Vaba eestlane , June 9, 1977

              ¥ÄBÄ EESTLANE: oefijapäöVQl, 9. j^^j^ii isrf^"^^^^^y» -^^^^ Nr. 43 Nr. 43
Florida on omapärasemaid USA ošariike.Talv€^l paisub sEiiirelks ja
võimsaks/nagu saore^lilmiaks, suve talles vajub ühsi väiksemais
magu lakkaks elamast. Aasta jooksul külastab keskmiselt Floridat
25-^ müjonit mimest. Möödunud külm talv 4õi k erakordselt
roSikesti eestlasi tänavu siia. Nii mõmigi saime imimcEe arvab, et
tema maja või korter on liiga käidavas kohas, kima kiilaUste ja kü­lastajate
vastavõtt on talvekuudel igapäevane asi. Kuid see tehakse
suvtal tasa, kui süt minnakse põhjapoole «talvitama". Kevadel val^
dab siin inimesi mingi rahuta vaim, minna kuhugi, käia kusagil,
See valdab ka sünseai eestlasi
Esimestena sõitsid kahekuisele sikamehel Thomas Hinnol, kes on
reisile siinne seltsfconiiategelane
Ida Maldur ja Valter Kuusik. Nen­de
reis läheb üle Toronto Vancou-veri
Eesti Päevadele. Neüe järgne­vad
Varicouveri Oskar ja Meeta
Lembitud. Harald ja Eraa Lunin-güd
alustavad oma reisi põhjapoo­le
juuni kesskel. Sõidu Euroopasse
teevad Hugo ja Irene Jansenid.
Mehhikost saabusid äsja tagasi Ve-leida
ja Edgar Totsased.
Möödunud talvisest seltskond­likust
tegevusest võib märkida
-Fort. Lauderdale Eesti Vabarii-.
gi aastapäeva.
See ei Jäänud maha meie suurtest
eestlaste keskustest kavaliselt,
korralduselt ^ a ka rahvaarvult.
Nagu kuuleme sünsetelt seltskon-nategelastelt,
on tulevaks talveks
dte nähtud suurem ja laiaulatusli­kum
programm, mis suudaks pak­kuda
suvitajaile ja siin elavaile
eestlastele rihkem vaheldust. Ka­vatsetakse
tagasi tuua noored m^ie
ühiskonda, kes praegu on sulanud
ameerika lihiskonda. Samuti.otsi­takse
võimalusi koostööks Kesk-
Lääne-Florida ©estiastega.
Palju tööd on olnud noorel muu- ^
Usfctrkud N. Liidus
pidanud oma koolitöö kõrval esine­ma
kohaliku orkestriga kaheksal
koritserdü. Peale selle on Thomas
leidnud aega esinemisteks eesti
oma ürituste], esinedes solistina.
Kuid on olnud ka kaotusi. Florida
eestlaste ridadest varisesid mana­lasse
kaks tublit eesti meest. Esi­mesena
ikustus Haadu Kari, kes
oli Eesti Vabärügi politseiperes
hästi tuntud. Pika ja raske haiguse
tõttu oli ta sunnitud siinsest selts­kondlikust
tööst tagasi tõmbuma.
Mõned nädalad hüjem varises ma­nalasse
üks siinne tublimaid selts-konnategelasi,
Evald Evola. Kadu­nu
oli mitmel korral Miami Eesti
Kultuurklubi juhatuses, täites ees-kavalisi
osi ja ei jäänud kunagi
pealtvaatajaks, kui oli tarvis Eesti
äsja edasi vüa.
Nagu kuulda on eestlaste korteri-maja
ehitusprojekt „Condominium
Tallinn" pooleli jäänud. See on
suur kaotus siinsetele laialipillatud
eestlastele. Loodetakse, et leitaksö
uusi võimalusi ja uusi ideid, sest
inimeste huvi ühise eesti korteri-maja
vastu on küllalt suur.
