1984-07-26-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. JEEOT-ÄNE 26. juulil 1984 — Iliursday, July 26,1984 Nr. 56 Nr. 56*
POTKA JLMIUS, KALLIS SÕBER •
; Meie südamMk: kaaštuime
i - • . ASTA ja. oss F
VITVl jaARVO
pärsia lahe piirkonnas sai laeva
lossimistöödel õnnetult surma meremees
Endel Ink, 53 aastat vana,
elukohaga Stockholmis.
: Endel Ink oli sündinud 30. detsembril
1925 "^ja ta oli Saleni laevafirma
teenistuses. Mälestus- ja
matuseteenistus toimus Stockholmi
Metsakalmistu Uppstandelse kabelis.;
Peapiiskop ICYeem (vasakul) ja Ida-Kanada piiskop dr. \ y . D . Huras.
00
1 Kanadea piiskop
kohtusid
ESTO-84 ^ raames külastas peapiiskop
K. Veeni Ida-Kanada, lute-riusu
piiskop dr. W. D. Hurast
Kitcheneris. Peapiiskop tutvustas
piiskop Hurasele tänapäeva kirik^-
olusid kodumaal ning EELK tegevust
võõrsil. Samuti kaalusid piiskopid
uusi koostöö võimalusi mõlema
kiriku vahel ning eesti diakon-opetaiate
juriidilist staatust Kanadas.
Mõldmad piiskopid avaldasid
oma heameelt, et eesti ja kanada
kirikud on juba üle kolmekümne
aasta töötanud käsikäes ning et tulevik
on samuti paljutõotav..
Külaskäigul saatis peapiiskop
Veemi õp. T. Nõinmik. /
Eesti noormeeste põgenemislugy
äratab huvi Euroopas
Seiiisafsiooniline uudis nelja eesti nooruki põgenemisest kummipaadis
üle Soome lahe, õnneliku päralejõudmisega Rootsi on levinud
kiiresti ka mujale Euroopasse. Nii saatis ZDF (Zweites Deutsches
Fernsehen) Wiesbadenist Stokholmi oma kauaagese töölise, nõukogude
olude eksperdi, Eestis sündinud Bemd Nielslen-Stokkeby kaheks
päevaks, et noormehi isiklikult kohata ja neist valmistada 7*minutilist
saadet ZDF'i ,5Magazm'i" jaoks. iSee on kommentaaridega uudiste pro-grangn.
Rootsi raadio T V poolt oli vahendatud
Adege Film Production
ettevõtte kaameramehe, helitehniku
ja assistendiga kohtumine ühe
kesklinna hotelli ees. Kahjuks ei
saabunud nende ajutisest elupaigast
Uppsalast kolmas nooruk Raivo
Roosmä rongide hilinemise tõttu.
Neljas põgenik Aleksander Lepajõe
keeldub isiklikel põhjustel
avalikkuse ette tulemast. Alul tehti
neljaminutiline reportaazh ja siis
kolmeminutiline intervjuu Stokholmi
Wasa-laeva muuseumi lähedal
pargis.
•Toimetaja, valdab laitmatult
eesti keelt, küsib noormeestelt põgenemise
põhjust, ettevalmistusest
ja olukorrast Eestis. Mõlemad
noorukid vastavad järelemõtlikult,
aga sujuvalt.
Küsimusele, kas neil kummipaadis
ka tpidutagavarasid oli, vastavad
nad, et neil polnud midagi
peale ühe ammuvarutud prantsuse
konjaki külmarohuks.
See kulus tõesti ära, kui nad kohe
alguses kukkusid jõkke ja said läbimärjaks.
