Vaba eestlane , June 9, 1977

              L&.2 VABA E ^ T L Ä ^ neliapae?al. 9. jiausä 1977 ~ 15iuisday, Jime^im
VABADE EESTLASTE HMLEKANMÄ
V Ä L J A A N D J A : O/Ü Vaba Efötlasej 1S5 Tecumsetn St Toroniös.
P E A T O I M E T Ä J A I Karl ÄTTo
TODIETAJA: Hasnes Oja
POSTIAADRESS: EO. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ost. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 3S4-7o21, taüüis (tellimised, kimlutuse^
ekspeditsioon) SS^7673-
TELLBnSHEetAD Kanadas: aastas $2S.~, pjolassrss t i 4 , ^ ja
Teerandaastas $8.—, k i r i k u g a a ^ ^ ; , poolaastas
ja v^aEdaastžss $12.§ö
TELLEkOSHINNAD v ä l j a g i Kanadat: aastas poj^as-tas
115^ ja TeeraDdaasms fö.^}- E r ^ s ^ a ÜSÄ-s: sastss
. | D L — ; pcxilaastas S^—^esrasdaastas'$11^^
L E N N L T P O S I T G A üleme-e-maad^: as^^
;$30-5ö ja veer2sdažS4Ss,.$15.5D
Aadressi mimdatns Sõ e, — ükslšimsibri Mad SS e.
FREE IST01^1 Ä
Fiibüsh^ bj'Free_ Estaoias PcbliäbST. Ltd., 155. T^csäLse^ St.,
Paljud meie' hslgssi mäletarsS
millise iatessn^-snsegra sam-nitl
eesüased vsaelaste esimf^e
oknp^oõni &jai õppima ŠtsISni
koKstitutlsot?iü. ISSbV a&stal kel&-
testalsd "o5Mssa:di2St tuli üpsids
jöEd ning-tema poilit.Hiije uBUieml
Ja kelp r S g i j a avalikkude orjjarii'
satsioonide s&dä on N. U l u
kömsmmstük partel SeUej^a ksn-sitatakse
sinaselgelt. et N. Ufdu
^emokraatlikuii" HiiHtcemiH ci
öhtaknrsnste! ja isnzpjöa päihe ralitse- rahvas vajd kommunlst-š^
dle parssT&aif;; kiisjimres par-i Ukusse partete kuuluv ellit-tei
jsiitkona • ijõnsiis. et eest-; klikk.
tsnnekä üksikasjs^sels ; Inimoi^sed on uu«jfi kunstitut^
pSlijäHfcnli Sesi?: talsarligi TÄJIÖ- J sioonis sariialaadfieit piiratud na-z&
nsdš: Liidu pž^jsešsst • gn endises Stalini komititutsioo-šöaä
põiiise&iiisi niirtötasi ve^ Nii mainitakse, ct ndna., trü-
. ne mistid T^i^^R.^^rna dema- k i - ja koosolekute vabadust võib
kraa"^-' EEnafe pöhisieaduseks kasutada ainult sotsialistliku süs-
•r^ng seüe ümber imj^ndati tobu- teemi huvides, kusjuures need õi-inis
prsp&^azidaöperaisiooQide .gused on lahutamatud k
sMl snline aiüpaiste. millega ta-j käituriiisest oma kohustuste täitr
ha:ä nSidata kogu maailmale, et: misel. Seega läheb ka praeguse
Staiiid kanstiuitsioomle samane-; põhiseaduse alusel sunnitööle või
vat inimkoiida ed^iviivat pšhi- vaimuliaig:Iasse iga nõukogude
„Knubä nõuandja — ma oletanr' — ,.C. 1. Ä. agent ma oletan."
Poola on ainuke N. Liidu sateflütrak Ida-Euroöpas, kel on organisess-itud ja oma prograsuai omav
opositsioon, ütleb Brüsselis tõotav iKWla ajakirjanik Leopold Unger, kes on avaldaimd aröMi Poola olu­korra
kohta The Intenmöoaal HeraM T r i ta
Unger, kes on Bnisselis ilmuva; Varssavis".
Läänemaailma saabub kömmu-nibilikkudest
riikidest sageli kum­malisi
teateid ja kahtlast infor­matsiooni,
mida on raske uskuda.
