1977-07-07-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 50 Nr. 50 JTLÄNE , 7. juulil Juiy?, 1977 Saatekulu | 10 35 33 13 IS 40 35 35 35 35 15 15 m 25 15 40 25 20 85- 40 40 40 30 20 20 2Ö 40 15 40 30 30 40 40 40 20 §0 40 40 iatas, et see ole- Ja et selliste olevat profiidi-p, miks su vend |':)lla ta juba kaht- Acapulcj) lahte ilma päästevöö- I Ja ta otsustas file ei meeldinud, fedes oma prae-igustoiduks veel tõusime üles, ^ed — sinna läks ?id, jootrahad ka — ja läksime Ikätte. . |wagen-transpordi ime, näis see na- [lud. Hotelli-plika tema käest jär-kahju, mu här-jnäolist autosohv-fagen- taksos pole ta pole keegi teie [iUal läheb ^ järg-fi Mexico peale? it, mu härrad, [viidanud midagi, a peakorterisse ka juba ammu las ja var^d hak- M pikemaks ve- |istav bolshevik", kui kivi vette'', laksnud ma talle arvasin mina. iil, aga meie ba- 3l ikkagi Luis'i |ia nimed hotelli- Dibes kolmefeiim- ^mie uhke kahe- A D V O K A A D ID :ADVOKAÄT-NOTÄiR • Room 1912, Royal Tnast Toweir. Toronto Domiaioa Centre Posöaaöress; P.O. 326, Toronto OM. (Bay & Küsg)" M51 IKT Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus. ÄDO PÄRK/LLi, HETHERINGTON, FALLIS :PARK . Ädvokaadid-notand 385 Bay St.. Süite- 401. ^M. 3-4451 Õhtuti m. 7-2017 või 929-S425 RAAMATUPIDAJAD Stratford Festival avas käesoleval kiiaiil oma 25. hooaja. Esimene teatripidustus; mis korraldati 1953. aastal suures telgis, kestis kuus nädalat. Nüüd tQimuvad pidustused 22 nädalat, millede kestel antakse Festiriil TIieatre'is Avoni jõe kaldal 171 etendust. Kunstiline direktor Robin Phillips on laiendanud käesoleval aastal tunduvalt pidustusi, mille tulemusena linna südames asuvas 1092 istekohaga Ävoiii'j leatrJs antakse sama palju etendusi kui 2258 istekohaga Festival Theatrels. Foto: Ontario Ministi^ of Tourism and Industry • Kanada . parlamendiliige R. Stanbury iitles karavanipidustus-te koMa, et see on fantastiline võimalus teiste rahvaste kultuuriga tutvumiseks. Tõepoolest pakkusid osa «linnu" võrdlemisi ulatusliku ülevaate oma kodumaast Ja rahvast ning sielle kultuurist. Teine osa aga edutas ainult kulinaarkunsti Ja Joogikultuuri, kus minimaalset kava pakuti alles siis, kui kõik olid Juba toitudega lauda istunud. Mõned paviljonid olid sölle osa nü hästi organiseerinud, et inimesi lasti osakaupa sisse mitte ruumi mahutavuse alusel, vaid kuivõrd Jõuti toitu pakkuda. Ühel õhtiil polnud üks paviyoni %öök oma toiduga valmis Ja rahval tuli Ugi pool tundi ukse tž^a oodata sabas kuni kokad toiduga valmis Jõudsid. Rahval olnulks aga istumiseks küllalt ruumi. ChartereÄ Accomitant 725 Don Mills Rd." Sulie m DüQ ,-iiül4, Ontarl® 483-6398, 429-4944 LEO KÄNM, DXo • DOCTOR OF CHIROPRÄCTIC 213 Dinnick Cr. tel 48^0562 Lennart Meri möödunud aastal ilmunud „scienceiiction'^ „Hõbevalge" on rajatud dokumenteeritud taktidele, mille ühendamiseks raamatu autor koob loomingulõngadest kangast. Ta ei püüa lugejaid veenda, et need tema täiendused on teadus või tõde. See võib nü olla, ütleb ta kaheldes ja lisab: katsuge tõestada, et see liü ei ole! ^Hõbevalge" käsitleb eestlasi kui mererahvast ja pühendab sellepärast palju tähelepanu saarlastele ning teistele ranna-asukatele/Raamat on hetkel Eestis üks populaarsemaid ja põhjustab ikka veel vaidlusi ning diskussioone. „Hõbevalge" on üheks teemaks ta tänavuse Metsaülikooli loengut-es augusti lõpul. • • elnaegna investeering! SüQT