, H.H.
xBSscaaxsiiisB:
VABA EESTLASE" TALITUSES
HiQd Saatekulu
paluvad ubl
MOSKVA - N. Vene baptistid ja
nelipühalased esitasid lääne kor-i-
espondentidele kirja, milles apd-leeritakse
lääne abi poole usuvas­tase
tagaikiusamise lõpetamiseks
N. Venes.
Kirjas Öeldakse, et mõni päev
tagasi on KGB võtnud ülekuulami­sele
nelipühalaste peapiiskopi Ni­kolai
Gorotoi, samuti mitmeid, tei­si
usujuhte. 1300 baptisti ja neli-pühilaist
on esitanud palve N. Ve­nest
lahkumiseks, kuid nendele te­hakse
takistusi ja kiusatakse taga.
Kirjas mainitakse, et juba 60
aastat on N. Ludus usku taga
kiusatud ja pöördutakse palvega
president Carteri poole, et ta oma
mõjuvõünuga aitaks, et j.usukul-tuste"
harrastamise pärast arre­teeritud
isikud vabastaks mngla-test
ja et 'kristlastel, juutidel, etni-lissaksiastel
lastaks välja rännata.
Põikread: 1. Eesti suurmees 19.
sajandil — eesnimede esitähed ja
nimi, 7. Eesti riigivanem ja diplo­maat,
8. Omapärane kuju antiik­ajal,,
12. Lahtine koht, 13. Noot,
14. Minul, 15. Linn Eestis, 17. Teri-tab,
18. Eesti kunstnik Austraalias,
20. Eesti karikaturisti nimimärk,
23. Võõrkeelne eitav sõna, 24. Pik-kusmõõdu
lühend, 26. Riik Amee­rikas,
28. Tants, 29. Varem.
Püstread: 1. Kuulsa helilooja ai­nuke
ooper, 2. õppeasutus, 3.
Jook, 4. Piirkond, 5. Linn Norras,
6. Okastega Icöm, 9. Kuulsamaid
filmitpiti, 10. Linnu kehaosa, n .
Puhastusvahend, 16. Eesti iuuleter
ja, 19. Lül, 21.' Küsimus, 22.
kaaslane, 24. Isiklik asesõna, 27.
Bme Ivandi — Pargi
RISTSÕNA 'NR. 933 LAHENDUS
Põikread: 1. Amsterdam, 7. Aut,
9. Naaber, 10. Kuub, 11. Gong, 12.
Aadlik, 13. Purui:s, 15. Isak, 16.
Tagavara, 19. Rünnakul, 21. Alad,
23. Doinini, 24. Karask, 27. Tiba,
28. Hoop, 30. Võigas, 31. Ihk, 32.
Vadka saar.
Püstread: 1. ASK, 2. Mauruš, 3.
Tobruk, 4. Rägastik, 5. Araia, 6.
Magava, 7. Abel, 8. Traktaadi, 13.
Piirikivi, 14. Raun, 17. Göldmark^
18. Auli, 20. Austav, 21. Amores,
22. Angola, 25. Riik, 26. Kisa, 29.
ettekanda noortele
L. Wähtras — Liivakl$ss
RaviMtaiMedl, 259 reteepti
Enn Nõu ^ Vastovett v \ ': •
Aima Ahmatova ~ Marie Under Eee&Tiena
H. Michelson — Skaatlikul teel
H. Michelson ~- Noorsootöö radadoB
H. BIichelson — Eesti radadelt
Eduard Krants — Lmneliitlased
Bona Laaman — Mis need sipelgi
(luuletu^gu)
kirikymelieci TalliiiiK^s
Märtsikuu jkölimandaü nädalal
külastas Taülinna. eO-liikmeiltne
turistidegrapfp Lääne-Berliinist.
KüÜastaijate iiulgas oili viis pasto­rit
ja mitmete ikirikulkcKjride liik­med..
Nad tutvusid linnaga ja võtsid-osa
jwnalateenisitiistest Neivsiki
katedraalis ja Toamkiriküss. V i i -
m^ases anti jutlustamise võimalus
Lääne-Berliini ZeMendorfi kiriku
superinitmdent M. Kametskile.
Jutlust tõlkis koguduse lükmeile
Taillinna praostkomia praost, kon­sistooriumi
ass^sor. Toomkiriku
õpetaja Hüs j arv,
Tallinnast sõitsid kirikutegela­sed
edasi Riiga ja sealt jälle koju
tagasi, levitades kogemuste varal
kinnitaitud vene propagandaväi-det,
et usulisel tegevusel pole
iBaltikuimIs mingit kitsendust
ega tkonltrolli.