Näiteks toimus hiljuti AngoolaÄ
suurem mässukatse praeguse
Ipresident Äfostinfao Neto mariir-
\ sistliku rezhümi vastu ning yaJIt-
4su5el õnnestus aijinit suurte jõu.
pingutustega füžstõusu maha s«-
' ruda ja imlssu. likvidejerida. Laä-neriikide
ajalefeed kinnita^aa
; veendunult et mässu mahasuru-miH;
l olid valitmsvägedelir tuge-
\ vateks toetajateks ÄngCMJlas tüiw^-
' vad kuuba sõjaväe uksusetL
: 3Iaäsu põhjusena timakse
| u i i a a ! I nm ajakirjaaditse^ toi-
! tavaid p^hJeodiisL Nii väi^^
j et presidfsnt Neto rezlmmi tafc^
(kukutada t«ma kontrolli alla kuiu-i
luva Anf oois yafe^tami6e K a t e^
^liikumise-prmsse' i^SÄkjK^O/Sffi;•
thlJ, k€s olevat mmäs^^^Ar^^mi.-:
kommxmfetliku Y^smmm rt^J^fj^
mist j a tlbedamst fcsK^stõ^^^d^^^
L i i d u s - Neto,:: ehkM • ^ t>©felHÄÄ!l;
mai^sist ja kömmimsst, o i e rM
' aga. sellistele- plaanidele taieHkuit..
i v^tu- kuna tema eeanargiks
J vat iuua tihedamaid sid^äead
1 laäGeiükidega.
i Selles võib kahtiemata ; õigui
I (^Ila, et Ängoola marksistilk pK>
i sideait tahab luna ^:^vamaid jü
! kaugeleulatuvamaid suiitejö iä&
I nerükidega, eestkätt tlienäriiki
idega, kuna ta on väga hästi teaü
lik, et sealt võib saada abi ja toe
tust, mida Venemaalt võtta ei
lalesti mõistmiato sealjnure!^
•VI ast, saaoš pai^airja par-ajalehe
Le Soiri Ida-Euroopa ja j Põhjusi on tema arvates' mit- lameDdi esimehele ja üleinproko-
•jdariääne--küsimuste kommenteer [meid. tjfe :on-.see, et •Poola m ai- rörile, kus. nõuti 1976. a. streikijale
rjiaks, rõhutas oma artiklis; et [mikekommmiisüik m^^^ Püaajats ni-
Poola krilš,' mis on kesmud möö-J sed jtilfevad streiidda- See on reüv. med on teada ja biilletäänis avai-dmmd
aasta jnnni?: .2J3'as. kn: :oi-J mille v2sni: ^ aha. ka ^lankid;---.idatud.' '
Bülletääni mõju oa väga suur.
te ainult ei mõtle ega ^ j n t a
^ ^ i i s s d oie üliesMrügis^ varem kodanik, kes oma §uüd julgeb opc^siisiooni vaimus, vaid kirju-olnud
iLin£ seda ei looda ka tule-^.c^^^ mitmesugustele . mustes. . ; | milt sisemiÄsõit^stust. kuid
vikns. " • - kuna seüised sõnavõtmi ei -öoiiste abisraiiiiskomiteed . ^ i -
' na .seliest/mis on 'šeöe;-tsgajär-j.väd-.julged"jä populaarsed isikud..'. ]oleku vajadusi.Programm,.-.mis-.ži-j
Anonüümsed
aga välde, et kuuba sõdurid öiis-sid
kaasa Angoolas nende i u ^ s -
munistide väyarookimiseks-pooldavad
tihed^nat koosiÄi >
Luduga. SelHae viide o n / ^ e i i k i L ^t
^^tuolus isesuguse loogilise mši
iemisviisiga, kuna kuuba s^iinc
viibivad Angoolas BrezhHevi eel
väena ning teevad aiütöt sedi.
mida neil KrKnIi?t ksstakst.
duainete hiiida järsult tõstec. ei \ nagu näati 1956, 1970 ja 2976.
ole põhiliselt majaD^aslik, taid po- Teiseks põhjuseks on.- et Poolas" i seda suurendab veelgi asjaolu,, et
poliitiline. • ••: . ;• tööiisi ^oe^avad harltlas&ind ja ka-j . ta ; t e a ^^
Tuhanded mimWed Poolas mit-jaolu,
ef.nende kolme, vahel võib] Poola. opositsiooniHikiimine- on-i y:^änp7ifkfrtj>ia.|ažr7?jq-radi>s; 'r\^rf^^
oCa :€riartamis:. mõningates Misi-';etieva3llik:. see nõuab Poolale ai-1 j ib ^naljudel: jubtsdH-acmlt öfc.
