestlane märkis ame<erika e, et ainsaks võima-iseseisvuse idee alal hoidmiseks on ikui vanemad inimesed kõnelevad sellest oma perekonnas ja oma sõpradega. Meie saame sõdida ainult suuga ning seda ei tehta, kinnitas see eestlane amee-riklasele. Sama mees maride et eestlaste tagasihoidlikkuse põhjuseks on nende hirm. Artiklis kinnitatakse, et eestlas-e elustandard on kõrgem kui venelastel, kuna nende tööliste ja ametnike palgad ületavad 10 protsendi võrra keskmised N. Liidu Paigad. Eestis ei kurda nii palju korterite kui auto-garaazhide puudumise üle, kuna Tallinnas 40.000 eraaütot •(- umbes sama palju ikui Kiievis, mis on, Minnast viis korda suurem linn. E E S T - E A i E iR VII Mitmekuttuuri Teatrifestivalil neflapäeyal, 2. nov. kl. 8 õ. st. LAWRENCE CENTRE TOWN HALL HOOAJA AVA- : ETENDUS ~ÄMo-de Benedetti komöödia NAERUNÄRVIDELE Lavastus: REIN ANDRE (D Lavakujimdus: ARTHUR MIHKELSOO : TAMARA NORHEIM®KULDAR:^ P LENTS ® TIIU KASK-Nnmmerdatud pääsmed eelmüügil EESH MAJAS: E . Abistamiskomitee —^ 461-1344, ;„Mele Elu** — 466-0951; POKO*s (MiPleasant)-- 488-2®^^ Informatsioon: 485-7823. Teatri kassa, 27 Front St. E M 366-7723, M. n homm.--4 5:^^ (^^ ROOMA — Kardinalide kogu valis möödunud esmaspäeval Var-tikanis uueks paavstiks j a katoliku kiriku juhiks 58-aastase Vo^ la peapüskopi Krakowis kardinal Karol Wojtyla, kes asub oma. kõrgele ametikohale paavst Johannes^^I^ : ^^ojtyla valimine oli suureks üllatuseks kogu maailma kiriku ri ngkondadele kuna ta ei Olnud enne valmist üldse kandidaadina kõne all ning ta on esimene mitteltaallane, kes on valitud paavs-tjpkohaSe viimase 456 aasta jooksul. süs arvatakse, et -ta jätkab taiHe eelnenud paavstide poliitikat. Uus paavst on itaalia keeles võrdiemisi ikodus, ikuigi ta sedä. keelt vabalt ei kõnele,^Juhtivate fcätolüklaste ringkondades arvar takse siisiki, et itaallase valimine paavsti kohale oleks olnud praktilisem, kuna Itaalia kõrgemad vaimulikud tunnevad paremini Vatikani administratsiooni ja katoliku kiriku kõrgema j u h i kohaga seotud probleeme. Slriliseks üllatuseks on k a uue paaivsiti valimine raudeesriideta-guäest riigist, kus usuelu pidevalt taga on kiusatud. Asjaomastesit ringkondadest mainitakse, • . ei uus paavs,t on oma ja tõekspidamistelt mõõdukas usumees, kes on aga samal ajal tuntud silmapaistva kommunistliku ideoloogia kritiseerijana ja vastasena. Kuna ta valis endale oma< eeskujul nimeks Johannes arvestatakse iga 11 üks auto, mis on J^eskhiiselt kõige kõrgem autode ai-v kogu N. Liidus. ; öanFi^er ütleb, et eestlastel on võimalik jälgida Soome televi-siponiprogramme ning Tallinna ööklubid ja restoranid on oma "Miljöölt burzhuaaslM^^ Tallinnas 85 miili lõuna pool asuvas Pärimus on suured eeslinnad, kus asuja palistatud tänavate lELK PEETRI KOGUDUS TORONTOS KOGUDUSE JA ÕP. OSKAR PUHM' Peetri VEEM I, 29. oktoobril kell 6 õhtul Kõneleb peapüskopKONRAD • Tegevad:-; • Noortekoor Lootus ROSEMARIE -LINpAÜ juhatusel" Musica Divina ja Lootuse Ühendkoor Musica Viva Oikester Koori solistid: IRENE LOOSBERG; AVO KITTASK . : L E Ä I T Ä V E S S O N I juhatusel ' Vaimuliku Orkesti Instoimentaal Ansambd INGA K O R J U S E juhatusel HEIDI L A I K V E - f l ö öt HEIDI KLAIMS --- harpsikord i INGA K O R J U S — orel Pääsmeks kiriku korjandus. nna
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , October 19, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-10-19 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e781019 |
Description
Title | 1978-10-19-01 |
OCR text |
ffatioMl Litoary 56253
Geii<,AcquišitioaB Saotioa
Ottawa oOnt^
i n i l l l t | l " "
gecsnd elass raali regi^ ILMUB
IGAL TEISIPilEyAL
JA NEUAPAEViUi
. i .u
Nr. 11 (2520) XXVII aastakäik Neljapäeval, 19. oktoobril 1978 — Tliursday, October 19,1978 Üksiknombri hind 40 centi
i i i i r w ' i i ' r n i i a 3 P - to
' OTTAWA —. Kanada: parlament võttis. möödtMM
kohnel lugemise! vastu tööminister Andre Oaielletl poolt'esitgsr
tud seaduse streikivate postiametnike tööle rakendamiseks. Sea^
duš pidi kolmapäeval niinema kiiinitamiseie senat ja t u i kava
kohaselt rakendamisele neljapäeval. KolmapäÄ^ lnommifaii.