Kohnandat korda peab Hiidlaste
Selts oma jaanituld Hiiukülas Not-tawasaga
jõe kaldal. Jaanipidu al­gab
laupäeval, 18. juunil kell 1.30
p.I. jumalateenistusega, kus jutlus­tab
pastor Edgar Toompuu
Guelphist ja musitseerivad Asta ja
Peter Kaups. Parast jumalateenis­tust
toimub Einar Vähi juhtünisel
pallimäng ning noorperele korral­datakse
killamängud. Perenaised
Laine Vanaselja juhtimisel korral­davad
tavakohase einelaua ja jaa­nituleks
ihnub ka uus number
, Jliiut". Videviku saabudes süüda­takse
jaanituli ja pärast laulu- ja
pillipalade esitust, kus esinevad
„Säde" ansambel, Urmas Kärner
j Jt., lauldakse ühislaule, kuulatakse
naljajutte ning keerutakse tantsu
haljal murul.
Toronto rahval sõita 400-pidi lm-ni
Barrieni, sealt 26/27 mööda
loodesse, kuni 26 paremale pöör­dub.
Seda mööda ca. 15]miili lään­de,
läbi Midhursti jä ^'Edenvale'!
ning üle Npttawasaga jõe, kuni
Klondike Park Road paremale
pöördub. Seda mööda umbes' 2
miili, kuiü teeviitega märgitud
nurgal pöörduda vasakule, luvase-
0 Eesti ajalooteadlane dr. Lee­na
Kitzberg-Osteraas on kutsutud
osa võtma ülikoolide õippetjõudu-de
kalhetaiullisefflt semtorisit Põ
jarCaroiina Ghapel Hillš ülikooai
juures. Arutluste iteeanalks on pe-rekcnna
osa sotsiaalajaloos. Osa­võtt
on seotud 200Q dioloiri suuru­se
sitipendiumiga USA humani-taarteaduists
edendamise sSitasu-tuselit.
See valib osavõtjaid üle-maailiseit
kandideerinud õppejõu­dude
hulgast ja pakkus Leena
K.-OsteraÄsUe ka teist seminari
fashismi ainestikul. Leena K.-Cte-teraas
ja tema abikaasa dr. Gary
Ositeraas on atjaloo õppejõud Wor-cestörfs,
Massaohusettsls asuvate
tilSkoolide juures. Nende kaks tü­tart
õpivad, imuide, eesiti täiendus­koolis
Manoheateris, Connecticu­tis.
le külateele, mis viib otse Hüu-küUa.
Pererahvad — Martin, Vähi, Vä­hi
ja Vainola, ning Hiidlaste Seltsi
juhatus, ütlevad ifcõigüe hiidlastele
ja nende sõpradele südamlikult
teretulemast!
PaiH l a ^ — MSttelend PUte ja peegM
Herbart Salu — Utoopia ja fatoroloogla
Karia Saarsea Lohengriid lahktimiiKS
HTTUBI" übsi&sranibrei^
K, Jmio — Tarto Unlversity in Estonia
A. Kabja --Kadatmd kodud — m&iestaseä
A. EubK— Mälestosi ködosiu&reli
A. lubjaPahüseseä
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisii
426 lk. + 64 ]&. lotosid
Leho Lumiste — Alamuse Andres -
line jutustus kirjanik Oskar L u t a t
L. Lumiste — Atlandi akiml
h. Limiiste — Killad külas
A. Vomm — Ristsõnad I
A. Vomm— Ristsõnad n
A. Vomm — Ristsõnad m
A. Vomm ~ Ristsõnad IV
Ants Vomm — Minu hing (luuletuskogu)
K. Eerme — Surnud laevad ja elavad
mälestused
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta
S. Ekbaum — Ajatär (luuletuskogu)
Aarand Ro<^ — Jumalaga, Kars ^
J. Pilka — Rajusõlmed
T. Tamm - Need teod süüdistavad n
A. Käbin - Vaim ja muld ^
2.50 35
25.—
15
15
5 . - #
3 . - 35'
130 35
35
3 . - _ 15
.«3.—
5 -
A '
25
m 1%
8.S0 49
25
<ä.— m 20
1 4 - 85
6.65
2.11!^
40
40
S.50
. w
20
20
m 20 m
1.50 15
4.-
A
40
• • "Sfll'
4.- 30
8.80 40
5 . - 40
10.- 40
LASTELE?
