1978-09-07-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLAl^^eljapäeval, 7, '8 ~ Itiursclay, September 7, ITO
Soome—Rootsi kergejõustikumaa-võistlustel
I Helsingi staadionil
saavtitäs Soome 10.000 m jooksus
kolmikvõidu, kaksikvõidu 1500 m
Ja 110 m tõkkejooksudes. Roots-laixna
Linda HagUindi tagajärg 100
m jooksus oli 11,31, mis on uus
maavõistluse rekord.
Muudest tagajärgedest on märkimisväärsed
(esiniese päeva tule-musisi):
100 m KenthRönn, Rootsi
10,54, 40O rii P.-0. Sjöberg, R.
47,54, 1500 m A. Ix)ikkanen, S.
340,6, lOiooo m Martti Vainio S.
28.04,9, 110 m tõkkeid Arto Brügga-re,
S: 13,81, kuiilitõuge Reijo Stähl-berg,
S. 20.86, vasaraheide Hannu
Polyi, S. '^.98. kaugushüpe Ulf
jarfelt, R> 7.62, kõrgushüpe Rune
Alin^>:R. 2.17.//
Teise päeva tulemusist on mär-kimisvääivsed:
4IW m ljökkeid rootslane L.-A. We-lander
51,37, 200 m jooks Ossi Kart-tunen,
S ^ e 21,28, 3000 mtakis-tusjodks
Ismo Toukönen, S. 8.^,1,
800 m j(K)ks M Taskinen, S.
1.47,6, teivashüpe Antti Kaliiomäki,
S. 5.45 (iius maavõistluse rekord),
kettaheide Juhani Tuomola, S.
61;26, kolmikhüpe Stefan von Ge-richjS.
16.18, odavise Antero Pu-ranen,
S.'87.36, 2) Pentti Smersaa-ri,
S. 85.12 ja 5000 m Lasse Orimus,
•Š.;:13.^.7..:
Naiste^ alades: 100 m tõkkeid
Leena Spo6f,S 13,68 (uüsmaavõistluse
rekord), kuulitõuge
Tiiula Kivi, Š. 15,11, odavise Ritva
Metso, S. 53.90, 200 m Linda Hag-lund,
R. 22,96 ja 1500 m Sinikka
Tyynelä,S? 4.17,6. :
Lõppkokkuvõttes võitsid soeme
mehed rootslasi 240—168, soome
naisedl 85—72. Kuna voistUištd olid
ka noorte poiste ja tütarlaste klassid,
Võitsid mme poisid rootslasi
103—95, l3ütarlapsed pst ühe
peetud spordivõistlustel
jooksis Antti Loikkanen uiie
Soome rekordi 1000 m jooksus ajaga
2.18,5. See on ühe sekundi võrra
parem kui 20 aastat tagasi tehtud
Olavi Vuorisalo ja Olavi Saloneni
rekord. Loifckaneni tagajärg on
silmapaistvalt hea, sest möödühud
aastal ainult kaheksa meest jooksid
parema aja maailmas.
Samal võistlustel Pentti Siner-saari
viskas oda 88.04, teine oli
Äntei-o Puranen 82.80 ja kolmas
Jorma Kinnunen 80.86. Teivashüp-
SAN MATEO, Põhja-Kalifornia -
Selle aasta ujumisvõistluste hooaeg
lõppes möödunud nädalaga.;
Eestlannast 14-ne aastane k u M ^
ja Tiina Lusik saavutas seitsme
päeva jooksul Ikaks uut Välis-Eesti
rekordit, tõi koju Ameerika noorte
esivõisüustelt pronksmedali ja
Kauge-Lä;äne meistervõistlustelt
esikoha omas vanuseklassis.
TÜna UJUS Saota Claras, 12. aug.
100 m seim ajaga 1.07,77 ja Con-cordis
19. aug. 200 m selili ajaga
2 28,01.Mõlemad saavutatud ajad
annavad temale osavõtu-õiguse
Am. naiste klassis tippujujatega
võistlemiseks.
