1979-08-16-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 JTLÄISE 16. augustil ^UhuiÄy, August 16, 1978i Nr. 61
Prantsusmsial, Belforü liiiBS^s,
®sa 42 parimat noort Malemäffigijat üle terve maailma/Mängiti shveitsisiisteemiskokl^
mese viie vooru järel JuSitis eestlane Jaan Ehlvest viie punktiga viiest mängust, seega täiseduga, hiljem
edu vähenes ja ta jaga$ 5>^. kohta. Igal juhul on aga 16-äastäses Jaan EMvestis tegu uue mm
maletajaga, mida näita!) juba see, et ta võitis Leningradis peetud kvalifikatsioonitumürii esikoha teiste
Nõukogude Liidu noormaletajate ees ja saadeti Pram tsusmaale maailmameistrivõistlustele N. LMw pari.
ma-jnumorina, mis p l j a iseenesest omtähelepaniväärne, kuna m tase ö i N. Liidus teatavasti väga
Visbys toimunud maailmameistrivõistlustel
purjetamises Soling
klassis viibis Heiti (Harry) Ro-jnaiij
olles seal Kanada meeskonna
treenerina, milleks ta juba mitu.
aastat olnud. Heiti Roman, M u -
nud adv. Helmut Romani poeg, on
varem Kanada meeskonnas olüm-piavõistlustest
osa võtnud. Heiti
Roman on üks edtikamaid purje-sportlasi
Kanadas.
. Jaan. Ehlvest on. praegu' 16 - aäs-itat
vana ja kevadel lõpetas ta Tal-limia
J . Kunderi nimelise 32. keskkooli
üheksanda Massi. Ta on süB^
dinud 14. oktoobril 1962. Mõlemad
vanemad on elukutselt aistid. Isa
#. [Juhan Ehlvest töötab Tervis-hoiiimimsteeriumi
meditsiini instituudis,
esma dr. Maret Ehlvest Me-
\ rimetsa haiglas. Vanemad on mõlemad
malemängu harrastajad ja
ema õpetas malekäigud selgeks
Jaanile 6-aastaselt. Edaspidist õppust
sai ta Tallinna Malekoolis.
Juba 7-aastaselt sai Jaanist IV
järgu maletaja, millele järgnes
aasta-aastalt tõus I järku, mille
Mömai Jaan täitis i3-aastaselt.
Järgmisel aastal 1976 mängis ta
välja meistrikandidaadi normi
Lvovi koolinoorte üleliidulisel
spartakiaadil.
Koolipoisina oli Jaan huvitatud
mitanest spordialast^ Ta võttis osa
ujumisest, kergejõustikust j a pallimängudest.
Male- ja ujumistree-ning
käis paralleelselt kaks aastat,
iomi nmdiiline laud jäi ainuyalit-
• sejaks..-. • • •- • •
Eestis saavutas Ehlvest esimest
korda suurt tähelepanu siis,
Boräsis toimunud nn. Wberlop-petil
jalgrattureile tuli A-klašsis
neljandaks Mats Mikiver ajaga
4.21.02,7. Esimeseks tuhiud klubikaaslasel
Saab'ist Claes Göranssö-nil
oli ajaiks 4.20.00,30.
ta IŠ-aastaselt pääses •TaMln-meeste
meistriyõistluse fi-naaltomürie,
liing alistas seal
terve rea tuntud eesti maleta-
I jäid. 14-aastasena tuuli ta juba
Tallinna meistriks.
E s i m ^ hüpe iOelüdulisele areenile
aga ebaõnnestus, Nõukogude
Liidu noorsoomängudel 1977. aastal
sai Ehlvest yaid poolteist punkti
kuuest partiist.
KIM eesti maiekommentaatorite
arvamuse kohaselt on Jaanil väga
tugev tahe ja arenenud kriitiline
meel, millega paanib suur, maJeli-nc!
analüüsi, võime. Juba pool aastat
hiljem võitis Ehlvest tugeva
iileliidulise noorteturnlM, kus ai-
Eesti maletajate lootins Jaan E M -
nult kaks temavanust parimat
mängijat puudusid. 1978. aastal
mängis Ehlvest esimest korda, kaar
sa Eesti meistrivõistliistel. Tulemusega
viis võitu, kuus kaotust,
neli viiki jäi ta küll turniiri tabeli
keskele, kuid erilist märkimist
väärisid Ehlvest võidud selliste
tuntud eesti, tippmängijate iile nagu
A.Hermlin, H. Päären, J ; Vetemaa,
H. Eämer ja G; Uusi. Siinjuures
juhiksin tähelepanu sellele-et
Kärner oli kahe aasta eest Eesti
malemeister ja Uusi tuli Eesti
tshempioniks käesoleval aastal.