tustega ning need oletuseid TC«iTa,ä
täielikolt rauiJs vila ksž kö??^?:ia-
'Staliui põhiseadus on kehtinud ..sotsialistliku süs^u^ . ^ .... ^ , i
nüüd veidi üle neljakümne aasta: Hmitavai kombel on Brezhnevi ^ 1 Anonüümsed annetajad saada-;saadab mitmesuguseid ettepane I ^ ^ ^^
;Xli ^asütaü hiljuti. Varssavis 01^ vad raha tagakiusatute perekon-; kuid ja avaldusi, on umtud. üle. š
nismi. vaädeldaksf sSinite. sšs?-
i Poola- Neid enepanesuid: .ja • aval-^ r. :^^^^ a^rtil?• N.^Lläšs^ ?a tsste^'^
•korrapäraselt ilmuv :diisi onlevitat^id^käest kät^e p a i - ; ! ^ . . . .
• oie kaugeltki nii hea kui seda Sta- rselt Brezhnevi seisukohti -.m 5. s^imatt^d ülesk:atse}e-k-rii^^^ kau-ljundatud, lehtedel Ja need ,on aval- } ^ IMneM^MNS^i N^ ^ ^ l Ä '.
7ü nantuž^nna .ežinaajat.] au-pooiakad saavad-teada komitee . elatud .Pariisis ilmnvas p^^M-ei- i-nrv^dr?^?. • ' • "^^^^^^rr^-.
f.eenialdazn!i2e.: ksikr^iiisšakSi ••p^š^iSi-^^
•. büro>ost sHurefe? oHaässeks.- • P-šs-
: partei bcfšs L^^-iitii B r s f e K T fb- '
:-kas eiHi3že-^pr^da2m;köCT:.;T^
rsün. pesv:ad eleiia- " B S I ^ ssgSTš-:
mad. . • .b ..kaus-essa^e^iar:
, . • r i - . J . • * • • •u- • T..r. • ^ - u i ^-...^.-^ \ a . r s i . a . ^ iiü'ima..partei valeoe, vastu. -ige Poolaga •peassiy^ema.
koisls N. Ludu ajalehtedes nmg tajana ja abistajana. Mis puutub^-:. ^.1. . ^ - , 4 . ^ ^ ^ . 7.,^.- v I>,-;V«*?K« •'• u - v ' • • -•' ^ -.>V"^'u- • - ' ' r^- , -
• sa^ad et^u dJ r. ah, va h, ul„k a Nei-d, kv:a ---r^u^gi^ si/ ruktu-u n-. •s •n• s d4e klar•ee •n.-. 'i.£. i-n^-j^. ia. 5.-v.ihaann- ZEp-i.niii ..a-.. Buiietaan teataS'hiljJu ti., et 2JX*0 aaks see pocia^ate^e iuusiL:5t..sii^
Un-
^^,2 koi-'
. -..«^^-.^ nimekiri. Selle esiriene
vandeid on uurinud ka N. Liidus ; takse häbenemarult;e: N. Liit OD ; •ry^/^^i^^^r^^;^,^^^
vübivad lääneriikide diplomaadid ; iõderaalne paljudest rah^Tistest ar^^-^i 0^
ia, ajakirjanikud, kes leiavad,, et • koosne^- riik, millega rahvad on
" 1 • • • ' - . . . . ^r'
UUS
Uni
eksisteenvad ainult üksikud pära-. e i igal N. Liiduga ühinenud vaba-grahvid.
mis ei muuda siiski p5- i riigil on õigus vabalt N. Liidust' J^^^ŠUUT OR varem iaki?iaaiid"
hüiselt konstitnisiooms. ..esitatud I lahku Hiüa. | ^ende ilmmnist. i
riigi struktuuri • Jä>- kodanikele.^'; Need'põgusad pilgud .N. .Liidu'rcinieses iiLimbris oli ms.- kilkes- j
cmistatud õiguste põhialuseid. uuele põhiseadusele..kinnitava^^^ r^^mr^-nlTi i
et Krpmli IIUN; koTistv
Uues
tdd mõmnsaid väiksemaid muu-!
poolakat.'nende.hulgas'7Ö0 Varssa-'Mosk^^le-paliitüsi ka^astrccfi
žeix..