poolel ei olniid veel selge, inlllise seisukoha võtab postäteenijate
ametiühing parlamendi otsuse suhtes, mida postiteenijate amie-tiühingu
esln^ees ^ean-Glaude Parrot nimetas „räpaseks aMsioo-amoti-,
Kanada tööministor Ouellet
esimelie
Parmtiga cm m BIJIIIEI postitajaid
iHes^^^Ä parlamendi
otsust ignoreerima ja itöölt
_ ära Jääima. .
sel
ähitavad
postiteenijad väga raskesse olukorda,
kuna valitsus kavatseb
seekord ranged abinõud j a karistused
rakendada postiteeni-
^ate korrale kutsumiseks j a tööle
sundimiseks. ^ . 1 .
Nii on seadiist igtnoreerivatele
pc^fcjteenjjaitele ette t i Ä u d ^äe-vm
kcmi 100 doliarilised traihvi-simmmd,
kima anietiüiiin^^^ juih-tidele
raJkmda^ rahalised tea-rBtiised
25a ia 2500 dollarit päevas,
tofirf^iüh^ määratud ika-risfcušsd
seadus® rlliän|L^ eest
Oli lOOO ja iOiOOO dollarit päevas.
mainis postltsenijafce tööle rakendamise
seaduse eelnõu esitades,
et valitsusel o l i ainult kaks vaü-kuit
— kas lasta streigil jätkuda,
mis oleles löönud segi kogu .posti-teeinmdiise,
Kanada majanduselu
jä kommimiteatsioonististeemi,
või simdida streikijad seaduse
alusel tööle minema. "
•Valitsus oli sunnituid valima
Mse altefnatüvL kuna lähemas
; tulevikus puuduvad igasugused
väljavaated postiteenijate ame-
Parlamendis vastuvõetud seaduse
alusel nimeitab Kanada tööministeerium
vaihemelie, ikes 90 päeva
jooksul .peab esitama ettepanekud
postiteenijate ja postivalltsuse vahel
esinevate tüliküsimuste laihen-damissks.'
ptkciviad voitlyst
PARIIS — Aingoolas itegutem
antipjommunisifcliku vastupariulii-kumise
ÜNITA iMormaitsioonis
mainitalfc99, ©t Angoola anaiMst-l
l k u v a l i t s u i ^ sõjajõud, ikeda toetavad
kuubalased, venelased ja
Zaire' ''Katanga provinitsisit põgenenud
suguharud, on alustanud
suureniait ofensiiv UNITA jõudude
vastu nende likvideerimiseiks.
UNITA ülemjuhatus on t ^ a s i lükanud
Angoola presidendi Neto
nõudmise alla andmiseks ning
tõotab jätkata võitlust n i i kaua
kuni Angoola on täielikult vabastatud
N. Liidu ja üleamiva-litsuse-
alt.
Vana Tallinn oma ajaloolistp müüride ja tornidega on väMsturistidele .ja. Ühendriikide .ajakirjaBil-kele
suureks
LOS ÄNGELES (VE) — .,Los Aigeles Tsmesl
• Torontos viibis möödunud nädalavahetusel • läbisõMul Rootsi
eesti ühiskonnas tuntud aktUvne seltskonnategelane dr. Ivar
Faljak, kes on sooj^^ ekspert ning võtab osa soojuse
juhtUnise standarišeerlEiise konverentsidest: ühendrüMdes Colo-rado
Springsis Ja-Tainpas,:F^
Dr. Ivar'Paljak on Rootsi eestlaste
keskorganisatsiooni Eestlaste
Esindus Rootsis liige ning kuulub
ka EST(>80 luOitkonna koosseisu.
Külaline võttis kontakti
,,Vaba Eestlase" toimetusega ja
.;mainis,.\.: ^• • y :V
et ESWSO juhtkonnale Root-sis
teevad muret Kanadas le-et
Rootsis
väga kõrge.