Kalevipoeg - õppe- Ja tööraamat lastel© 2.50
õpeta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat
eelkoolieallstel© lastele värvitrükis) — 3.-
õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.-
Eesti keele Harjatüstik I 2.25
50
35
Alt kostis veel korrate selü
kiiret kabjamüdiaat, ja siis oli ta
kadunud. Ma ed iläinud teda taga
ajama, sest kartsin, et mafioso m*.
1 võib uuesti üles ärgata. Samuti
pidin ma Luis J€se Mariale esma­abi
andmia, sest see oli järsku istu-küe
vajunud, kas tõukest, üllatu­sest
või südäme-atakist, seda oli
momendü raske Öelda.
„Caramba", pomise ta, ,,chin-gua
tu madre... hijo de opputa!"
N'eed on kõik 'koledad hispaania-üceelsed
vandesõnad.
Läksin ja aitasin ta jalule. Pisut
liin^tu oli ta küll, aga süda pais-
-ils tall süski veel korralikult tööta-'
vat. '•
,,S8snor CcMp^ero", ä&kis ta,
„Camarada... milline kobkumine
— kui tuppa sain, OÜd need kaks
siin ees ootamas — üks sihtis selle
suure pistolaga, mis/nüüd senori
käes on, mulle otse südamesse,
kuna teine küsis — kus on need
koerapojad, need americano'd, se-nores
Kork ja Upping? Mina mui­dugi,
et por Dios, ma ei tea, et ma
ei tunne, olen ^ ^ u l t vaene pepn,
kes on saadetud'', ja sünjuures
vaatas ta mulle.etteheitvalt otsa,
,^ma nahka turule vüma — aga
nemad ei uskunud. J a siis nad lu­basid
mulle tuletikud sõrmeküünte
alla torgata, kui ma ei ütle kus
^need americaiiöd on, ja ma ei
jõudnud veel midagi oma kaitseks
Välja mõelda, kui senor järsku pi­ka
hüppega sisse tuli, nagu E l
Tigre, jä haaras sellel bandidol
kõrist, mis asjad. järsku hoopis
teiseks muutis..
Muidugi ei rääkinud, ta kõike
seda inglise keeles, sest tal olid
suure ähmiga need vähesed ingUs-keeOsed
sõnad, mida ta teadis,
meelest läinud, äga ema üllatuseks
leidsin, et suutsin ta hiepaaniakeal-set
mulinat teatud määral siiski
jälgida. Mõned ingliskeelsed sõnad
käisid tal vahetevahel hulka ka.
Nü et saime asjad klaariks.
Pidin ta sõ-nademulina katkesta­ma
ja ta tähelepanu sellele juhti­ma,
et meil polnud palju aega vii­ta,
kui tahtsime süt terve nahaga
pääseda. Meil tuli asjad kokku
pakkida ja siit jalga lasta,.pronfco!
Nii siis tegimegi. Ma sidusin ära-minestanud
mafioso käed-jalad
Küvi kingadelt võetud paeltega ja
paari vana lipsuga kinni, me top­pisime
meie seitse asja kohvrites­se,
ma leidsin oma varanduse voo­di
alt üles ja pistsin ta tahatasku-tesse
— nüpalju siis sellest, et ©t-teyaatus
on tarkuse ema! Selle
ettevaatuse tõttu oleksin peaaegu
oma elust ilma jäänud, kui mul po-.
leks rohkem õnne kui mõistust ol­nud.
Sest need kaks caballerot
olid siin jd tingimata mind ja
Kiivi oodanud, ja võibolla poleks
mä muidu süa tagasi tulnud, kui
ma poleks oma raha ja reisitsbe-kid
voodi alla jätnud.