valik ioaduva hinnaalandusega. Ka \rentimine. laadaval kõik man^iia mstmmendid. wwwwmwm 3 eOUSE OF MÜSIC LTD. 553 Queen St, West Toronto, tel. W-1S6S •Värskemad uudised loete „VABA EESTLASEST" Eesti pianisti kldverimuysikci • Umbes pool sajandit ©nne meie ajaarvamise ailgust, kui Läänemere rannüi oli ammu asustatud soomesugTi -rahvastega, toimus seal ennenähtamatu sündmus. Kuskil viru- ja Tartumaa piiril süttis taevas uus päike ja lendas kohutava mürinaga üle Eesti. Kuumuse j a lööklaine oli nii tugev, et õhurõhk tõusis poole atmosfääri võrra ja tekkis tohu.- tuid purustusi. Asva linnus plahvatas põlema ja põles maani ma-ma, metsad põlesid, veekogud keesid momentaalselt tühjaks. Tulekera prahvatas maasse Saaremaal Püha (sel ajal mõne teise nimega) kihelkonnas, lõi maa sisse sügava kraatri Kaali järve — ja seitse väiksemat auku. iPlahvatusele järgnes hüdlaine (Jaapani maaväringute tsunaami-laine toline), mis virutas kalad Väinamerest kaugele kuivale maale. Sajandi alul arvati, et Kaali katastroof toimus umbes 4000 aastat tagasi. Süsinikuproov annab praegu 568 pluss-miinus 130 enne -Kristust. Lennart Meri on konsulteerinud teadlasi: Kaali järve uurijat Agu Aaloed, arheoloog Vello Lõugast, füüsik Ustus Agu-rit ja teisi. Nendelt on sündmuse teaduslik pilt. Hiid-meteoriit — K u t i l e Palm Springi kuurordi ajaleht The Desert Sun KaJifor-nias toob siimapiistvalt ära eestlanna, dipl. helik. E m a Gostavici järjekordsest klassikalise muusika õhtust 13. mail koos fotoga E. G. õpilasist, õhtu toimus Couritry Clubi lossitaolises Was-sermannidG kodus, saades suure edu osaliseks. The .Desert Sün kirjutab mmüiiügas: Klaveriõpetaja Ema Gostovic'! õpilased (11) esitasid Gliopini, äaint Saen-si, Bachi. Schumanni, Beethoveni, Mozarti, Sibeliuse jt. helitöid (järgnevad nimed). Samas kavas esines, ka voõmstaja kontsertpia-nist pr. Wassemian Bachi paladega. Koos pianist E. Gostoviciga esitasid nad duona Mozarti Sb-naat Do-maz. kahele • klaverile, n-Jllejärgselt piailist Göstövic solistina esitas Sibeliuse. Romansi ja. Capriccio, lõpetades eesti heli-iGOja, Juhan Aaviku „Uni&tusega". . : .. (VES) • boliid, milliseid langeb maakerale keskmiselt kolm iga tuhande aasta kohta, sisenes maakera atmosfääri ning süttis 125 km kõrgusel , • Tartu—Kallaste—Jõgeva kolmnurgas. Tulekera oli^höledam päikesest ja nähtav 700 kni raadiusega, seega Valdai kõrgustikul. Laadoga j arve läänekaldail, Lõuna- ja Edela-Soomes, Rootsi rannikult Mälarlst Skäneni, Dahzigi piirkonnas, Eestist kõnelemata. , Kas niisugune sündmus sai toimuda ilma jälgi jätmata inimeste teadvusesse, rahvaluulesse ja -usundisse? Vaevalt. KILDUDEST SAAB PILT Potiküdudest saab kokku panna sajandite vanuseid savianu-maid ja kondijuppidest tuhandete aastate eest hävinud sauruseid. Palju oleneb tegijast... Lennart Meri on hoolas kildude koguja ja konstrueerija. Kreeklane Pytheas, kelle kodulinnaks oli Massalia. (praegune Ta leidis merevaiguranniku ja ühe. suure saare Balisia, millest Bremeni Aadam 1073 tegi Baltia (Mare Balticum) ja väiksema Thule saare. Barbarid (saarlased) näitasid talle seal ühel valgel suveööl kohta, kas päike heitis magama — Kaaili järve. • Pytheas kirjeldas kõike seda —• ka jaanipäeva-aegset valget suveööd— oma reisikirjades. Originaaltekst on kadimud, kuid paljud koopiad on tänapäeval alles. Pytheas teenis nende kirjeldustega oma ajastu-suurima