Mõlemad kuuhivad 3-4 Eesti
praeguse parima maletaja hulka
ja Võitudega nende üle näitas Ehlvest,
et ta on arenenud juba nü
kaugele, et võib malelaua taga
võrdselt, või isegi paremana, rinda
kokku panna praeguste Eesti
tippmaletajatega.
Jaan Ehlvest on Tallinna Male-kooli
sem kõige talendikam kasvandik.
Märtsis 1978 tuli Ehlvest
Eesti koolinoorte itshempioniks,
võites erakorraliselt kõik 15 par-tüd.
Tartu leht • „Edasi" avaldas
sellest kbjutuse pealkirja all
„Viieteistkümneselt viisteist viieteistkümnest".
:
I Oma,, seni suurima edu saavutas
•noor Jaan Ehlvest aga käesoleva
^: aasta kevadel Leningradis asetleidnud
juunioride / malemääihna-meistrivõistluste
sarja valikturniiril,
ikus võisid osaleda kuni 17-aas-itased
noormaletäjad.
Turniiril esikohale tulejat ootas
ühtlasi pilet Prantsusmaale noorte
maailmameistrivõistlustele.
Turniirist võtsid osa kõik paremad
Nõukogude Liidu noored malemängijad,
välja arvates uus ma-letäht
Garri Kasparov, kes samal
ajal võistles välismaal
6.-8. juulini toimus Sydney's J
Austraalia Ethüiste Nõukogude
Kongress. Etnüiste Rahvusgruppide
Nõukogu esimees W. Jegorow
selgitas kongressi organiseerimise
põhjusi ja loodetavaid töötulemusi.
Austraalia NSW peammister N.
Wran ütles avasõna, mainides et
Austraalia on omaks võtnud mit-mekultuurilisuse
suuna ja on tet
nud tulevikus uustulnukaüe õiglase
suhtumise oma elu alustamiseks
siinsel maal. NSW valitsus on vü-mastel
aastatel tunduvalt suurendanud
selleks summasid ja asutanud
80-liikmelise Etniliste Affaaride
Komisjoni. Austraalia peaministrit
esindav immigratsioonimi-hister
andis ülevaate födera,alvalit-suse
tegevusest immigrantide abistamisel.
Avamisel oli veel nütmeid
teisi nunekaid esmdajaid. Teisel
päeval oli töökoosolek. Konverentsist
võttis osa ainsa eestlasena Tüu
Kroll-Simmul Sydiiey'st..
Sel turniiril näitas Ehlvest ka
oma head närvi; ja võistlejahinge.
Selleks et pääseda prantsusmaale
pidi ta turniiri viimases voorus
võitma (viigist polel^ aidanud) senist
tabelijuhti leningradlast Valeri
Salovit. Ehlvest saavutaski võidu
Salovi üle ja võitis sellega kogu
turniiri,; saades 11 partiist 8 ja pool
punkti; Tee maailmameistriturnii-rüe
oli avatuni!
Jaan Ehlvest lõpetas hästi alustatud
juunioride maaümameistri^
võistluse Prantsusmaal 5.-6. kohal..;
. \ : y - . ^ '
On aga jüliia nüüd selge>.et eestlased
on saanud pärast pikka
põuda ühe talendika maletaja,
kellelt võib oodata' suwrepäräseid
tagajärgi ka
Tema ohtikemaks vastaseks maail-nia
noormaletaijate hulgas ja ka
Nõukogude Liidus on samuti 16-
aastäne Bakuus elav aserbaidz-haanlane
Garri Kasparov, kes hiljuti
võitis esikoha Banja iiUka turniiril
Jugoslaavias, eespool Tigran
Petrosjani, USA meistrit Walter
Browne'i ja rootsi suurmeistrit Ulf
Anderssoni-
Kuid EUvest ori omavahelises
kohtumises mänginud Gairi Kasparoviga
'kui võrdne võrdsega, ku--
jutab TaMinia „Spordilehe" male-kommentaator
Jüri Randviü'.
