Vaba eestlane , June 18, 1985

              j
Nr. 48
Nr. 46
VABA EEmANE teisipäeval, 18. juunü 1^85 ^ Xuesday, June 18, 1985 Lk, 3
• U m i | i | l ' m i j l l ] l l » m ^ | , ] | j | i M i i . i T T r T
lentaarid
ette võis arvata, ei
Iservatiivide valitsuse
Itri Michaer Wilsoni esi-i
eelarvet parlamendis
heakskiiduga. Kriitika
olevate liberaalide ja
hädadest oli seda va-
IBdam, et eelarves lei-
Iju aukusid, millede
lalik urgitseda ja kon-
{eerida. Kallaletungi
In seda suuremad, et
jõnegi olulise küsimu-tl
vastuolus nende lu-
Imis konservatiivide
praegune peaminis-
[ulroney valimiskam-lahvamassidele
meeli-imistelubaduste
lausi-
Jiirlamendimäel esita*
jde järele otsustades
pvide partei eelarves
lakš haavaks vanu-
J pensioni tõstmise kü­lalt
inflatsioonile. Li-litsus
tegi seda lahkel
lan Mulroney kinnitas
)ania ajal, et konser-võtnud
pensionäride
lise oma südameas-lavad
võimule tulles
I soodustuste andmist.
mister Wilson nüüd
eelarve esitas, mil-
Itati riigi väljamine-e
vajadust eelarve
endamiseks, siis olid
tõmbel esimesteks
pensionärid, kelle
tõstetakse ainult
atsioon tõuseb iüe
ainult selles ulatu-
3 protsendi. Eks-rivad,
et kehvemad
tõesti seda abi va-ialedasti
lüüa. Löök
isam, et Mulroney
kampaania ajal las-vanusekindlustuse
saalsuse printsiibist
praegu saavad va­ja
lasteabiraha
d ja rikkad inime-abi
ei vaja, kuna
sionäridel tuleb k-
[järjel paratamatult
seks rünnakuobjekt
liparteidele on. kapl-laksustamise
ärajät-le
korralduse koha-janadalasele
võimal-
|uaja jooksul poole
latuses kapitali ka-laksustamata
tasku
sminister Michael
iab seda ootamatut
ra, et kanadalased
pitali kasumist saa-
Ijevusešse ja tööstusel
rimiseks, mis toob
kohtade loomise,
on see ainult asja
|;ali kasumi rakenda-iingisuguseid
eeskir-stamata
kapitali ka-
I libiseda paljudesse
is need osutuvad nii
rahadeks", mis ma-imisel
mingit rolli
iks nende summade
^mald ja maju, pai-lasse
ja teistesse
|sse või osta koguni
väärtus võib aja­lalt
tõusta. Need oi
tiivsed investeerin-jni
ühel ega teisel
lister Wilsoni ma­ise
ja tööpuuduse
leesid.
[rvestuste kohaselt
lali kasumi maksus-summad
600 miljo-istas.
See on rahaj
nüüd ilma jääb ja
^üüd üksikisikute kä­iste
investeeringute
peavad elustama
aitama vähendada
[s seda aga tehakse
juureks probleemiks,
räsige on vastust
näitab olevat oma
dsel ülioptimistlik,
It suur osa kanada-
|s opositsioonipartei­ga
seda optimismi.
Itiivide valitsus oma
esitas, siis mainis
idroney seda iseloo-
Leelarve on kärin,
r Seda hinnangut ei
ftada, kuna riigi eel-üheJe
või teisele
|[eed pole kunagi ab*
isedi Ja seda on ka
eelarve.
ÄMS'
-AJ
VALVEARST
ja 23. juunil
dr. J. Marley, tel, 921-7777
K 30. ja 1. juulil
dr.M. ILeesment,.1eI. 481-6834
öys I
Keskühinfy
oJülletciäffs'"
Eesti õpetajate Keskühingu „Bü-letään"
on 'järjekordselt ilmunud.
Käesoleva aasta väljaanne kannab
numbrit 33. Suur osa numbrist si­saldab
Est(^84 ajal Torontos peetud
eesti õpetajate 4. ülemaailmse kon­verentsi
materjale, kust leiame in­formatsiooni
eesti koolide tegevu­sest
suuremates eestlaste keskus­tes
vabas maailmas. Ligi kolm­kümmend
sõnavõtjat kõneleb oma
tööst ja probleemidest. Ettekandeid
kommenteerib ja i annab lisainfor­matsiooni
Herman Rajamaa. Ka
lastevanematel on sõna. Kokkuvõte
Malle Puhmi kõnest rahvuskong­ressil
Torontos käsitleb eesti rah­vuskultuuri
viljelemist Välis-Eestis.
