1977-06-09-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
L&.2 VABA E ^ T L Ä ^ neliapae?al. 9. jiausä 1977 ~ 15iuisday, Jime^im VABADE EESTLASTE HMLEKANMÄ V Ä L J A A N D J A : O/Ü Vaba Efötlasej 1S5 Tecumsetn St Toroniös. P E A T O I M E T Ä J A I Karl ÄTTo TODIETAJA: Hasnes Oja POSTIAADRESS: EO. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ost. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 3S4-7o21, taüüis (tellimised, kimlutuse^ ekspeditsioon) SS^7673- TELLBnSHEetAD Kanadas: aastas $2S.~, pjolassrss t i 4 , ^ ja Teerandaastas $8.—, k i r i k u g a a ^ ^ ; , poolaastas ja v^aEdaastžss $12.§ö TELLEkOSHINNAD v ä l j a g i Kanadat: aastas poj^as-tas 115^ ja TeeraDdaasms fö.^}- E r ^ s ^ a ÜSÄ-s: sastss . | D L — ; pcxilaastas S^—^esrasdaastas'$11^^ L E N N L T P O S I T G A üleme-e-maad^: as^^ ;$30-5ö ja veer2sdažS4Ss,.$15.5D Aadressi mimdatns Sõ e, — ükslšimsibri Mad SS e. FREE IST01^1 Ä Fiibüsh^ bj'Free_ Estaoias PcbliäbST. Ltd., 155. T^csäLse^ St., Paljud meie' hslgssi mäletarsS millise iatessn^-snsegra sam-nitl eesüased vsaelaste esimf^e oknp^oõni &jai õppima ŠtsISni koKstitutlsot?iü. ISSbV a&stal kel&- testalsd "o5Mssa:di2St tuli üpsids jöEd ning-tema poilit.Hiije uBUieml Ja kelp r S g i j a avalikkude orjjarii' satsioonide s&dä on N. U l u kömsmmstük partel SeUej^a ksn-sitatakse sinaselgelt. et N. Ufdu ^emokraatlikuii" HiiHtcemiH ci öhtaknrsnste! ja isnzpjöa päihe ralitse- rahvas vajd kommunlst-š^ dle parssT&aif;; kiisjimres par-i Ukusse partete kuuluv ellit-tei jsiitkona • ijõnsiis. et eest-; klikk. tsnnekä üksikasjs^sels ; Inimoi^sed on uu«jfi kunstitut^ pSlijäHfcnli Sesi?: talsarligi TÄJIÖ- J sioonis sariialaadfieit piiratud na-z& nsdš: Liidu pž^jsešsst • gn endises Stalini komititutsioo-šöaä põiiise&iiisi niirtötasi ve^ Nii mainitakse, ct ndna., trü- . ne mistid T^i^^R.^^rna dema- k i - ja koosolekute vabadust võib kraa"^-' EEnafe pöhisieaduseks kasutada ainult sotsialistliku süs- •r^ng seüe ümber imj^ndati tobu- teemi huvides, kusjuures need õi-inis prsp&^azidaöperaisiooQide .gused on lahutamatud k sMl snline aiüpaiste. millega ta-j käituriiisest oma kohustuste täitr ha:ä nSidata kogu maailmale, et: misel. Seega läheb ka praeguse Staiiid kanstiuitsioomle samane-; põhiseaduse alusel sunnitööle või vat inimkoiida ed^iviivat pšhi- vaimuliaig:Iasse iga nõukogude „Knubä nõuandja — ma oletanr' — ,.C. 1. Ä. agent ma oletan." Poola on ainuke N. Liidu sateflütrak Ida-Euroöpas, kel on organisess-itud ja oma prograsuai omav opositsioon, ütleb Brüsselis tõotav iKWla ajakirjanik Leopold Unger, kes on avaldaimd aröMi Poola olukorra kohta The Intenmöoaal HeraM T r i ta Unger, kes on Bnisselis ilmuva; Varssavis". Läänemaailma saabub kömmu-nibilikkudest riikidest sageli kummalisi teateid ja kahtlast informatsiooni, mida on raske uskuda. Näiteks toimus hiljuti AngoolaÄ suurem mässukatse praeguse Ipresident Äfostinfao Neto mariir- \ sistliku rezhümi vastu ning yaJIt- 4su5el õnnestus aijinit suurte jõu. pingutustega füžstõusu maha s«- ' ruda ja imlssu. likvidejerida. Laä-neriikide ajalefeed kinnita^aa ; veendunult et mässu mahasuru-miH; l olid valitmsvägedelir tuge- \ vateks toetajateks ÄngCMJlas tüiw^- ' vad kuuba sõjaväe uksusetL : 3Iaäsu põhjusena timakse | u i i a a ! I nm ajakirjaaditse^ toi- ! tavaid p^hJeodiisL Nii väi^^ j et presidfsnt Neto rezlmmi tafc^ (kukutada t«ma kontrolli alla kuiu-i luva Anf oois yafe^tami6e K a t e^ ^liikumise-prmsse' i^SÄkjK^O/Sffi;• thlJ, k€s olevat mmäs^^^Ar^^mi.-: kommxmfetliku Y^smmm rt^J^fj^ mist j a tlbedamst fcsK^stõ^^^d^^^ L i i d u s - Neto,:: ehkM • ^ t>©felHÄÄ!l; mai^sist ja kömmimsst, o i e rM ' aga. sellistele- plaanidele taieHkuit.. i v^tu- kuna tema eeanargiks J vat iuua tihedamaid sid^äead 1 laäGeiükidega. i Selles võib kahtiemata ; õigui I (^Ila, et Ängoola marksistilk pK> i sideait tahab luna ^:^vamaid jü ! kaugeleulatuvamaid suiitejö iä& I nerükidega, eestkätt tlienäriiki idega, kuna ta on väga hästi teaü lik, et sealt võib saada abi ja toe tust, mida Venemaalt võtta ei lalesti mõistmiato sealjnure!