H E L L A R ( ^ ^
o n e o
ts ü
Vaflly Johanson
„Li[mup^a" tõi kokku suurel arvul
üksikuid mehi ja naisi, kes olid
eluseltsilise valinud võõrast rahvusest
ning igatsesid nüüd oma
rahva hulgas vübida. Võib-oUa
peaiksid meie noored, kes abielluvad
teistest rahvustest meeste ja
naistega, endale eluseltsilist valides
siiski rohkem rõhku panema
oma rahva pärimuste ja traditsioonide
paratamatule mõjule, mis pika
abielu kestel siiski väga olulist
rolli mängivad. _
Tühjad olid ka Desmond j a Ro-senkranz.
Ainult Rosenkranzi alumisel
aknal olid tühjad pudelid ilusasti
lüleyaasidenä ritta seatud,
mõnel isegi veel sini-must^valge
lehvik küljes, mis kinnitasid, et
\ siin olid äsja eestlased elanud.
Nende laul, mis kostis pidupäeval
toi hommikuni, iMnnitas lk)yola
P;ärisperemeestele, et eestlased on
laulev rahvas, kelle samast maailmas
teist ei leidu. VÕib-olla on
Eesti Päevade raamides ka eesti
noortele vaja neile omast eneseväljenduse
võimalust. Nad tulevad
kokku kaugete radade tagant paari
:•-aasta järele ning :o
MOSKVA ---Kommunistliku partei ajalehes ,,Pravda" ilmns pikem
artikkel N. Ludu marssali ja maaväe staabiülema Nikolai
Ogarkovi sülest. Kuna njLarssal Ogarkovi peetakse N. Liidu suure-maks
eksperdiks relvastuse kontrolli alal, sHs omiststss&e tema
artiklile läanemaaibsias. suurt, tähelepanu. •
kutulekutest niiyõrd kaasa kistud,
et isegi une peale ei ole aega mõtelda.
Kui meie oleme laulev rahvas,
siis on seda ka meie noored ja
neile oleks vaja rohkem isetegevust
— laulu, ja tantsu võimalusi.
Võibolla tuleks tulevikus rohkem
hoolt kanda ka õnnetuste vältimise
eest. Näiteks viisid Makays-^
se 2 tolli kõrgused jä 4 jala laiused
märkimata trepid, mida inimesed
ei osanud tähele panna ning
sel juhtus mitu kukkumist, mülede
ravunisei oleks vaja olnud asjatundja
hoolitsevat suma ja kätt.
Mõningaid üksikuid inimesi häiris
see, et neid jä^tiük^i kahe inimese
tuppa ning neU tuli seetõttu
maksta peavarju eest kõrgemat
hinda kui soe oli planeeritud. Mõningaid
krütüisi märkmeid võiks
teha ka toitlustamise organiseerimise
arvel,' kuna ininiesed pidid
jalutama pika tee, et kdwi
j a võileibu.:' , -
Kuid — kus midagi tehakse, seal
juhtub ka sageli sellist, mida võib
kritiseerida, üldiselt olid pidustused
õnnestunud ürituseks ja teeM-Marssal
.'OgäTfeov ei ole näht®r'i
vasti siisiki erüiselt liuvltatud asjaliku,
ja falktidele baseeniva artikli
ktrjutämisest, vaid laskub
seüö asemel läbipaistva i>ropar
gandiä liinMe.
Ta kinnitab, et N . Mii on rajiu-lik
hüglane, kes pole kunagi
ohustanud ühtegi teist riiki
vaid on alati ise pidanud valvel
; olema'oma läänepiirid© kalts-
,, miseks, :
Artiklis väidetaikse, et Ühend-rügid,
Hiina ja mõned Euroopa
riigid levitavad i^jendamatut
propagandat, müles kogu aimaü-ma
hoiatatakse N. Liidu relva-
J!Õu ©öst. K u i ipaljud läänemaaiil-nrn
dcsperdid jä polütikud väidavad,
et SALT II kotkikulep© kõigutab
tuumarelvade tasaitoaaluH.
tlüdu kasutos, siis käsitavad nad
• tooikikuieppe tingimusi sihEiikult
väänates, mainib a n a r ^ i.
