Vaba eestlane , July 26, 1984

              ¥ABA EESTLANE neljapäeval, 26." juulil 1984 ~ Thursday, My 26, 1984 Nr. 56
VAIADE EESTLASTE HMLEljiNDIA
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St, Don Mills,
Oot. M3B 2M3
TOIMETAJA: Hanses Oja
TOIMETUSE-KOLLEEGIÜM: Karl Arro, Hm^ Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, t (teUiiHised, kuulutused,
ekspeditsioQi]0^^^^4^^
IBLUMISfflNNAD Kanadas: aasta $51.—^^ poolaastas
ja veerandaastas SIS,"—
TELLimSfflNNÄD väljaspo^
aastas $35.-— ja veerandaastas $18.----
Äadressi mmidatus 70 c. tJlsilmumbn c.
' KUULUTUSTE fflNNA^ i)ll: üiiei:veerul:
kuulutuste Mljei $4J5,te^
PubUshed by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LešHe St. Don Mills, Ont. M3B\2M3
KeiH Raudsepcs
. jyyiil
Skautlik noonis wMb Medlal sammul Eesti vabadulsnõude rongkäigus.
Mõisnikud rakendasid teoorjuse,
kuid siis tulevad Tartu ülikooli esi­mesed
õpilased, ke*s esimestena kõ­nelevad
eesti rahvast kui tervikust,
ega nimeta neid enam orjarahvaks»
Loovad sellega esimestena eestlasis-sp
inimtunde. Faehlnianni muisten­did
olevat samaväärsed iga saklslase
ja venelase tööga!
Neile kahele järgneb varsti Koi­dula
isa Jannseiiigä, kellele isamaa
on minu arm. Kreutzwald andis
„Kalevipoja", selles oli vaba rah­vas,
kes võitsid ja kel oli kange­lasi.
Tuli laulupidu, Hurt ütles
Foto: Tommy Tomson oma kõnes, et jäägu eelstlane igas
• olukorras eestlaseks. ,,Pea meeles,
et oled ja jääd eestlaseks!" Seda
õhutasid Mlhel Veske lauliid,
EÜS*i tahe olla eestlane, „Kalcvipo-ja
õhtud". Ka eestlastel tuleb sel
pimedal ajal olla mehed» Otsitakse
ESTO-nädala reedel toimus Eesti Kunstide Keskuse kirjandus-muusikalme ennelõuna Royal York ho- sümboleid, mille alla kuuluda. On
ielH t)ntario ruumte^^^^^^ Huvi sellise ürituse vastu oli erakordselt suur, kogu ruum täitus kirjandns-muusika- tulnud aeg, et üks grupp muretseb
lembelisteinimelstega ja pärast üle pooletunnilist hilinemist avas EKK president Štella Kerson sündmuse, omale värvideks * *
märkides rohke osavõtjaskoima kohta kui tervet nähet
Ameerika
smi-must-valge,
kuid ülikool ei anna luba nende
kasutamiseks; üks julge, kes mütsi
pähe paneb, pekstakse mõisnike
poolt läbi ja visatakse ürikoolist
välja. Tsaarivõim keelas eestlastel
olla samaväärne sakslastega.
. , ' Esimesena dr. Alfred Kurients Urve Karuks • on siinseist luuleta- Jan ' Järvlepp/ja Kristma Va
dem©- yalinpskampaanialö^^ ette- vaatles eesti kirjanduse omapärast jäist noorim. Ta nimetas veel Arvi' tshellodel K. Raidi ,;Canto serio-
:toatlik; partei valis San Fmnciscos vahnistusinmg. juba lähemate päe° õitsengut Kanadas läbi; humoristli- Korki, Hannes Oja, Eduard Krant- sa".
