Vaba eestlane , September 19, 1978

              lk. 2
Ecnansamx
K A B A D E E E S T L A S T E H M L E E Ä N D J A
? Ä U Ä A O T J A : O/Ü Vaba Eestiaae, 135 Tecumse^ a ToOTtp.
j : ; ' T O I M E T A J A r ' H a i m es
POSTIAADRESS: P.O. B 0 2 70, Stn. C, Toronto ä, Osit.
PHaEFOOT); feöisaeSös 3S4-7521, taJitus (tellinüsed, kuulutus^,
I ekspÄstei) 364-7675
lEIIJMSHimÄ^ Kaaadas: aasfes $32,—,^ $18
veerandaastas |9io, Mn
ja veerandaastas^^l^^
TELLIMISHINNAD väljas|>ool Kanadat: aastas
tas $19— ja veerandaastas IlOmM USÄ-§:
$58.—, poolaastas $30.— ja veerai^aastas $16.50.
LENNUPOSTIGA üiemere-maades®8: aastas
$34.50 ja veerandaastas $18.—.
i'e.;— Üksiknmnbdhind 40:(5.
Nr. m
PÄl^ed by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecmmse^^t»
Toronto S, Oat. M6iF m
Kui Toronto elu segllöönud
avalike 1
strei^ i j
kes püstitõstetud pöidlaga täna?>
va ääres seistes autosõitjatelt
pealevõtihist palus, küsiti mis ta
ärvaib sellest streigist, siis vastas
pi^stiDiees lakooniliselt, et täna
streigivad grammi- ja bussijuhid
niBSg homme kirjakanjjyadr^^
oleval demokraatisi.
Demokraatia?
Võiksime küsida, kas see on
tõesti demokraatia kui sajad tu­handed
inimesed iga! hommikul
m u r ^ mõtlevad kuidas oma
töökohale jõuda ja pöialt püsti
seastes tänavate veerd autosõit­jate
haledale südamele loodavad?
Või kas see on deniokraatia kui
müjonitepnna liiklus on täielikus
ummikus, mille tõttu isegi ambu-laht^
ja tuletõrjeautod enam lü-kuma
ei pääse? Või on see demo­kraatia
kui tuhanded inimesed
lendurite või
Andrew Young: „Nii palju kui Mitoa tean, on pre sident harjunud Kongressi kitsendustega välispo­liitilistes
küsimustes ning tumiel) emaastÄ
lennuväljade ieeiüstujäte streigi
tõttu päevade ja ööde käupä len-tiuvälja
põr^datel magavad? VÕI
on koguni se^ demokraatia kui rii­gis
pannakse seisma postiliiklus
jä tekitatakse miljonitele inunes-tele
ja ettevõtetele kannatusi ja
majanduslikke kahjusid, mis ula­tuvad
sadadesse miljonitesse dol-
Jarite^e?;'
Siin on midap tõsiselt vütu ja
sellist demokraatiat võiksime ni­metada
cLdiunglidemokras^tiaks
või isegi diktatuuriks, kus vähe-m.
us kasutab talle kätte antud
streiglreSvi. ja sunib enamuse või
isegi kogu rahva oma- ette põlvili.
Kahtlemata on streigiõigusel de­mokraatlikus
riigis oma tähtsus,
kuna see annah töölistel ja tee­nistujatel
võimaluse oma õiguste
eest võidelda ja oma Ipalgatingi-mu^
paj^dada, kuid kahjuks on
selle õiguse andmisega mindud
lliiale ja iiiga| kaugele ning antud
töölt lahkumise'õigus ka sellistel
aladel töötajatele, mis mõjutavad
kogu elanikkonna ja riigi heaolu
ning tekitavad tohutuid kahjusid.
Säa rubriiki kuuluvad kõik selli­sed
üldsiise igapäevast elu haara­vad
alad nagu transport, liiklus,
post, tuletõrje Ja politsei, millede
pidev eksisteerimine on igapäeva^
ses dlus ühiskondliku elu nor­maalelt
käigus hoidmiseks häda-väja!
ifc..--\/ .
