Vaba eestlane , September 9, 1980

              ÜTelsipäeval, 9. septembril 1980 — iriesäay, September 9,
ATEENA — Saksa alastikultuur-lased
põhjustasid Kreekas peagu
mässu. Nauplia linna Juures asuv
Saladi rand oli üüritud ühele Lä-a-ne-
Saksa älastikultuuriklübile, Lin­na
750-voodiline hotell oli sakslasi
täis/kuid saksa „vabaõhu-kultuur-lased*'
ei leppinud amult ranna ka­sutamisega,
nad hakkasid isegi lin­nas
alasti riiigi liikuma. Üks Stutt-
Teatavasti algas škamililiijkumine. Baden-PoweMi Mtsmtiivil' esi­mese
katselaagriga 20 poisiga 1907. a. Lõunä-Inglismaa! Brownsea
saarel. Järgmise aasta algul 1908ilmus B.-P. pöhiraamatu ,,Šcouting
!ör Boys" I osa Jä algas ihniimist kuukiri „Tlie Scöwt",
Mr jaga igas nuMbrls. Skaadirübm! kerkis koi seeni
maal. Samal aastal irajanesid skautlus Austraalias, Kanadas, Uus-
Meremaal, Lõima-Aafrikas;-1910. aastal Soomes,' Taanis, Prant­susmaal,
Venemaal, U.S.A.-S. MEide — gaidlns rajanes 191(0). a.
Eestis algas see Pärnus I skau- reel (Moot ja Indaba kaasaarva-gardi
arst koos naisega lõppeks ar- d i r i ^ eestlast
r e t e e r i t i ^M nad läbid ihualasti ^h^^^^^ Tartus, V i l j a n d i , Tallin- See oli aimike kuue pagulasrah-üht
kreeka kirikut vaatama. Linna nas juba avaramalt. Nõnda oli kä vuse laager, kus leMvis 6 lippu
moralistid organiseerisid demonst- meil juba enne IJamboreed skau- koos Eesti lipuga,
ratsiooni, kuhu tuli ka, Ateenast 20 diliikumine arenguteel. Keskse (Eesti üksuste osavõtust ja tege-bussitäit
deiiionstrante. (Üteldi koondise, Eesti Skautide Maleva' vusest jamboreest on pikemalt kii'-
küU, et enaniiki^endest tuli lihtsalt rajamine te^^ algupoo- jutatud allakirjutanu mälestusraa-uudishimu
parast). Kohalesaadetud l e l : matuis , —; „Eesti radadelt" ja
200 politseinikku suutsid lõppeks Sedamööda viisid juba enne Ees- „Kodumailt võõrsile'^),
rahu Jalule seada. Kui lõppeks bür- ti de jure tunnustamist Eesti lipu I Jamboree oli Skautluse maail-germeister
ära seletas, kui palju j^aailma areenile m t e STOKHOLM '— Eesti Komitee
lirin saab kasu saksa alastituristide Eesti võidukad sportlased (Ant- jaks: Jamböree 7. augustil ^QQ^gjgj^ääras oma juhatuse^k^^^
tõttu, siis tehti „püksata peesitaja; yerpeni olümpiaad), Baden-Powell aklareeriti • spon- ^i^^^i 20. augustil 1980 käesoleva
B3SD
tega" rahu. õigeusu vaimulikud on
aga endiselt sõjajalal ning käivad
suurtes- jä väikestes salkades alas-tikultuurlasi'
hurjutamas. Muide,
Stuttgardi arst dr. Engel sai 3
kuud, tema naine kaks kuud van­gistust
alasti olekus kirikusse mine­mise
eest. ,
vaid ka Eesti skaudi-esindusiik- taanseit Maa—ilma^ Peäskaudiks. aasta auhinna ESTO-80 peakomitee
s„s ^ ' ^ ' ^ m - ^ ^^
donis,, skm. E^Rautsma juhatu­sel,
• kühm Läti, Leedu, isegi" mit­te
-Soome Ja .Poola skaute, e i i l -
vutiseks- oli kaks päeva enne ava- Q Ü E S T O - S O ettevalmistuste ja läbi­mist
peetud konverentsü (kõigi yj^i^se tegelikuks juhiks, näidates
osavõtjate niaade. esindajate osa- gg^eg vastutusrikkas ülesandes
võtul, et leiti vajalikuks alalise mdu ja head organiseerimise:
raiivusvahelise Skautide Konve- võimet.