Jaak Kiviloog kirjutab laste vara­sest
lugemaõppimisest ja Kadri
Laar temperamendi mõjust laste
õpitööle. Koolijuubelitest on ar­tikkel
Henno Kirikmäelt ~ Stok-holmi
Eesti Algkbpl 40 a. ja eeltea-de
Aho Rebastelt — Göteborgi
Eesti Kooli juubel (sügisel 25 a,).
„Bülletäänis" on ka ära toodud
õpetajate konverentsi deklaratsioon
ja rida pilte, nende seas huvitavaid
fotosid kolleegide kokkutulekutest
Eestis. Lõpuks - Varia „BüUetää-ni"
toimetaja Herman Rajamaa
. sulest. Mujal maades tellida koha-
• pealselt õpetajate organisatsioonilt.
iesti Õpetajate Keskühingu
K^iicgdas! 7 niilfoni'!'
Fikseeriti eesti ra^^ kasvatuse jm.
õpetuse aliised;/^^
Eesti õpetajate EesMlhmga nõikoge pidas o
takoosoleku Stokholmi Eesti AlgkooU raunudes 6.^^
s.a;EOK nõukogu, asukoha koosnenud
seni Rootsis asuyate õpetajate organisatsioonide esinda-jäist.
l^M^ Enn Saluveer, asu­kohaga
Cambridgels. Keskiiliingül on iihendus ja koos­töö
eesti õpetajate koondistega teistes maadeSo
Tähtis osa informatsiooni- ja ühen- Ivar Paljak on koostanud kaivasi-duslülina
on Keskiihingu hääle-^ d ülemaailmseks koostööks eesti
kandjal ,,B1illetäätn", mis levib õppevahendite väljaandmisel. Ka-koondiste
liikmeskonnale, kes., üht- vand on välja saadetud vastavatele
lasi on Keskühingu liikmed, ja organisatsioonidele^
j eesti^didesse üie maaüma. SeUel Keskühingu m.a. tegevuskavas
I k ^ a d d t o a j a k ^ hulgas eesti rahvusliku
Boilleman ^ sisaldab luivipaklowat ^^^^^^^^ jä õpetuse aluste ning
k a ^ s u ^ e fikseerimine. Hermim
rm^ondi^ ^ enti lastevanematele, ^^^^^^^^^p^^^ sõnastatud ettepa-
DMck vmb kogeda vumastkr^^^ samuti tutvumiseks ja sel-nt
lugedes.;^ . ^ . ^ . sukohavõtuks laiali saadetud.
Nõukogu avaldas oma koosole- Juhatuse valimisel jäi suurem
kui erilist tänu HernianRajamaal^^^ osa liikmeid endiselt oma ametisse,
tema teenete eest äjaidrjä toimeta- E s t e edasi Henno Ki-jaua,
haridustegelasena ja -eesti rikmäe, abiesimeheks Johan Un-
'õpetajate organiseerijana;: .^erson, sekretäriks Paul Laan, vä-
. ^ ^^^^^ ^^^>^^^^ Enn Saluveer, sekre-
Edu ühe organisatsiooni; tegeyu- tädde: abideks EdithKotka-Nyman
ses ^deneb teatavasti voimekaist j ^ ^ ^ ^ laekuriks .Marje .