Kui meie jälgime ajalehtedes
streikide puhul avaldatud lugeja­te
kirju ning kuuleme raadios jä
televisioonis • vastavaid konunen-taare,
sits tavaliselt rünnatakse
streikijaid ja< nende seljataga ole­vaid
ametiühinguid. Selleks on
loomulikult põhjust, kuna ameti­ühingute
juhid oma positsioonide
Ja. kõrgepalgaliste. kohtade hoie
misefcs lähevad oma nõudniistes
tavaliselt kaugelt üle piiride ning
esitavad selliseid tingimusi, mis
pole kaugeltki tegeliku eluga ja
majanduslike võünalustega koos­kõlas.
Kuld neile on antud kuld-taldrikul
need nõudmise võima­lused
ning nad kasutavad antud
kingid maksimaalselt ära oma hu­vides.
Nende võimaluste ja kin­kide
ahdjaiks ei ole keegi niuu
km Kanada poültikud--M
se ja provmtside parlamentide
liikmed, kes štreigiõiguste andmi­sel
on olnud minevikus väga hel-dekäelised
ja piiratud sfflmaringlr
ga ning ei ole eite näinud streigi­võimaluste
andmise tagajärgi
eluliselt olulistele ning kogu ühis­kondliku
• • elu kägistavatele-ala­dele.
; l^üna lähemal ajal on ähvarda­mas
postistreik niug streikijutud
liiguvad ka mitmes teises elulises
sektoris, siis tuleks Kanada sea­dusandlikel
kogudel nii Ottawas
kui ka provintside pealUuiades
tõsiselt kaaluda avaliku elu tee­nistuses
olevatelt töölisteit ja tee­nistujatelt
streigiõiguse äravõt-ihist
ning asendada npnde palka­de
tõstmine ja neile majanduslike
hüviste andmine mõne teise süs­teemiga.
See on otse lubaniatu, et
praegusel moodsal ajal, 20. sajan­di
lõpul, kus meie igapäevase^
elus domineerivad autod, kiired
jet-Iennukid ja elektron-a-ivutid,
ei .tehta avaliku elu' teenistuses
olevate isikute palgatõusu regu­leerimist
muul viisil kui eelmise
sajandi meetode kasutades.
Tõl|©.Balti esinduste poolt kasutatavast ingliskeelsest ülevaatest nende tegevuse kohta, mis
,,Saulusest on saanud Paulus" —
suvatsetakse ütelda nende inimes­te
kohta, kes apostel Pauluse ees­kujul
oma põhilisi seisukohti dia-
Metraalselt muudavad. Kui fanaa­tilisest
variseeerist ja ristiusu jäli­tajast
Saulusest sai üleöö suur ris­tiusu
kalts ja ja apostel Paiduš, siis
on saanud ka ühendriikide pahein-vaädetega
senaatorist
•e McGovernist järsku Kam-bodzha
kommunistliku rezhiimi
kritiseerija ja vastane, kes nõudis
äsja senati väliskomisjoni istungil
ani, kas komisjon öii kaalunud või­malust,
kuidas saata sõjaväelist
üksust Kambodzhasse ja kõrvalda­da
seal yõünult,,mõrtsukad".
on
Näib, et
fcuua esile
vajalik
selgelt
kui võimalik vabas maailmas ole»
vat© Ee^i, Läti ja Leedu diptö-maaitiliste
ja teonsulaa/resinduste
põiiiisit öt sitarvet ja eesmärke.
See OKl ^Titi ttarvüik sellepärast,
et sageM väljaspool seisjad ja isi­kud,
kell€šl puuduvad igasugused
teadmised nende ametlikult
nustatud esinduste põhilisite
fuiiiktsioo^ide on Balti
d^t kirjutanud ja aval­danud
artjikleid, milised ema si
Sult Oli kpjustavad ja eikslteeie
viivad.