Ogarkov kirjutab, et ühend-rügid
on ümbritsenud N . Lüdu
tuumarelvade baasidega, mis
sõja korral on valmis purustama
N. Liitu ning on, agressiivse
iseloomuga,
Tema arvates on SALT II kokkulepe
tervitatavaifcs sammuks
Ühendriikide j a N; Liidu vaheliste,
suhete päjr0n<iamisel.
' •• •• OB. muugil
.MABA EESTLASE" TALITUSES
Hanno Kompus — Kustutamatsi nälg kunsti
1 1 . — • ' m
L Wahtras — Lüvaklass %m • is
Enn Nõu Vastnvett 40
Anna Ahmatova — Marie Under — 5l®Bk^®m ZM SS
H. BAlchelsonSkaatlikal te^ S.~ 30
H. BIichelson — Noorsootöö radadeS 4.30 39
H. BÄichelson - Eesti radadelt ®.-
Triinu" üksiknumbreid 1.50
EstoniaB Officla! Goide m
Paul Laan - Mõttelend - PUte ja peegdW 5.- m
Karin Saarsen — Loheigrini lal knmine 4i50 10
Herbert Saiu -^Utoopia ja fataroloogla im : n \ .
Eduard Krants ---Lumemtlased (luuletuskogu) 3.—
lonäLaaman — Mis need sipelgaid i
(hiuletuskogu)
A. Eubja — Kadunud kodad ~ mälestus©^ 23
A.Kübjä — Mälestusi kodusaareM 2 . - . . 20
A Kubja — Pallikesed 1.50;: a)
E. Uustalu J8 R. Moora — Soomep«^sld
426 lk. -H 64 %. fotosid 1 1 - ; •:: •. ;8S^^ ;
Leho Lumiste — Älamnse Aiidros —• blograaSl+
line jutustus kirjanik Oskar Luts^ 8.65- : 40
L. Lumiste^ Atlandi aknal ,2.1C 40
L. Lumiste — Killad külas 5.30 40
A. Vomm — Ristsõnad I 2.50 20
A. Vomm — Ristsõnad II 2.25 20
A. Vonim - Ristsõnad IH 2.25
A. Vomm — Ristsõnad IV 2.25 20
Ants Vomm---Minu hing (luuletuskogu) 20.- 40 :
Ants Vomm— Varjud (luuletuskogu)
E. Eenne-- SMimd laevad Ja elavai
mälestosed 1.50 •.^l8:
K. Eerme — Päevata päevad Ja oota ööd E •'4.-:;' 40
S. Ekbaum — AJatar (hnÜetuskogu) 30
Aarand Roos jumalaga, Kars Ja Erznmifi 30
J Pitka— Rajnsõlmed • 40
Ä. Käbin^^^ Ja mold 5.- 40
Urve Karuks — Kodakondnr (luuletuskogu) 20
E Oja — Eopntased eneses (luuletuskogu) L50 23
H. Oja — Timnete pwdel (luuletuskogu) 2.75 ' 25
A. Kting — Mis tolmab Soomes? 14.- . SO : •
Aarand ÜoosJuutide kuningas Tallinnas 8.- 40
E.Sanden—Mitme näo Ja nimega f 12.50 M
E. Sandeh ^ Loojangul lähknmime Tallinnast
LASTELEs
MlaiiHJ:
Bme Ivandi Parg^
Kalevipoeg — õppe- ja t(Kiraamat lastel®
Õpeta mind lugema I — (õppe ja tööraamat
eelkooliealistele lastele vär^^
õpeta mind lugema n — õppe- ja tööraamat
eelkooHealistele lastele
Eesti keel© HarJutustik 1
m
m
2 M
o oo-sid
truult oma suurt eesmärki
I eesti rahva massiliseks kokkütoo-
I miseks, mei6 kultuuri vüjelemi-seks
|a eesUuse säilitamiseks;
OTTAWA Kaiada ja Hüna vä-lisraüiisteeriumide
vahel on lõppe-i
nud läbirääkimised üliõpüaste ja
' teadlaste vahetamiseks mõlemate
j maade vahel. Vastavalt kokkuleppele
tuuakse 1979. aasta jooksul
Kanadasse umbes 100 hima akadeemikut,
kes paigutatakse kõikidesse
provintsidesse ülikoolide või
teiste vastavate õppe- ja uurimisasutuste
juurde. Hiina omalt fK>olt
lubab võimaldada Kanada üliõpilastele
ja teadliastele tutvuneda
Hüna kõrgemate õppe- ja uurimisasutustega,
samuti võimaldatakse
neil Hiinas ringi reisida.