Otsisin oma nokküöödud poiss-sõbra
taskud läbi ja leidsin sealt
veel ühe magasinitaie 45-ikalübrili^
Si püstolipadruneid, mis ma ka
talt võõrandasin. Tal oli seal sa­muti
patakad peesosid, aga need
ma jätsin talle alles — ei ole ju
mõtet teist liiga madalaks teha,
eks ole? Arvatavasti on tal seda
raha nagunii tarvis, et hüppesse
muma — vaevalt julgeb ta niipea
Don Vittoriole näo alla astuda,
alandiikut öeldes, et kailiis kasu­isa,
anna andeks, aga see gringo
keda me püüdma läksime, võttis
mult mu müristaja ära. Et algu­ses
pani käe saljatagant kõrile, ja
siis võttis tulirüsta, ja ajas teise
isõbra üle maa ja mägede, ja
trammiraha ka ei jätnud mulle, et
ole hea mees anna mulle paarsada
peesot laenuks. E i , see oleks veidi
liiale läinud, arvasin mina. Las ta
hoiab alles oma raskelt-teenitud
moneedid, tõmbab paar korda sü­gavalt
hinge ja siis läheb tervise-paranduse
puhkusele, ütleme näi­teks
Puerto Vallartasse või mõnda
teise sellisesse kuulsasse kohta —
istub seal ja ootab, kuni kasuisa
talle andeks annab, eks ole?
See sell paistis tõesti kõva pea­ga
poiss olevat; suurest muhust
hoolimata hakkas -ta juba elumär­ke
andma, kui me' kikivarvul tuba
418-dast välja hiüisime. Pole kaht-
Ilust, et paari minuti pärast õn­nestub
tal end meie viletsatest köi­dikutest
vabastada ja võibolla mei-e
järele tuikuda.-Aga selle aja
peale lootsime olevat neilt maüt
ahkunud.
Läksime liftiga alla, kummagü
kohver näpus, astusime leti ette
ja nõudsime arvet. ,,E1 Cuenta, por
favor!" ütlesin ma uhkelt, taskus­se
reisitshekkide järgi ulatades,
mis mul ju nüüd jälle käes olid.
Aga Senor Puta ei paistnud sel­lega
rahule jätvat. Ja vahepeal
olid talle jälle need kaks musklis
bandidot kaaslasteks tekkinud, kel­lega
ta eile leti ääres oli jutelnud,
kui me sisse tulime. ,
„Senor", ütles senor Puta, „mul-le
ei paista see õige olevat, et te
niiviisi ilma ette ütlemata välja
kolite.".
„Senor", vastasin mina, saiakesi
sõrmedega püstolikaba silitades,
mulle on see üsna issanda iiks-kõik
mis sulle õige paistab või mis
mitte, ütle, kui palju me võlgne­me,
ma maksan ära ja siis adios."
,,Mitte nii kiir€!sti", õiendas se­nor
Puta, „enne peame teie toa ära
vaatama, kas kõik on korras ja
niidagi pole kadunud. Ja siis peab
Jose — j a ta viipas ühe nendest
sandi palgega bandidodest enda
poole, ,,siis peab Jose tühjad pu­delid
ära lugema, et teie jooke
välja arvestada. Seepärast on mul
väga kahju, senor, aga te peate siin
nii kaua ootama, kuni oleme kõik
need asjad järgi kontrollinud.**
Nüüd OÜ hea nõu kallis. Ma ei
tahtnud, et nad me toast selle
pooluimase mafioso leiavad, sest
et siia tuleb igavest õiendamist ja
seletamist. Teisest küljest, vaevalt
oleks see ilus, kui ma oma äsja-värvatud
automaatpüstoli püksi­värvli
vahelt välja tõmbaksin ja
nad teelt eest kamandaksin. Seepä­rast
otsustasin diplomaatlik olla'
Ulatasin oma reisukohvri Luis'ile
ja ütlesin: „Väga hea. Senor auto­juht,
viige mu kohver autosse ja
oodake mind — olen varsti väljas.
Vahepeal lähen ma ja võtan baari
ääres mõned joogid, kuni te me
toa järgi köntrollite ja arve val­mis
teete, senor arveametnik.' *
ütlesin mi ja pilgutašin |Luisile
sihna. Vana revolutsionäär,) küllap
ta ani peaks saama; Siis pöörasin
tervele grupile selja ja sammusin
lifti poole tagasi, et kord allpoole,
ujumis-basseini äärde minna, kus
jü ka baar asus. Seal serveeriti
just parajasti päeva esunesi te-quüakokteile.