Ea puistavad ajalehtede' re­porterid
olevat huvitatud säilu­nud
diplomaatiliste esinduste
puht isiiiulistest või sensatsioo­ni
tekitada võivatest
mide ja sündmuste koihta mater­jalide
kogumine ja analüse&runi-ne,
(Kaihvušvaiielised kcfekulep-ped
ja (kohustumised enesemäära-mise_
õiguse, inimõiguste jne.
kohita). •
7) Balti diplomaaitüiste ja kon-sulaarala
kolleegide omavaheline
konsulteerimine ja koostöö.
lubades
Ameerika Ühendriikides asuva^
te blokeeritud Balti varade ka­sutamist
diplomaatUlste ja kon-
: sulaaresinduste 'tegevuseks ja
iilalpidalmiseks.
Välisministri kohuistetäitja Šmri-ner
Wellesi amietlik deiklaratsioon
23. juulist 1940. aastast Balti va­bariikide
kotita ön püsinud Amee^
rika poliitika põOiilise avaldusena
McCrOverri ön oma vaa-
(^etelt tuntud kui üks pahempoolse-,
ma hoiakuga Ühendriikide poliiti­kuid,
kes Vietnami sõja ajal kait­ses
kommuniste ja hurjutas ning
kritiseeris Ühendriikide sõjalisi
operatsioone Vietnamis. Kuid mit­te
ainult Vietnamis vaid Kambodx-has,
kus Ühendriikide Õhujõud
püüdsid pidurdada nende kommu­nistlike
üksulste edasitungi, kes on
nüüd yõimiUe Julies hävitanud ja
mõrvanud sajad tuhanded oma
rahvuskaaslased ja keda McGo-vem
nimetab nüüd„mõrtsuka-
(t
; 8) Osaivõtt Balti piirkonda puu-dMaÄ
raiwusvaWiste p n Ä e - j ^
mldega tegdevaitest; disikussiooni-dest.
Nad võtavad arvesse vaid' aj J
rrjömendi, mil Eesti, Läti ja
du vallutati ja okupeeriti Nõuko­gude
Liidu poolt, mõistmsba et
ei ole olemas aj alist: piiri rasket
liiki toitegude või riiMiku ja
raiivusvaü: elise õiguse jämi^
rikikumise suhtes. Juutide tapatal­gud,
on täbayaiks näiteks, mis
oma 'põhiliste joonte poolest on
analoogilised Balti tragöödiaie.
' Sellepäi^ast peaks lühike ja föp-ne
balti -[^ahvaste saatuse kirjel­dus
alati eelnema igasugustele
ülevaadet'jle Balti diplomaatiliste
ja konsulaaresiridajajte tegevuse
kohta vabas, maailmas, üldsusele
pn kättesaadaval mitmeid kokku­võtlikke
- --•-'^^
duisi selle
siin enan
küsimuse
9) ühiste memorandumite ©si-taihinie
Balti küsimuse kohta mit­mesugustele
rahvusvaihelistele
institutsioonidele ja organisatsi­oonidele.-
10) Osavöbt eestlaste, lätlaste,
ja leedulaste rahvuslitoöst ja muu­dest
sündmusist vabias maailmas.
a
kohta ja ei ole tarvilik
pikemalt peatuda selle
juures,
ei ela enam 19.
vaid 20. sajandil, meie ei ela
enam väikestes linnades hobu­vankrite
ajastul, vaid moodsates
miljonilinnades autode ja lennu­kite
ajastul Vastavalt sellele pea­vad
rahva juhid sobiva süsteemi­ga
lahendaina ka tööliste-teenis-tujate
palgänõudmise küsimused
ja likvideerima hävitavad ja ter­roriseerivad
streigid, mis on de-mofcpaatlikule
süsteemile häbiple­k
i k s / / •
MOSKVA 1- NV Liidu kömmu-nistllku
partei peahäälekandjas
,jPravdas" ilmus pikem ärtikkeil,
mUl^esihoiatati lääneriike Hiina rel­vastamise
eest jamainiti,et Hiina^^
kteund) ka läänemaailmaie tule­vikus
ähvarduseks. Samal ajal
atakeeris N. Liidu teadeteagentuür
Tass ägedalt Jugoslaaviat, kinni­tades,
et Jugoslaavia võimud ilm­selt
hõustu^d Belgradis külaskäik
gidviibuiud Hiina kommüh^^^
partei juhi sHiia N. Ludu vastu
suunatud väljendustega. Läänerii-
Mde diplomaatilistes ringkpn^^
mainitakse^ et v,Pravda" ja Tassi
artiklite
MONTREAL Kuni .37.000 ini­mest
lahkusid Quebecist 1977. a.
teisel poolei, mis on neli koirdiärroh^
kem kui on vahepeal uusi immi­grante
Quebecisse asunud, ilmneb
Statisiie Ganada uutest andmeist.