luiskaja nime —teda ei usutud! Novgorodi kroonika kirjeldab 1071 eestlaste jumailaid, kes on miistadr tiivulised ja lendavad taevas. Kroonik ei lisa oma isiklikku arvamist, kas need on head või halvad jumalad. Viissada aastat hiljem (1544) kordab sama kirjeldust usklik mees Sebastin Münster, kes teab asja paremini ja nimetab neid kuradi peletis-teks. •. • \ ^ • • Liivimaa (Läti) Hendrik kirjutab 1220, et Virumaal on mägi ja ilus mets, kus rahva jutu järgi on sündinud saarlaste jumal Ta-rapita ja kust see on lennanud Saaremaale. Rahva suust kuuldud pärimusi teisest päikesest, teisest tähest, tulekivist ja pisidiännast on veel kirja pannud Rossihnius 1632, Verginius -1696 ja Otto Vii-, lem Masing 1822. PÕLEV SAAREMAA . " Soome .^lalevalaš" on üks rahvalaul, mis jutustab Saaremaa põlemisest. Harju-Jaanis ja Kuusalus kirjutati üles selle laulu siit-poolt-lahte versioon: Oi imeta või imeta, mis nägin mina imeta õuessagi Miessagi - ; Nägin Saaremaa põlema,. . tule luugista tulema. Sood suutsid, järved põlesid,' kivid keereldi ojusid... Laul põlevast maakonnast on erandlik ega tunne analoogiaid ühegi teise rahva folklooris. Teatud jälgi on sündmus jätnud ka skandinaavia saagadesse, k;^is kõneldakse päikese kadumisest, päikese magamiskohast, päikese õgimisest Ja • muust. •.' Skandinaavlased nägid päikese allakukkumist täiesti looniuvasta- .karaetavamäd" on Saksamaa uus-tele, kes elasid Tulesaajrel ja olid päikese hoidjateks ning valvuriteks.. Lennart Meri oletab,, et saarlased omasid mingisuguse eri-seisundi, puutumatuse ja püliadu-se ümberkaudsete naabrite ja kogu Läänemere mumi elanike s i l - Päikese pesakoht kujunes pühaks, tabuks ja andis kohale — kihelkonnale, järvele, taludele ja küngastele „Püha" nime. Kaali järvest sai kultuse- ja ohvripaik, kus.käidi vargsi veel möödunud sajandü. : Liivimaa Hendrik võidurõõmut-seb on kroonika lõppsõnas, et Saaremaa alistamisega on ka Ta-rapita välja heidetud. Kuigi Saaremaa jääb Läänemere ruumi sõjaoperatsioonides enamasti viimaseks vallutada, ei ole välistatud võimalus, et 13. sajandi vallutuse puhul olid seal ka moraalsed ja psühhoioogüised kaalutlused. Hendrik pidas Saaremaad Tulejumala kodukmdluseks. Selle valJutamine tähistas ^paganluse" lõppu. Hendriku võidurõõm oli enneaegne, sest veel 17. sajandil Eestimaal toimunud nõiaprotsessidel selgitati, et surmamõistetud nõiad olid ühendust pidanud taevas lendava lohemaoga. ,, Müstiline Tiiule — Tulesaar 011 tänaseni selgitamata, kuigi paljud muistsed maadeuurijad seda otsisid ja mõned ka seal jiäisid ning kohta kirjeldasid. Lennart;-Meri vaatleb kõiki neid n^aterjale oma raamatus ja jõuab tulemusele: ei ole võimatu, et Thule asus Saaremaail. (Järgneb) enne kella kuut oodates pavUJo-nüinna uste avanüst, et saada näha pakutavat kava, nüs olevat väga hea. Mõnikord see kõrgeks-kiidetud kava ei olnudki ootuse kohane. Eriti näis see pettumust tekitavat kanadalastele, kellele sabas seismine on ilmselt võõras ja harjumatu. Niende sõnavõtud olid korralduse osas sageli üsna kriitilised. Ometi oli iiheksa päeva jooksul paviljones 21 miljoni külalist ja tõenäoliselt on tuleval karavani 10-aastasel juubelil neid veelgi rohkem. Kõik aga küsisid miks asub mõni paviljon nii täikseis ruumides, et sinna sadatki inimest ei nia-hu? Kui jõutakse organiseerida hea kava, siis suudetakse seda hoopis enam ja vastuvõtlikemate meeltega