Möödunud ujumisaasta on olnud
Tiina Lusilcale edurikas. Peale eelmainitud
¥älis-Eesti rekordite ta
kirjutas oma nimele ka uued tipptulemused
100 m vabalt ja 100 m
rinnuli ujumises eestlannana välišr.
maal.
Nägu kuuleme lahkub LusÜta perekond
Põhja-Kaliforniast ja Tiina
uueks ujumisklubiks eeloleval hooajal
on Missiön Viejo Nadadores
Lõuna-Kalifomias, praegu Ameerika
noorte ujujate number üks taimelava.
Tiina uueks treeneriks on
Mark Schubert, kes 1976. aastal
õpetas USA ujujaid Montreali
olümplämäni
Nr. 66
Nr. 66
.9-liitrme-MEHU-MÄIJÄ
alumiiniumist
Saadame ka posti teel
KINKEESEMED JA
DELIKATESSID
SOOMEST
T K . >^
5463 YONGE STREET, WILLOWDALE,
ONTARIO M2N 5Sl>- 222-7575
pes Antti Kaliiomäki hüppas 5.40,
Pudas ja Haapakoski mõlemad
5.30. ;:'V'^:;-'-V.
Soomes peetud Käleva mängudel
heitis Hannu Põlvi vasarat 73.84,
mis on uueks Põhjamaade rekordiks.
Teiseks jäi Harri Huhtala
71.0iB, kolmas Juha Tiainen 70.62.
Kümnevõistluses tegi Johannes
Lahti uue Soome rekordi 8109
punktiga. Odaheites heitsid neli
sooiialast iile 80 m, esimene \iitero
Puranen 83.62, Aimo Aho 33.56,
Pentti Sinersaari 81.58 ja \ntero
Toivonen 80.26;
Seome teivashüppaja Antti Kal-lioniäki
katsetas uue maaihnare-kordi
püstitamisega, pärast seda
kui oli saavutanud uue Soome ja
Põhjamaade rekordi 5.60, Katsetatud
kõrgus .5.72 siiski ei õnnestunud,
kuigi ta kasutas vähemvetru-vät
teivast ja hoidis kinni 4.87 kohalt,
mida teisedki tippsportlased
on teinud.
9. RohUkaup, 11. Lind, 12.
Vene tsaaride nimi, 13. Sugulane,
14. Paleus, 16. Flotowi ooper, 17.
Mitme Kariada ajalehe nimi, 18.
Vali, karm, 20. Geomeetriline keha,
23. Suur liimi maaümakirjan-duse
ajaloos, 26. Viü^astus, kodukäija,
29. Järv Põhja-Ameerikas,
30. Arv, 31. Küpsetusahi — inglise
keeles, 32. Teatud löök inimkehas,
33. MiUal, 34. Ütles ei.
Püstread; 1. Ihuliige,; 2. Mäed
Ameerikas, 3. Lehtpuu, 4. Kimp,
koixlps, 5. Naisenimi, 6. Inglise-ameerüia
filminäitlejay 8. Kala-püügbiist,
10. Haljas koht kõrbes,
13. Ajaline mõiste, 14. Liigselt kokkuhoidlik,
15. . . . rõõm — endine
eesti ajakiriv 19. Inurilik omadus,
21. Keha algosad, 22. Mõistusel, 24.
Paari aasta' eest surnud eesti maalikunstnik,
25. Seal tekib nohu,, 27.
Kuulus näitlejatar mmevikus, J8.
Roomajad, 31. Terav ese.
4. Linn Eestis, 7. Teeb 35. Ader, 37. Kaiip, 38. Lumm, 40.
Raas, 42. HaÜcala, 43. Noorik,
44. Sarvik. -' .
.Büatread:. 1. Ritus, 2.' Ikika, .3.
Nee, 4. Annus, 5. T Ä , 6, Ude, 7.
Lyon, 8. Koskel, 10. Anum, 12.
Näiui, 14. Idamaad, 16. Keeletu,
18. Oolker, 19. Ainus, 20. Amati,
25. ^Vajageii, 26. Nael, 28 Baas, 29.
