1977-10-13-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ottawa "Ont
5625J -^^f^^
Sccoad ütess mail regis^
ts-atSoo nnmber — i ml
Nr. 75 (2422) XXVI aastakäik Neljapäeval, 13. oktoobril 1977 - Thursday, October 13, 1977
maaH' välfca : ;
BELGRAD — Jugoslaaviast saadeti möödu nud nädalal välja kaks hooü-t. lätlast, kes
Belgradis toimuvast Eui^oopa julgeölekukonverentsist osavõtjatele selgitavat materjali ja
dust Balti riikide olukorra kohta.. Jugoslaavia pomseivõimud arreteerisid ühendrü^
liingtonis elava Olgerts Pavlovskise ja Stokholmlst kohale saabumud Mudite Krastsi, kes
ülekuulamist maalt välja saadeti >-
Was-
Möödunud nädala lõpul e i ' o l nud
konverentsil inimõiguste
võitlusrinded veel konsolideeru-niid
j a prae^ste väljavaadete
juures ei ole selge kui kaugele
ühendriikide delegaadid ..suvatsevad,
minna Carteri inimõiguste
poiiitika allakriipsutamisel.
Paljud vaatlejad on siiski a r vamisel,
et ameeriklased j a venelased
katsuvad vältida teravusi
j a raskemaid kokkupõr-keid,
• ., • .
kuna Carter .taotleb venelaste
koostööd Kesk-Ida küsimuste l a - ,
hendamisel ja tuumarelvade piiramise
kokkulepete sõlmimisel.
Konverentsi sissejuhatavates
sõnavõttudes kinnitas Lääne-
Saksamaa esindaja Günther van
Well, et Bonn soovib Helsingi
kokkulepete täitmist perekondade
ühendamiseks ning ida j a lääne
vaheliseks suhtlemiseks. .
•Rootsi esindaja Leif; LetOand
ütles, et Rootsi tunneb tõsiselt
kaasa nendele inimestele, kes
peavad kannatama oma poliitiliste
j a usuliste tõekspidamiste
Kanada oma läkituses lükkas t a gasi
N . L i i d u seisukoha, et iääne-rükide
nõudmine inimõiguste r a kendamiseks
tähendab teise riigi
sisemistesse asjadesse sekkumist.
N. Liidu esindaja Juli Voront-sov
oma pikemas sõnavõtus luges
ette ikoik"„õigused", mis nõukogude
inimesele põhiseaduse järele
on garanteeritud. Venelane k r i t i seeris
k a lääneriike, et need e i ole
oma relvastust vähendanud ning
NATO-it likvideerinud. tJhendrii-kide
peadelegaait Goldberg tõi et--
te inimõiguste rikkumise juhtumeid
raudeesriide taga kuid ta
jättis nimeliselt nimetamata, õiguste
rikkujad, vüijates neile üldiselt
sildi a l l m õ n e d riigid idas".
UUS
irjandus1ayr@€i€9t
S T O K H O L M • — 79-aastane hispaania
. luuletaj a Vicente Äleix-yjidre
autasustati 1977. aasta No-bell
auhinnaga. Auhinna suurus
on SI45.0Ö0. 1
• • • . • • • " • i -.
Aieixandre on raudtee inseneri
poeg kelle esimene luuletuskogu
ilmus 1928. a. j a kes kuulub nende
25 moodsa Hispaania k i r j a n i k
u hulka, keda nimetatakse 1927.
geioeratsiooniks. Ta pole väljas-pocl
Hispaaniat tuntud.
• öina motiveeringus Rootsi Akadeemia
zhürii rõhutas luuletaja
väljenduse lihtsust j a sooja ,,lahtiolekut"
nii eksistentsi jkui ka
lugeja vastu. tj"heks hilisemaks
teemaks tema luules on olnud
säilttmise tugevndamise motiiv.
Viimast korda anti kirjandusauhind
hispaana kirjanikule 1922.
aastal kui sellQ omas Jacinto Be-nevente.