Quebeci elanike arv langes
6.285.000-lt ^.28iaO-le küue kuisel
perioodil. Uusi immigrante pii sel
ajavahemikul 9.000, sünde 45.000 ja
üldine elanike kahanemine 28J
11) Informatsiooni vahetus bal-
1 ja teiste organisatsioonidega
vabas maaifams;-:
12) Bravüsüisite kanalite kaudu
sidepidamine oma kodumaaga ja
Isõigi seai esinevate n^ete lähe­dad
jälgimine. _
Isikulisi irnuudaitusi balti diplo­maatide
hulgas on surmajuhtu­mite
tõttu loomulikult esinenud.
Kuid tänu Ameerika valitsuse
poolt omyaiks võötud menetlusele
on olnud võimalik paiguitada üm­ber
Baiti välisteenistuse koossei­sus
olevaid isikuid.
Ennustused tuleviku kohta on
alati spakulatiivsed, misipärast
neid tuleks vältida: Inimesed on
sureliikud, kuid rahvad jäävad pü­sima.;'
Balti rahvad on tõendanud sa^
jandeid kestnud võõral võhnu
valitsuse all olles, et nemad
- 5a .
vaadates võime sageli näha, ei
sün puudub poliitikutel selge üle­vaade
kogu maailma ähvardavast'
kommunismiohust nmg et mõuigl
mees ärkab alies süs kid on juba
hilja, Oma unelmatest on ärganud
liiga hilja ka senaator McGoverii,
kuna praegu ei ole läänemaailmas
enam juhti ega jõudu, kes läheks
Kambodzhä õnnetut rahvast va­bastama.
Kõige selle loo juures hu-yitab
meid ainult üks küsimus: kui
Piibli andmetel Saulusest isai Pau­lus
erilise ielamuse kaudu, siis mis
oli selleks elamuseks, rais muutis
senaator McGoverni Kambödzha
kommunistide kaitsjast nende kri­tiseerijaks?!
Ontario Progressiivse Konserva­tiivide
ühing tegi oma äsjasel aas-ta-
koosolekiü teatavaks lükniete
hulgas kon'aldatud ringküsimuste
tagajärjed, mis annavad kujuka
pildi rahva ammistest päevakor­ral
olevate probleemide kojita.
suudavad neid aegu üle elada.[Kuna nü küsimused kid ka antud
vastused oh võrdlemisi huvitavad,
13) Saajted Ameerika Hääle ja
teiste raadiote kaudu oma kõdu­vad
venelased üha närvilistemaks
Hiina uue välispolütika
mis otsib sidemeid ja
te riikidega.--
.; Alates IMÖ. aasta juunikuust,
mil Nõ iikogude Liit tungis sis­se,
okupeeris ja seadusevasta­selt
annekteeris Eesti, Läti j
lieedu, pn nende maade diplc
uiaatüiied ja konsulaaresUida-jad
lää le maailmas jäänud oma
kohtava Jle ja säilitanud need
•asutust3 kuni tänapäevani.
; Olles ametlikult tufinustatüd
oma asiikohäm^e valitsuste
poolt, on Balti diplomaatilised ja
konsulaa]-esindajad aastate kes­tel
täitnud 'kõige mitmesuguse^
maid ülesandeid ja arendanud
laialdast tegevust, millest võib
mainida: järgnevat: •
1) Oma maade amötlik esinda­mine
valiitsuste ees, kelle juuMe
nad on akrediteeritud.
2) Am€ tlikkude nootide, memo­randumilt
© ja muude teadaannete
iesitaminij vastavatele va,litsustele,
3) Omi maac3© kodanike^^ 1 ^
de kaltsi} valitsusasutustes, koih-tutesjne...