nautida, kui ei tule enne piJkka aega oodata, inis tihti tuju juba alla kisub. ' Kui suur OÜ pavüjonilinnade kultuuriline osa, siis jääb päraku kokkuvõttes öelda, et mitte eriti silmatorkav kõigi rahvaste juures. Karavani korraldamisel peaks olema nõudeks teatud minimaalne kult?iuriline osa söömise. ja joomise kõrval. Head väljapanekud OÜd peamiselt raudeesriide tagHiseilt maadelt, kuna teised f^vad lahendasid selie osa müü-gllaüdädega, tutvustades onm kodumail toodetayat kaupa. .Balti rateste^c^e väljapanekud oM huviäratavad andes ulatusliku lõi^e nende inimeste eitüaadist, kusjuures demonstrat-sioohid • kodukäsitöö alalt tõid Karavanipidustus on apolMtüi- selle minevikust tänapäeva, ne oma põhimääruste kohaselt ja selle raames pole lubatud min- Kõigi paviljonide külastami-git polütikat teha. Eestlased te- seks puudus aeg. Kui iga limia gid siiski rahvuspoliitikat oma vaatamisyääfsüsse süveneda, siis kauni kavaraamatu abil, mida [võiks õhtu jooksul läbi käia 4—5, paljude poolt eriti heaks hinnati ja sedagkjuhul kui poleks sabas ja mis andis eestlaste tegevusest seismist. Viimiane muutis „reisi-ning eesmärkidest ulatusliku üle- plaani". Eesti pavil3oniünnal õlid Üheks uueks paviljoniks hindude New Delhi. Selles oli igale /paviljonipäevale antud onia teema, nagu India naistepäev, lõuna-, põhja-, ida- ja lääne-In-dia päevad. Osavõtjate hulgas oli palju hindusid kus eüti naiste juures oli silmatorkav küldehe-te rohkus. Kui giid tull väljapanekute juurde seletust andma, vastas ta küsimusele, et kas kantav kuld on ehtiie:,.India naised kannavad kulda enese kaunlštairiöil-seks, ega mitte nagu ameerika naised seda panga seifis hoidmiseks" ... 8G DD -Briti ajaloolane John ' Toland, kes kirjutas põhjaliku uurimustesse „Adolf:Hitler", olles selleks 20 a. kogunud materjaile, jutustas kõnekopsoleW Detroidis, et Ameerika uusnatsid pole muud midagi, kuimootorratastel pommid, kes kannavad svastika märke". Nendel on „suured lõuad" seepärast, et nad e i tule toime tüdrukutega, j a pealegi nendel pole natsismist vähematki aimu.. Toland oli lisanud, et .„palju vaate. Ukrainlaste Lviv paviljon, samuti kasutanud leidlikult £mti-kommunistliku ihne andmist ühele oma väljapanekute osale. Näitusel oli ukraina kodu sisustus kus ühele kohvilauale oli asetatud valimik antikommunistlikke raamatuid, et näidata ukraina kodu poliitilist meelsust. Pole teada kuivõrd seda märgati, aga poliitiline joon oli sellega siiski paviljonile antud. . * . • Millise hingega karavanipavil-jonides oma kavale kaasa elatak se ilmnes noore rahvariides oleva ukraina poisi juures Poltava paviljonis. Kui vanemad tantsijad oma dünaamilise kava esitasid, vaatas poiss seda tuliste sihnade-ga pealt. Küsides kas ta on ka tantsija, vastas ta nukra tooni- .„Ma soovin, et oleksin." .• Kui keegi koeri hoiaks reas õnneks avarad ruumid, mis mahutasid sadu inimesi sättes külastajaile meeldiva mulje ja andes võimaluse pilgu heitmiseks sellele mida korraMajate poolt pakuti. . Nagu öeldud oli 50-1 paviljonil kokku üle 2 miljoni kiilastaja; Kõige rohkem oli sabas ootamist Odessa ja Kievi linnade väravaü. Kuigi toidühindade määramine oli iga paviljoni oma asi, said mõned pavUjonid hoiatuse lüga kõrgete toidu- ja joogihindade võtmise eest. Nü võis märgatav et sama toit võis erineda hiniialt kuni Sl.