Nobellkäesoleya aasta rahuauhind
annetati organisaitsioonile
Amnesty International Iie kes 16
aasta kestel on võidelnud nende
inimeste vabaks laskmise eest,
kes vangi on mõistetud oma p õ himõtete
pärast. 1976. aasta r a huauhind
otsustati tagant järele
annetada 33-aastasele Betty W i l -
liamsile j a 32 aastasele Mairead
Corrigainlle, kes organiseerisid
Põhja-Iirimaal rahuorganisatsi-ooni,
et lõpetada verist j a ohvriterikast
võitlust protestantlike ja
katoliiklike ekstemiistide vahel.
EST! INVALIIDE TOETAVA NÄISII8M©!
'oUo
Eesti Maja suures saalis
Mängib G. ILTALI ORKESTER
Sissepääs koos kobvilauaga $5.00
Laudade telbmine: pr. Türk 461-5859
I
BAPTISTE KIRIKU SÕPRUSRUUM
883 Broadview Ave.
MAG. LEIDA LUND
esmasp., 17. oktoobril kell 7.30 õ.
esmasp., 24. oktoobril kell 7.30 õ.
T J . õngitsejate J0 Jahimeeste Selts
este Maja saalides
eskavas õed
BÄÄi ® LOOSIMINE # KÜLMLAUD
Külmlaua korraldajaks oh pr. J . Sark
Pääsmed eelmüügil juhatuse liikmeilt alates 13. oM.
esmasp. Ja neljap. Eesti Majas. Pääsmete eelmüük lõpeb 10. nov.
Pääsmed $12.—V Inf. helistada pr. L. Laanemets 422-4585
Eesti Kunstide Keskuse pidulikul õhtusöögil auli üle heliloojale ja koorijidiile Roman Toile temast
loodJaH maal. Pildil vasakult E K K j u h a t u s l i i s o YMuilcnia, kunstnik Andres Kingissepp, Roman
Toi, ja E K K kuraator EmilEerme.^'- v : • • / F o t o : Urmas Wonrpä':
M O S K V A — N . Liidu järjekordne
maailmaruumilend lõppes
ebaõnnestumisega kui kosmonaudid
koi. Vladimir Kovalenok Ja
lennuinsener Valeri RJumin ootamatult
teisipäeva hommikul
maandusid, jättes teostamata ettenähtud
ülesande oma maaiUna-mumisõiduki
kokkuhaakimiseks
maakera orbiidis ringleva vene
maailmaruumi uurimisplatvormi-ga.
Ebaõnnestumise põhjused ei
ole esialgu selgimud, kuld lääneriikide
ekspertide arvates ei olnud
vene kosmonaudid võimelised
teostama komplitseeritud
kokkuliaakimisprotseduuri. Samuti
või oletada rikkeid kokku-haakimismelianlsmis..
Vene võimudele oli ebaõnnestunud
lend suureks pettumuseks,
kuna sellega taheti tähistada vene
maailmaruumilendude 20. aastapäeva
ning uue Brezhnevi
seaduse kinnitamist.
BONN ~ 4. oktoobril möödub 20 aastat sellest päevast kui venelased kogu maailma üllatu-^
seks saatsid maailmaruumi oma esimese sputniku. Ainult ameeriklased oh tunnistanud, et yene-^
laste esimeste võimsate rakettide konstrueerijateks oli saksa teadlased ja insenerid, kuna teised
rahvused on sellest vaikinud.
T A D T II ' N S T I T Ü UT
• I H' r U ' S"""- WEST,:
, ' TORONTO/M5S,1,W4-•
Sissekäik: MadisonAvenue — Spadiha^jaam'•
PROF. TÕNU PARMING
..Libercscilsel^
demokraaticiif
Sputliku raketi algraketti tuleb
otsida Peenemimdest, kus saiksla-sed
Teise maailmasõja, lõppfaasis
konstrueerisid oma V - - 2 , rail^ette,
ir''].edega aga n a d söjaõrirje mõjutamiseks
hiljaks jäid. Peeaiemün-des
oli itol ajal kuulsamaks rakettide
konstrueerijaks Wernlier von
Braun, kellel on suured teened
ühendriikide astronautide maaii-mamumi
saatmisel ning tema
üheks kaaslaseks oli Helmut
Gröttrup,
kes pärast Saksamaa kapitu-leemmist
koos teiste saksa ra-ketiinseneridega
Venemaale deporteeriti.;
. •
•Kui Wernher von Braunil õnnestus
ameeriklaste poole üle
minna, siis jäi Gröttrup venelaste
kätte, kes rakendasid t a Ida,-Sak-samaal
rakettide konstrueerimisel
tööle jä kinnitasid, et teda ei
deporteerita. K u i sakslased äga
uued raketitööstused valmis ehitasid,
viisid venelased nad koos
oma perekondadega Venemaaae.