'.4) .Omä^^. M
mitmesugustes ikd^^ pas­sid,
tuni Istused, tõlked jne).
5) Iniomiatsiooni levitamine
oma amside kohta (pressiteadete
avaldamine, raamatud, pamfletid
jne.).
14) Teenida vabade ja iseseisva­te
Balti riikide säilinud eelposti­dena,
kes pakuvad julgustust
oma kodurahvastele nendC' põhi­liste
diguste restaureerimisele va­ba
ja iseseisva eksistentsi eesmär­giga
tulevikus.
See tegevus m loomulikult oi-'
nud võimalik vald nende kor­ralduste
tõttu,, miiiseld presi­dent
FranMin D. Eooseveltl. ad-tliksikisikud
Balti diplomaatUises
ja konšulaarteenistuses võivad
vähenduda aastaite jooksul, kuid
eesmärk müle eest nad võitlevad,
jääb püsima.
Lõpuks tuleb märkida, et Balti 122,g protsenti vastajaist arvas,
diplomaatiliste esinduste edasi- gen^j^g^^ mnatsioon, 21,3 protsen-tegutsemine
on ohiud võimalik tööpKiudus, 18,8 prots. - va­balt!
diplomaatide kohusetmide ja ij^g^gg liiga s4r domiheeriminc.
sügava veendumuse *õttu, et nen-118,3 prots. - rahvuslik ühtsus, 11,8
siis toome osa neist allpool kokku­võtlikul
kujul.
Nii näiteks küsiti iihmgu liik­meilt/
millised probleemid on On­tario
elanikele kõige tähtsamad.
de kodumaad ootavad neilt jätku­vat
seismist oma rahvaste j^õhi-liste
õiguste eest olla vabad j a
iseseisvad, mis on koosi^õlas kõi­gi
maaüma rahvaste suhtes maiks-vate
põhimõtetega..
6) Bai.
ol0vate i^ahvusvaheliste-problee- PR^^^
i kiisimusega ühendusi
Need, kes võõrvõimuna pn tungmud meie kodumaale ja kus­tutanud
Eesti rahva riikliku iseseisvuse ja vabÄse, näeksid
suure rõõmuga, kui need eestlased, kes 1944. a. sügisel asusid
pagulasteedele, kustutaksid oma. rahvuslikust kalendrist Eesti
Vabariigi aastapäeva, küüditamise mälestuspäeva ega tuletaks
enam meelde Kodu-Eestist lahkumkt . ~ .
• Aastakümned'on veerenud. Aga see, ninš on tähtis, püsib muu-'
tumatuna. Muutumatuina ja van^ematuina püsivad ka ülesan-ded,
mis kasvavad välja meie kristlikust usust ja meie Isfuniiar-armastusest.
Iga sügise ss^budes tuletatal^e meüe meel^^ et
meie ei taütnud valesti, kiii meie koos oma laste ja noortega ot­sisime
ja leidsime Jumala abiga tee vabasse maailma. Kommu­nistide
kutse põgenikele, et nad pöörduksid sõja lõpul tagasi
Eestisse, ei leidnud vastukaja. Kindlameelsed mehed j a naised
ütlesid: meie läheme tagasi oma põlisele kodumaale ainuüksi
siis, kui sealt konununistlik võim on lahkunud.
Meie sMd, tõekspidaiiüsed ja ideaaUd on j ^ ^ s^aks. See,
mida. meie vajame, on et meie nende! etlase kustuda J a kaduda;
välise raim ja heaolu keskele.
prots. — apaatsus ja 10,4 prots, —
teguvõimetu valitsus.