Lapsik, 32. Ilmlik, 33. Tairas, 36,
Rulir, 37. KaaiT, 39. Mai, 41. Ali.
T^litietusele si9<id@fyd
AJA KIRI nr. 3 — 1978. Sisus.
AABS 1988—1978, AK Austraalias,
toimetaja veerg ,/)llaniille-gi
poolt", P. Sivers „Polis ja Ci-vitais",
H[. Kiviloo „Nioored ise!",
AABS arvudes, ,,Meie iiistorio-graafiast",
I. Mikiver „Valitkon-navat^
etus", ^^Noored ja „Meie
RISTSÕNA NIt9'il3 t A H E ^ ^ i i g J I u " V.-Helik: „Jesuiidid- Tar-
Põifcread: 1. Regina, 5. Tulj^ä^Ate", E. K f e , Surmatants Tal-
9. Kennedy, 10. Afeen, 11. Leon,
13.; I t e , 15.^ N 17. Udu, 18.
Osalka, 21.1 Nee, 22. Šampo, 23.
Mõnel, 24.
Tabel, 30.
Kunda, 25. Vanne, 27.
Aäa, 31. Rist!, 34. Ata,
on valvel
eestiaskönna üMhavicle eest
linnas", T. Raun „ , iKalevipoja"
levikust", E. Loo ,,,kalevipoeg"
lastele", L. A. Harris „Hortus
musicus", R. Sepp ^ „Annsad
naabrid"> P. Sivers„Eesti keel
Sorbonne'is", E. Klaar „Eesti ajalugu
Rootsis", H. Lepni „Sume-rüdi
anamnees", P. Aruvald ,,Peo
laul"' noodiga, Wombat „E^tlas
te armuelust", K. Krihvel ,,Eestlaste
maailmarekordeid", pUdi-krooiiikat
ja nägusid AABSIst ja
•Trenfist.
yhasa^dused & delikatessid
I u n f y d kSr^eii^c^
peeneniicaitseliSi l i h a - v o r s t i - jei
;yitsytiassaodusi ifiing delil(€it@ss<i
Peakontor:- 21—25 Medulla.Ave. Toronto 18, Oat.
Laod: Toronto, Moitreal .
27 ÄRI: Ibronto, (>ttawa, lütchener, Watprl^ Burlington,
St. Cathariaes, MJž
oiiiHiiiiüiiiinminnniiiiiiiiniiiiiiiinim
5.
metallpuusiikkü igaks juhuks kui- ga ja ka; võimalusi sedasuguseid
. Ljjinade,,platside'Ja täiavate nimedest
kadus Stalin nü siis 1956.—
1961. a. Sama aeglaselt ja kõhklevalt
võeti parkidest, platsidelt ja
uulitsanurkadelt maha selle Suur-
Tüürimehe (Alle 1949) kujud. Kas
ja kuipalju asja arutati kesk-, alg-ja
ülikomiteedes — pole praegu
teada. Vaevalt usutav, et mõni
praegune või tolleaegne võimusell
A. Weizenbergi arvamusega õleks
ühinexiud,^ et kujusid ei ole ülepea
sünnis maha võtta".
Aga maha ka Tallinna Joss võeti,
^ii rahvas teda hüüdis — ja
heal lapsel on mitu nime: hüüti
.,Papa", „Isake", „Vunts'\ ,,Joss"
ja „Joosep". Koguni mitte aUes
pärast 1953-ndat aastat: tarvitas
rahvas samu nimesid ka generalissimuse
võimuloleku ja elu ajal - . .
Kui 1957./58. a. Imiiida oli, et Sta-lini'ausambaid
siin-seal tõesti maha
on võetud, siinne Tallinna Ifea,
Jüht ja õpetaja aga ikka veel Balti
jaama ees oma pjedestaalil sei-
' sab, siis laskis ENSV KGB omalt
poolt jutu Jahti, et kohalikud grusiinlased
lubanud Dzhugashvili ku-
,;. ju kas või
SIIS luuravatkr ,,Orga-.
nid" parajat momenti, millal oma
kalli ülemuse ariuUeeritud monumenti
salaviisi ära koristada ; \.