Samuti monteeriti uued raketi-tehased
Ida-Saksamaai malia
j a toimetati Venemaale.
Gröttrup oma kaaslastega protesteeris/
kuid tal ei j ä ä p id muud
üle k u i Moäkvas oma tööga uuesti
alustada. 19.47. aastal jõuti'nii
kaugele, et oktoobrikuus sooritati,
edukas katse V-2 raketiga. Pärast
k o lm kuud toimimud katseid
Kasakstani steppides otsustasid
saksa eksperdid • Wemher von
BrauAi raketti lihtsustada j a sel-le
'lennükaugust suurendada.
Sakslased tegid vastavad plaanid
valmis ja vene eksperdid
valmistasid selle järele raketi
, kuid. sakslasi •:ei lastud praktiliste
katsete Juurde.
Pärast seda sai Gröttrup oma
kaaslastega ülesandeks konstrueerida
3000 kilomeetrilise lennu-raadiusega
rakett. Aastapäevad
kestnud töö järele olid plaanid:
valmis, kuid k^ nüüd ei | la&tud
sakslasi rakettide ' vailmištämise
j a katsete juurde. Nad o l id onia
töö teinud j a venelased o l id neilt
õppinud kõik vajaliku, mis võimaldas
neil sputniku 'miaailma>.
ruumi laskmisega võita kogu
maailma- imetluse.' : ' :'
Aüneeriklased jäid qõia passiivsuse
j a relvaliikide vaheliste
intriigide tõttu esialgu venelastest
maha kuid k a siin tulid appi
sajkslased ning 1958. aasta 31.
jaanuaril viis saiksa eksperdi von
Braiuni poolt konstrueeritud' J u piter
rakett, maailmaruumi esi-
.mese USA satetlliidi —- Explorer I.
ASUT. rssi TORONTOS
neljapäeval, 27. okt. kell 7.30 õbtul
Kobvi Ja valgüspildid Metsaülikoolilt
• • TARTU INSTITUUT
METSAÜLIKOOL
esitab 6. Rahvusvahelisel Teatri FESTIVALIL laup., 12. novembril kell 8^^
ST. LAWRENCE TEATRI TOWN HALLIS Arvo Mägi satiirilise, komöödia
• •
Lavastus RIINA REINIK © Lavakujundus jä kostüümid'— TIINA LIPP
Kaastegevad - RIINA REINIK, OUDi KALM, ANNE TÜLL, RUDOLF
•. LIPP, HARRI LILLIOJA, AUGUST TOMBAND, UDOLEPPIK
Pääsmete eelmüügi kohad teatataksce Järgmises kuulutuses
EESTI KÜNSTNlKi KOOMDrSTORONTOS
.• • • .' •
Mount Pleasant Road ja Roehampton Avenue
(Eglintoni lähedal)
pühapäeval, 23. oktoobril 1977 kella kahest kümneni p.l.
Näitus Jääb avatuks 30. oktoobrim ka.
© Pühapäeviti keUa 2-10 pJ.
0 Neljapäeval, reedel ja laupäeval kella 6—10 õhtul
T,E. MEESKOORI
kell3p.l.
3T0Bl©0rSt.
streerida hüjemalt 31. okt. — hr. J . Vares, tel, 69Õ-1529,
hr. V. Madisso, teL 839-7200
Hind $7.50
22. okt. kl. 19.00 Prince Hotelli
(York Mills RC).
een*
TANTSUKS GÜSTAVSONi ORKESTER. ® Pääsmed koos .•
õhtusöögiga ja veiniga $22.50 isikult, saadaval koori lükmetelt.