:ä-• . põ. h. .i sea•d^u .s es on e^u e n ä h -e.t^- K^r,e,m, ^li, ^u,u- ,s. ,k.o nstitut.s..i oo^ n. on " ^ i ^ - ir^ä^^s-t^i-'k-- Y^-n^ C^^^fJ!>-^-3^--J'^"^^^^L.k..^' ^^^r-'''- ^.
...^ .. •samalaadne :itahm K o n s t i t u t s i o o - • [
N. Liit on Kakanud möödunud aastal parandama 2m kilomeetri
pikkust ja strateegiliselt tähtsat Valgemere kanalit, mis ühenäab
Soome lahte Valge merega.
. . ..^ , . niga ning see on mõeldud ainult i 1'nser
^ ^ ^ ^ J ^ ^ ^ ^ U 5 } i s m 2 ^ t vnra sSmz hei!-
ttmm, .part« osas Ja^jabspotat,-: PõMIMt jääb V Uit en-: Joft^va am«aühaK-e^= !:
eesmärkide def .meenmisel.; - - - -- ^
tembeldas oma .^riüilis',
iiskiimatiiks ühe Briisselis
Kanal, mis ehitati. sunnitööliste
Lbil. kellest paljud tühaad^d feak-presidendi
. kohale
de abioresidendi koht. «.uüa; T-.t-r^. « - « r ^ w t - , % ^ - ^ . ž - L.,i emnowukT o'- ^g--u: president on tege-ii ki.- oTo^es tk.a ibti asineut ltn k. ünsi.m ..uusu s ^p,a h
; maSk enam lahkuda.
Kuna;
Ukult N. l i i d u president, siis ^ i b , . „ _ , , , ivõetakse abiks automaatika,
oletada: et Breznnev votao selle rauws,',v , ^k. ,m^ se^O.-e.^su o n vaga vahYe u• ut? | auri js^ vo. tsiü• osa rabutüslest in:>5- p^^^^ ^^^takse kanalit möö- . a.u v—aa i.s e k. o^h, a pa~r ast Pv.x o ^d gomö- i i! PrB,rr^oe bzh,l eneemvi se•is^is.iIka.Thb.Wk Tik luma*s eesl t amLeib.oi-tm*s -ia -;•i a ü>un- nugde ra..ars^tnaT .\TLaa u^bn. ise.,* t, Poo-ias se:.SÄD ; poliitbüroost eemaldamist endale .-r »_ — r i. .. . / .
l loendab presidendi al.i iga- ^^^S J ^ ^ ^ la-i^simus £Oga aeg p t o i t poi^- , .iseosadest põhjaosadesse.
päevastre -ürl^e s^an. •ne~te^ >täri^tm\i sele.-! tab ^at^ nõukogude * _ .
da ki\isütt, rauamaaki, õli, ehi­tusmaterjale
muid kaupu N. Lü-kiunenti.
mis kannab
Kanal lühendab Iae\^ade teekonda
Partei osa uiies pohlseadiises oni T > ^ _ X , ^ , . ^ r u - - ^ ^ « ~ \ v : ^ „
^v^õrr^r^e^l des 19S6. .aXas^ta. põhiseaduse- !i Brezhnevi pohi^eadu^ mng peab' ^
ga märkimisväärselt esile tõste-tsd
deklaratsiooniga, et nõuko­gude
üMskoana valitsev ja juMiv
; sellega süvendama rahvamasside
buigas Brezimevi prestüzhi.
''' •• K •!:'
• inis esines tsheõlsnjsä .ia H-^dio
SLi2ti:>o^oršestJi . . dirigeQdina
zij^iiinakrünius vsiae • tsheiUst
. Lääne eksperdid Mosb^as on
m3 _pa^,.?^l-ati. onQ_^Dr^uv^3^ et kanal on ka N. Liidu
msuku, partei veakme^ • ; .^^astlkule tähtis veetee Mur-,
^ unger leiaD.^^ ^ cbarta 77-1. Leningradi dokki-
Bermmvinnunl -ja i^mesma. ki: ja- vahel • Samade allikate ;järgi
mm ? ^ _ G € m a ^si^^iul^ase^^^^^ praegu kasutada
et ta Tsäpümcsiorakkia invasioo- i^ u n i s t i i ^ kords' 3.5OO tonnised laevad.,- Nüüd
Iviimsiku - smiriiriaks ^i^attiss o l i
ni .jHm: avsükiulä öiuies: Sae- on i
^öaõia^ ja krjri rjn
on aga kavatsus süvendada käna-agu..
l e i -i
iSSiiš. pat:uks.-.C)li
jooner^av . mõj-j, olukord' prše^j'
iniisngüne, 61 seaVvõib k a p l a n - : Jj:4jnii;trivõ^^ suuremad
vatas - mis toit3 ^ema an-a:es :e- -oevad saaksid seda kasutada.