Igatahes: see moment välja
passiti", ühel ilusal' hommikul ei
olnud Papat ega ta alust enam
Balti jaama ees /ega taga. Merre
tuursemalt | ja; kindlamini.
Plats ausamba alt jäi tühjaks õige
tükücs ajaks. Sammas oli seisnud
seal 1^49. a, lõpust 1958. a. suv
e n i . . . Nagu Peetrij nii istutati
ka Stalini platsile lüli...
1974. a. sügisel pandi samale kohale
kolm j kandüist kivimürakat
püsti. 1. detsembri mässukatsest
oli möödunud 50 aastat.
Hiljem sigines kivide vahele
kolm proiiksfiguuride gruppi. Need
on vüiaste nägudega mehed,' kaelad
õieli ja kaikad käes (või on
need püssid?). Nad kipuvad lausa
Balti jaama ukse poole, rasked pilved
pea kohal. Kelle ausammas,
kelle auks? Nii võib ainult võhik
pärida. Rahvas teab, et skulptuuri
nimi ja mõte on: „Eesti rahvas
läheb relvaga käes Moskva rongile
oli viidud, uputatud, ütlesid ühed;
uputatud küll, ütlesid teised, aga
Harku järve... Kuuldusi oli igasuguseid
ja on veel nüüdki: Vanakesele
tehtud kolmetollistest prussidest
kast ümber ja see seisvat
Ekskavaatoritehase hoovis. Teised
teadjad kinnitasid, et kast on ümber
küll, aga koos sellega on mees
maa a l l . . . Võrdlemisi soliidseist
allikaist kuuldub, et praegu viibivat
Vanake kogu oma paksust
lauast puusärgiga Harju Teede-ehi-tuse
Valitsuse õues. Kast ümber
küll, aga pikali või küljeli ikkagi,
nagu enne teda oli Peeter; võibolla
et ta on oma puusärgis käpuli
Stalini muumiakuju, mis Moskva
Mausoleumis Lenmi külje alla puges,
sattus sealt väga salajase üm-berpõletamise
järel tuhana Kremli
müüriv.' Tallinlased •säilitavad oma.
„Moskva rong'' — see ön
päeva tallinlasele tiks väga kõva ja
selgemõtteline sõna. Sellega saabub
iga päev linnaelanike ,,mehaaniline
iive", mitte kooli või kirjanduse
või keele ja kommete — vaid
tõelise tegelikkuse venestus.
Tallinnasj oli aga ka niisuguseid
mahavõetud ausambaid, mille asemele,
päris samasse kolita, polegi
uusi pandud. F. Sannamehe kaunis
monumenti Reaalkooli Estoohia-poolsel
küljel, Vabadussõjas langenud
koolipoiste ausammas, see
pidi ühe esimesena taasvenestatud
Tallinnas (juba 1940. a. sügisel)
oma koha jätma. Aga lood, mis
sündisid 1940. ja 1941. a. on juba
pandud ^ siis oli ju vahe-koliiel
sakslaste aastal ae-värskeid
„mälestusi'' isegi trükis.
fikseerida.
Olga Lauristin, Nigol Andresen,
Arkaadi Uibo ja teised punased
kuldsuukesed nägid kurja vaeva
koolilastele rahustämiskõnesid pidades....
Neüe tuletati ju meelde,
et Johannesed Vares ja Semper
Vabadussõjas ise õigel poolel
Võistlesid — miks nende ausammas
siis maha kisutakse? Aga niis
seegi tähendas, et vastus saamata
jäi?! Sajad lapsed, kes ausamba
tühjale asemele kogu sügise ja talve
lilli viisid ja kohe sealsamas ka
salavaritsejate kätte langesid ning
Pagari keldreisse paigutati — need
maksid .oma vallatuste ja vaba-dusearmastuse
eest eluga. Ilupuud
Reaalkooli seina ees ja omaaegse
ausamba taga, on nüüd oma jämedaid
tüvesid pidi lamakil maas,
aga rohelised.