^ •VI ast, saaoš pai^airja par-ajalehe Le Soiri Ida-Euroopa ja j Põhjusi on tema arvates' mit- lameDdi esimehele ja üleinproko- •jdariääne--küsimuste kommenteer [meid. tjfe :on-.see, et •Poola m ai- rörile, kus. nõuti 1976. a. streikijale rjiaks, rõhutas oma artiklis; et [mikekommmiisüik m^^^ Püaajats ni- Poola krilš,' mis on kesmud möö-J sed jtilfevad streiidda- See on reüv. med on teada ja biilletäänis avai-dmmd aasta jnnni?: .2J3'as. kn: :oi-J mille v2sni: ^ aha. ka ^lankid;---.idatud.' ' Bülletääni mõju oa väga suur. te ainult ei mõtle ega ^ j n t a ^ ^ i i s s d oie üliesMrügis^ varem kodanik, kes oma §uüd julgeb opc^siisiooni vaimus, vaid kirju-olnud iLin£ seda ei looda ka tule-^.c^^^ mitmesugustele . mustes. . ; | milt sisemiÄsõit^stust. kuid vikns. " • - kuna seüised sõnavõtmi ei -öoiiste abisraiiiiskomiteed . ^ i - ' na .seliest/mis on 'šeöe;-tsgajär-j.väd-.julged"jä populaarsed isikud..'. ]oleku vajadusi.Programm,.-.mis-.ži-j Anonüümsed aga välde, et kuuba sõdurid öiis-sid kaasa Angoolas nende i u ^ s - munistide väyarookimiseks-pooldavad tihed^nat koosiÄi > Luduga. SelHae viide o n / ^ e i i k i L ^t ^^tuolus isesuguse loogilise mši iemisviisiga, kuna kuuba s^iinc viibivad Angoolas BrezhHevi eel väena ning teevad aiütöt sedi. mida neil KrKnIi?t ksstakst. duainete hiiida järsult tõstec. ei \ nagu näati 1956, 1970 ja 2976. ole põhiliselt majaD^aslik, taid po- Teiseks põhjuseks on.- et Poolas" i seda suurendab veelgi asjaolu,, et poliitiline. • ••: . ;• tööiisi ^oe^avad harltlas&ind ja ka-j . ta ; t e a ^^ Tuhanded mimWed Poolas mit-jaolu, ef.nende kolme, vahel võib] Poola. opositsiooniHikiimine- on-i y:^änp7ifkfrtj>ia.|ažr7?jq-radi>s; 'r\^rf^^ oCa :€riartamis:. mõningates Misi-';etieva3llik:. see nõuab Poolale ai-1 j ib ^naljudel: jubtsdH-acmlt öfc. tustega ning need oletuseid TC«iTa,ä täielikolt rauiJs vila ksž kö??^?:ia- 'Staliui põhiseadus on kehtinud ..sotsialistliku süs^u^ . ^ .... ^ , i nüüd veidi üle neljakümne aasta: Hmitavai kombel on Brezhnevi ^ 1 Anonüümsed annetajad saada-;saadab mitmesuguseid ettepane I ^ ^ ^^ ;Xli ^asütaü hiljuti. Varssavis 01^ vad raha tagakiusatute perekon-; kuid ja avaldusi, on umtud. üle. š nismi. vaädeldaksf sSinite. sšs?- i Poola- Neid enepanesuid: .ja • aval-^ r. :^^^^ a^rtil?• N.^Lläšs^ ?a tsste^'^ •korrapäraselt ilmuv :diisi onlevitat^id^käest kät^e p a i - ; ! ^ . . . . • oie kaugeltki nii hea kui seda Sta- rselt Brezhnevi seisukohti -.m 5. s^imatt^d ülesk:atse}e-k-rii^^^ kau-ljundatud, lehtedel Ja need ,on aval- } ^ IMneM^MNS^i N^ ^ ^ l Ä '. 7ü nantuž^nna .ežinaajat.] au-pooiakad saavad-teada komitee . elatud .Pariisis ilmnvas p^^M-ei- i-nrv^dr?^?. • ' • "^^^^^^rr^-. f.eenialdazn!i2e.: ksikr^iiisšakSi ••p^š^iSi-^^ •. büro>ost sHurefe? oHaässeks.- • P-šs- : partei bcfšs L^^-iitii B r s f e K T fb- ' :-kas eiHi3že-^pr^da2m;köCT:.;T^ rsün. pesv:ad eleiia- " B S I ^ ssgSTš-: mad. . • .b ..kaus-essa^e^iar: , . • r i - . J . • * • • •u- • T..r. • ^ - u i ^-...^.-^ \ a . r s i . a . ^ iiü'ima..partei valeoe, vastu. -ige Poolaga •peassiy^ema. koisls N. Ludu ajalehtedes nmg tajana ja abistajana. Mis puutub^-:. ^.1. . ^ - , 4 . ^ ^ ^ . 7.,^.- v I>,-;V«*?K« •'• u - v ' • • -•' ^ -.>V"^'u- • - ' ' r^- , - • sa^ad et^u dJ r. ah, va h, ul„k a Nei-d, kv:a ---r^u^gi^ si/ ruktu-u n-. •s •n• s d4e klar•ee •n.-. 'i.£. i-n^-j^. ia. 5.-v.ihaann- ZEp-i.niii ..a-.. Buiietaan teataS'hiljJu ti., et 2JX*0 aaks see pocia^ate^e iuusiL:5t..sii^ Un- ^^,2 koi-' . -..«^^-.^ nimekiri. Selle esiriene vandeid on uurinud ka N. Liidus ; takse häbenemarult;e: N. Liit OD ; •ry^/^^i^^^r^^;^,^^^ vübivad lääneriikide diplomaadid ; iõderaalne paljudest rah^Tistest ar^^-^i 0^ ia, ajakirjanikud, kes leiavad,, et • koosne^- riik, millega rahvad on " 1 • • • ' - . . . . ^r' UUS Uni eksisteenvad ainult üksikud pära-. e i igal N. Liiduga ühinenud vaba-grahvid. mis ei muuda siiski p5- i riigil on õigus vabalt N. Liidust' J^^^ŠUUT OR varem iaki?iaaiid" hüiselt konstitnisiooms. ..esitatud I lahku Hiüa. | ^ende ilmmnist. i riigi struktuuri • Jä>- kodanikele.^'; Need'põgusad pilgud .N. .Liidu'rcinieses iiLimbris oli ms.