Eesti osavõtt, ainukese üksusena rentsi rajamine,^k
LOUSIANÄ — õhujahendajate Baltimaadest j a ümbrusest oli gan, millinekökku astuks iga 2 peakomitee esiinehele avaldab
ajajärk võib peatselt halfatalõp- suurt tähelepanu ^äratanud üritus, aasta järele. Ka Rahvusvaheline Eesti'Komitee ühtlasi tänu ja lugu-pema,
kirjutab tervishoiuteadlane Külastades Skautide Maaitaiabü- Skautide Komitee kui täidesaatva pidamist ESTO-80 peakomitee ja
Virginia Castelton ajakirjas >,Pre- rood Londonis 1935. a., näidati ofgam ja Rahvusvaheline Skautiveritoimkondade kõigile liikmeile,
vention'\ Enne õhi^jahendajate; mulle peaseki-etäri laua köhal de Büroo, kui peasekretariaadi or- kes ligi kolme aasta jooksul tegut-leiutamist
kasutati soojadel aasta- võrdlemisi sum't raamitud fotot ganiseerimine. Direktoriks valiti sesid ennastohverdavalt ja heas
aegadel ventilaatoreid, r ^ d on Eesti esindušüksusest I Jam koostöövaimus ning — nagu selle
hakanud Floridas, Lousianas jm. reelt.. Seda haruldust ei olnud Olympia HalllLondonis oli IJam- suurejoonelise ürituse kordaminek
jälle ventilaatorid asendama õhu- enam, kui kavatsus oli seda E. Sk. boree asupaigaks, muidugi ka on näidanud — väga heade taga-jahendajaid,.
kuna need on tervisli- Koguteoses avaidada; Arvatavasti iimbruse maa-alad, nagu Oid D^^^ järgedega. ' .
kumad. Floridas üks ehitusettevõt- läks kaduma Büroo ülekolimisel Park Richmondis, kus asusid 6000 Richard Norvell on pikka aega ol-ja
pani igasse ruumi seinaventilaa- Kanadasse. skauti ja juhti. B.-P. kasutas Olym- nud eesti noortejuht ja innukas
August— see aasta üks kau- ära), seda ei saa kellegi süüks
neimaid kuid — kannab nime« ajada.
tust lõikuskuu. Päris täpne see Aga nüüd, sügisepoole ja au-
Just pple. Meie isikliku aiandu- gustisj leidsid koopaoravad ehk
se ja agrooomia vüjelemise ümisejad (ground-hogid) vanad
juures kestab see lõikas k M i k - maaalused käigud iiles, i te^d
ka tsipake varem Ja terake hil- Juurde uusi ka ning käivad iga
jem, ehk üldiselt öeldes just päev mitmeid kordi meie aed-nõnda,
kuidas aega Jätkub. Ja vilju tervitamas. "
enamasti just lõikuskunl on se- Esialgu on nad ära Jõudnud
da ajakest;teps hoopis vähe. süüa porgandi- Ja peedipealsed,
Aga peaasi on ikka see, et lillekapsad, trügioad, salatid Ja
saagisaajaid on meü peale enes- on nüüd suures näljahädas
te veel igal alal ja üpris rohkes- proovima hakanud tomateid Ja
ti. kurke, mida nad muidu ei taha-
Alustagem kevadiste mureHteS»- Hernestega läks meü hästi,
ja kirssidega, mis igal aastal need jõudsid enne ära närbuda,
õitsevad kui pöörased. Äga süs, kui loomakesed meie peenraid
kui marjad alles rohelised või avastada oskasid,
veidi kollakad, tulevad parvede Ho nüüd algas süs võitlus. Sai
vus musträästad ^a söövad vü- vett vooHkuga aukudest alla
mase kui tera. Tore, pole omal lastud, mis küU kaevu ^^^^t^^
korjamist, amult et vahest nagu tõmbab^ aga koopaoravad vaid
tahaks terakese maitsmiseks ka õrnalt naeratama ajab. -
Ja seda võib Juhtuda vaid haru- Omapere püssimehed on aga-harva
Ja võib-olla iga viie aasta rästi ringi liikunud, aga sel ajal
tagant. ei ole loomakesed seda mitte so-
JänJse jaoks on meü ömafVaks pidanud end näitama tui-põld.