So.;izlienitsÕ3iie, k:.ii;'.ikirj2nü
•juba T)xu äSl •'•
^ ^ . i . " c a terves ida-EurooiBs.
oa i
IfeiSiav . Sostr^pDvitSci. Ta . .on
NõQsagade valfusnse pxt-lt .sunni-,
r^d. eSazna maaDa-ce. .kuigi ta po»
ie.äraniipoa;a ega'lDr - ^ ^ ^ pa-
•-ralaseks. 2\õt2kc>giide pass .on ts-ia-
ta lE:iiliannast :.abfe\asa£
ÜDgeri ' arvates ,pÜ5siföbiirüii3
Selje t»5tcu - p a n d i Hostroooritsh
! pDüu aiüa j a visairi Boslr^oi t ^ t r n t ^ • . .. ^
I välja. T a E j n i e e i t.ontinTiõnin:55t.a-'' > ^ ixtütika' lõioks i i
j da - r i raaõiož .ega - - u k i s . - l e d a pp-., B - ^ h T n ^ on Diiia Brakns,
ie oi-nas, ta i^r:aQ ^reznnevi^e.i p..:^,^, ast.. .;Mv;-isik
jaavaa vastaznata-' - j.
• aijEs.-
^ ^ r j p ^ r i t s i l on .ikortend New
. korgis. Pariisis ja La^Bannes, aga.
• H:s>ras, kus ^ta .eSas ikõrvmi
ei asu enam Balkanil, ^ee on. -3,i^eks kasutatakse ms. Soomest
.' ' • 'triÜtud. jõgedel kasutatavaid jää­lõhkujaid.
•
Valgemere kanalil on võibolla
nt-Dli- .eflkõige just strateegiline tähtsus,
r^jda-:, X A T O andmetel on Murmanski ja
-^^j2:e Koola poolsaarele psiguta-
Maaväge on Murmanskis kaks
diviisi j a merejalaväe mehi enne
Soomele kuulunud Põhja-Jääme­re
kaldal asuvas Petsamos ŽöOO.
Soome püri taha on Leningrad:
puustused betoonsetega. sõjaväe piirkonnas koondatud ka-heksa
diviisi ehk S5'00ö meest; 1700
tanki ja 200 taktikalist lennukit
(kaasa arvatud rünnäkhelikopte-rid).
Võrdluseks võiks nimetada, et
Balti sõjaväeringkonnas, mille
keskusteks on Riia ja Kaliningrad-on
kümme di\disi, 92.000 meest,
2000 tanki ja 300 taktikalist lennu­l
t (ning rünnakhelikopterit) ning
peale selle 60 suun sõjalaeva; 76
aüveelaeva (millest üihelgi pole
strateegüisi rehi), neli merejala-väerügementi,
85 dessantlaeva ja
150 mereväe lennukit.
NATO hinnangul N. Lüt on või­meline:
— transporteerima 1—3 õhudes-santdiviisi
ühe ööpäeva jooksul ku­hu
tahfö vastava sõjaväeringkonna
sees,
— tooma kahe ööpäeva jooksulla-hingusse
12—14 diviisi Soome ja
Kavatsus on kanalit hoida tule­vikus
ka talvei lahti- Selleks ots­ida
Aastast 1974 elab.H.cstropDvitsn saab seila. c>elõs. niis ta tani:;. Se-—:d eO suuremat sõjalaeva, 180 all-
- -^al.. Ta ütJeb ikdbestõZiiilt: . n i 0^ ta^kö^^ ^veelaeva. millest 44 on varustatud-
.Id^zisisanjene . mirjsika juurest • .tisa ja õirigentna.'3ostrop:r.-i-<. • ^^^d^^iisie relvadega, üks mere-;— tugevdama oma Kesk-Euroopa 'mult; kõrvaldamise motiivid: oii .
tanaj^ä-rta p s - vlüvie rügement, 24 ždessanrlaeva rinnet 35 diviisiga' kümne - päeva-varjatud KremH paksude
vaji
araa.ia
.13 ..ssuirema^^etiiai^rrssMi..