- kilkes- j cmistatud õiguste põhialuseid. uuele põhiseadusele..kinnitava^^^ r^^mr^-nlTi i et Krpmli IIUN; koTistv Uues tdd mõmnsaid väiksemaid muu-! poolakat.'nende.hulgas'7Ö0 Varssa-'Mosk^^le-paliitüsi ka^astrccfi žeix.. :ä-• . põ. h. .i sea•d^u .s es on e^u e n ä h -e.t^- K^r,e,m, ^li, ^u,u- ,s. ,k.o nstitut.s..i oo^ n. on " ^ i ^ - ir^ä^^s-t^i-'k-- Y^-n^ C^^^fJ!>-^-3^--J'^"^^^^L.k..^' ^^^r-'''- ^. ...^ .. •samalaadne :itahm K o n s t i t u t s i o o - • [ N. Liit on Kakanud möödunud aastal parandama 2m kilomeetri pikkust ja strateegiliselt tähtsat Valgemere kanalit, mis ühenäab Soome lahte Valge merega. . . ..^ , . niga ning see on mõeldud ainult i 1'nser ^ ^ ^ ^ J ^ ^ ^ ^ U 5 } i s m 2 ^ t vnra sSmz hei!- ttmm, .part« osas Ja^jabspotat,-: PõMIMt jääb V Uit en-: Joft^va am«aühaK-e^= !: eesmärkide def .meenmisel.; - - - -- ^ tembeldas oma .^riüilis', iiskiimatiiks ühe Briisselis Kanal, mis ehitati. sunnitööliste Lbil. kellest paljud tühaad^d feak-presidendi . kohale de abioresidendi koht. «.uüa; T-.t-r^. « - « r ^ w t - , % ^ - ^ . ž - L.,i emnowukT o'- ^g--u: president on tege-ii ki.- oTo^es tk.a ibti asineut ltn k. ünsi.m ..uusu s ^p,a h ; maSk enam lahkuda. Kuna; Ukult N. l i i d u president, siis ^ i b , . „ _ , , , ivõetakse abiks automaatika, oletada: et Breznnev votao selle rauws,',v , ^k. ,m^ se^O.-e.^su o n vaga vahYe u• ut? | auri js^ vo. tsiü• osa rabutüslest in:>5- p^^^^ ^^^takse kanalit möö- . a.u v—aa i.s e k. o^h, a pa~r ast Pv.x o ^d gomö- i i! PrB,rr^oe bzh,l eneemvi se•is^is.iIka.Thb.Wk Tik luma*s eesl t amLeib.oi-tm*s -ia -;•i a ü>un- nugde ra..ars^tnaT .\TLaa u^bn. ise.,* t, Poo-ias se:.SÄD ; poliitbüroost eemaldamist endale .-r »_ — r i. .. . / . l loendab presidendi al.i iga- ^^^S J ^ ^ ^ la-i^simus £Oga aeg p t o i t poi^- , .iseosadest põhjaosadesse. päevastre -ürl^e s^an. •ne~te^ >täri^tm\i sele.-! tab ^at^ nõukogude * _ . da ki\isütt, rauamaaki, õli, ehitusmaterjale muid kaupu N. Lü-kiunenti. mis kannab Kanal lühendab Iae\^ade teekonda Partei osa uiies pohlseadiises oni T > ^ _ X , ^ , . ^ r u - - ^ ^ « ~ \ v : ^ „ ^v^õrr^r^e^l des 19S6. .aXas^ta. põhiseaduse- !i Brezhnevi pohi^eadu^ mng peab' ^ ga märkimisväärselt esile tõste-tsd deklaratsiooniga, et nõukogude üMskoana valitsev ja juMiv ; sellega süvendama rahvamasside buigas Brezimevi prestüzhi. ''' •• K •!:' • inis esines tsheõlsnjsä .ia H-^dio SLi2ti:>o^oršestJi . . dirigeQdina zij^iiinakrünius vsiae • tsheiUst . Lääne eksperdid Mosb^as on m3 _pa^,.?^l-ati. onQ_^Dr^uv^3^ et kanal on ka N. Liidu msuku, partei veakme^ • ; .^^astlkule tähtis veetee Mur-, ^ unger leiaD.^^ ^ cbarta 77-1. Leningradi dokki- Bermmvinnunl -ja i^mesma. ki: ja- vahel • Samade allikate ;järgi mm ? ^ _ G € m a ^si^^iul^ase^^^^^ praegu kasutada et ta Tsäpümcsiorakkia invasioo- i^ u n i s t i i ^ kords' 3.5OO tonnised laevad.,- Nüüd Iviimsiku - smiriiriaks ^i^attiss o l i ni .jHm: avsükiulä öiuies: Sae- on i ^öaõia^ ja krjri rjn on aga kavatsus süvendada käna-agu.. l e i -i iSSiiš. pat:uks.-.C)li jooner^av . mõj-j, olukord' prše^j' iniisngüne, 61 seaVvõib k a p l a n - : Jj:4jnii;trivõ^^ suuremad vatas - mis toit3 ^ema an-a:es :e- -oevad saaksid seda kasutada. So.;izlienitsÕ3iie, k:.ii;'.ikirj2nü •juba T)xu äSl •'• ^ ^ . i . " c a terves ida-EurooiBs. oa i IfeiSiav . Sostr^pDvitSci. Ta . .on NõQsagade valfusnse pxt-lt .sunni-, r^d. eSazna maaDa-ce. .kuigi ta po» ie.äraniipoa;a ega'lDr - ^ ^ ^ pa- •-ralaseks. 2\õt2kc>giide pass .on ts-ia- ta lE:iiliannast :.abfe\asa£ ÜDgeri ' arvates ,pÜ5siföbiirüii3 Selje t»5tcu - p a n d i Hostroooritsh ! pDüu aiüa j a visairi Boslr^oi t ^ t r n t ^ • . .. ^ I välja. T a E j n i e e i t.ontinTiõnin:55t.a-'' > ^ ixtütika' lõioks i i j da - r i raaõiož .ega - - u k i s . - l e d a pp-., B - ^ h T n ^ on Diiia Brakns, ie oi-nas, ta i^r:aQ ^reznnevi^e.i p..:^,^, ast.. .;Mv;-isik jaavaa vastaznata-' - j. • aijEs.