ÖO portsjonilt. Äga tuleb siiski märkida, et toit ja jook Olid ainsad, piUlest t>aviljonid oma tegevuse ajal tulu said. Eestlastel oli alkohoolsed joogid nii targalt ostetud, et 10. min. enne paviljons lõppu oli järgi jäänud ainult õlu. • ' Karavanipidustus on muutunud isemajandavaks. Kui kolm aastat tagasi Metro Nõukogu seda toetund aeg tulise päikese käes, siis tas 79.300 dollariga ja järgmisel oleks loomakaitse selts kohe paa^ j aastal veel 50.000 dollariga^ iiis nikas ja astuks samme selle kõr-1 alates 1975. a. pole karavanipidus-valdamiseks.^ Ometi seisti tunde tus enam toetust saanud. Marsseille Lõuna-Prantsusmaal) j selt — idas — ja kõik nende mui- natsid, kes võivat tõesti põhjusta-reisis paarsada aastat pärast ka-j nasloõd ühenduses päikese sur- äi kartust. USA „natsid'- oleks tastroofi põhjamaile otsima j maga viitavad itta. Teatud musti- Hitler pannud pikema jututa Thule (tule) saart ja merevaiku, j lise oreooli andis see.ka- inimes- koonduslaagrisse. Eesti etnograafilised väljapanekud on pakkunud paljudele Tallinna paviljoni külalistele huvi. Pudil pr. Türk demonstreerib vöö kudmnist. PUdil vasakult pr. Robinsön,Tüna Järviste, W. Pent,, E . V. aupeakousul I. Heinsoo ja Kanada parlamendiliige koi. K . Robinson. .
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , July 7, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-07-07 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770707 |
Description
Title | 1977-07-07-07 |
OCR text | Nr. 50 Nr. 50 JTLÄNE , 7. juulil Juiy?, 1977 Saatekulu | 10 35 33 13 IS 40 35 35 35 35 15 15 m 25 15 40 25 20 85- 40 40 40 30 20 20 2Ö 40 15 40 30 30 40 40 40 20 §0 40 40 iatas, et see ole- Ja et selliste olevat profiidi-p, miks su vend |':)lla ta juba kaht- Acapulcj) lahte ilma päästevöö- I Ja ta otsustas file ei meeldinud, fedes oma prae-igustoiduks veel tõusime üles, ^ed — sinna läks ?id, jootrahad ka — ja läksime Ikätte. . |wagen-transpordi ime, näis see na- [lud. Hotelli-plika tema käest jär-kahju, mu här-jnäolist autosohv-fagen- taksos pole ta pole keegi teie [iUal läheb ^ järg-fi Mexico peale? it, mu härrad, [viidanud midagi, a peakorterisse ka juba ammu las ja var^d hak- M pikemaks ve- |istav bolshevik", kui kivi vette'', laksnud ma talle arvasin mina. iil, aga meie ba- 3l ikkagi Luis'i |ia nimed hotelli- Dibes kolmefeiim- ^mie uhke kahe- A D V O K A A D ID :ADVOKAÄT-NOTÄiR • Room 1912, Royal Tnast Toweir. Toronto Domiaioa Centre Posöaaöress; P.O. 326, Toronto OM. (Bay & Küsg)" M51 IKT Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus. ÄDO PÄRK/LLi, HETHERINGTON, FALLIS :PARK . Ädvokaadid-notand 385 Bay St.. Süite- 401. ^M. 3-4451 Õhtuti m. 7-2017 või 929-S425 RAAMATUPIDAJAD Stratford Festival avas käesoleval kiiaiil oma 25. hooaja. Esimene teatripidustus; mis korraldati 1953. aastal suures telgis, kestis kuus nädalat. Nüüd tQimuvad pidustused 22 nädalat, millede kestel antakse Festiriil TIieatre'is Avoni jõe kaldal 171 etendust. Kunstiline direktor Robin Phillips on laiendanud käesoleval aastal tunduvalt pidustusi, mille tulemusena linna südames asuvas 1092 istekohaga Ävoiii'j leatrJs antakse sama palju etendusi kui 2258 istekohaga Festival Theatrels. Foto: Ontario Ministi^ of Tourism and Industry • Kanada . parlamendiliige R. Stanbury iitles karavanipidustus-te koMa, et see on fantastiline võimalus teiste rahvaste kultuuriga tutvumiseks. Tõepoolest pakkusid osa «linnu" võrdlemisi ulatusliku ülevaate oma kodumaast