^ . J"l^tidest, kuid samuti ka energüis-^^^^^j^^
Tartus tounetatud ja Tallinnas trüMtiad. ajakiri jjEesti Loodus" Ilmub 58.000 eks- test kaastöölistest. Sellele naW^
empIaris^Trükiarv iseloomustab eesflaste suhtumist seUelaadsesse
väga levinenud kodu4iurimise liikumisel puudub, oma ajakiri ja ayaldab ka liam^^M^^^^
ide materjale. Viimasel ajal on „EL" andnud välja Eesti maakondadele pühendatud tajaid ja nõukogu Hige pikkade tagasi:. Anne-Mari Asker, William
^ ^ ^^state'jook^^^
Koosolek kinnitas aruanded, ^ lelääm'V toimetajaks on edasi He^^
muutiik jä maapind on kerttinud se ajal ^ enam paljas ja arve ja uue tegevuskava. Sealt ^^^^ Rajamaa,
seal kuni 2 mm aastas. Ka seda seal kasvas küllalt puid, oli pinn'as võiks märkida, et Keskühmg oli 'Keskühingu üqukogu lähel) see-võib
pidada tektooniliseks nähtu- siiski nii vaene, et Osmussaare Enn Saluveeri kaudu esmdätudlF- ga suvepuhkusele. Juhatus astub
seks. rannä-rootslased pidid oma leiva- TA ja FIPESO (rahvusvaheliste jälle kokku septembris, et alustada
Osmussaare lubjakivises aluspõh- Esimene teadlane, kes uuris Os- vüja ostma mandrilt. Teadlastele alg- ja keskkooliõpetajate ühingu- eeltöid õpetajate konverentsiks
jas esinevad omapärased geoloogi- mussaart, oü akadeemik J. K. ^n aga saarer veelgi lahendama- te) aastakongressidel^^^L
lised moodustised, mida ei leidu Eduard Eichwald (1795—1876). tuid küsimusi, mis ootavad põhja- 1984. a.^^^s^^^
Oma uurimuse tulemused avaldas likuma uurimise võimalusi.
Kevadine Haapsalu luuletaja Ernst Enno büstiga
Kanada rahvastik vananeb nii
kiiresti, et pensionärid on ülekaa­lus
2031. aastal,! kui senine suund
jätkub. Selleks aastaks tõuseb üle
65 aasta vanuste arv 7-le miljoni­le
— kohn korda kõrgemaks kui
praegUj- väidab Eianada keskvalit­suse
statistika amet. . -
Eeldades, et praegune sündivuse
vähenemise tendents kestab, kaha­neb
alla 17-ne aastaste arv 2031-ks
aastaks 4-le miljonile võrreldes"
praeguse 6,8 miljoniga. Isikute arv,
kelle vanus on 18—64 aastat oleks
2031-1 aastal ^15,7 miljonit praegu­se
16-ne miljoniga võrreldes.
üldine rahvastiku tõus lõpeks
201D-ndal aastal 28 miljoniga ja
kahaneks siis järk-järgult 27 mil­jonini
aastal 2031|
Uuruüus ei võta arvesse võima­likke
sõdu, taude ega muudatusi
immigratsioonis. Võib . arvata, et
drastiline rahvastiku vähenemine
ja vanuseklasside suhteline muutu­mine
tähendab ka muudatusi Ka­nada
ühiskondlikus ja majandusli­kus
pildis.
on täidetud tumeda lubüüvakiviga.
Nende tekkimise kohta er ole rahul­davat
seletust. Küll on Osmussaar
ainus koht Eestis, kus esineb tek-toonilisi
fenomeene maavärin-
,,Kalevala" esmavaljaande 150.
aastapäeva tähistatakse Soome kõr-vai
ka Eestis, kuna selle sünd on
tihedalt seotud Eestiga. 28. veebr,
toimus Tartus Teaduste Akadeemia
Fr. R. Kreutzwaldi nimelises Kir­jandusmuuseumis
„Kalevala" juu-belüe
pühendatud rahvaluulepäev.
Kokku OÜd tulnud Emakeele Seltsi
rahvaluulesektsiooni lükmed. Tea­duste
Akadeemia Keele ja Kirjan-duse
Instituudi, Tartu Riikliku Üli­kooli
ja Kirjandusmuuseumi esin­dajad,
,jKälevala** sõpru kogu Ees­tist,
Teaduslü?:u konverentsi avas
Soome seltsi „Kalevalaseura" au-lüge
Eesti Teaduste Al^adeemia
akadeemia Paul Artste. Kuulati et­tekandeid
rahvaluulekoguja Elias
Lönnroti elust ja „Kalevala'* seos­test
Eestiga.
Rahvaluülepäeval avati Tartus
kaks näitust. Üks muuseumifondi-des
olevatest materjaüdest, mis
šeotud„Kalevalaga", nende hulgas
E. Lönm-oti kirjad, „Kalevala" esi­mesed
väljaanded eesti keeles ja
teiste rahvaste keeltes.