toinmnud partd konverenM Vai- vad^^^ kus laadis roosade prillide Ta tere- si. . J
ge Maja. peremehe, ta tas kirjanduslembelist osavõtjas- • ^ ^ ; ^ • Hemo- Susi esitas^stiiliproovina
mõrra päritoluga:: tuntud.: pomtiku rite esimeste niürtkude Täljatulista- konda mitmelt maalt ja merelt kes- Sim-must-valge kirjandusvoisüus katke teosest „Need, kes maha
WaIterMomlale'i,:keso«^p^^^^ orjad, vaid oli mehi, kelle
Carteri ajal.. abipresidendiks.^^W^^ p r ' , r-^r'. , . , ^ ^^lubelit ja Esto^^^ ''"t"? "^'^ T—^
;^erMom!alevalimmeeituta^^^^ kodumad. vimalembeli- esitas poeemi sobraVeermetsa '^^Z^liiT^^^
laiusena,, kuna ta km ^^^^^^^^^^ ^^^^^^^ ne j a kirjanduslembeline, aga seal^k^^^ cu ja IWIÄCU
Kuid eestlased ei olnud enam
eelvahmistel endale nii palju hääli, seü^^
et riväliseerivad kandidaadid Garyarva^^^ ^^f^^-^^^^^i^
Mart ja mustade., esmdaja.. Jesse vordsek^^stasefo. ^ , d ^ — .^^^ ^^^^^
Jackson ei saanud talle enam ohüi» arvamusi toetavad tobusatt ka yu- ^^^^ kanada-eesti kirjandusest pildi
kuks Muiieda. Teataval määral masd „varsast vanahobuseni".
ootamatusena tuli siisMMondaIesed^I^^
otsus, valida enda kõrvale asepre- de valijaskond pooldab kaaluvas Kui 40 aastat tagasi enamus kir-sidendiks
naissoost poHitiku itaali enamuses presidenditoolÜe Ron^d janikest tuli üle mere, siis Rootsi
päritoluga Geraldine Ferraro, kes Reagani.; Kuid need arvamused ei kuningriik sai lõviosa kultuuri ja
bn end5e nime teinud Kongirešsiskeiduta nähted Mondale'i ja te- ayalike elu tegelasist, et asutada
Esindajatekoja lükinena.
konnaalbum"
trügib noorem generatsioon par­nassile
suure hooga, s.t.^ Kirjanike
Liitu, misi annab au. Ridade vahel
saadakse öelda mida muidu ei saa.
Nende pegasus peaks olema amet^
likult punane, aga kes- teab,; mis ja esitas sellest luuletajat iseloo-seal
all on. Meie pegasus on kind- mustavaid katkeid, mis peegeldasid
lasti sini-must-valge. Enno hingepuhtust ja erilist vahe-
;:Järgneva^
südames OÜd vabaduse tunded. Ha-ja
naised teevad
eesti lipu ja see pühitsetakse Ote-
Elin Toona ütles, et ta kirjutab pääl eesti rahvast ühendava süm-praegu
oma vanaisast Ernst En- boUna. S^da pühitses väike salk, 16
nost biograafilist teost „Pere- liiget. Tavaliselt haritud eesti mees
Norra päritoluga Mondale
Itaalia vanematest võrsunud Ferra
ro välimine Ühendriikide preside^
tust" ning vabaduslastele pühenda-; kasvandikud", m ön jäänud nagu
on arenenud süski tunduvalt erine- ai,{„d naiste häälte abil.
vas Isuunas võrreldes Kanada ühis­konnaga,
kus praeguses olukorras
ei ole mõeldav, et mõni Euroopa
mandri päritoluga polütik, kelle va-ma
selja taga seisvat demokraati!^ kasvõi kaks valitsust, oma •ülikool sini-must-valge ^motuviga luuletust Edasi Hannes Oja esitas kolm
ku partei aparatuuri, kes loodavad, ja kirj^^^ Iv^Jvask luuletuse. Jaanipäeval luuletust, Arvi Kork rääkis oma
P et neile avanevad Reagani Imkuta^^ riimisolkijäd. : , 1983 ja valiku raamatust „Välgumärgi
miseks reaalsed võimalused musta- ..,, ,
ICanada eesti kirjandus m susm tud luuletuse.
80 aastat' vana. Medicine oru
vanaeestlane Juhan Kinnam lim-letas
enesele matiiselaulu, miaa
ka tema matusel lauldio
muutus sel ajal kas sakslaseks või
venelaseks, muidu, ta ei saanud
tööld.
Kuid möödunud Isa jandi lõpul
ühe osa eestlaste selgroog enam ei
paindunud, olid julged mehed ja
jäid eestlasteles, teades et nad ei
saa selletõttu paremaUe kohtadele.
Mehed raiusid endUc kindla käsu:
de, hispaania päritoluga üustulnu-di
ja asepresidendi kandidaatideks ametiühingute vaesemate rah-näitab,
et Ühendriikide ühiskond yakihtide ja Ferraro toetamiseks • (
„kahe tooli vahele", ajaloolased ™^ julgeme võidelda eneste eest.'