Ja rahvast ning sielle kultuurist. Teine osa aga edutas ainult kulinaarkunsti Ja Joogikultuuri, kus minimaalset kava pakuti alles siis, kui kõik olid Juba toitudega lauda istunud. Mõned paviljonid olid sölle osa nü hästi organiseerinud, et inimesi lasti osakaupa sisse mitte ruumi mahutavuse alusel, vaid kuivõrd Jõuti toitu pakkuda. Ühel õhtiil polnud üks paviyoni %öök oma toiduga valmis Ja rahval tuli Ugi pool tundi ukse tž^a oodata sabas kuni kokad toiduga valmis Jõudsid. Rahval olnulks aga istumiseks küllalt ruumi. ChartereÄ Accomitant 725 Don Mills Rd." Sulie m DüQ ,-iiül4, Ontarl® 483-6398, 429-4944 LEO KÄNM, DXo • DOCTOR OF CHIROPRÄCTIC 213 Dinnick Cr. tel 48^0562 Lennart Meri möödunud aastal ilmunud „scienceiiction'^ „Hõbevalge" on rajatud dokumenteeritud taktidele, mille ühendamiseks raamatu autor koob loomingulõngadest kangast. Ta ei püüa lugejaid veenda, et need tema täiendused on teadus või tõde. See võib nü olla, ütleb ta kaheldes ja lisab: katsuge tõestada, et see liü ei ole! ^Hõbevalge" käsitleb eestlasi kui mererahvast ja pühendab sellepärast palju tähelepanu saarlastele ning teistele ranna-asukatele/Raamat on hetkel Eestis üks populaarsemaid ja põhjustab ikka veel vaidlusi ning diskussioone. „Hõbevalge" on üheks teemaks ta tänavuse Metsaülikooli loengut-es augusti lõpul. • • elnaegna investeering! SüQT valik ioaduva hinnaalandusega. Ka \rentimine. laadaval kõik man^iia mstmmendid. wwwwmwm 3 eOUSE OF MÜSIC LTD. 553 Queen St, West Toronto, tel. W-1S6S •Värskemad uudised loete „VABA EESTLASEST" Eesti pianisti kldverimuysikci • Umbes pool sajandit ©nne meie ajaarvamise ailgust, kui Läänemere rannüi oli ammu asustatud soomesugTi -rahvastega, toimus seal ennenähtamatu sündmus. Kuskil viru- ja Tartumaa piiril süttis taevas uus päike ja lendas kohutava mürinaga üle Eesti. Kuumuse j a lööklaine oli nii tugev, et õhurõhk tõusis poole atmosfääri võrra ja tekkis tohu.- tuid purustusi. Asva linnus plahvatas põlema ja põles maani ma-ma, metsad põlesid, veekogud keesid momentaalselt tühjaks. Tulekera prahvatas maasse Saaremaal Püha (sel ajal mõne teise nimega) kihelkonnas, lõi maa sisse sügava kraatri Kaali järve — ja seitse väiksemat auku. iPlahvatusele järgnes hüdlaine (Jaapani maaväringute tsunaami-laine toline), mis virutas kalad Väinamerest kaugele kuivale maale. Sajandi alul arvati, et Kaali katastroof toimus umbes 4000 aastat tagasi. Süsinikuproov annab praegu 568 pluss-miinus 130 enne -Kristust. Lennart Meri on konsulteerinud teadlasi: Kaali järve uurijat Agu Aaloed, arheoloog Vello Lõugast, füüsik Ustus Agu-rit ja teisi. Nendelt on sündmuse teaduslik pilt. Hiid-meteoriit — K u t i l e Palm Springi kuurordi ajaleht The Desert Sun KaJifor-nias toob siimapiistvalt ära eestlanna, dipl. helik. E m a Gostavici järjekordsest klassikalise muusika õhtust 13. mail koos fotoga E. G. õpilasist, õhtu toimus Couritry Clubi lossitaolises Was-sermannidG kodus, saades suure edu osaliseks. The .Desert Sün kirjutab mmüiiügas: Klaveriõpetaja Ema Gostovic'! õpilased (11) esitasid Gliopini, äaint Saen-si, Bachi. Schumanni, Beethoveni, Mozarti, Sibeliuse jt. helitöid (järgnevad nimed). Samas kavas esines, ka voõmstaja kontsertpia-nist pr. Wassemian Bachi paladega. Koos pianist E. Gostoviciga esitasid nad duona Mozarti Sb-naat Do-maz. kahele • klaverile, n-Jllejärgselt piailist Göstövic solistina esitas