Küsimusele — kuidas teie Mn-daksite
Kanada tulevikku kolme
esitatud hinnangu alusel olid
vastused: optimistlikult — 36,7
prots., ebakindluse tundega — 53,9
prots. ja pessimistlikult — ö$:r
prots. '|.-
Kui ringküsimuses küsiti — mil­liseid
esitatud ettepanekuid poolda­da
praeguse tööpuuduse probleemi
lahendamiseks Ontarios — siis saa­di
järgmised vastused: tiivustada
suuremat proäuktiivsust 24,2
prots., anda ettevõtetele maksu­soodustusi
— 21,3 prots., piirata
töötaoleku toetusi ~- 20,7 prots., re­dutseerida
tulumaksu majandus­elule
süsti andmiseks —19,3 prots.
ja suurendada valitsuse poolt alga-töökohtade
programme—-11,8
Polütilisele küsimusele
Ontarios tuleks laiendada prantsus­keelset
teenindust -- vastasid 46,3
prots. jaatavalt, 43,1 prots. eitavalt
niiig 10,5 prots. ei avaldanud oma
seisukohti. Kui aga samal ajal
täiendavalt küsiti—kas prantsuse
keelele tuleks anda Ontarios amet-iku
keele staatus — sits vastas
sellele jaatavalt ainult 36,6
Meie seisame Kodu-Eestist lahkumise
Ühendagu see tõsine Imstllk ja rahvusi^
keie armu meie oleme kogenud ja kelle õnnistust olenie tund­nud.
Ja ühendagu see meie rahvusHk-kristlikust kalendrist kõr-valdamatuks
jääv püha meid palve, armastuse ja ustavuse side­metega
me kodumaa ja rahvaga, keUeletaastuleyassevahadv^^
se meie vänkumatuit iisunie. ^
eitavalt 57,0 prots./ ja 6,2 prots. jät­sid
oma vastused andmata.
Kui vastajatelt küsiti, millised
olid tähtsamad probleemid nende
valimispihkondades viimaste pro-vintsivalimiste
ajal möödunud iwis-ta
juunis^ iiis olid vastused piir­kondade
kaupa järgmised: Lääne-
Ontarios — kohalik omavalitsus,
-•:>:(Järg-lk. 3)/-•
Nr, 69
VALVEi
NÄDAL
g3. ja 24. sept.
T. Sauks, tel.
30. ja 3t, sept.
tiks dr. A. Mae,
1,8., i a 9. okt. dr.
921-7777.
Eesti keel T(
üHkooll juun
lÄinud aasta
sel sügisel ToK
re$ (School 6f
dies), eesti keele
jõudnuÜe. Tegemij
susega, (mis ei
puiBkifee, kuid nendj
väijavaiated lO—K
ses. Osavõtjate ai
mišrtiöibbu võetakse
mfibed lÄ registr€
George St., 978-2^
L. 'a. võttis kursi
hatab juba 3. aas
Salo, osa 16 eesith
staaituse huvides Tj
juures )on tähtis, ej
oleks flpohkesti ja [
õpetamine ei ikatikc
puuduse itõttu. Ee|
Õpilasi leidub ju
arvul ning nende
se tätendamihe t
asijaks paljudele
organisatsioonidele
Kursusest
käesolevalgi aast
see, et õppemaksul
dollarit kokku
eost, mis hõlmavj
paikub 100 dollari
Tartu Instituut,
pahitatese toeti
jjöörduda Instiltuj
poole (E. Aruja, tel
na kursuse kohta]
asiju võib saada V|
2e5H2458).
Palume tähele
g-ud toimuvad tei
tu Oollegi'i rui
formatsioonis
päieviti ja Viotoric
Ema j d t i i fn
jcunstinäitui
Saint Augusti
ruumies (2661 Kin^
möödunud kolmf
tagasi suiima läbi
Mikjkelsaäre ja ta
vingu usulisitel t/
kunstiteoste näiti
oma iseloomult A|
on esitatud 10 tÖö|
dud sisehäituseni
lastele, õppejõüdtj
tele ning jääb av|
' nädalaks.
Säilitame oma kl
EESTI KUNSTI!
KUNSTIH
Amietused ja päi
on TULUMA
KINDLUl
2 3 W E S T M O R EJ
Rexdale, Oni
Tel. 741
(Commentai
CAlgUS
Ida-Ontarics
kohad, Torontos
Põhja-Ontarios
milton-Niagara
Iialik omavalitsus
— piirkondlikud
probleemid.
RingUüsimuselo
annavad kujukalt
leolu ja seisuköhtij
eriti optimistlikiu
Inimesed murets^
leviku pärast, neij
vav tööpuudus nij
kud ei ole eriti hu
keelele ametliku
sest Ontarios.