Taltiniaaš
ming avaldab niiüd oma ajalehes pikema kirJÄse Eestist ja Eestis vaHtsevatest meeleoludest, miU^^
dest kajastub teatud määral pessimismi ja suurt muret tuleviku ja eestluse säilitamise pärast. Artikkel
on varustatud kahe pildiga, milledest üks kujutab öpüasi ühe kolhoosikooli kooliklassis ja teine apostliku,
õigeusu peakirikut n^da pUdi allMrJas; eksikombel, nimetatakse ; ^Toompea. -lassiks'
Kirjäduse pures on" — - - •
WÄSHINGTO -~ Hiina välisministri
abi Wang Shu aridis hiljuti
üliendriikide ajakirja „News'-
weekl" esindajale Fred Coleman'-
iie Pekingis intervjuu, millešs ta
puudutas paljusid välispolütilisi
probleeme ning hoiatas ühendriike
N. Liidu eest. M i n i^
Waing kinnitas, et tuumarelvade
piiraimise kokkuleipped ei kaitse
läänemaailma N. Liidu võimalike
rünnakute vastu kui ühendrügid
j a teised lääneriigid toetavad venelasi,
oma toiduainetega ja tehnoloogiaga.
Wangi arvat^ on N.
Liidu esmajärguliseks eesmärgiks
Lääne-Euroopa vallutamine
ning Hiina piiril ^toimuvad vaiie-juihtumid
on kavandatud ainult
s e l ^ s , et varjata ja maskeerida
iõeiisi kavatsi^.
Seetõfbtu võib karta^ et Ameerika
mandrilt saabub pidustustele vä-hösel
arvul mlmiesi. Ipr. Paljak
kinnitas, et n e ^ kuuldused on
Üledimenisoneeritud, kuna Rootsis
ei o M e l u sugugi kaÜim k u i
siin ning Stokholmiis võib päris
korraliku hotellitoa saada 20—25
dollariga ööpäevas. Külaline üt-
1^, et Eesti Päevade toimk^
s^wiab siia peatselt täiendavat
informatsiooni Rootsi elutirigi^
:muste kohta. ^^•'•\-
Ivaj M j a k v a ^
korraldamisel balli, rahvapeo ja
noorsoo uriine eest^ kuid ta on
tihedalt seotud kogu- peakomitee
-tegevusega.
„Vaba . Eestlase"' küsimiiasele,
' kas Rootsis on jiaba otsusele
Artikkel kannab pealkirja „Eest-laste
mälestus iseseisvusest tuhmub"
ning algab dramaatilise iseloomustusega,
et Eestis ei olnud
käesoleval aastal paraade, ämet-lildce
kõnesid ega tul-ivärke, vaatamata
sellele, et see väike riik Balti
mere ääres pühitseb oma aastapäeva.
Tänavusest talvest kuuskümmend
aastat tagasi kiiresti
moodustatud 85.000 mehelinie eesti
sõjavägi surus sõjast väsinud punaarmee
Peiosi iäi-ve taha, mis on
ja
seks piiriks.
Ja pärast seda kwi Eesti oli ligemale
800 aasta kestel kannatanud
teiste rükide domineerimise
all, alustas ta' oma 20. aastast iseseisvuse
perioodi.
korrigeeritud ja mis tuleks unustada.
Balti riikide iseseisvuse taastamine
võimalus ja Balti riikide
okupeerimine Staläii armiee poolt,
1940. aastal on Kremli juhtkonnale
praktiliselt ja ideoloogiliselt' valutavateks
kohtadeks, mis vallandavad
etniliste minoriteetide hulgas
rahvuslikke tundfeid ja võivad kujuneda
suurimaks ohuks kommunistlikule
kontrollile.
•Isegi .vaiä..Eesti maakaardi servalt
on välja radeeritud Eesti
lipp Ja mõtteid Eesti iseseisvusest
koheldakse kui N. Liidu vastast
propagandat ja karistatakse
kui kriminaalset vastuhakku.
Sellest tulenevalt võetakse Eesti
ja teiste Balti riikide annekteerimist
kui kohaliku töölisklassi
võitlust oma ideede eest.v
arvamisi RatovuskongressI korraldamise
küsimuses, saime
vastuseks, et. ESTO-80 peako-
,-^m\teQ:m seies Msimuses prae-
. g M äraootaval selsukofial. ".
Ta mainis, et läbirääkimised on
praegu käimas ning ta loodab
lahkarvamistele^ . positiivset- ; l a hendust.
Umbes ühele mÜjonile eestlasele
oli see kahe maailmasõja vaheline
lühike periood enneolemata rahvusliku
uhkuse ja õitseva kultuurielu
ajastuks. Tänapäeval valitseb
aga öht, et need mälestused
hakkavad kaduina Kremli ideoloogia
surve tulemusena, üks noor
intellektuaal mainis ameerika
ajakirjanikule, et iseseisva rahvuse
ideed on suremas ning et sotsialism
hävitab eesti' kultuuri.
Mis puutub nõukogude ajaloolas-tesse,
siis nende seisukohtade alusel
oli Eesti Vabadussõda ja sellele
järgnenud kaks aastakümmet
kodanluse diktatuuriajästu — aja-ekstmus,
mis on
a
eestlane märkis ame |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-10-19-01