- ^ ^ r j p ^ r i t s i l on .ikortend New . korgis. Pariisis ja La^Bannes, aga. • H:s>ras, kus ^ta .eSas ikõrvmi ei asu enam Balkanil, ^ee on. -3,i^eks kasutatakse ms. Soomest .' ' • 'triÜtud. jõgedel kasutatavaid jäälõhkujaid. • Valgemere kanalil on võibolla nt-Dli- .eflkõige just strateegiline tähtsus, r^jda-:, X A T O andmetel on Murmanski ja -^^j2:e Koola poolsaarele psiguta- Maaväge on Murmanskis kaks diviisi j a merejalaväe mehi enne Soomele kuulunud Põhja-Jäämere kaldal asuvas Petsamos ŽöOO. Soome püri taha on Leningrad: puustused betoonsetega. sõjaväe piirkonnas koondatud ka-heksa diviisi ehk S5'00ö meest; 1700 tanki ja 200 taktikalist lennukit (kaasa arvatud rünnäkhelikopte-rid). Võrdluseks võiks nimetada, et Balti sõjaväeringkonnas, mille keskusteks on Riia ja Kaliningrad-on kümme di\disi, 92.000 meest, 2000 tanki ja 300 taktikalist lennul t (ning rünnakhelikopterit) ning peale selle 60 suun sõjalaeva; 76 aüveelaeva (millest üihelgi pole strateegüisi rehi), neli merejala-väerügementi, 85 dessantlaeva ja 150 mereväe lennukit. NATO hinnangul N. Lüt on võimeline: — transporteerima 1—3 õhudes-santdiviisi ühe ööpäeva jooksul kuhu tahfö vastava sõjaväeringkonna sees, — tooma kahe ööpäeva jooksulla-hingusse 12—14 diviisi Soome ja Kavatsus on kanalit hoida tulevikus ka talvei lahti- Selleks otsida Aastast 1974 elab.H.cstropDvitsn saab seila. c>elõs. niis ta tani:;. Se-—:d eO suuremat sõjalaeva, 180 all- - -^al.. Ta ütJeb ikdbestõZiiilt: . n i 0^ ta^kö^^ ^veelaeva. millest 44 on varustatud- .Id^zisisanjene . mirjsika juurest • .tisa ja õirigentna.'3ostrop:r.-i-<. • ^^^d^^iisie relvadega, üks mere-;— tugevdama oma Kesk-Euroopa 'mult; kõrvaldamise motiivid: oii . tanaj^ä-rta p s - vlüvie rügement, 24 ždessanrlaeva rinnet 35 diviisiga' kümne - päeva-varjatud KremH paksude vaji araa.ia .13 ..ssuirema^^etiiai^rrssMi.. ^endale ^pre^desdi..-kolsa ka; f?n^'-: ; PodirörDõid '. p^lntbtroDsr • .VSLJÄ :' .; viskamata, knjd ' nlhta^-asti' vrŠü ; kihel meše o k i s e d ' ; . biikhf^u, : I arenenud' Juba -nä^ ka::igele. et Pc»d- •.• i gomõid :ei^l olnud ^enani: võiiiis^. ••• |sääsi3. .ning; ta iibt5^4;'bdi-a: Üle pama.- j. On buvita-v,-eJ-igs diktaaiürl.ka^^ -| dumise /Järele tuleb N . l ^ d a s väs-. ^ muie grupp.. meM.-kes .pš^lastarad. ..isikukuitusr' niuir hakkavad TJU-re õbinaga näilises-üksnse^e^^is koostõo-s- v^tsemiu §Kia-.i&;!ii;e.' Stalini S2mta,prde feä Hrasht^- hovikõrrallükusv^arjuaa Nikc^läž Bulgamn, kelle ksval M k i m a^a peagi kõrvale nižBõoverdLä^. Hrushtshovi kõrr.aIdaE!iE§5? p.reJe moodustas Brezžmev 4 ^ 1 ^ * ^ ke-hu peale tema endž kuiilti^d' praegune peaminister Ale^c^i Kossõgin ja pöliitbut^iw välja heidetud Nikolai F6d^n5!Oi Kuid võimule §3^e§ ou B m t e ^ vi ambi^oonid pidevalt nud Hing Bredmev ori Ä|^?tse diktaator, kes ei ^ i H eiidÄ M i r a ^ teisi nimesid. Kima Podgx)möi k e n ^ a ö julmalt ilma vabandavaid ja* tiž gupäastvatd motiive mainintata. siis võib oletadavet Breitinevi ja Podgomõi I vabel valitsesid juba ammu lahkhelid. Mõned krenüi> loogid väidavad, et Podgomõi ei pooldanud Brezhnevi detente po-lütikat, mis thendrükide uue pr^- sidendi ametisse tuleku järele on hakanud mõranema, kuid mida» Brezhnev katsub jätkata, 1 oot es ühendriikide tehnoloogiale krediitidele, mis minevlkiis N. Lii- Leningrädi sõjaväeringkonna põhjaosadesse, nendest ;:^~4 divüsi Põhja-Norra vastu, — ületama Läänemere vähemalt, kaheksa dirlisiga, nelja nierejala- j mitmel puhlü hädast välja on väe diviisiga (millest kaks Ida- j aidanud. See välde timdub põh- Saksamaa oma) ning ühe (Poola) j. jendatuna, kuid on süski ainult dessantdlrüsiga j a oletus. Tegelikud Podgomõi võl- -a S~j merevae-leimiiäit. jooksul. E P L / E R taha. Nr. 43 l i . ja • R. Va Aastad vindaste onpänuc möödunuil nü otsustas fconis utied suvj §ept 19771 s^radelej piMc nadi fil, võimj vate virul Asja imene A. Hali£ lüxgfeoois,! Prean pr-d M. tlaja ja li| jand. fees seek(| bsä võt pr-d K. 'I ning hr. Edaspij jjäevade ajalcte Balti, toiinus' Wisc. Wl Uurimist AABS fcers Nöl kool) Järgnes tumusrte silt ja „J " Borje-Vä Teises I aegse Ic ta Keler keeles jt Vastui datud' •nildasfte oli v^lji keelsöt matukögl leedu ui \?itasad ja: Wis( gude dil BaJti lj tas omal lis:keels€ Ivasfe Jj Lehöste leedu l i fcend üh| autoriksl Konyel esjtaä tualizedl Exemplj ver: „(Mdr( IvasikÜtJ Nõufc. ja „Intj giiage W. NdH Neljf leedu jj Kõigi^ : paneel eiesüi ja Dise Teeme nii
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 9, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-06-09 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770609 |