Mitte selle mahavõetud ausamba
kohale, vaid üle puiestee, Maapanga
hoone ukse ette on nüüd püstitatud
kimp vene püssitikke — au
tegema Eesti Punastele Küttidele,'
kes Vabadussõjas kogemata koolipoistele
alla jäid . . . Ega meie pul-latoloogid
sellest küll sõnagi pole
lausunud. Selle kõrge kunstiväärtusega
täägikimbu ümbrus on meie
kesklinnas nagu pime täpp silmas::
seal on jalutajaid vähe. Aga rikkalik
-kommunaaltransport veab
sealt päeva jooksul mööda kümneid
tuhandeid. Bussiaknast väija-vaatajad
arendavad vestlust:
... üheksa, kümme— kuule,
kas neid rohkem oligi?"
,,,Keda?"
„Punaseid Kütte."
„Ei ole kuulnud ühestki siiamaa^
ni.
„Mõned ütlevad, et oUa süli vasest
valatud." (Siilivask — N. Eest
i ajaloolane).
Terve suur plats parteünaja ja
teatrimaja vahel on rahvakeeles
Punaste Küttide väljak. Mõned ütlevad
---Kluttide. Neid on neü muidugi
üle kümne, ka praegu veel.
Reaalkooli liuvälja väravapostU
seisab „haaravas poosis" Georg
Lurichi bareljeef. Lurich suri 43-
aastase mehena Armaviris — vene
punaste tüüfusse. Seal väravapos-til
on ta seisma pandud praeguste
punaste kuttide salasooviga eesti
koolipoisse lepitada: näe, meie
austame teie jõumehi, õppige teie
natukenegi uskuma meie valesid
. . . Aga poisid ei õpi, tüdrukuist
ära räägigi! Nad ei lähe endid
avalikel turuplatsidel põletama,
ei ka mängima lärmakaid
Helsingi kokkuleppevalvureid,
kelle töö on ilus küll, aga tühine.
:VIeie naised ja noormehed asuvad
loovasse vaimuvoitlusse. ja teevad
oma vaenlase narriks küll pilkenimedes,
küll lorilaulus, küll anekdoodis;
kõik õigesse paika, kus on
kus ja kes on kes — niisamuti, nagu"
meie esivanemad seda tegid läbi
sajanditepikkuse orjuse ja meile
pärandasid rikka, suure ja targa
vana rahvaluule.
üle Punaste kuttide väljaku paistab
ustavate pardipoegade poema-ja,
mida need vennikesed ise tahaksid
,, Administratiivhooneks"
hüüdma panna kogu seda rahvast,
kelle kulul nad oma arust seal administreerivad.
Aga võta näpust-
Rahvas näitab sõrmega nende kõvera
maja poole ja ütleb: samasugune
nagu nende polütika, täna
süa, homme sinna. Parteimaja
ja kõvera sema ees on püsti
pisike Lenin, palju narrün kui vak-saliesine
Stalin oli, Peetrist rääkimata.
Kuju on seljaga moskvasu-laste
hoone fassaadi poole^ „Käbin
on Lenmist palju üle", ütleb rahvas
(Ivannese kabinet olevat üheksandal
korrusel).
Väike Lenm pandi omal ajal paigale
poolsalaja — kes nüsugust
sündmust ette teatada tohib — äkki
teevad veel mõne vallatu kõlvatuse!
Vähe tunnevad nad oma alistatud
eestlast! Nagu Lenini kuju
partetmajale, nü on eesti rahvas
kogu oma EKP-le selja pööranud.
Tõtt öelda, seisab seljaga nende
poole algusest peale; mitte selja
taga, nagu nemad ütlevad. Vähe
on neid narre, kes neid au-tobusid
tõsiselt võtavad. Vähe vist isegi
nende enest hulgas.