(Alguslk. 2)
. Konverentsi raames oli välja
pandud kunstinäitus, kus rohkete
töödega erinesid Rootsis
elav j a rootslaste keskel tunnustuse
võitnud lätlasest maalija
Laris Strunke; eestlanna Erle
Šergo ning Washingtonis elav
24-aastane Jürg Mikiver.
Viimasele iodi see' väljaipanek de-büiütnäituseiks
j a seda noore maar
ilija ešiknältust saab lugeda õnnes-timuks.
Jürg Mikiveril on kindlalt
omaiiiäoline niaalimisviis,
müles või leida teajastusi prantsuse
suure väiF^rimeistri Heriri
Matisse'! dökorätüvsusest ja
prantsuse primitivist Henai Rous-seau
looduseiksootikast. Tuleb
loota, et talendikas Jürg Mikiver
esitab oma töid edaspidi k a eesti
kunstinäitt^el Põhja-Ameerikas.
Kanverentsi viimase päeva iõ-puistungü
võis tähele panna osavõtjate
küllastunud raliulölu ja
ülevat meeleolu hästi õnnestunud
suurüritusest. Sõsarorgani-satšiooni,
Põhja-Ameerikas tegutseva
AABS'i pöbit tegi kokkuvõtte
j a visandas tulevikuplaane seHe
eiksdcutüvdireiktQr Janis Gaigu-lis.
Lääne-Saksamaal tegutseva
Balti Ajaloo Komisjoni esindaja-m
kõneles dir. M.Garleff.
® Ajalkirja ,J*eople" senin©
i.MaJiketing Services** mänedzäier
l i i t CJentMen nimetati 25. juunist
sama ajakirja ;;VEartoeting Services"
direktoriks. T. Geiit^eh töötas
1973-1977 ajaldrja,^
peamiänedzheri abina. Enne seda
töötais ta Colgate Pahnolive Cos.
Ta pärineb Talinnast, tous ta sundis
1940. a. õigusteadlase ja
kunstniku Julius Gentaleni poja-m.
Ta, lõpetas Oolumbiä ikoUedz»
hi 1962 ja magistreeirus samas
ülikoolis 1964 majandusteaduse
alal. Ta elab abikaasa ja toaihe
lapsega Pearl Ridges, N.J.
® Stokholmis : tegutseva Eesti
Laenu-Hoiu Ühisuse esindusikogu
koosolelcul imärgiti opiandjate
poojt, et pangal on hoiuseid üle
15 miljoni toöoni 1500 isikult. 15
tegutsemisaasta kestel on pank
andnud lükmetele eesti ajaidrjan-duše
telhmlstoetusi koiidni 500.000
krooni. Möödunud aastal anti tei-limispreemiateks
13.600 krooni,
tegevuskapitaliks kanti 14.490 ja
tegevuskulud olid 10.700 krooni.
Juhatusse valiti tagasi Leo Kaiu-pää
j a Agu Kriisa,
Nõukogude E^ti kunstiajaSoo-
Mai Levin võttis sõna Tal-ganlsatsiooniks
selliseid
takte arendama.
Rohkelt tänusõnu öeldi feömre^
rentsi korraldajatele, kelledest
e r i t i suure j a tänuväärse töö tegid
eiksekutiivdiretotor ja konverentsi
pea-organisaator Imant Re-linnast
tulnud kaasmaalaste ni-' ajaloolane dr. Hain
, . ,j ^ V , Rebas, kes juhatas mitmeid is-mel
ja avaldas soovi, et kon- . /.! ;
* 1^-1 , *^ , «« - . *ungeid j a üldse hoolitses konve-taktid
jätkaksid ning ütles, et rentsi käigu sujuva kordaminffiteu
OB sobivaks oir- eest.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 16, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-08-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790816 |
Description
| Title | 1979-08-16-06 |
| OCR text |
Lk. 6 JTLÄISE 16. augustil ^UhuiÄy, August 16, 1978i Nr. 61
Prantsusmsial, Belforü liiiBS^s,
®sa 42 parimat noort Malemäffigijat üle terve maailma/Mängiti shveitsisiisteemiskokl^
mese viie vooru järel JuSitis eestlane Jaan Ehlvest viie punktiga viiest mängust, seega täiseduga, hiljem
edu vähenes ja ta jaga$ 5>^. kohta. Igal juhul on aga 16-äastäses Jaan EMvestis tegu uue mm
maletajaga, mida näita!) juba see, et ta võitis Leningradis peetud kvalifikatsioonitumürii esikoha teiste
Nõukogude Liidu noormaletajate ees ja saadeti Pram tsusmaale maailmameistrivõistlustele N. LMw pari.