Description
Title | 1977-06-09-02 |
OCR text | L&.2 VABA E ^ T L Ä ^ neliapae?al. 9. jiausä 1977 ~ 15iuisday, Jime^im VABADE EESTLASTE HMLEKANMÄ V Ä L J A A N D J A : O/Ü Vaba Efötlasej 1S5 Tecumsetn St Toroniös. P E A T O I M E T Ä J A I Karl ÄTTo TODIETAJA: Hasnes Oja POSTIAADRESS: EO. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ost. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 3S4-7o21, taüüis (tellimised, kimlutuse^ ekspeditsioon) SS^7673- TELLBnSHEetAD Kanadas: aastas $2S.~, pjolassrss t i 4 , ^ ja Teerandaastas $8.—, k i r i k u g a a ^ ^ ; , poolaastas ja v^aEdaastžss $12.§ö TELLEkOSHINNAD v ä l j a g i Kanadat: aastas poj^as-tas 115^ ja TeeraDdaasms fö.^}- E r ^ s ^ a ÜSÄ-s: sastss . | D L — ; pcxilaastas S^—^esrasdaastas'$11^^ L E N N L T P O S I T G A üleme-e-maad^: as^^ ;$30-5ö ja veer2sdažS4Ss,.$15.5D Aadressi mimdatns Sõ e, — ükslšimsibri Mad SS e. FREE IST01^1 Ä Fiibüsh^ bj'Free_ Estaoias PcbliäbST. Ltd., 155. T^csäLse^ St., Paljud meie' hslgssi mäletarsS millise iatessn^-snsegra sam-nitl eesüased vsaelaste esimf^e oknp^oõni &jai õppima ŠtsISni koKstitutlsot?iü. ISSbV a&stal kel&- testalsd "o5Mssa:di2St tuli üpsids jöEd ning-tema poilit.Hiije uBUieml Ja kelp r S g i j a avalikkude orjjarii' satsioonide s&dä on N. U l u kömsmmstük partel SeUej^a ksn-sitatakse sinaselgelt. et N. Ufdu ^emokraatlikuii" HiiHtcemiH ci öhtaknrsnste! ja isnzpjöa päihe ralitse- rahvas vajd kommunlst-š^ dle parssT&aif;; kiisjimres par-i Ukusse partete kuuluv ellit-tei jsiitkona • ijõnsiis. et eest-; klikk. tsnnekä üksikasjs^sels ; Inimoi^sed on uu«jfi kunstitut^ pSlijäHfcnli Sesi?: talsarligi TÄJIÖ- J sioonis sariialaadfieit piiratud na-z& nsdš: Liidu pž^jsešsst • gn endises Stalini komititutsioo-šöaä põiiise&iiisi niirtötasi ve^ Nii mainitakse, ct ndna., trü- . ne mistid T^i^^R.^^rna dema- k i - ja koosolekute vabadust võib kraa"^-' EEnafe pöhisieaduseks kasutada ainult sotsialistliku süs- •r^ng seüe ümber imj^ndati tobu- teemi huvides, kusjuures need õi-inis prsp&^azidaöperaisiooQide .gused on lahutamatud k sMl snline aiüpaiste. millega ta-j käituriiisest oma kohustuste täitr ha:ä nSidata kogu maailmale, et: misel. Seega läheb ka praeguse Staiiid kanstiuitsioomle samane-; põhiseaduse alusel sunnitööle või vat inimkoiida ed^iviivat pšhi- vaimuliaig:Iasse iga nõukogude „Knubä nõuandja — ma oletanr' — ,.C. 1. Ä. agent ma oletan." Poola on ainuke N. Liidu sateflütrak Ida-Euroöpas, kel on organisess-itud ja oma prograsuai omav opositsioon, ütleb Brüsselis tõotav iKWla ajakirjanik Leopold Unger, kes on avaldaimd aröMi Poola olukorra kohta The Intenmöoaal HeraM T r i ta Unger, kes on Bnisselis ilmuva; Varssavis". Läänemaailma saabub kömmu-nibilikkudest riikidest sageli kummalisi teateid ja kahtlast informatsiooni, mida on raske uskuda. Näiteks toimus hiljuti AngoolaÄ suurem mässukatse praeguse Ipresident Äfostinfao Neto mariir- \ sistliku rezhümi vastu ning yaJIt- 4su5el õnnestus aijinit suurte jõu. pingutustega füžstõusu maha s«- ' ruda ja imlssu. likvidejerida. Laä-neriikide ajalefeed kinnita^aa ; veendunult et mässu mahasuru-miH; l olid valitmsvägedelir tuge- \ vateks toetajateks ÄngCMJlas tüiw^- ' vad kuuba sõjaväe uksusetL : 3Iaäsu põhjusena timakse | u i i a a ! I nm ajakirjaaditse^ toi- ! tavaid p^hJeodiisL Nii väi^^ j et presidfsnt Neto rezlmmi tafc^ (kukutada t«ma kontrolli alla kuiu-i luva Anf oois yafe^tami6e K a t e^ ^liikumise-prmsse' i^SÄkjK^O/Sffi;• thlJ, k€s olevat mmäs^^^Ar^^mi.-: kommxmfetliku Y^smmm rt^J^fj^ mist j a tlbedamst fcsK^stõ^^^d^^^ L i i d u s - Neto,:: ehkM • ^ t>©felHÄÄ!l; mai^sist ja kömmimsst, o i e rM ' aga. sellistele- plaanidele taieHkuit.. i v^tu- kuna tema eeanargiks J vat iuua tihedamaid sid^äead 1 laäGeiükidega. i Selles võib kahtiemata ; õigui I (^Ila, et Ängoola marksistilk pK> i sideait tahab luna ^:^vamaid jü ! kaugeleulatuvamaid suiitejö iä& I nerükidega, eestkätt tlienäriiki idega, kuna ta on väga hästi teaü lik, et sealt võib saada abi ja toe tust, mida Venemaalt võtta ei lalesti mõistmiato sealjnure!