Informatsioon j£i laudade ettetellimine tel. 282-8786 või '
,./221-7754.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 13, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-10-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e771013 |
Description
| Title | 1977-10-13-01 |
| OCR text | Ottawa "Ont 5625J -^^f^^ Sccoad ütess mail regis^ ts-atSoo nnmber — i ml Nr. 75 (2422) XXVI aastakäik Neljapäeval, 13. oktoobril 1977 - Thursday, October 13, 1977 maaH' välfca : ; BELGRAD — Jugoslaaviast saadeti möödu nud nädalal välja kaks hooü-t. lätlast, kes Belgradis toimuvast Eui^oopa julgeölekukonverentsist osavõtjatele selgitavat materjali ja dust Balti riikide olukorra kohta.. Jugoslaavia pomseivõimud arreteerisid ühendrü^ liingtonis elava Olgerts Pavlovskise ja Stokholmlst kohale saabumud Mudite Krastsi, kes ülekuulamist maalt välja saadeti >- Was- Möödunud nädala lõpul e i ' o l nud konverentsil inimõiguste võitlusrinded veel konsolideeru-niid j a prae^ste väljavaadete juures ei ole selge kui kaugele ühendriikide delegaadid ..suvatsevad, minna Carteri inimõiguste poiiitika allakriipsutamisel. Paljud vaatlejad on siiski a r vamisel, et ameeriklased j a venelased katsuvad vältida teravusi j a raskemaid kokkupõr-keid, • ., • . kuna Carter .taotleb venelaste koostööd Kesk-Ida küsimuste l a - , hendamisel ja tuumarelvade piiramise kokkulepete sõlmimisel. Konverentsi sissejuhatavates sõnavõttudes kinnitas Lääne- Saksamaa esindaja Günther van Well, et Bonn soovib Helsingi kokkulepete täitmist perekondade ühendamiseks ning ida j a lääne vaheliseks suhtlemiseks. . •Rootsi esindaja Leif; LetOand ütles, et Rootsi tunneb tõsiselt kaasa nendele inimestele, kes peavad kannatama oma poliitiliste j a usuliste tõekspidamiste Kanada oma läkituses lükkas t a gasi N . L i i d u seisukoha, et iääne-rükide nõudmine inimõiguste r a kendamiseks tähendab teise riigi sisemistesse asjadesse sekkumist. N. Liidu esindaja Juli Voront-sov oma pikemas sõnavõtus luges ette ikoik"„õigused", mis nõukogude inimesele põhiseaduse järele on garanteeritud. Venelane k r i t i seeris k a lääneriike, et need e i ole oma relvastust vähendanud ning NATO-it likvideerinud. tJhendrii-kide peadelegaait Goldberg tõi et-- te inimõiguste rikkumise juhtumeid raudeesriide taga kuid ta jättis nimeliselt nimetamata, õiguste rikkujad, vüijates neile üldiselt sildi a l l m õ n e d riigid idas". UUS irjandus1ayr@€i€9t S T O K H O L M • — 79-aastane hispaania . luuletaj a Vicente Äleix-yjidre autasustati 1977. aasta No-bell auhinnaga. Auhinna suurus on SI45.0Ö0. 1 • • • . • • • " • i -. Aieixandre on raudtee inseneri poeg kelle esimene luuletuskogu ilmus 1928. a. j a kes kuulub nende 25 moodsa Hispaania k i r j a n i k u hulka, keda nimetatakse 1927. geioeratsiooniks. Ta pole väljas-pocl Hispaaniat tuntud. • öina motiveeringus Rootsi Akadeemia zhürii rõhutas luuletaja väljenduse lihtsust j a sooja ,,lahtiolekut" nii eksistentsi jkui ka lugeja vastu. tj"heks hilisemaks teemaks tema luules on olnud säilttmise tugevndamise motiiv. Viimast korda anti kirjandusauhind hispaana kirjanikule 1922. aastal kui sellQ omas Jacinto Be-nevente. Nobellkäesoleya aasta rahuauhind annetati organisaitsioonile Amnesty International Iie kes 16 aasta kestel on võidelnud nende inimeste vabaks laskmise eest, kes vangi on mõistetud oma p õ himõtete pärast. 