ma-jnumorina, mis p l j a iseenesest omtähelepaniväärne, kuna m tase ö i N. Liidus teatavasti väga
Visbys toimunud maailmameistrivõistlustel
purjetamises Soling
klassis viibis Heiti (Harry) Ro-jnaiij
olles seal Kanada meeskonna
treenerina, milleks ta juba mitu.
aastat olnud. Heiti Roman, M u -
nud adv. Helmut Romani poeg, on
varem Kanada meeskonnas olüm-piavõistlustest
osa võtnud. Heiti
Roman on üks edtikamaid purje-sportlasi
Kanadas.
. Jaan. Ehlvest on. praegu' 16 - aäs-itat
vana ja kevadel lõpetas ta Tal-limia
J . Kunderi nimelise 32. keskkooli
üheksanda Massi. Ta on süB^
dinud 14. oktoobril 1962. Mõlemad
vanemad on elukutselt aistid. Isa
#. [Juhan Ehlvest töötab Tervis-hoiiimimsteeriumi
meditsiini instituudis,
esma dr. Maret Ehlvest Me-
\ rimetsa haiglas. Vanemad on mõlemad
malemängu harrastajad ja
ema õpetas malekäigud selgeks
Jaanile 6-aastaselt. Edaspidist õppust
sai ta Tallinna Malekoolis.
Juba 7-aastaselt sai Jaanist IV
järgu maletaja, millele järgnes
aasta-aastalt tõus I järku, mille
Mömai Jaan täitis i3-aastaselt.
Järgmisel aastal 1976 mängis ta
välja meistrikandidaadi normi
Lvovi koolinoorte üleliidulisel
spartakiaadil.
Koolipoisina oli Jaan huvitatud
mitanest spordialast^ Ta võttis osa
ujumisest, kergejõustikust j a pallimängudest.
Male- ja ujumistree-ning
käis paralleelselt kaks aastat,
iomi nmdiiline laud jäi ainuyalit-
• sejaks..-. • • •- • •
Eestis saavutas Ehlvest esimest
korda suurt tähelepanu siis,
Boräsis toimunud nn. Wberlop-petil
jalgrattureile tuli A-klašsis
neljandaks Mats Mikiver ajaga
4.21.02,7. Esimeseks tuhiud klubikaaslasel
Saab'ist Claes Göranssö-nil
oli ajaiks 4.20.00,30.
ta IŠ-aastaselt pääses •TaMln-meeste
meistriyõistluse fi-naaltomürie,
liing alistas seal
terve rea tuntud eesti maleta-
I jäid. 14-aastasena tuuli ta juba
Tallinna meistriks.
E s i m ^ hüpe iOelüdulisele areenile
aga ebaõnnestus, Nõukogude
Liidu noorsoomängudel 1977. aastal
sai Ehlvest yaid poolteist punkti
kuuest partiist.
KIM eesti maiekommentaatorite
arvamuse kohaselt on Jaanil väga
tugev tahe ja arenenud kriitiline
meel, millega paanib suur, maJeli-nc!
analüüsi, võime. Juba pool aastat
hiljem võitis Ehlvest tugeva
iileliidulise noorteturnlM, kus ai-
Eesti maletajate lootins Jaan E M -
nult kaks temavanust parimat
mängijat puudusid. 1978. aastal
mängis Ehlvest esimest korda, kaar
sa Eesti meistrivõistliistel. Tulemusega
viis võitu, kuus kaotust,
neli viiki jäi ta küll turniiri tabeli
keskele, kuid erilist märkimist
väärisid Ehlvest võidud selliste
tuntud eesti, tippmängijate iile nagu
A.Hermlin, H. Päären, J ; Vetemaa,
H. Eämer ja G; Uusi. Siinjuures
juhiksin tähelepanu sellele-et
Kärner oli kahe aasta eest Eesti
malemeister ja Uusi tuli Eesti
tshempioniks käesoleval aastal.