Juhul, kui nõukogude'piirivalve
need siiski oleks tabanud,- kavatsesid
nad tüürida kähku ühe väikse
saare suunas, kus olid kalameeste
võrgud väljas ja teeselda kalapüüki
või siis „võrkude näppamist". Põ-genikeloö;
teiselt poolelt on siiski
kuuldud Ücodumaalt, et helikopterid
on olnud mere kohal,; mis põ.
genikke otsinud ja millest üks olevat
merre kukkunud. Ka parvlaeval
teel Rootsi' olid soomlased kõr
nelenud neljast eesti kummipaadi
põgenikust.
I^IRIIiUtBr
USA-s Ann Arborissürlll. märtsil
Mari Irene Ülper, neiuiia Müür,
' sündinud 18. novembril 1908 Tartus.
USA-s Rhoode Islandil suri 12.
märtsil Marta Smisov, sündinud 21,
veebruaril 1898 Eestis.
''l! '90', New .Yorgis suri 15. märtsil Ar-
\ iTold Märvits, sündinud 24. sep-
I tembrü 1904 Tallmnas.
2044 Yonge St. Toroato,
Ont. M4S 1X9;.
(Davisville & Eglihtpni ^^ahsl)
TeL487-2147
USA-s Floral Parkis suri 9.
märtsü Boris Põder, sündinud 25.
jaänuarü 1905 Petrogradis.
SgJLS TORONTO
?ANA ANDRESE KOGUDUS
• 383 Järvis St., Toronto,
Ont: M5B2C7
Õpetaja UdoPetersoo
3714 BeechoUow Cr.
Mississauga, Ont L4Y 3T2
Tel. 624-6128 või 625-5930
kirikus 923-5172
Organist pr. Asta Mitt
Koorijuht pr. Asta Ballstadt
/ Pühapäeval, 29. juulil kell 7 õ.
pühapäevane JUMALATEENISTUS..;.
, Pühap., 5. aug. kell 11 homm.
VABAÕHU JUMALATEENISTUS
Jõekäärul. Kirikus jumalateenistust
ei ole.
USA-s Denvüle'is suri 19. märtsü
Olga Helistvee, neiuna Lüv, sündinud
2. augustü 1906, Võrumaal Rõu-
)., 12. aug. kell 7 õ. püha-
;^päevane JUMALATEENISTUS
Teenib õpetaja Albert Roost.
õpetaja suvised kõnetunnid neljapäeviti
kell 6—8 õ. Idriku kantseleis..
•
Suri Rochesteri vanim
eestlane Hilda Karklin
26. aprillü suri Rochesteri läheduses
Penfieldi: puhkekodus Roc-hesteris
elanud vanim eestlane Hilda
Kai^klin 91-aasta vanuses. Ma-tusetalitüs
toimus Penfieldi matu^e-majas
ja muldasängitamine White
Havei^i kalmistul suure hulga
Rochesteri eestlaste ja Torontos
elunevate sugulaste osavõtul. Hilda
Karklin oli ameerika koguduse
liige ja matusetajituse . :toimetas
selle koguduse õp.etaja. Järelhüü-de
kadunule ütles Rocl^esteri eestlaste
nimel Abel Pintson.
Hilda Karklin, ,neiuna Udikas,
sündis Pärnus märtsis 1893, a. Te^
ma 90-a. sünnipäeval käis suur
enamus Rochesteri eestlasi teda
tervitamas.
Hilda Karklin oli üks neist väheseist
vzmemaistelusolevaist eestlasist,
kes Pärnus noore glümnaa-siumiõpUasena
oli pealtkuulajate
ridades, kui Pärnu linnapea Hugo
Kuusner Eesti Vabariigi väljakuulutamise
Manifesti rahvale ette luiges.
Tema tulevane mees, Itn. Alfred
Karklin oli selle roodu komandör,
kes, Manifesti ettelugemise
I ajal oli Endla teatri ees ülesrivistatud
ja kellega Hilda hiljem abiellus.,.
Yabadussõjas oli Itn. Alfred
Karklin 2. jalaväepolgu ühe roo-di!
i komandör, kes langes 12. augustil
1919. a. Marienhauseni lahingus
läti kütipolkude vastu võideldes.