1976. aasta r a huauhind otsustati tagant järele annetada 33-aastasele Betty W i l - liamsile j a 32 aastasele Mairead Corrigainlle, kes organiseerisid Põhja-Iirimaal rahuorganisatsi-ooni, et lõpetada verist j a ohvriterikast võitlust protestantlike ja katoliiklike ekstemiistide vahel. EST! INVALIIDE TOETAVA NÄISII8M©! 'oUo Eesti Maja suures saalis Mängib G. ILTALI ORKESTER Sissepääs koos kobvilauaga $5.00 Laudade telbmine: pr. Türk 461-5859 I BAPTISTE KIRIKU SÕPRUSRUUM 883 Broadview Ave. MAG. LEIDA LUND esmasp., 17. oktoobril kell 7.30 õ. esmasp., 24. oktoobril kell 7.30 õ. T J . õngitsejate J0 Jahimeeste Selts este Maja saalides eskavas õed BÄÄi ® LOOSIMINE # KÜLMLAUD Külmlaua korraldajaks oh pr. J . Sark Pääsmed eelmüügil juhatuse liikmeilt alates 13. oM. esmasp. Ja neljap. Eesti Majas. Pääsmete eelmüük lõpeb 10. nov. Pääsmed $12.—V Inf. helistada pr. L. Laanemets 422-4585 Eesti Kunstide Keskuse pidulikul õhtusöögil auli üle heliloojale ja koorijidiile Roman Toile temast loodJaH maal. Pildil vasakult E K K j u h a t u s l i i s o YMuilcnia, kunstnik Andres Kingissepp, Roman Toi, ja E K K kuraator EmilEerme.^'- v : • • / F o t o : Urmas Wonrpä': M O S K V A — N . Liidu järjekordne maailmaruumilend lõppes ebaõnnestumisega kui kosmonaudid koi. Vladimir Kovalenok Ja lennuinsener Valeri RJumin ootamatult teisipäeva hommikul maandusid, jättes teostamata ettenähtud ülesande oma maaiUna-mumisõiduki kokkuhaakimiseks maakera orbiidis ringleva vene maailmaruumi uurimisplatvormi-ga. Ebaõnnestumise põhjused ei ole esialgu selgimud, kuld lääneriikide ekspertide arvates ei olnud vene kosmonaudid võimelised teostama komplitseeritud kokkuliaakimisprotseduuri. Samuti või oletada rikkeid kokku-haakimismelianlsmis.. Vene võimudele oli ebaõnnestunud lend suureks pettumuseks, kuna sellega taheti tähistada vene maailmaruumilendude 20. aastapäeva ning uue Brezhnevi seaduse kinnitamist. BONN ~ 4. oktoobril möödub 20 aastat sellest päevast kui venelased kogu maailma üllatu-^ seks saatsid maailmaruumi oma esimese sputniku. Ainult ameeriklased oh tunnistanud, et yene-^ laste esimeste võimsate rakettide konstrueerijateks oli saksa teadlased ja insenerid, kuna teised rahvused on sellest vaikinud. T A D T II ' N S T I T Ü UT • I H' r U ' S"""- WEST,: , ' TORONTO/M5S,1,W4-• Sissekäik: MadisonAvenue — Spadiha^jaam'• PROF. TÕNU PARMING ..Libercscilsel^ demokraaticiif Sputliku raketi algraketti tuleb otsida Peenemimdest, kus saiksla-sed Teise maailmasõja, lõppfaasis konstrueerisid oma V - - 2 , rail^ette, ir''].edega aga n a d söjaõrirje mõjutamiseks hiljaks jäid. Peeaiemün-des oli itol ajal kuulsamaks rakettide konstrueerijaks Wernlier von Braun, kellel on suured teened ühendriikide astronautide