Hilja Vii.h.id luges tervituseks Pffad seda l ^ ^ - ^ e k . literaadid
As4 Willmannilermu* sdle. ^ - > ? - l ^ ^ ^ X^Z,
poeemi oma.
Walter Mondale olnnkord Val­gesse
Majja tüürimisel ei ole ker-
;e, kuna ta ei ole seni poliitikuna
Keegi pole eesti kirjanduses seda
hiljem korranud. ^
gä ürituse iseloomustust, et iga ^ J ^ : ; ; : ^ ^ ; ^ pikkusel maaralal, muidu pidi see
Mrjanik esitab ise-oma 10^^^^
nemad või yanevanemad tulid im- erilisi võimeid näidanud ning on
tusel Veljo Tormise „Hando Run- Aga mõnel laulupeollehvis neid
Asta Willmami on olnud tulisem iielim^^
Teine episood algas ülie pisike- võitleja rahvusvahelisel foorumil, tidega luuletsükkel oH väga meel- eestlased kaitsesid oma lippu. 1917,
migrantidena Kanadasse, võiks endale poolehoidu kiiidlustariud se episoodiga 1950, kus üks Al- Muusikalises osas esitas Eva divas ja uudses vormis. Koor an- «sõjamehed tsaariarmees võtsid
kandideerida.. Kanada,, peaministri peamiselt laialdaste lubaduistega. berta farmeri dp-st sulane ähvar- wüson Viljar Puu viiuli- ja Karl- dis lisapalana G. Suitsu luuletuse sin|.imjst.yajgg iip»ks ja kand-kohale.
Näib, et Ühendriikides on R oma das pommiga maailma hävitada, otto Martsoni klaverisaatel Kaljo uMinul on üks raamat" viisistuse, sid seda suurel demonstratsioonil
kõrgetele positsioonidele., pääsenu- neM^^:a^^^^ kestnud vaUtsemise Sel ajal tulid Saksamaalt, Belgiast Raidi „Halleluuja, glooria". Keel- Lõpusõnas Arved Viirlaid tänas ning Eestile anti autonoomia, (sest
ne võimalik.: kõigile., võimekatele perioodi ning isegi tema suuremad ja paatjdega Rootsist.esimesed po- pillide topeltdueti, koosseisus Mar- kolleege ja kuulajaid, kelleta ei 40000 inimese marss oli mi ülen-inimestele,
kuna Kanadas^^^^^^^^^^ peavad tunnistama, et ta genikud.; A. Kurients andis tausta tin -Krooni ja Viljar Puu viiuleil, looda ühtki rida. dav. Vene ajutine valitsus tunnus-livad
seda rigüdseit inglise ja^o paljudele ras- kanada eestlaste ideoloogilisele ' " . -' y ; :•:, :. • - •> . / : v tas sini-must-valget. Lipp kujunes
•prantsuse i i h i J s k o n n a d ; : , . „• •, . ;,.,. . •.
Geraldhie^^^F
preadendi l^ida^dito ^ ^^^^^ S
voim.: Seda märkas ka
viinud Laur, tuues, oma ÖRTO
Andres E
astuse ='
tada, eS_ Wdto Mondale_ka?«teb t^y^^ edukalt läbi majandus- Kanadasse ja raamatuid hakkas tu- i
koita younddcke vahendad käT,inud inflat- lema joöksyal lindil. Korraldati i
seljataguse kmdlustam.sek^ ja^su^^ ja vähendanud tööpuudust, kirjandusvõistlus, kus tagajärjed lu- J
reloetajaskomia k<^fer^^^^ Samal ajal ou ta suutnud välispo- bati välja kuulutada vabas Eestis, i
tatamme on^muutunnd «h^^^^ tõsta Ühendriikide pres- Võistlusest Võttis osa 31 autorit ja 1
tades Iga « t a g a tugevaraaks^nn^^^^^^^^^^ S SdaaSr -^^^^^ ----^ Eesti -
saada • presidendivalimistel massüi- Mondale
Vabadussõjas Eesti võitluslipuks.