Ltn. Karklin on posthuum-selt
vääristatud III järgu Vabadusristiga.
Hilda Karklin kasvatas lesena
oma tütart, elas läbi eestlaste kanr
natustee ja suutis anda oma tütrele
hea hariduse. Ta elas Rochesteris.
oma tütre ja väimehe EUen jaEric
Lepiksaare perekonnas. Lühemat
' aega viibis Penfieldis puhkekodus,
kust asetati igavesele puhkusele
üks palju kannatanud Eesti ema.
Puhka rahus, kallis Hilda Karksi"'
...
Aleksander Kivi
Realist
Tallinna
naasiumi v
ga oli 12.
College'is
Koosviibin
valitud, ji
käigu lõpp
juures tek
kuna kool
de „laviii\
avatcrvitiu
Randalovi
Eclküijvi
•ja seejaro
oma kaun
. See niööj
' tagasi; soc^
had ja
datcle kt
meeste (kt
Bern ah rd
tele pakin
leivad ma
Pärast
li hümn",|
, Mikiver
kooliveni! I
elustades
hakkasid
ma, kuna
kohu, ela
gile. kaasi
Koosvi
reerituid
Ilmar He
Vit! Kogi
mäega. V
jaile kaas
ja „Reali
tide Kooi
Tänu Ta
eest!
Kokküt
osa moe
realistid;
hed — ai
ning siis
nemehelis
i nende ejii|
EKKT
Eesti
rontos e
84-le": oi
ronto Li
näitust
seid kaž
Evi End
kunstihu^
Torontos
Holmber
29.
nepi ja J|
sega toit
1984 Tc
saalis. El
listel vat
sil: B.
Toronto,!
425-767^
• i
Ants
köirraldatl
kendatm
leidnud
se. Pea\
õnneliki
re (pil(
Teine • si
9) skulpt|
Pikatile
lutatud
500, siis
li asemel
Pr. Sonil,
võidu ni
test ja
saadaval,
gust „V
ESTO
jasaat
luks heli]
425-767-
Ees
Annetust
ja mälcj
vabad,
noorteh^
kaudu
saamisck
Broadvic
..VÄ
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 26, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-07-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840726 |
Description
| Title | 1984-07-26-04 |
| OCR text | Lk. JEEOT-ÄNE 26. juulil 1984 — Iliursday, July 26,1984 Nr. 56 Nr. 56* POTKA JLMIUS, KALLIS SÕBER • ; Meie südamMk: kaaštuime i - • . ASTA ja. oss F VITVl jaARVO pärsia lahe piirkonnas sai laeva lossimistöödel õnnetult surma meremees Endel Ink, 53 aastat vana, elukohaga Stockholmis. : Endel Ink oli sündinud 30. detsembril 1925 "^ja ta oli Saleni laevafirma teenistuses. Mälestus- ja matuseteenistus toimus Stockholmi Metsakalmistu Uppstandelse kabelis.; Peapiiskop ICYeem (vasakul) ja Ida-Kanada piiskop dr. \ y . D . Huras. 00 1 Kanadea piiskop kohtusid ESTO-84 ^ raames külastas peapiiskop K. Veeni Ida-Kanada, lute-riusu piiskop dr. W. D. Hurast Kitcheneris. Peapiiskop tutvustas piiskop Hurasele tänapäeva kirik^- olusid kodumaal ning EELK tegevust võõrsil. Samuti kaalusid piiskopid uusi koostöö võimalusi mõlema kiriku vahel ning eesti diakon-opetaiate juriidilist staatust Kanadas. Mõldmad piiskopid avaldasid oma heameelt, et eesti ja kanada kirikud on juba üle kolmekümne aasta töötanud käsikäes ning et tulevik on samuti paljutõotav.. Külaskäigul saatis peapiiskop Veemi õp. T. Nõinmik. / Eesti noormeeste põgenemislugy äratab huvi Euroopas Seiiisafsiooniline uudis