Rahvaluulepäeva kavas oli ka
„Ugala" teatri etendus ,,Kalevala
kangelaslood**.
Sügisel on ettenähtud ka „
vala" uustrüM väljaandmine.
mujal Eesti lubjakivises pinnases.
Need on poole kuni kahe meetri ta 1840. a. ilmunud teaduslikus
laiused vertikaalsed sooned, mis töös, märkides seal ka saare nime ROOTSI K T O M G A M Ä O T
ja mütoloogiagaiihendatud päri­musi.
Ta ämiab saarele kofc 2^
me— j,Ödesholm'*v ^iÖdinsholm''^ PÖöUegendaarne kunmgas^ Ingvar
ja „OdensholTn", märkides, et see sõjakäigul teispool Läänemerd ku-tuleb
rootsi sõnast „ode" või nagi 4. ja 6. sajandi vahepeal. Ta
guid. Paljud mäaväringu epitsent- „öde", mis tähendab „tühi" või langes lahingus ja maeti Adalsysla-rid
on asunud saarel ja selle lähe- nPalJas", mida saar tema uurimu- mmelisse kohta. Seda hauda otsis
duses. Viimane salaoärane mürts se ajal ka oli. Samal ajal olevat juba C.Grewingk 1880 Saastna
mõne aasta eest, mis vaba maa- taüe näidatud kahe meetri pikkust Porimäel.; 1899 k^^^
ilma ajakirjanduses arvati suureks meetri laiust graniitrahnu, mille hauda: Küdeval K. von Löwis of
plahvatuseks Vene mereväebaasis, all olevat Skandinaavia jumala Menar.Hüisemaid vähemtähtsaid
oli kohalike teadlaste kinniüisel Odini haud. Rahnul olevat isegi kir- otsijaid on vee^
üks järjekordne maavärin^. jadpeal, mida aga Eichwald arvas kuidkuninga haud on tänaseni leid-
Maapinna tõus Osmussaarel ei juhuslikeks kriimudeks või praguV
ole mi aeglane ja järjekindel kui deks. Vaga palju, on Läänemaal aga
Eesti mandri rannajoonel. See on Kuigi Osmussaar Eesti iseseisvu- leitud mmas^estlastematusepat
kasid, mis olenevalt ajastust olid
___——_ erinevad/Mõnel juhul maeti kas
põletatud inimese luud või ka laip
kividest laotud kurstu.Uute^^^^m
te puhiil rajati teine kivikirst seUe
kõrvale, kuni kujunes nn. tarand-kalme.
Mmnsusmälestis peami­selt
kivikalmeid jä muistseid asu-lakohti
on Läänemaal registree-
- ^ « . « A ^A 1 Tn A2 IL 1 J. ^^T tr oos, rltud ülo 300. Scega Ott Lääuemaa
aastatel ©li Eesti vahekord N, Ludega üks parimini arheoloogiliselt läbi.
näiliselt rahulikumaks ja nonnaalsemaks muutunud, uuriüid paiku Eestis.
Nõukogude ajakirjandus ei sõimanud Eesti ^kodanlikku fõned iseloomulikum
4 v« 1 • A s j ^^^^^ gia-malestised on kohandatud vaa-terront
, kommumstide tegevus oli Eestis põranda all ka» tamisväärsustekSj kuhu siirduvad
hanenud miinimumini, parteil oM ainult paarsada liiget ekskursioonid. Kivikirstkaime on
® eksponeeritud .Kasekülas, tarand-
Aga spioneerimine jätkus, nag:u salakuulamisega juba 1935. a. pea- ^^^^ied Kõmsü, Poanses ja Taeb-:
võime lugeda ^Rahvalehest" 15. le. Ta oli tutvunud Tallinnas ela- las/noorenia rauaaja kalmed Uug-dets.
1938, kus kirjeldatakse „Sa- vä venelase „Grishaga", kes oli Vüriiane on esimene koht Ees-lakuulajateprotsessi
Tartus". All- saatnud ta spioneerima Poolasse ül^s seati kalmet tutvustav
pealkiri: „Koguti teateid Eesti kait- Yene-Poola piirile, aga ta oli sät- stend.
sejõudude kohta ja püütiselguseletunud Poola politsei kätte. Raha- ^
jõuda, kas siin pole Saksa sõjavä- puuduse tõttu oli ta astunud uuesti KIRmiE MUINASLEIP
gesid". „GTishaga" kontakti, saadetud .