Tallinna praegune tsentium, endine
Vene ja ammune Vene Täi
turg, mida nüüd; sinna sobimatu
hotell „Viru" hoone valitseb, on
monumentidest rikas. Kujur Raudsepa
tägasüioidliku, aga ilusa mälestussamba
1905. a. veretöö ohv-reile
vüsid punased härrad kui
„kodanliku aja" eseme linnast välja
— Rahumäele. Selle aseruole
pandi suur ^kompositsioon" mingi
totra emanda kujul, kes laps süles,
tursket poollmllakU meest toetab
ja ise teise käega Pärnu maantee
poole vehib; sealt -sõidab mööda
palju autosid — ja rahvas on andnudki,
kujule nime „Hei, takso!".
Ilma vähimagi pieteeditundeta seletatakse
turistitelegi asi ära:
„Noorik ei jaksa oma tongis vana
ise koju tarida — aga taksod ei
tohi nii peatuse ligidalt peale võtta
. . . " Nü ongi naine seal kaua
I
iugefd kiVfi
Tõde Austn
metsoüliko(
Hiljuti juhiti
„Vabas Eestlase
1978 "ilmunud te|
kool arvustustule
selt EKN-i rah^
misjoni esimees
„oma ettekandes
saülikoole on tbii
1967. a. alates,
ja kolmanda kohj
Vaatamaita erine\
dele on nende
samane."
Edasi lugedes
Teder teab Mets^
raalias (MtJ"A)
MÜA juhataja 1(
hiljem kaasatööt|
da tähelepanu sc
4. lõigu 2. lause]
toetub..,") kmii
kande (kirjelduse]
mainitud teade
omadusi, mis MÜ]
ei vasta tõele.
Liibaitag-u mul
mõnmgaid lekton
masid MttA sei
kursuselt: endine
Seltside Liidu (.
Arnold Perendi
maaümapoliitüisis
ja „Eestlaste polii)
ilmas"), AESL-i
go Salasoo („E(
väljaspool Eestit•]
de mässukatse
„Eestlaste saavuitj
aastail 1918-194(
laste saavutused \
jt. ajaloolistel
AESL-i juhatuse 1]
bafc „Poliitüised
tis" ja „Konstant]
Sõjaveteranide
endine AESL4 ji
vo Kalamäe („E^
maailmasõja kee
II maaUmasõjas
janik Peeter Lu
rahvusluse sünd"!
väest Punaarmee
sõjaväMce" ja lü|
anadel), mag.
(IJiBininuväe abit
tist laihkumise
ajastu" ja teadi
Hillar Taemets (,
bane II maailma)
loenguis on esitat
ideoloogiaid, õnne
dia eestlaskonna
dogmatism juba
nud niivõrd tagaj
le etendanud mäi
põlvkondade vahj
justav tegur. Se^
kasutanud lekite
põlvüwxnnast.'
MÜA-s ei tehtE
seetõttu ei toetu
riinile. Fakt, et
jooksul on vaid
tatud Rein Taaj
teistest metsaülii
võrreldes eelte>0(
loeguiteemade loe|
vuspolütilise mel
perspektiivi asetaj
Osavõtjate selo|
tunud vastavalt
dele, ihna MÜA
segamiseta: seni
60 a. vanust soov]
tud.
Eriti oma algp|
võitlema mitmel
küljest paari Ee
Kogu poolehoidja]
m MÜA esimest
seda punaseks t l
sest -küljest nend]
mitte küllalt radil
püüdsid ta reput|
tada; ja koimaaij
intellektuaalidegaj
metsaülikooli mu|
aiälüs. Seni on
ses osutunud kül
Seda ebaõiglase j
mandrilt teha
süüdistusi ja püü
kele lõhedele ane
met. (Informeerii
see, et hr. Tedei:
gi, (kuna MÜA alj
MÜA sihtide hi
olnud osavõtjaile I
mete andmine v'd\
tel üldhuvitavatel
eestikeelse anitluJ
soodustamine. K\
tegutsenud nende
Kuna usun, et n|
vastuodus EKN-i
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 7, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-09-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780907 |
Description
| Title | 1978-09-07-06 |
| OCR text |
VABA EESTLAl^^eljapäeval, 7, '8 ~ Itiursclay, September 7, ITO
Soome—Rootsi kergejõustikumaa-võistlustel
I Helsingi staadionil
saavtitäs Soome 10.000 m jooksus
kolmikvõidu, kaksikvõidu 1500 m
Ja 110 m tõkkejooksudes. Roots-laixna
Linda HagUindi tagajärg 100
m jooksus oli 11,31, mis on uus
maavõistluse rekord.