nelja eesti nooruki põgenemisest kummipaadis üle Soome lahe, õnneliku päralejõudmisega Rootsi on levinud kiiresti ka mujale Euroopasse. Nii saatis ZDF (Zweites Deutsches Fernsehen) Wiesbadenist Stokholmi oma kauaagese töölise, nõukogude olude eksperdi, Eestis sündinud Bemd Nielslen-Stokkeby kaheks päevaks, et noormehi isiklikult kohata ja neist valmistada 7*minutilist saadet ZDF'i ,5Magazm'i" jaoks. iSee on kommentaaridega uudiste pro-grangn. Rootsi raadio T V poolt oli vahendatud Adege Film Production ettevõtte kaameramehe, helitehniku ja assistendiga kohtumine ühe kesklinna hotelli ees. Kahjuks ei saabunud nende ajutisest elupaigast Uppsalast kolmas nooruk Raivo Roosmä rongide hilinemise tõttu. Neljas põgenik Aleksander Lepajõe keeldub isiklikel põhjustel avalikkuse ette tulemast. Alul tehti neljaminutiline reportaazh ja siis kolmeminutiline intervjuu Stokholmi Wasa-laeva muuseumi lähedal pargis. •Toimetaja, valdab laitmatult eesti keelt, küsib noormeestelt põgenemise põhjust, ettevalmistusest ja olukorrast Eestis. Mõlemad noorukid vastavad järelemõtlikult, aga sujuvalt. Küsimusele, kas neil kummipaadis ka tpidutagavarasid oli, vastavad nad, et neil polnud midagi peale ühe ammuvarutud prantsuse konjaki külmarohuks. See kulus tõesti ära, kui nad kohe alguses kukkusid jõkke ja said läbimärjaks. Juhul, kui nõukogude'piirivalve need siiski oleks tabanud,- kavatsesid nad tüürida kähku ühe väikse saare suunas, kus olid kalameeste võrgud väljas ja teeselda kalapüüki või siis „võrkude näppamist". Põ-genikeloö; teiselt poolelt on siiski kuuldud Ücodumaalt, et helikopterid on olnud mere kohal,; mis põ. genikke otsinud ja millest üks olevat merre kukkunud. Ka parvlaeval teel Rootsi' olid soomlased kõr nelenud neljast eesti kummipaadi põgenikust. I^IRIIiUtBr USA-s Ann Arborissürlll. märtsil Mari Irene Ülper, neiuiia Müür, ' sündinud 18. novembril 1908 Tartus. USA-s Rhoode Islandil suri 12. märtsil Marta Smisov, sündinud 21, veebruaril 1898 Eestis. ''l! '90', New .Yorgis suri 15. märtsil Ar- \ iTold Märvits, sündinud 24. sep- I tembrü 1904 Tallmnas. 2044 Yonge St. Toroato, Ont. M4S 1X9;. (Davisville & Eglihtpni ^^ahsl) TeL487-2147 USA-s Floral Parkis suri 9. märtsü Boris Põder, sündinud 25. jaänuarü 1905 Petrogradis. SgJLS TORONTO ?ANA ANDRESE KOGUDUS • 383 Järvis St., Toronto, Ont: M5B2C7 Õpetaja UdoPetersoo 3714 BeechoUow Cr. Mississauga, Ont L4Y 3T2 Tel. 624-6128 või 625-5930 kirikus 923-5172 Organist pr. Asta Mitt Koorijuht pr. Asta Ballstadt / Pühapäeval, 29. juulil kell 7 õ. pühapäevane JUMALATEENISTUS..;. , Pühap., 5. aug. kell 11 homm. VABAÕHU JUMALATEENISTUS Jõekäärul. Kirikus jumalateenistust ei ole. USA-s Denvüle'is suri 19. märtsü Olga Helistvee, neiuna Lüv, sündinud 2. augustü 1906, Võrumaal Rõu- )., 12. aug. kell 7 õ. püha- ;^päevane