^endale ^pre^desdi..-kolsa ka; f?n^'-:
; PodirörDõid '. p^lntbtroDsr • .VSLJÄ :'
.; viskamata, knjd ' nlhta^-asti' vrŠü
; kihel meše o k i s e d ' ; . biikhf^u, :
I arenenud' Juba -nä^ ka::igele. et Pc»d- •.•
i gomõid :ei^l olnud ^enani: võiiiis^. •••
|sääsi3. .ning; ta iibt5^4;'bdi-a:
Üle pama.-
j. On buvita-v,-eJ-igs diktaaiürl.ka^^
-| dumise /Järele tuleb N . l ^ d a s väs-.
^ muie grupp.. meM.-kes .pš^lastarad.
..isikukuitusr' niuir hakkavad TJU-re
õbinaga näilises-üksnse^e^^is
koostõo-s- v^tsemiu §Kia-.i&;!ii;e.'
Stalini S2mta,prde feä Hrasht^-
hovikõrrallükusv^arjuaa Nikc^läž
Bulgamn, kelle ksval M k i m a^a
peagi kõrvale nižBõoverdLä^.
Hrushtshovi kõrr.aIdaE!iE§5? p.reJe
moodustas Brezžmev 4 ^ 1 ^ * ^ ke-hu
peale tema endž kuiilti^d'
praegune peaminister Ale^c^i
Kossõgin ja pöliitbut^iw
välja heidetud Nikolai F6d^n5!Oi
Kuid võimule §3^e§ ou B m t e ^
vi ambi^oonid pidevalt
nud Hing Bredmev ori Ä|^?tse
diktaator, kes ei ^ i H eiidÄ M i r a ^
teisi nimesid.
Kima Podgx)möi k e n ^ a ö
julmalt ilma vabandavaid ja* tiž
gupäastvatd motiive mainintata.
siis võib oletadavet Breitinevi ja
Podgomõi I vabel valitsesid juba
ammu lahkhelid. Mõned krenüi>
loogid väidavad, et Podgomõi ei
pooldanud Brezhnevi detente po-lütikat,
mis thendrükide uue pr^-
sidendi ametisse tuleku järele on
hakanud mõranema, kuid mida»
Brezhnev katsub jätkata, 1 oot es
ühendriikide tehnoloogiale
krediitidele, mis minevlkiis N. Lii-
Leningrädi sõjaväeringkonna põh­jaosadesse,
nendest ;:^~4 divüsi
Põhja-Norra vastu,
— ületama Läänemere vähemalt,
kaheksa dirlisiga, nelja nierejala- j mitmel puhlü hädast välja on
väe diviisiga (millest kaks Ida- j aidanud. See välde timdub põh-
Saksamaa oma) ning ühe (Poola) j. jendatuna, kuid on süski ainult
dessantdlrüsiga j a oletus. Tegelikud Podgomõi võl-
-a S~j merevae-leimiiäit. jooksul. E P L / E R taha.
Nr. 43
l i . ja
• R. Va
Aastad
vindaste
onpänuc
möödunuil
nü
otsustas
fconis
utied suvj
§ept 19771
s^radelej
piMc nadi
fil, võimj
vate virul
Asja
imene
A. Hali£
lüxgfeoois,!
Prean
pr-d M.
tlaja ja li|
jand.
fees seek(|
bsä võt
pr-d K. 'I
ning hr.
Edaspij
jjäevade
ajalcte
Balti,
toiinus'
Wisc. Wl
Uurimist
AABS
fcers Nöl
kool)
Järgnes
tumusrte
silt ja „J
" Borje-Vä
Teises I
aegse Ic
ta Keler
keeles jt
Vastui
datud'
•nildasfte
oli v^lji
keelsöt
matukögl
leedu ui
\?itasad
ja: Wis(
gude dil
BaJti lj
tas omal
lis:keels€
Ivasfe Jj
Lehöste
leedu l i
fcend üh|
autoriksl
Konyel
esjtaä
tualizedl
Exemplj
ver:
„(Mdr(
IvasikÜtJ
Nõufc.
ja „Intj
giiage
W. NdH
Neljf
leedu jj
Kõigi^
: paneel
eiesüi
ja Dise
Teeme
nii