Keset muru on jäetud suur . . . .
- latakas ristikheina, mida keegi >.Pomm! Gaasipomm tuleb
niita ei tohi ja kus meie metsa- f W ' ' ' ' ' ^selliseid _ mma
jänku nimega Kärla end süs namud olen/' tea^^
toitmas käib. Kedagi ta ei karda ise ]a_,s.kl.kul, sest juh-tumisiteadsm
ma, kiis neid sel­liste
loomade - hävitamiseks
ja end söömaaegadel segada ei
lase, vahel toob kaasa ka pisike­si
poegi, sõpru Ja sõbrannasid,
aga^ need teised on kõik arake-sed.
Pärast rištiku-söömaaega
läheb Kärla tikripõõsa alla Ja
sööb sealt marju peale. Vahest
juhtun mina korviga korjamas
müüakse.
Esimene pomm läks^ süs ke­nasti
auguveerel lahti, ajas haisu
nii, et mu ära tapma pidi enne,
kui augu kuidagi kinni saime.
Teine neist läks küll toredasti
august alla Jä oleks teinud tub-tori
ning need jahutavadi ma ja ka
suurema kuumuse ajal küllaldaselt,
nõnda et õhujahendaja järele pole
enam tarvidust. Teatavates Olukor­dades,
näit. suurtes avalikes hoo­netes
j a ka autodes jääb õhujahen­daja
süski asendamatuks.
NEW YORK — Omapärase turis-
. pia Halli laagriks ja kõigeks või- koostöötaotleja rootsi eestlaskonna
oli skaute regist- jnaü^gi^s skautluse näitusteks ja erinevate gruppide vahel.
tegevuseks. - ESTO-80 koondas erakordselt pal-
• ^ ju eesti noori ning kujunes vaba
Isegi Olympia Halli pindala oh ^^^^.j^^^^^^^^^
laetud läbikasvanud mwupinna-^^-j-^^j^^ ^^^^^^^^^
ga, kuhu võidi paljude üksuste g.^^^^^^ ^.^ nii Rootsi kui kogu
laagreid p i i s t i M a J j a tegevust ^^^^j^^^^g^ij^j^^gg ees tõstis taas
samal ajal seal olema, aga ega ^ . . , v
Karla ku^aAd^ e ei ole j^a„ s^ i5i5a« «m; ta 11 too, a_in^ u,l t _e_t_ _j ust sel aial loo-mind
sealt ära pole ajanud, kui
Aastal 1918
reeritud 45 maal 150.
Nendest .skaute 100.000,; 40.000
hundut ja 10.000 skaudijuhti.
arendada.