JUMALATEENISTUS Teenib õpetaja Albert Roost. õpetaja suvised kõnetunnid neljapäeviti kell 6—8 õ. Idriku kantseleis.. • Suri Rochesteri vanim eestlane Hilda Karklin 26. aprillü suri Rochesteri läheduses Penfieldi: puhkekodus Roc-hesteris elanud vanim eestlane Hilda Kai^klin 91-aasta vanuses. Ma-tusetalitüs toimus Penfieldi matu^e-majas ja muldasängitamine White Havei^i kalmistul suure hulga Rochesteri eestlaste ja Torontos elunevate sugulaste osavõtul. Hilda Karklin oli ameerika koguduse liige ja matusetajituse . :toimetas selle koguduse õp.etaja. Järelhüü-de kadunule ütles Rocl^esteri eestlaste nimel Abel Pintson. Hilda Karklin, ,neiuna Udikas, sündis Pärnus märtsis 1893, a. Te^ ma 90-a. sünnipäeval käis suur enamus Rochesteri eestlasi teda tervitamas. Hilda Karklin oli üks neist väheseist vzmemaistelusolevaist eestlasist, kes Pärnus noore glümnaa-siumiõpUasena oli pealtkuulajate ridades, kui Pärnu linnapea Hugo Kuusner Eesti Vabariigi väljakuulutamise Manifesti rahvale ette luiges. Tema tulevane mees, Itn. Alfred Karklin oli selle roodu komandör, kes, Manifesti ettelugemise I ajal oli Endla teatri ees ülesrivistatud ja kellega Hilda hiljem abiellus.,. Yabadussõjas oli Itn. Alfred Karklin 2. jalaväepolgu ühe roo-di! i komandör, kes langes 12. augustil 1919. a. Marienhauseni lahingus läti kütipolkude vastu võideldes. Ltn. Karklin on posthuum-selt vääristatud III järgu Vabadusristiga. Hilda Karklin kasvatas lesena oma tütart, elas läbi eestlaste kanr natustee ja suutis anda oma tütrele hea hariduse. Ta elas Rochesteris. oma tütre ja väimehe EUen jaEric Lepiksaare perekonnas. Lühemat ' aega viibis Penfieldis puhkekodus, kust asetati igavesele puhkusele üks palju kannatanud Eesti ema. Puhka rahus, kallis Hilda Karksi"' ... Aleksander Kivi Realist Tallinna naasiumi v ga oli 12. College'is Koosviibin valitud, ji käigu lõpp juures tek kuna kool de „laviii\ avatcrvitiu Randalovi Eclküijvi •ja seejaro oma kaun . See niööj ' tagasi; soc^ had ja datcle kt meeste (kt Bern ah rd tele pakin leivad ma Pärast li hümn",| , Mikiver kooliveni! I elustades hakkasid ma, kuna kohu, ela gile. kaasi Koosvi reerituid Ilmar He Vit! Kogi mäega. V jaile kaas ja „Reali tide Kooi Tänu Ta eest! Kokküt osa moe realistid; hed — ai ning siis nemehelis i nende ejii| EKKT Eesti rontos e 84-le": oi ronto Li näitust seid kaž Evi End kunstihu^ Torontos Holmber 29. nepi ja J| sega toit 1984 Tc saalis. El listel vat sil: B. Toronto,! 425-767^ • i Ants köirraldatl kendatm leidnud se. Pea\ õnneliki re (pil( Teine • si 9) skulpt| Pikatile lutatud 500, siis li asemel Pr. Sonil, võidu ni test ja saadaval, gust „V ESTO jasaat luks heli] 425-767- Ees Annetust ja mälcj vabad, noorteh^ kaudu saamisck Broadvic ..VÄ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-26-04