Muudest tagajärgedest on märkimisväärsed
(esiniese päeva tule-musisi):
100 m KenthRönn, Rootsi
10,54, 40O rii P.-0. Sjöberg, R.
47,54, 1500 m A. Ix)ikkanen, S.
340,6, lOiooo m Martti Vainio S.
28.04,9, 110 m tõkkeid Arto Brügga-re,
S: 13,81, kuiilitõuge Reijo Stähl-berg,
S. 20.86, vasaraheide Hannu
Polyi, S. '^.98. kaugushüpe Ulf
jarfelt, R> 7.62, kõrgushüpe Rune
Alin^>:R. 2.17.//
Teise päeva tulemusist on mär-kimisvääivsed:
4IW m ljökkeid rootslane L.-A. We-lander
51,37, 200 m jooks Ossi Kart-tunen,
S ^ e 21,28, 3000 mtakis-tusjodks
Ismo Toukönen, S. 8.^,1,
800 m j(K)ks M Taskinen, S.
1.47,6, teivashüpe Antti Kaliiomäki,
S. 5.45 (iius maavõistluse rekord),
kettaheide Juhani Tuomola, S.
61;26, kolmikhüpe Stefan von Ge-richjS.
16.18, odavise Antero Pu-ranen,
S.'87.36, 2) Pentti Smersaa-ri,
S. 85.12 ja 5000 m Lasse Orimus,
•Š.;:13.^.7..:
Naiste^ alades: 100 m tõkkeid
Leena Spo6f,S 13,68 (uüsmaavõistluse
rekord), kuulitõuge
Tiiula Kivi, Š. 15,11, odavise Ritva
Metso, S. 53.90, 200 m Linda Hag-lund,
R. 22,96 ja 1500 m Sinikka
Tyynelä,S? 4.17,6. :
Lõppkokkuvõttes võitsid soeme
mehed rootslasi 240—168, soome
naisedl 85—72. Kuna voistUištd olid
ka noorte poiste ja tütarlaste klassid,
Võitsid mme poisid rootslasi
103—95, l3ütarlapsed pst ühe
peetud spordivõistlustel
jooksis Antti Loikkanen uiie
Soome rekordi 1000 m jooksus ajaga
2.18,5. See on ühe sekundi võrra
parem kui 20 aastat tagasi tehtud
Olavi Vuorisalo ja Olavi Saloneni
rekord. Loifckaneni tagajärg on
silmapaistvalt hea, sest möödühud
aastal ainult kaheksa meest jooksid
parema aja maailmas.
Samal võistlustel Pentti Siner-saari
viskas oda 88.04, teine oli
Äntei-o Puranen 82.80 ja kolmas
Jorma Kinnunen 80.86. Teivashüp-
SAN MATEO, Põhja-Kalifornia -
Selle aasta ujumisvõistluste hooaeg
lõppes möödunud nädalaga.;
Eestlannast 14-ne aastane k u M ^
ja Tiina Lusik saavutas seitsme
päeva jooksul Ikaks uut Välis-Eesti
rekordit, tõi koju Ameerika noorte
esivõisüustelt pronksmedali ja
Kauge-Lä;äne meistervõistlustelt
esikoha omas vanuseklassis.
TÜna UJUS Saota Claras, 12. aug.
100 m seim ajaga 1.07,77 ja Con-cordis
19. aug. 200 m selili ajaga
2 28,01.Mõlemad saavutatud ajad
annavad temale osavõtu-õiguse
Am. naiste klassis tippujujatega
võistlemiseks.
Möödunud ujumisaasta on olnud
Tiina Lusilcale edurikas. Peale eelmainitud
¥älis-Eesti rekordite ta
kirjutas oma nimele ka uued tipptulemused
100 m vabalt ja 100 m
rinnuli ujumises eestlannana välišr.
maal.