Baden-Powellil oli juba aastaid
mõtteis teadmine, et skautlus täi­daks
oma ülesande kõige paremi-tide
pügamise avasta New Yorgi
tarbijate osakuid ühes Madison M i s e k s vendlnslnkunHseks.^^^ 21 ükiust teistelt maadelt
avenüü kohvikus. Kui ettekandja mõtte vns, ta teoks I Jamboree ja rahvustest, kaasa arvatud eest-märkas,
et külaline on kphapealne kokkukutsumisega maailmamaa-j^^^^^^^^ ^ ;
elanik, süs andis ta seUele kollase ^«It Londonisse ,,01ynipia ^ jam- Need harjutused, mängud ja
menüükaardi. Kui aga Mälin^ oli boreele. Hüjem on peetud jambo- võistlused kestsid nädalapäevi to-gi
seda teiste Jänestega teeb. Nü
saame me kahekesi sama põõsa
kallal üusasti hakkama.
Samad põõsad ülemistelt oks-makest
seal sees ei olnud Ja nä­gime
teda seda tegevust pealt
vaatamas aia tagant. Kolman­dal
pommü ei töötanud sütik Ja
selle ma võin teüe poole hinna­ga
uuesti maha müüa, kui ta-esile
meie kindla nõude Eesti riigi
ja raliva vabaduse taastamiseks.
ümselt turist või väljast sissesõit- reesid iga n^^^ — E u - hutuile külastajate hulkadele.
nud isik, süs sai tä roosa menüü- roopas, Kanadas, USA-s ja Aasias, jamboree lõpuõhtul üllatati kõi-kaardi
Toidud olid mõlemal me- Vaheldumisi teostusid: ka Rover j^. suurejoonelise „dramaatüise"
f-
Lõikuspüha ja ühtlasi koguduse
aastapäeva tähistamise jumalätee-nistus
Lõuna-Florida Koguduses
nüükaardil täpselt ühte moodi, abMOotidCvanems ^^^^^^ kavaga. Lavastus
nulthmdades OÜ vahel. Roosal me- laager). M õM
nüükaardü olid hinnad tublisti kõr- läheduses ka Skautide Maailina-gemad.
konverentse.
• Vaba Eesti aegadel olid Eesti
NEW YORK - Uus antokindlus- skaudid suuremate esindusüksuste-tuse
seadus hakkas New Yorgis j^g^ jaml)oreedel: - 1929. ä. Arrow
kehüma. Kui automehel P^^^^' j>s>igis, Ünga.
hustuskindlustus (k^hju tekitamine ^is, Gödöllo jahipargis; 1937. a.
teistele), ei karistata teda enam k u - jiollandis, Vogelensang-Blöemen-iii
aastase vangistusega, vald ainult ^j^^j^. a. Prantsusmaal,
kuni 15-päevase vangistusega. Moissonis (44 eesüast); 1951. a.
Trahvi smirus $ 1 0 0 - $ m j a a b Austrias, Bad-föchlis; 1955. a. K a .
aga endiseks. Automees^ nadas, Niagara on the Lake;
^ aga aastaks juhüoa ja ime. loa eest j^aailma skäuthise
peab maksma 1300.
sõprusele, kus ei puudunud ka - Päeval Christ Lutheran Kirikus -
ameeriklaste osa Columbia sümbo- 1955^E.^Oakland Park Blvd;il Fort
li tiivustüsil Lauderdales. /Jutlustab õpetaja
Lõpuks, kõigist rahvustest osa- Andres Taul,.Toron^os^^
võtjaist ümbritsetuna, ütles B.-P. Tvu^:, ^^^^
oma mõjuka lõpusõna. kus ta: ^^^^^^
muuseas ütles:
y,Jamboree on meile õpetanud,
et kui harjutame Järjekindlalt j a ^ . . ^
kannatlikutt abivalmiduse vai- ^"^«^^ State miversityTempes
mus, siis seUes peitub k^m^^^'^^!^^^
sümpaatia Ja harmoonia."