Sibeliuse. Romansi ja. Capriccio, lõpetades eesti heli-iGOja, Juhan Aaviku „Uni&tusega". . : .. (VES) • boliid, milliseid langeb maakerale keskmiselt kolm iga tuhande aasta kohta, sisenes maakera atmosfääri ning süttis 125 km kõrgusel , • Tartu—Kallaste—Jõgeva kolmnurgas. Tulekera oli^höledam päikesest ja nähtav 700 kni raadiusega, seega Valdai kõrgustikul. Laadoga j arve läänekaldail, Lõuna- ja Edela-Soomes, Rootsi rannikult Mälarlst Skäneni, Dahzigi piirkonnas, Eestist kõnelemata. , Kas niisugune sündmus sai toimuda ilma jälgi jätmata inimeste teadvusesse, rahvaluulesse ja -usundisse? Vaevalt. KILDUDEST SAAB PILT Potiküdudest saab kokku panna sajandite vanuseid savianu-maid ja kondijuppidest tuhandete aastate eest hävinud sauruseid. Palju oleneb tegijast... Lennart Meri on hoolas kildude koguja ja konstrueerija. Kreeklane Pytheas, kelle kodulinnaks oli Massalia. (praegune Ta leidis merevaiguranniku ja ühe. suure saare Balisia, millest Bremeni Aadam 1073 tegi Baltia (Mare Balticum) ja väiksema Thule saare. Barbarid (saarlased) näitasid talle seal ühel valgel suveööl kohta, kas päike heitis magama — Kaaili järve. • Pytheas kirjeldas kõike seda —• ka jaanipäeva-aegset valget suveööd— oma reisikirjades. Originaaltekst on kadimud, kuid paljud koopiad on tänapäeval alles. Pytheas teenis nende kirjeldustega oma ajastu-suurima luiskaja nime —teda ei usutud! Novgorodi kroonika kirjeldab 1071 eestlaste jumailaid, kes on miistadr tiivulised ja lendavad taevas. Kroonik ei lisa oma isiklikku arvamist, kas need on head või halvad jumalad. Viissada aastat hiljem (1544) kordab sama kirjeldust usklik mees Sebastin Münster, kes teab asja paremini ja nimetab neid kuradi peletis-teks. •. • \ ^ • • Liivimaa (Läti) Hendrik kirjutab 1220, et Virumaal on mägi ja ilus mets, kus rahva jutu järgi on sündinud saarlaste jumal Ta-rapita ja kust see on lennanud Saaremaale. Rahva suust kuuldud pärimusi teisest päikesest, teisest tähest, tulekivist ja pisidiännast on veel kirja pannud Rossihnius 1632, Verginius -1696 ja Otto Vii-, lem Masing 1822. PÕLEV SAAREMAA . " Soome .^lalevalaš" on üks rahvalaul, mis jutustab Saaremaa põlemisest. Harju-Jaanis ja Kuusalus kirjutati üles selle laulu siit-poolt-lahte versioon: Oi imeta või imeta, mis nägin mina imeta õuessagi Miessagi - ; Nägin Saaremaa põlema,. . tule luugista tulema. Sood suutsid, järved põlesid,' kivid keereldi ojusid... Laul põlevast maakonnast on erandlik ega tunne analoogiaid ühegi teise rahva folklooris. Teatud jälgi on sündmus jätnud ka skandinaavia saagadesse, k;^is kõneldakse päikese kadumisest, päikese magamiskohast, päikese õgimisest Ja • muust. •.' Skandinaavlased nägid päikese allakukkumist täiesti looniuvasta- .karaetavamäd" on Saksamaa uus-tele, kes elasid Tulesaajrel ja olid päikese hoidjateks ning valvuriteks.. Lennart Meri oletab,, et saarlased omasid mingisuguse eri-seisundi, puutumatuse ja püliadu-se ümberkaudsete naabrite ja kogu Läänemere mumi elanike s i l - Päikese pesakoht kujunes pühaks, tabuks ja andis kohale — kihelkonnale, järvele, taludele ja küngastele „Püha" nime. Kaali järvest sai kultuse- ja ohvripaik, kus.käidi vargsi veel möödunud sajandü. : Liivimaa Hendrik võidurõõmut-seb on kroonika lõppsõnas, et Saaremaa alistamisega on ka Ta-rapita välja heidetud. Kuigi Saaremaa jääb Läänemere ruumi sõjaoperatsioonides enamasti viimaseks vallutada, ei ole