Nägu kuuleme lahkub LusÜta perekond
Põhja-Kaliforniast ja Tiina
uueks ujumisklubiks eeloleval hooajal
on Missiön Viejo Nadadores
Lõuna-Kalifomias, praegu Ameerika
noorte ujujate number üks taimelava.
Tiina uueks treeneriks on
Mark Schubert, kes 1976. aastal
õpetas USA ujujaid Montreali
olümplämäni
Nr. 66
Nr. 66
.9-liitrme-MEHU-MÄIJÄ
alumiiniumist
Saadame ka posti teel
KINKEESEMED JA
DELIKATESSID
SOOMEST
T K . >^
5463 YONGE STREET, WILLOWDALE,
ONTARIO M2N 5Sl>- 222-7575
pes Antti Kaliiomäki hüppas 5.40,
Pudas ja Haapakoski mõlemad
5.30. ;:'V'^:;-'-V.
Soomes peetud Käleva mängudel
heitis Hannu Põlvi vasarat 73.84,
mis on uueks Põhjamaade rekordiks.
Teiseks jäi Harri Huhtala
71.0iB, kolmas Juha Tiainen 70.62.
Kümnevõistluses tegi Johannes
Lahti uue Soome rekordi 8109
punktiga. Odaheites heitsid neli
sooiialast iile 80 m, esimene \iitero
Puranen 83.62, Aimo Aho 33.56,
Pentti Sinersaari 81.58 ja \ntero
Toivonen 80.26;
Seome teivashüppaja Antti Kal-lioniäki
katsetas uue maaihnare-kordi
püstitamisega, pärast seda
kui oli saavutanud uue Soome ja
Põhjamaade rekordi 5.60, Katsetatud
kõrgus .5.72 siiski ei õnnestunud,
kuigi ta kasutas vähemvetru-vät
teivast ja hoidis kinni 4.87 kohalt,
mida teisedki tippsportlased
on teinud.
9. RohUkaup, 11. Lind, 12.
Vene tsaaride nimi, 13. Sugulane,
14. Paleus, 16. Flotowi ooper, 17.
Mitme Kariada ajalehe nimi, 18.
Vali, karm, 20. Geomeetriline keha,
23. Suur liimi maaümakirjan-duse
ajaloos, 26. Viü^astus, kodukäija,
29. Järv Põhja-Ameerikas,
30. Arv, 31. Küpsetusahi — inglise
keeles, 32. Teatud löök inimkehas,
33. MiUal, 34. Ütles ei.
Püstread; 1. Ihuliige,; 2. Mäed
Ameerikas, 3. Lehtpuu, 4. Kimp,
koixlps, 5. Naisenimi, 6. Inglise-ameerüia
filminäitlejay 8. Kala-püügbiist,
10. Haljas koht kõrbes,
13. Ajaline mõiste, 14. Liigselt kokkuhoidlik,
15. . . . rõõm — endine
eesti ajakiriv 19. Inurilik omadus,
21. Keha algosad, 22. Mõistusel, 24.
Paari aasta' eest surnud eesti maalikunstnik,
25. Seal tekib nohu,, 27.
Kuulus näitlejatar mmevikus, J8.
Roomajad, 31. Terav ese.
4. Linn Eestis, 7. Teeb 35. Ader, 37. Kaiip, 38. Lumm, 40.
Raas, 42. HaÜcala, 43. Noorik,
44. Sarvik. -' .
.Büatread:. 1. Ritus, 2.' Ikika, .3.
Nee, 4. Annus, 5. T Ä , 6, Ude, 7.
Lyon, 8. Koskel, 10. Anum, 12.
Näiui, 14. Idamaad, 16. Keeletu,
18. Oolker, 19. Ainus, 20. Amati,
25. ^Vajageii, 26. Nael, 28 Baas, 29.
Lapsik, 32. Ilmlik, 33. Tairas, 36,
Rulir, 37. KaaiT, 39. Mai, 41. Ali.
T^litietusele si9 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-09-07-06