telt kuuluvad veel Jagamisele jj^^g
lindudega Ja oravaga. See vii- on siis käigus M^ni sõ-mane
peab emiast parispereme. ehk kannatusmäng Ja näis,
heks Ja tõstab hirmsat kisa, kui kes kauem vastu peab: Aadam
meist keegi teme samal ajal augud igal hommikul Ja
põõsaste juurde tikub. Tema ^ ^ Ja koopaorav
sööl^ nondaruss^ et^ laob oma üsna pea jällegi lahti,
arasoodud tikrite kestad koik g. tea veel, kumba närvid
ilusasti ritta väravaposti peale kauem vastu peavad, kas loo­ja
karjub ka siis, km ma neid ^^^j j^-^j^-j, ^ kui mc
sealt maha lähen pühkima. Ka ^ pommidega mängima saa-tuleb
tal aia peal ronimjsega ^
väikseid arusaamatusi tilkte^^ saada ei ole Ja neid peab
vöötoravatega, kes samuti tikri, kaugemalt poest ära toonia.
Mulle omalje see suurt ei tä- 1
• *
HERBERTMICHELSON
LÕNG ISLANB Kaks gängi,
koosnedes N. Venest üle Viini
Ameerikasse saabunud juutidest
iäkšid Long Islandü omavahel tül­li.
Üks noorukitest, 18-aastane Di-mitri
Holodovski pussitati surnuks.
NEW YORK - Tran^orttööliste B||0@dllSfCitCl^kse
unioon New Yorgis palub oma liik­metel
igaLühel annetada vähemalt
1 dollar, et saada kokku trahvira­ha,
mida unioon peab maksma 11-
päevase illegaalse streigi pärast
aprillis.' Ligemale kolmandik lük-meid
oli toUal streigi vastu. Strei­ki
jatel tuleb nagunii maksta trahvi
$800—1500 isilm kohta.
NEW ÖELHI — N.' ILüdus on võimud arusaamisele jõudnud,. et.
^lad ei siiuda afgaanlaste vastupami murda tavaliste sõjaliste Ja
terrori vahenditega mSng, mis on' snndinnS Kremlit lähenema Afga­nistani
probleemidele i i t e võtetega. Sõjaliste aktsioonide tõhusta­miseks
on kogu maa Jagatud nüüd seitsmesse sõjalisesse ringkon-laude
elektroonika insenerina Tho-mas
W. Rothermel. Ta töötab pro­duktsiooni
insenerina ' General
Instruments firma, Arizonas.
Ohio XJniversity lõpetas BS kraa­diga
cum laude geoloogia alal Sa-muelR.
Rothermel, kes on eelmär-gitu
vend. Mõlemate vanemad, E r i ­ka
Kapp-Rothermel abikaas Walte-riga
elavad Wyomissingis, Pa.
Linda Oper lõpetas Indiana tJli-kooli
muusika osakonna; (School
of Music) Bachelor of Music kraa-.
digä viiuli aial käesolava aasta au­gustis.
Ta kavatseb esiotsa liituda
mõne orkestriga. Linda Oper on „Mis vahe on idabloki optimisti
esinenud väga hea eduga Indiana- j a pessimisti vahel?/'
põõsail maiustamas käivad.
Nende viimastega on meü henda. On koguni üsna kena Ja
suuremaid kaklusi olnud lülede õnnelüc Juhus, et aed korrast
pärast. Päevalüledel kasutavad ära oh loomade süü läbi Ja et
nad seemned Juba pooltoorelt nad peale aedvüja ka mõningal
teratumaks Ja poirtulakadel nä- määral umbrohtu ära hävitada
pistavad õienupud enne, kui nad on suutnud. Igatahes ei tule sel-õitsema
minna saavadki, ffir- Ust aiaseisukorda mitte minu
mutamine ega võrgutamme süüks ajada ja seepärast ma
(s.o. võrguga katmine) ei aita. süs istun hoopis majarõdul Ja
Nõnda me süs selles asjas ole- loen raamatut,
me lihtsalt alla annud, ega neid Pealegi ~ müleks on siis
lüli ei kasvatagi enam. poed, kui inimene omale aedvü-
Muidu aedvilja peenarde pä- Ja kasvatamisega ise vaeva
rast suvealgusel nuriseda ei peab nägema, Ja nõnda rikas
saa. Traatvõrk on ümber, need olen mina küll, et odaval hoo-asjad,
mis veepuudusel ära när- ajal oma perele porgandipundi,
busid (ei olnud aega ^kastä), või kapsapea, salati- Ja spinatüehti,
süs umbrohi nad ära lämmatas mitmesuguseid mugulaid Ja
(mitu nädalat läks ESTO-80-ga muud selletaolist osta Jaksan.