See lehvis ka uhkelt vaba rahva
pealinnaks kui ka maal, koondades
oma rahvast.
ielt naiste hääli. Kui Ühendriikide tõekspidamistelt vasakule kalduva- a„aaia1ehtelas^
I Aga vanad vaenlased olid alles
I elus. 1940. a. kõrvaldas võõras kä-
= si selle Toompealt. Ole uhke eest-i
lane, et su oma käed pole seda rü-
1 Eesti vabadusvõiüeijate-sõjaveteranide peamiseks eesmär- s vetanud. Esunene lipp ootab prae-gikSs
on Eesti territooriumi vabastamine Nõukogude Liidu oku- E gu kodumaal rahvavilikajate eest
Kirjanike Kooperatiiv ja turg hak- i patsioonist ja seUe sõjaväest m
on oma poIiitiUstelt j^ag j^üllastpj^^ Orto sul^^^
5 kaitstuna. Seal pole enam oma va-s
litsust, ei maad ega vabadust
rahvas annab Moudale'Üe eelolevas
Movembris oma toetuse ja valib ta
kapsamuld", nagu oli luuletaja öel­nud;
te liheraalisete vaadetega, kuid ta
peab valimiskampaania kestel ar- • Neljandas järgus olid kõigil ma-
ValgesseMajja, siis on asepresident yestama demokraatide partei vali- jad, oli raha,, tee mida tabad. Aga
Geraldine Ferraro ainult südame-^^ on kosaserva- vanadest lugejaist sai „vaglasööt ja
löögi Iraugusel^^^^ i—-i-^" « « ^ v ^ . i ^ . : ^ K^I
See tahendab-^^^ Programmi alusel krifisee-peaks
midagi oötamatiit juhtuma, ritaksesiisM
siis saavad Ühendriigid endile ^s- gani s«Wt defifisiifi riigi eelarves
makordšelt ajaloos naissoost presi- ning nõutakse Ühendriikide aM lõ­uendi,
petämist Nikaraagua marissistto _
• Mondale'! valimisega m Ühend- rezMi^ni vastu ; võitlevatele jõudu-; Nüüd ' kirjastaja küsib: palju sa 1
riikides rindeded-D^vatekspresi--^^^^
dendivalünisteks välja kujunenu^
Hakati otsima
väliskirjanduses
9em olukord.
veelgi
aga
hui-
Mondale-i v^sdts valivad v a b a ^ f ' ' * ' ^ ^ ™g»!?:
2 Eesti vabadusvõitlejate-sõjaveteranide omavahelist ühte- 1
kuuluvust väljendab organiisatoorsel alusel globaalselt süvenev E
koostöö. Samuti teenib meie eesmärke sõpriissidemete süvenda- s
mine asukohamaade kui ka teiste maade sõjameestega ja nende E
organisatsioonidega, aga ka kõigi antikommunistlike organisat- ~
sioonide toetamine, kelle püüdlulsteks on rahvaste vabastamine E
kommunistlikust diktatuurist E
3 E ^ vabadusvõitlejate-sõjaveteranide üle^deks on toe- E
tadä igati eesti keele ja kultuuri säilitamist ja arendamist, eriti E
meie noorsoo rahvuslikul kasvatamiisel, selgitades neile ka vaja- g
dust kõrgema sõjaväelise hariduse taotlemiseks, =
4 Eesti vabadusvõitlejate-sõjaveterauide k(^useks on aktiiv- 1
E ne osavõtt demokraatlikul alusel organilseeritud rahvuslikust elust =
^.PW" tõekspidamised ja tulevikukavatSu- puudub Vajalik enesekriitika, siis i formeerida maaüma avahkkust meie kodumaal okupatsiopnivõi-
~ - - rahva füüsilisest hä-võidelda
kommunistliku
laarset Ja mõjuvõimsat pömtikut,gg^^^^^j^^^ kõigis on tulemuseks makulatuur Kas 1 mude poolt teostatavast venestamisest, eesti ra
kes võiks Reaganile ohttikuks detaüides esile valimiskampaania osutub tõeks kunagine ennustus: | vifamisest ja inunõiguste rikkumisest; võidel
Juneda, ÜSiitini«ipiiH/!AvflUiJi«knnil eesti kiri andus üasuluses ilan^ luu- 1 võmiuca suhtlemise vastu, samuti naliaStada
; • 'Nü-siis: :eMeva-;ägedä\.vali­miskampaania
juhadeks on vaba­riiklaste
poolel Rohald Reagan, ku-demokraadid
lähevad valimis-kestel.