Ja sealt läks teine
lift maja esiküljele, kus loodeta­vasti
Cam^rada Luis mind varsti
ootamas oH
Sihnanurgast nägüi, kuidas Luis
kohvritega ukse. poole trügis, ku­na
senor Puta oma musklipoistele
märku andis, et iiks neist peaks
mulle seltsiks tulema, kuna teine
lileval tuba kontrollib. Nii süs
juhtuski. Üks sell astus minuga
koos lifti, kuna teine treppi mööda
üles joolöis:
,,BuenosDias",,ütlesin ma selü-le,
kes mind valvama oli saade-tud,„
kuidas ön siis sinu nimi, mu
väiksekene?" Just mi, „chiquito",
väiksekene. Muidugi tähendab
,,chiquito" ka poissi, kuna „chi-quita"
tähendab tüdiiikut. Ja
väiksed on nad ju mõlemad.
„Ära hüüa mind Chiquito'ks,
Gringo — mu nimi on Ramon!"
„Okei, Ramon", sõnasin mina,
„tore oli Sind kohata." Siis tõm­basin
oma 45-kalübriJäse püksi­värvli
vahelt ja andsin talle sellega
kõmmu kuklasse. Ta oli kõva pea­ga
poiss, vajus ainult põlvili, mi ei
pidin taUe teise kopsu veel and­ma,
enne kui ta maha heitis ja
ära uinus. Kui lift basseini- ja baa-rikorral
peatus, astusin välja ja
saatsin lifti alla keldrikorrale, sa­mal
ajal nuppu „occupada" vaju­tades.
„Oceupada" tähendab et
see lift on (kinni. Ja kinni ta ju oli­gi,
sest Ramon puhkas lifti põran­da,
arvatavasti või vähemalt loo­detavasti
mitmed head minutid
veel/v';
Tunffein end nüüd palju paremi­ni,
sefet see pool-paljas olukord,
kus olin ilma tuleriistata pidanud
ringi jooksma, oli nüüd möödas.
Nüüd oli mul toekas riisit vöö" va­hel
ja ma ei pruukinud enam var­jude
eest kõrvale põigelda. Samuti
teadsin, et ma ei olnud ainult vai­me
näaaud, kui Don Vittoriot sala­kavaluses
kahtlustasin. E i , xm
vaist oli ka seeikord õieti funktsio­neerinud,
olin ta sitsüUase-tembud
läbi näinud ja need üle trumba­nud.
Seepärast tundsin end päris
hästi, kui vilistades liftist välja
astusin.
' Sammusm baari äärde, kus baa-ripoiss
parajasti klaase ritta ladus,
ja otsustasin, et teen ühe lühikege.
Esimesed kliendid d i d juba siin­seal
istet võtmas ja ligidases söö­gisaalis
lõpetasid varajased üõas-
Jad oma hommikueinet.
,,Una cerveza, por iavor", sõna­sin
baaripoisüe ja viskasin kümne-peesolise
letile. See äsjane töö ja
tegevus oli kurgu väga kuivaks
teinud.
Ont
Georg]
kindli
ehtsaid
Kuna
sõnavõtt
lastest 3?
rootsikii]
?dalt, sü
ka lähei
ti raraiü
-Teata\
mised
kohta Vi
seda te^
Vanemail
, rootslast
juba viil
veelgi v^
et eest
Rootsist]
rahva jq
on olnuc
Viimast
teame,
(skandii
hiljem
laste aj
aladele. I
roptslasc
tuüjaistj
välja r£
tamaaltl
ViimJ
leüsti
uu, n(|
reigi
märg:]
keelel
Carl
rootslc
hekamc
rootslai
kingiaJE
väelise{
vahetus
vamusi
maalas|
burg ja
SoomI
E. Kai
rännu
ga, toej
Sõnad
raud,
tihedal j
ba van|
On tj
asuU
kind^
list<j
ranr
Vnma
dub S(
laste l i
ajam
Eesti
läne
rootsi
kuil,
oma
saksiai
Ehkki
haniml
nagu;
'grundJ
hahsej
töös
Grünc
iung ij
et
sel,
musi
et
asuii
asud
ja 1