rlte armeej, mille sõduritele
polise ja Chicago eestlaste mitme-sügušeü
„Optimist õpib ameerika pessi­mist
hüna keelt."
Indiasse saabunud informatsioo- mõistete kohaselt on väike p^^^ —°
LOS ANGELES - Kolme-dimen- ni kohaselt töötasid uue plaani kuid'Afganistanis tohutusuur raha.
sioonüine TV v^õib kõige lähemas välja Moskvast kohale saadetud Mõningate andmete kohaselt gem .propaganda ja valedega õiles
® Reedel, 12. septembril kell 8.30
0., laupäeval, 13. septembril kell
4.30 p.i; Ja 8.30 õ. The Theatre
„Kes 0^ suurim sotsiaHst kõigu centre$, 95 Danfortt^ draa-aegadel?*'
ma ühes vaatuses „Sündmused su-
„Kolumbüs. Kui ta merele pur- reyal planeedil".
UJue süsteemi Järele on iga sõ-tegutseb
jub
tevõte „3-I) Technology (Corp.",
mille president James Butterfield
ütles, et uudne televisiooniäparaat
võib maksta isegi alla 1000 dollari.
Tema arvates kolme-dimensioonili-se
televisiooniga hakkab katsetama
kaabli-televisiooni kompanü veel
käesoleval aastal. AntennWelevisi-oonid
võiksid saada kolme dimen- millele lisanduvad teised väeosad,
sioomlise televisiooni 2—3 aasta pä- Palgasõduritele maksetakse 200
rast^ V . ' d o l l a r i t - k u u s , Mis
. J ... ^ . ^ ... , . Uus kõrgepalgaline vabatahtli-sld
ijksteise vasüi ules kihutama ja ^est koosenv mÜütsavägl on vene
ässitama, et vahepealt^p^^^^^ 1^^'relvadega hambuni relvastatud ja S t S ' S n ^ oma Võimupiire laiendada, ^ ^ r ^^
polütbüroo lüge Jä üks vene
kindral, kelle käsutuses on ioOO-st
vene
Nü näiteks tuuakse kaugematest tavalisest sõjaväevormist. Uut ük-provintsidest
mobüišeeritud me- sut võib seega vaadelda nagu oma-hi:
Kabuli; piirkonda, keUeW-ei aegset NKVD e U ^ ^ ;
ole^mmg^ kes Kremli huvides sooritas koi-kontaWe
Kabuh ümbruses ela- mustemaid ja vastümmaid
vate immestega. operatsioone Ja terroriseeris
on ker­el
teadnud kus ta oli olnud — ja
kõik laenatud rahadega."
Patsient ärkab narkoosis, kobab
enda ümber ringi ja ütleb:
„Selle arsti rumalat nägu ma ta­haksin
nüüd küll nälia!"
„Mikssiis?"
„Ta on amputeerinud minu terve
jala!": •• . ^••V'-' -
I^aupäeyal, 20. septembril kell
Eesti Majas Toronto Eesti
rade Seltsi sügispi^j.
Brezhnev olevat aadliseisusse
tõstetud; Euna vene keeles puudub
selline tiitel nagu „von", või „av"
või kui pila rootsi moodi hästi peen,
süs „ai", on viimane tiitel laenatuõ
ka, N. Ludu presidendile. Ta uui:
mmi olevat nüüd Af Ganistaö.