Ühendriikide valijaskond kirjandus paguluses algas | vomiuga paljastada kommunistliku in- |
peab s Ä välja, noppmia kõige lega ja lõpeb luulega?
tuumakamad ja ameeriklastele olu­lisemad
terad Ja tegema nende
põhjal otsuse, keüele
"Lõpuks ta märkis tuntümaici ees­ti
kirjanikke Kanadas: \
I filtratsiooni olemust ja hädaohtu ning kaudset õõnestustööd
propagandat
lahuiguSse Walter MondaleM juhti- praegusel erakordselt pineval ajals-misei,
kelle kõrval seisab 0rieansi tui ma^^ jä võimsai-neitsina
temperamentne Geraldine Miarügl^^^'^ - - - . - J - —
Ferraro. Mõlemad parteid on tei­nud
ligemale kolm :,kuud. kestvaks",
Arved Viirlaid 9 roinaaDiga 1^
mitme luuletuskoguga, 3alnie
Ekbaum 13 romaani, Sluuletus-
• Ja ^ kahe .:eri2hanris teosega.
Resolutsioonide
A. Jurs, R. Nolk, X
koosseisus! K. Tort, Ylo Anson, s
Kalamäe.' :; : - E
Torontos, 11. juulü 1984; a . |
llilHlllilillIIIIIIIIIIIillilI]li!IIIIi!!!l8lli!!ill!llll!lllliI^
Kuid väljas ja vabaduses,^ siin
nad lehvivad suures sagaras. Siin
tuksub südames kunagine väljen­dus:
„Löögem vennad käed kok­ku..."
Sim Seedriorul on lahkunud
kangelaste ausammas. Sel aastal on
sel sambal juubel. Kolm selle sam­ba
rajajaist on veel elus, algataja
Itn. Rebane, kavandaja Vello Hu-bel
ja idee rakendaja V. Tera, aus­tagem
neid mehi.
Teisel väljakuserval on teine
kes sõdisid viimases
koos soomlaistega.
seisame meie ja jät-oma
isamaa eest
on alles elus. Meie
esimene lipp- ootab meid kodu­maal.
Kas meil on meeles veel
Lembitu tõotus? Meid leidub igas
maailmakaares, me oleme eestla­sed.
Täna olete tulnud isamaa-kõ-net
kuulama, see toob sada aastat
tagasi Otepääl peetud palvesõnad
meie meelde. Tõotustel ja vanne­tel
on siis jõudu kui Jumal neid
kinnitab ja laseb korda minna
omas väeso
(Järg lk 3)
Nr. 56
VAU
28.ja 29. juulil
dr. U. ^ali
4., 5. ja ,6. a»?,^. J
. dr. J. Muri
Odaviske
rekord ÜU
Potsdam i*"^
Mängude ajal,
kaaluks boikott
mängudele, saal
helcpanuvaärsoj
lane Uwe Hohj
sc sportlasena ij
miiscga IO4.S0J
ameeriklane II
Angelcses uuel
99.72.
• Samal A^istl
Liudmilla Anc
gust 2.07, mis
maailmarekordi
kordas (ema nii
rekordit 200 n |
21,71.
Kolmois
News.1'1
Balti Arnel
poolt yäljaantf
kolmas numb(
olympiad to
karikatuuri ,,.
viet style'V J
athletcs", kus
laste osa N . Tj
.50 hulgas maj
odaviskaja Hc
Tamm 11-s,
Tõnu Kaukis
50-s. Lcedulail
• rem. Naiste hl
last, kuid vä^
lannad. Lõpi
loo Läti küli
pole kiiuldudl
nit >— „Onlyf
fatc".
Aleksis
aukülalii
, Jeruusaii
Luuletaja
Aleksis Rannl
lis, kus ta ai
Jeruusalcmmal
korraldatud
pühendatud
mingule.
A. RannitI
kahel korral:
gu tundmatuj
ka kirjaniku
arhiivis. Teise
naki looming]
getest eesti
Ants Orase,'!
Grünthali ja [
kupuulumistc|
27. mail k(
Klubi csimceij
Uku vastuvöil
mille kavas 11
niti luulest }|
neldi ka ter
gust ning
PEN-Klubis..|
Täna on ii
tüt on nieiel
See on ,pühi|
Selle kõi-val
aasta juiiboll
Vabariigi ise-j
meid nianitsc]
ju on meilt
nõrkeda. See
sulle jäi, sef
eestlane.
Julged nõj
k^d ütlevad
on meie lipi
selgelt ja k|
eestlane,. Ü1J(
ga {südames.