Mõlemad kuuhivad 3-4 Eesti
praeguse parima maletaja hulka
ja Võitudega nende üle näitas Ehlvest,
et ta on arenenud juba nü
kaugele, et võib malelaua taga
võrdselt, või isegi paremana, rinda
kokku panna praeguste Eesti
tippmaletajatega.
Jaan Ehlvest on Tallinna Male-kooli
sem kõige talendikam kasvandik.
Märtsis 1978 tuli Ehlvest
Eesti koolinoorte itshempioniks,
võites erakorraliselt kõik 15 par-tüd.
Tartu leht • „Edasi" avaldas
sellest kbjutuse pealkirja all
„Viieteistkümneselt viisteist viieteistkümnest".
:
I Oma,, seni suurima edu saavutas
•noor Jaan Ehlvest aga käesoleva
^: aasta kevadel Leningradis asetleidnud
juunioride / malemääihna-meistrivõistluste
sarja valikturniiril,
ikus võisid osaleda kuni 17-aas-itased
noormaletäjad.
Turniiril esikohale tulejat ootas
ühtlasi pilet Prantsusmaale noorte
maailmameistrivõistlustele.
Turniirist võtsid osa kõik paremad
Nõukogude Liidu noored malemängijad,
välja arvates uus ma-letäht
Garri Kasparov, kes samal
ajal võistles välismaal
6.-8. juulini toimus Sydney's J
Austraalia Ethüiste Nõukogude
Kongress. Etnüiste Rahvusgruppide
Nõukogu esimees W. Jegorow
selgitas kongressi organiseerimise
põhjusi ja loodetavaid töötulemusi.
Austraalia NSW peammister N.
Wran ütles avasõna, mainides et
Austraalia on omaks võtnud mit-mekultuurilisuse
suuna ja on tet
nud tulevikus uustulnukaüe õiglase
suhtumise oma elu alustamiseks
siinsel maal. NSW valitsus on vü-mastel
aastatel tunduvalt suurendanud
selleks summasid ja asutanud
80-liikmelise Etniliste Affaaride
Komisjoni. Austraalia peaministrit
esindav immigratsioonimi-hister
andis ülevaate födera,alvalit-suse
tegevusest immigrantide abistamisel.
Avamisel oli veel nütmeid
teisi nunekaid esmdajaid. Teisel
päeval oli töökoosolek. Konverentsist
võttis osa ainsa eestlasena Tüu
Kroll-Simmul Sydiiey'st..
Sel turniiril näitas Ehlvest ka
oma head närvi; ja võistlejahinge.
Selleks et pääseda prantsusmaale
pidi ta turniiri viimases voorus
võitma (viigist polel^ aidanud) senist
tabelijuhti leningradlast Valeri
Salovit. Ehlvest saavutaski võidu
Salovi üle ja võitis sellega kogu
turniiri,; saades 11 partiist 8 ja pool
punkti; Tee maailmameistriturnii-rüe
oli avatuni!
Jaan Ehlvest lõpetas hästi alustatud
juunioride maaümameistri^
võistluse Prantsusmaal 5.-6. kohal..;
. \ : y - . ^ '
On aga jüliia nüüd selge>.et eestlased
on saanud pärast pikka
põuda ühe talendika maletaja,
kellelt võib oodata' suwrepäräseid
tagajärgi ka
Tema ohtikemaks vastaseks maail-nia
noormaletaijate hulgas ja ka
Nõukogude Liidus on samuti 16-
aastäne Bakuus elav aserbaidz-haanlane
Garri Kasparov, kes hiljuti
võitis esikoha Banja iiUka turniiril
Jugoslaavias, eespool Tigran
Petrosjani, USA meistrit Walter
Browne'i ja rootsi suurmeistrit Ulf
Anderssoni-
Kuid EUvest ori omavahelises
kohtumises mänginud Gairi Kasparoviga
'kui võrdne võrdsega, ku--
jutab TaMinia „Spordilehe" male-kommentaator
Jüri Randviü'.