^ •VI ast, saaoš pai^airja par-ajalehe Le Soiri Ida-Euroopa ja j Põhjusi on tema arvates' mit- lameDdi esimehele ja üleinproko- •jdariääne--küsimuste kommenteer [meid. tjfe :on-.see, et •Poola m ai- rörile, kus. nõuti 1976. a. streikijale rjiaks, rõhutas oma artiklis; et [mikekommmiisüik m^^^ Püaajats ni- Poola krilš,' mis on kesmud möö-J sed jtilfevad streiidda- See on reüv. med on teada ja biilletäänis avai-dmmd aasta jnnni?: .2J3'as. kn: :oi-J mille v2sni: ^ aha. ka ^lankid;---.idatud.' ' Bülletääni mõju oa väga suur. te ainult ei mõtle ega ^ j n t a ^ ^ i i s s d oie üliesMrügis^ varem kodanik, kes oma §uüd julgeb opc^siisiooni vaimus, vaid kirju-olnud iLin£ seda ei looda ka tule-^.c^^^ mitmesugustele . mustes. . ; | milt sisemiÄsõit^stust. kuid vikns. " • - kuna seüised sõnavõtmi ei -öoiiste abisraiiiiskomiteed . ^ i - ' na .seliest/mis on 'šeöe;-tsgajär-j.väd-.julged"jä populaarsed isikud..'. ]oleku vajadusi.Programm,.-.mis-.ži-j Anonüümsed aga välde, et kuuba sõdurid öiis-sid kaasa Angoolas nende i u ^ s - munistide väyarookimiseks-pooldavad tihed^nat koosiÄi > Luduga. SelHae viide o n / ^ e i i k i L ^t ^^tuolus isesuguse loogilise mši iemisviisiga, kuna kuuba s^iinc viibivad Angoolas BrezhHevi eel väena ning teevad aiütöt sedi. mida neil KrKnIi?t ksstakst. duainete hiiida järsult tõstec. ei \ nagu näati 1956, 1970 ja 2976. ole põhiliselt majaD^aslik, taid po- Teiseks põhjuseks on.- et Poolas" i seda suurendab veelgi asjaolu,, et poliitiline. • ••: . ;• tööiisi ^oe^avad harltlas&ind ja ka-j . ta ; t e a ^^ Tuhanded mimWed Poolas mit-jaolu, ef.nende kolme, vahel võib] Poola. opositsiooniHikiimine- on-i y:^änp7ifkfrtj>ia.|ažr7?jq-radi>s; 'r\^rf^^ oCa :€riartamis:. mõningates Misi-';etieva3llik:. see nõuab Poolale ai-1 j ib ^naljudel: jubtsdH-acmlt öfc. tustega ning need oletuseid TC«iTa,ä täielikolt rauiJs vila ksž kö??^?:ia- 'Staliui põhiseadus on kehtinud ..sotsialistliku süs^u^ . ^ .... ^ , i nüüd veidi üle neljakümne aasta: Hmitavai kombel on Brezhnevi ^ 1 Anonüümsed annetajad saada-;saadab mitmesuguseid ettepane I ^ ^ ^^ ;Xli ^asütaü hiljuti. Varssavis 01^ vad raha tagakiusatute perekon-; kuid ja avaldusi, on umtud. üle. š nismi. vaädeldaksf sSinite. sšs?- i Poola- Neid enepanesuid: .ja • aval-^ r. :^^^^ a^rtil?• N.^Lläšs^ ?a tsste^'^ •korrapäraselt ilmuv :diisi onlevitat^id^käest kät^e p a i - ; ! ^ . . . . • oie kaugeltki nii hea kui seda Sta- rselt Brezhnevi seisukohti -.m 5. s^imatt^d ülesk:atse}e-k-rii^^^ kau-ljundatud, lehtedel Ja need ,on aval- } ^ IMneM^MNS^i N^ ^ ^ l Ä '. 7ü nantuž^nna .ežinaajat.] au-pooiakad saavad-teada komitee . elatud .Pariisis ilmnvas p^^M-ei- i-nrv^dr?^?. • ' • "^^^^^^rr^-. f.eenialdazn!i2e.: ksikr^iiisšakSi ••p^š^iSi-^^ •. büro>ost sHurefe? oHaässeks.- • P-šs- : partei bcfšs L^^-iitii B r s f e K T fb- ' :-kas eiHi3že-^pr^da2m;köCT:.;T^ rsün. pesv:ad eleiia- " B S I ^ ssgSTš-: mad. . • .b ..kaus-essa^e^iar: , . • r i - . J . • * • • •u- • T..r. • ^ - u i ^-...^.-^ \ a . r s i . a . ^ iiü'ima..partei valeoe, vastu. -ige Poolaga •peassiy^ema. koisls N. Ludu ajalehtedes nmg tajana ja abistajana. Mis puutub^-:. ^.1. . ^ - , 4 . ^ ^ ^ . 7.,^.- v I>,-;V«*?K« •'• u - v ' • • -•' ^ -.>V"^'u- • - ' ' r^- , - • sa^ad et^u dJ r. ah, va h, ul„k a Nei-d, kv:a ---r^u^gi^ si/ ruktu-u n-. •s •n• s d4e klar•ee •n.-. 'i.£. i-n^-j^. ia. 5.-v.ihaann- ZEp-i.niii ..a-.. Buiietaan teataS'hiljJu ti., et 2JX*0 aaks see pocia^ate^e iuusiL:5t..sii^ Un- ^^,2 koi-' . -..«^^-.^ nimekiri. Selle esiriene vandeid on uurinud ka N. Liidus ; takse häbenemarult;e: N. Liit OD ; •ry^/^^i^^^r^^;^,^^^ vübivad lääneriikide diplomaadid ; iõderaalne paljudest rah^Tistest ar^^-^i 0^ ia, ajakirjanikud, kes leiavad,, et • koosne^- riik, millega rahvad on " 1 • • • ' - . . . . ^r' UUS Uni eksisteenvad ainult üksikud pära-. e i igal N. Liiduga ühinenud vaba-grahvid. mis ei muuda siiski p5- i riigil on õigus vabalt N. Liidust' J^^^ŠUUT OR varem iaki?iaaiid" hüiselt konstitnisiooms. ..esitatud I lahku Hiüa. | ^ende ilmmnist. i riigi struktuuri • Jä>- kodanikele.^'; Need'põgusad pilgud .N. .Liidu'rcinieses iiLimbris oli ms.