maaii-mamumi saatmisel ning tema üheks kaaslaseks oli Helmut Gröttrup, kes pärast Saksamaa kapitu-leemmist koos teiste saksa ra-ketiinseneridega Venemaale deporteeriti.; . • •Kui Wernher von Braunil õnnestus ameeriklaste poole üle minna, siis jäi Gröttrup venelaste kätte, kes rakendasid t a Ida,-Sak-samaal rakettide konstrueerimisel tööle jä kinnitasid, et teda ei deporteerita. K u i sakslased äga uued raketitööstused valmis ehitasid, viisid venelased nad koos oma perekondadega Venemaaae. Samuti monteeriti uued raketi-tehased Ida-Saksamaai malia j a toimetati Venemaale. Gröttrup oma kaaslastega protesteeris/ kuid tal ei j ä ä p id muud üle k u i Moäkvas oma tööga uuesti alustada. 19.47. aastal jõuti'nii kaugele, et oktoobrikuus sooritati, edukas katse V-2 raketiga. Pärast k o lm kuud toimimud katseid Kasakstani steppides otsustasid saksa eksperdid • Wemher von BrauAi raketti lihtsustada j a sel-le 'lennükaugust suurendada. Sakslased tegid vastavad plaanid valmis ja vene eksperdid valmistasid selle järele raketi , kuid. sakslasi •:ei lastud praktiliste katsete Juurde. Pärast seda sai Gröttrup oma kaaslastega ülesandeks konstrueerida 3000 kilomeetrilise lennu-raadiusega rakett. Aastapäevad kestnud töö järele olid plaanid: valmis, kuid k^ nüüd ei | la&tud sakslasi rakettide ' vailmištämise j a katsete juurde. Nad o l id onia töö teinud j a venelased o l id neilt õppinud kõik vajaliku, mis võimaldas neil sputniku 'miaailma>. ruumi laskmisega võita kogu maailma- imetluse.' : ' :' Aüneeriklased jäid qõia passiivsuse j a relvaliikide vaheliste intriigide tõttu esialgu venelastest maha kuid k a siin tulid appi sajkslased ning 1958. aasta 31. jaanuaril viis saiksa eksperdi von Braiuni poolt konstrueeritud' J u piter rakett, maailmaruumi esi- .mese USA satetlliidi —- Explorer I. ASUT. rssi TORONTOS neljapäeval, 27. okt. kell 7.30 õbtul Kobvi Ja valgüspildid Metsaülikoolilt • • TARTU INSTITUUT METSAÜLIKOOL esitab 6. Rahvusvahelisel Teatri FESTIVALIL laup., 12. novembril kell 8^^ ST. LAWRENCE TEATRI TOWN HALLIS Arvo Mägi satiirilise, komöödia • • Lavastus RIINA REINIK © Lavakujundus jä kostüümid'— TIINA LIPP Kaastegevad - RIINA REINIK, OUDi KALM, ANNE TÜLL, RUDOLF •. LIPP, HARRI LILLIOJA, AUGUST TOMBAND, UDOLEPPIK Pääsmete eelmüügi kohad teatataksce Järgmises kuulutuses EESTI KÜNSTNlKi KOOMDrSTORONTOS .• • • .' • Mount Pleasant Road ja Roehampton Avenue (Eglintoni lähedal) pühapäeval, 23. oktoobril 1977 kella kahest kümneni p.l. Näitus Jääb avatuks 30. oktoobrim ka. © Pühapäeviti keUa 2-10 pJ. 0 Neljapäeval, reedel ja laupäeval kella 6—10 õhtul T,E. MEESKOORI kell3p.l. 3T0Bl©0rSt. streerida hüjemalt 31. okt. — hr. J . Vares, tel, 69Õ-1529, hr. V. Madisso, teL 839-7200 Hind $7.50 22. okt. kl. 19.00 Prince Hotelli (York Mills RC). een* TANTSUKS GÜSTAVSONi ORKESTER. ® Pääsmed koos .• õhtusöögiga ja veiniga $22.50 isikult, saadaval koori lükmetelt. Informatsioon j£i laudade ettetellimine tel. 282-8786 või ' ,./221-7754. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-10-13-01