18aa<5tane N Tiidu Vnrl«niV ^ustvecsse ja pidanud ühe kirja laisaks teaduslikule uurimistööle
lö aastane N Liidu Kodan k p . . j kellelegi venelasele avastatakse muinasmälestisi sageH
van Mmin oh 9. oktoobril salaja üie^andmr ' ka juhuslikult, üks suurimaid, hu-^^
ule piin tulnud. Tal olevat olnud ^ . ^ vitavamaid ja ka rikkamaid matii-pahandusi
nõukogude võimudega tunud Nina ^^^^^^^^ sekohti Läänemaal avastiKirimäel
HHi iljkemÄ tun^nis;tast ta, et oh saade- ^ä"^- H i l " ^ f f i KjI. .^ • 1võ?3tm. iaseaLst aKl ivki ruaults aloauhguusts tt uHkr ukuosoas
juulil samal aastal aset eesti õpeta- juuni algul suvekursustel Väddö
jäte iv ülemaaihnne konverents, rahvaülikoolis. (PL.)
• •V
B^krab Kimaidas; Väljaspool Kam^h
Pa6lac8st@§ $30.-- $33
Veercindaastcis $16«---» $19.-
I KLASSI POSTII^ LISADA SAAllSULU JÄRGMISELT:
Kaittdas:
5
poolacistcis
$59w
$32v
$42.—
$21.— I
ÜSA^
$47*
¥eeroitdaastcis $17v— H -
VÄUÄSPOOL KANÄ1>ÄT Ja ÜSArÄ:
aastea $132.^, I ^ l a a ^
aastas $36.—
Aadressi muudatus 70 centi. tJksiknumbri hind 70 ceat!
; lJ§A:aad^^ :
Mmad&BsOiMMe palume m^da f^POSTALCODE*^ Ja
pangatshekk või i^akaart kirjutel
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ m
tud spioneerima. toimetanud ühe paki üle piiri ja
sattunud jälle piirivalve kätte. Kir- PPj^^ud' huidega päevavalgele
30- aastane Peeter Jakovlev ta- ja edasiandmise eest oli saanud i^^ok«v<^aotsi, kilbikuplaid, nuge,
bati Irboska ligidalt. Tema elu ole- „Grishält" 100 krooni. ehtenõelu,,käev5rusid ja muud -
vat N. Liidus olnud väga vilets ja „Grishat" ei leidnud poliitiline 174 eset. Esimesed hobuse­ta
võtnud vastu ettepaneku tulla politsei Tallinnast, ta oli aga „ühe ^^"^^^ leiti koos kunstipäraste
siia spioneerima. Ta ei olevat aga võõrriigi" salakuulajana politseile Skandinaaviast pärinevate ehetega
seda Eestis teinud. (Ta pidi uuri- tuntud. LiMakivikalme kaevamisel.
ma, palju on piiri ligidal Eesti ja Minin mõisteti 2 aastaks ja Ja- P^^l^üdkivikalmed; ja muistsed
Saksa sõjaväge). kovlev 4 aastaks vangi. Maisel ^'-sulakohad on kündmise, teede ehi-
19-aastane petserimaalane Mi- mõisteti 6 aastaks sunnitööle, Zha- «
hail Zharov oli läinud salaja Vene- ^ov 2 aastaks vangimajja.
maale ja tulnud sealt „ülesannete- Tõenäoliselt moodustasid eel^ ^^f;^^^
ga" tagasi. Ta oli andnud N.- Lii- mainitud spioonid ühe osa neist ^^1^:' r ' ^ ^ t^^^ft^n"
dus andmeid teede, sildade ja sõja- ..poliitilistest vangidest", kes pärast loogiÄdatraU f ^n^^^^^
väe kohta. võimu ülevõtmist Eestis Juunis 'J^^
31- aastane juudisoost Eesti ko- 1940 suure propagandakisaga vang- vasväh
danik Abram Maisel oli õppinud last vabastati. l^asvab Laanemaa mmeviku poole.
ülikoolis arstiteadust Ja tegelenud EPL Heino Jõe
VABA iEŠTLANi
1f55LeslieSt.,PonM
Palua mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks 7
veerandaastaks — tavalise / kiri^ostiga dates .
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (I^aSisi saate ainidt ^htkSiJas).
Niinfi ........