- kilkes- j cmistatud õiguste põhialuseid. uuele põhiseadusele..kinnitava^^^ r^^mr^-nlTi i et Krpmli IIUN; koTistv Uues tdd mõmnsaid väiksemaid muu-! poolakat.'nende.hulgas'7Ö0 Varssa-'Mosk^^le-paliitüsi ka^astrccfi žeix.. :ä-• . põ. h. .i sea•d^u .s es on e^u e n ä h -e.t^- K^r,e,m, ^li, ^u,u- ,s. ,k.o nstitut.s..i oo^ n. on " ^ i ^ - ir^ä^^s-t^i-'k-- Y^-n^ C^^^fJ!>-^-3^--J'^"^^^^L.k..^' ^^^r-'''- ^. ...^ .. •samalaadne :itahm K o n s t i t u t s i o o - • [ N. Liit on Kakanud möödunud aastal parandama 2m kilomeetri pikkust ja strateegiliselt tähtsat Valgemere kanalit, mis ühenäab Soome lahte Valge merega. . . ..^ , . niga ning see on mõeldud ainult i 1'nser ^ ^ ^ ^ J ^ ^ ^ ^ U 5 } i s m 2 ^ t vnra sSmz hei!- ttmm, .part« osas Ja^jabspotat,-: PõMIMt jääb V Uit en-: Joft^va am«aühaK-e^= !: eesmärkide def .meenmisel.; - - - -- ^ tembeldas oma .^riüilis', iiskiimatiiks ühe Briisselis Kanal, mis ehitati. sunnitööliste Lbil. kellest paljud tühaad^d feak-presidendi . kohale de abioresidendi koht. «.uüa; T-.t-r^. « - « r ^ w t - , % ^ - ^ . ž - L.,i emnowukT o'- ^g--u: president on tege-ii ki.- oTo^es tk.a ibti asineut ltn k. ünsi.m ..uusu s ^p,a h ; maSk enam lahkuda. Kuna; Ukult N. l i i d u president, siis ^ i b , . „ _ , , , ivõetakse abiks automaatika, oletada: et Breznnev votao selle rauws,',v , ^k. ,m^ se^O.-e.^su o n vaga vahYe u• ut? | auri js^ vo. tsiü• osa rabutüslest in:>5- p^^^^ ^^^takse kanalit möö- . a.u v—aa i.s e k. o^h, a pa~r ast Pv.x o ^d gomö- i i! PrB,rr^oe bzh,l eneemvi se•is^is.iIka.Thb.Wk Tik luma*s eesl t amLeib.oi-tm*s -ia -;•i a ü>un- nugde ra..ars^tnaT .\TLaa u^bn. ise.,* t, Poo-ias se:.SÄD ; poliitbüroost eemaldamist endale .-r »_ — r i. .. . / . l loendab presidendi al.i iga- ^^^S J ^ ^ ^ la-i^simus £Oga aeg p t o i t poi^- , .iseosadest põhjaosadesse. päevastre -ürl^e s^an. •ne~te^ >täri^tm\i sele.-! tab ^at^ nõukogude * _ . da ki\isütt, rauamaaki, õli, ehitusmaterjale muid kaupu N. Lü-kiunenti. mis kannab Kanal lühendab Iae\^ade teekonda Partei osa uiies pohlseadiises oni T > ^ _ X , ^ , . ^ r u - - ^ ^ « ~ \ v : ^ „ ^v^õrr^r^e^l des 19S6. .aXas^ta. põhiseaduse- !i Brezhnevi pohi^eadu^ mng peab' ^ ga märkimisväärselt esile tõste-tsd deklaratsiooniga, et nõukogude üMskoana valitsev ja juMiv ; sellega süvendama rahvamasside buigas Brezimevi prestüzhi. ''' •• K •!:' • inis esines tsheõlsnjsä .ia H-^dio SLi2ti:>o^oršestJi . . dirigeQdina zij^iiinakrünius vsiae • tsheiUst . Lääne eksperdid Mosb^as on m3 _pa^,.?^l-ati. onQ_^Dr^uv^3^ et kanal on ka N. Liidu msuku, partei veakme^ • ; .^^astlkule tähtis veetee Mur-, ^ unger leiaD.^^ ^ cbarta 77-1. Leningradi dokki- Bermmvinnunl -ja i^mesma. ki: ja- vahel • Samade allikate ;järgi mm ? ^ _ G € m a ^si^^iul^ase^^^^^ praegu kasutada et ta Tsäpümcsiorakkia invasioo- i^ u n i s t i i ^ kords' 3.5OO tonnised laevad.,- Nüüd Iviimsiku - smiriiriaks ^i^attiss o l i ni .jHm: avsükiulä öiuies: Sae- on i ^öaõia^ ja krjri rjn on aga kavatsus süvendada käna-agu.. l e i -i iSSiiš. pat:uks.-.C)li jooner^av . mõj-j, olukord' prše^j' iniisngüne, 61 seaVvõib k a p l a n - : Jj:4jnii;trivõ^^ suuremad vatas - mis toit3 ^ema an-a:es :e- -oevad saaksid seda kasutada. So.;izlienitsÕ3iie, k:.ii;'.ikirj2nü •juba T)xu äSl •'• ^ ^ . i . " c a terves ida-EurooiBs. oa i IfeiSiav . Sostr^pDvitSci. Ta . .on NõQsagade valfusnse pxt-lt .sunni-, r^d. eSazna maaDa-ce. .kuigi ta po» ie.äraniipoa;a ega'lDr - ^ ^ ^ pa- •-ralaseks. 2\õt2kc>giide pass .on ts-ia- ta lE:iiliannast :.abfe\asa£ ÜDgeri ' arvates ,pÜ5siföbiirüii3 Selje t»5tcu - p a n d i Hostroooritsh ! pDüu aiüa j a visairi Boslr^oi t ^ t r n t ^ • . .. ^ I välja. T a E j n i e e i t.ontinTiõnin:55t.a-'' > ^ ixtütika' lõioks i i j da - r i raaõiož .ega - - u k i s . - l e d a pp-., B - ^ h T n ^ on Diiia Brakns, ie oi-nas, ta i^r:aQ ^reznnevi^e.i p..:^,^, ast.. .;Mv;-isik jaavaa vastaznata-' - j. • aijEs.