H E L L A R ( ^ ^
o n e o
ts ü
Vaflly Johanson
„Li[mup^a" tõi kokku suurel arvul
üksikuid mehi ja naisi, kes olid
eluseltsilise valinud võõrast rahvusest
ning igatsesid nüüd oma
rahva hulgas vübida. Võib-oUa
peaiksid meie noored, kes abielluvad
teistest rahvustest meeste ja
naistega, endale eluseltsilist valides
siiski rohkem rõhku panema
oma rahva pärimuste ja traditsioonide
paratamatule mõjule, mis pika
abielu kestel siiski väga olulist
rolli mängivad. _
Tühjad olid ka Desmond j a Ro-senkranz.
Ainult Rosenkranzi alumisel
aknal olid tühjad pudelid ilusasti
lüleyaasidenä ritta seatud,
mõnel isegi veel sini-must^valge
lehvik küljes, mis kinnitasid, et
\ siin olid äsja eestlased elanud.
Nende laul, mis kostis pidupäeval
toi hommikuni, iMnnitas lk)yola
P;ärisperemeestele, et eestlased on
laulev rahvas, kelle samast maailmas
teist ei leidu. VÕib-olla on
Eesti Päevade raamides ka eesti
noortele vaja neile omast eneseväljenduse
võimalust. Nad tulevad
kokku kaugete radade tagant paari
:•-aasta järele ning :o
MOSKVA ---Kommunistliku partei ajalehes ,,Pravda" ilmns pikem
artikkel N. Ludu marssali ja maaväe staabiülema Nikolai
Ogarkovi sülest. Kuna njLarssal Ogarkovi peetakse N. Liidu suure-maks
eksperdiks relvastuse kontrolli alal, sHs omiststss&e tema
artiklile läanemaaibsias. suurt, tähelepanu. •
kutulekutest niiyõrd kaasa kistud,
et isegi une peale ei ole aega mõtelda.
Kui meie oleme laulev rahvas,
siis on seda ka meie noored ja
neile oleks vaja rohkem isetegevust
— laulu, ja tantsu võimalusi.
Võibolla tuleks tulevikus rohkem
hoolt kanda ka õnnetuste vältimise
eest. Näiteks viisid Makays-^
se 2 tolli kõrgused jä 4 jala laiused
märkimata trepid, mida inimesed
ei osanud tähele panna ning
sel juhtus mitu kukkumist, mülede
ravunisei oleks vaja olnud asjatundja
hoolitsevat suma ja kätt.
Mõningaid üksikuid inimesi häiris
see, et neid jä^tiük^i kahe inimese
tuppa ning neU tuli seetõttu
maksta peavarju eest kõrgemat
hinda kui soe oli planeeritud. Mõningaid
krütüisi märkmeid võiks
teha ka toitlustamise organiseerimise
arvel,' kuna ininiesed pidid
jalutama pika tee, et kdwi
j a võileibu.:' , -
Kuid — kus midagi tehakse, seal
juhtub ka sageli sellist, mida võib
kritiseerida, üldiselt olid pidustused
õnnestunud ürituseks ja teeM-Marssal
.'OgäTfeov ei ole näht®r'i
vasti siisiki erüiselt liuvltatud asjaliku,
ja falktidele baseeniva artikli
ktrjutämisest, vaid laskub
seüö asemel läbipaistva i>ropar
gandiä liinMe.
Ta kinnitab, et N . Mii on rajiu-lik
hüglane, kes pole kunagi
ohustanud ühtegi teist riiki
vaid on alati ise pidanud valvel
; olema'oma läänepiirid© kalts-
,, miseks, :
Artiklis väidetaikse, et Ühend-rügid,
Hiina ja mõned Euroopa
riigid levitavad i^jendamatut
propagandat, müles kogu aimaü-ma
hoiatatakse N. Liidu relva-
J!Õu ©öst. K u i ipaljud läänemaaiil-nrn
dcsperdid jä polütikud väidavad,
et SALT II kotkikulep© kõigutab
tuumarelvade tasaitoaaluH.
tlüdu kasutos, siis käsitavad nad
• tooikikuieppe tingimusi sihEiikult
väänates, mainib a n a r ^ i.
Ogarkov kirjutab, et ühend-rügid
on ümbritsenud N . Lüdu
tuumarelvade baasidega, mis
sõja korral on valmis purustama
N. Liitu ning on, agressiivse
iseloomuga,
Tema arvates on SALT II kokkulepe
tervitatavaifcs sammuks
Ühendriikide j a N; Liidu vaheliste,
suhete päjr0n |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-08-16-06