- ^ ^ r j p ^ r i t s i l on .ikortend New . korgis. Pariisis ja La^Bannes, aga. • H:s>ras, kus ^ta .eSas ikõrvmi ei asu enam Balkanil, ^ee on. -3,i^eks kasutatakse ms. Soomest .' ' • 'triÜtud. jõgedel kasutatavaid jäälõhkujaid. • Valgemere kanalil on võibolla nt-Dli- .eflkõige just strateegiline tähtsus, r^jda-:, X A T O andmetel on Murmanski ja -^^j2:e Koola poolsaarele psiguta- Maaväge on Murmanskis kaks diviisi j a merejalaväe mehi enne Soomele kuulunud Põhja-Jäämere kaldal asuvas Petsamos ŽöOO. Soome püri taha on Leningrad: puustused betoonsetega. sõjaväe piirkonnas koondatud ka-heksa diviisi ehk S5'00ö meest; 1700 tanki ja 200 taktikalist lennukit (kaasa arvatud rünnäkhelikopte-rid). Võrdluseks võiks nimetada, et Balti sõjaväeringkonnas, mille keskusteks on Riia ja Kaliningrad-on kümme di\disi, 92.000 meest, 2000 tanki ja 300 taktikalist lennul t (ning rünnakhelikopterit) ning peale selle 60 suun sõjalaeva; 76 aüveelaeva (millest üihelgi pole strateegüisi rehi), neli merejala-väerügementi, 85 dessantlaeva ja 150 mereväe lennukit. NATO hinnangul N. Lüt on võimeline: — transporteerima 1—3 õhudes-santdiviisi ühe ööpäeva jooksul kuhu tahfö vastava sõjaväeringkonna sees, — tooma kahe ööpäeva jooksulla-hingusse 12—14 diviisi Soome ja Kavatsus on kanalit hoida tulevikus ka talvei lahti- Selleks otsida Aastast 1974 elab.H.cstropDvitsn saab seila. c>elõs. niis ta tani:;. Se-—:d eO suuremat sõjalaeva, 180 all- - -^al.. Ta ütJeb ikdbestõZiiilt: . n i 0^ ta^kö^^ ^veelaeva. millest 44 on varustatud- .Id^zisisanjene . mirjsika juurest • .tisa ja õirigentna.'3ostrop:r.-i-<. • ^^^d^^iisie relvadega, üks mere-;— tugevdama oma Kesk-Euroopa 'mult; kõrvaldamise motiivid: oii . tanaj^ä-rta p s - vlüvie rügement, 24 ždessanrlaeva rinnet 35 diviisiga' kümne - päeva-varjatud KremH paksude vaji araa.ia .13 ..ssuirema^^etiiai^rrssMi.. ^endale ^pre^desdi..-kolsa ka; f?n^'-: ; PodirörDõid '. p^lntbtroDsr • .VSLJÄ :' .; viskamata, knjd ' nlhta^-asti' vrŠü ; kihel meše o k i s e d ' ; . biikhf^u, : I arenenud' Juba -nä^ ka::igele. et Pc»d- •.• i gomõid :ei^l olnud ^enani: võiiiis^. ••• |sääsi3. .ning; ta iibt5^4;'bdi-a: Üle pama.- j. On buvita-v,-eJ-igs diktaaiürl.ka^^ -| dumise /Järele tuleb N . l ^ d a s väs-. ^ muie grupp.. meM.-kes .pš^lastarad. ..isikukuitusr' niuir hakkavad TJU-re õbinaga näilises-üksnse^e^^is koostõo-s- v^tsemiu §Kia-.i&;!ii;e.' Stalini S2mta,prde feä Hrasht^- hovikõrrallükusv^arjuaa Nikc^läž Bulgamn, kelle ksval M k i m a^a peagi kõrvale nižBõoverdLä^. Hrushtshovi kõrr.aIdaE!iE§5? p.reJe moodustas Brezžmev 4 ^ 1 ^ * ^ ke-hu peale tema endž kuiilti^d' praegune peaminister Ale^c^i Kossõgin ja pöliitbut^iw välja heidetud Nikolai F6d^n5!Oi Kuid võimule §3^e§ ou B m t e ^ vi ambi^oonid pidevalt nud Hing Bredmev ori Ä|^?tse diktaator, kes ei ^ i H eiidÄ M i r a ^ teisi nimesid. Kima Podgx)möi k e n ^ a ö julmalt ilma vabandavaid ja* tiž gupäastvatd motiive mainintata. siis võib oletadavet Breitinevi ja Podgomõi I vabel valitsesid juba ammu lahkhelid. Mõned krenüi> loogid väidavad, et Podgomõi ei pooldanud Brezhnevi detente po-lütikat, mis thendrükide uue pr^- sidendi ametisse tuleku järele on hakanud mõranema, kuid mida» Brezhnev katsub jätkata, 1 oot es ühendriikide tehnoloogiale krediitidele, mis minevlkiis N. Lii- Leningrädi sõjaväeringkonna põhjaosadesse, nendest ;:^~4 divüsi Põhja-Norra vastu, — ületama Läänemere vähemalt, kaheksa dirlisiga, nelja nierejala- j mitmel puhlü hädast välja on väe diviisiga (millest kaks Ida- j aidanud. See välde timdub põh- Saksamaa oma) ning ühe (Poola) j. jendatuna, kuid on süski ainult dessantdlrüsiga j a oletus. Tegelikud Podgomõi võl- -a S~j merevae-leimiiäit. jooksul. E P L / E R taha. Nr. 43 l i . ja • R. Va Aastad vindaste onpänuc möödunuil nü otsustas fconis utied suvj §ept 19771 s^radelej piMc nadi fil, võimj vate virul Asja imene A. Hali£ lüxgfeoois,! Prean pr-d M. tlaja ja li| jand. fees seek(| bsä võt pr-d K. 'I ning hr. Edaspij jjäevade ajalcte Balti, toiinus' Wisc. Wl Uurimist AABS fcers Nöl kool) Järgnes tumusrte silt ja „J " Borje-Vä Teises I aegse Ic ta Keler keeles jt Vastui datud' •nildasfte oli v^lji keelsöt matukögl leedu ui \?itasad ja: Wis( gude dil BaJti lj tas omal lis:keels€ Ivasfe Jj Lehöste leedu l i fcend üh| autoriksl Konyel esjtaä tualizedl Exemplj ver: „(Mdr( IvasikÜtJ Nõufc. ja „Intj giiage W. NdH Neljf leedu jj Kõigi^ : paneel eiesüi ja Dise Teeme nii |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-06-09-02