välistatud võimalus, et 13. sajandi vallutuse puhul olid seal ka moraalsed ja psühhoioogüised kaalutlused. Hendrik pidas Saaremaad Tulejumala kodukmdluseks. Selle valJutamine tähistas ^paganluse" lõppu. Hendriku võidurõõm oli enneaegne, sest veel 17. sajandil Eestimaal toimunud nõiaprotsessidel selgitati, et surmamõistetud nõiad olid ühendust pidanud taevas lendava lohemaoga. ,, Müstiline Tiiule — Tulesaar 011 tänaseni selgitamata, kuigi paljud muistsed maadeuurijad seda otsisid ja mõned ka seal jiäisid ning kohta kirjeldasid. Lennart;-Meri vaatleb kõiki neid n^aterjale oma raamatus ja jõuab tulemusele: ei ole võimatu, et Thule asus Saaremaail. (Järgneb) enne kella kuut oodates pavUJo-nüinna uste avanüst, et saada näha pakutavat kava, nüs olevat väga hea. Mõnikord see kõrgeks-kiidetud kava ei olnudki ootuse kohane. Eriti näis see pettumust tekitavat kanadalastele, kellele sabas seismine on ilmselt võõras ja harjumatu. Niende sõnavõtud olid korralduse osas sageli üsna kriitilised. Ometi oli iiheksa päeva jooksul paviljones 21 miljoni külalist ja tõenäoliselt on tuleval karavani 10-aastasel juubelil neid veelgi rohkem. Kõik aga küsisid miks asub mõni paviljon nii täikseis ruumides, et sinna sadatki inimest ei nia-hu? Kui jõutakse organiseerida hea kava, siis suudetakse seda hoopis enam ja vastuvõtlikemate meeltega nautida, kui ei tule enne piJkka aega oodata, inis tihti tuju juba alla kisub. ' Kui suur OÜ pavüjonilinnade kultuuriline osa, siis jääb päraku kokkuvõttes öelda, et mitte eriti silmatorkav kõigi rahvaste juures. Karavani korraldamisel peaks olema nõudeks teatud minimaalne kult?iuriline osa söömise. ja joomise kõrval. Head väljapanekud OÜd peamiselt raudeesriide tagHiseilt maadelt, kuna teised f^vad lahendasid selie osa müü-gllaüdädega, tutvustades onm kodumail toodetayat kaupa. .Balti rateste^c^e väljapanekud oM huviäratavad andes ulatusliku lõi^e nende inimeste eitüaadist, kusjuures demonstrat-sioohid • kodukäsitöö alalt tõid Karavanipidustus on apolMtüi- selle minevikust tänapäeva, ne oma põhimääruste kohaselt ja selle raames pole lubatud min- Kõigi paviljonide külastami-git polütikat teha. Eestlased te- seks puudus aeg. Kui iga limia gid siiski rahvuspoliitikat oma vaatamisyääfsüsse süveneda, siis kauni kavaraamatu abil, mida [võiks õhtu jooksul läbi käia 4—5, paljude poolt eriti heaks hinnati ja sedagkjuhul kui poleks sabas ja mis andis eestlaste tegevusest seismist. Viimiane muutis „reisi-ning eesmärkidest ulatusliku üle- plaani". Eesti pavil3oniünnal õlid Üheks uueks paviljoniks hindude New Delhi. Selles oli igale /paviljonipäevale antud onia teema, nagu India naistepäev, lõuna-, põhja-, ida- ja lääne-In-dia päevad. Osavõtjate hulgas oli palju hindusid kus eüti naiste juures oli silmatorkav küldehe-te rohkus. Kui giid tull väljapanekute juurde seletust andma, vastas ta küsimusele, et kas kantav kuld on ehtiie:,.India naised kannavad kulda enese kaunlštairiöil-seks, ega mitte nagu ameerika naised seda panga seifis hoidmiseks" ... 8G DD -Briti ajaloolane John ' Toland, kes kirjutas põhjaliku uurimustesse „Adolf:Hitler", olles selleks 20 a. kogunud materjaile, jutustas kõnekopsoleW Detroidis, et Ameerika uusnatsid pole muud midagi, kuimootorratastel pommid, kes kannavad svastika märke". Nendel on „suured lõuad" seepärast, et nad e i tule toime tüdrukutega, j a pealegi nendel pole natsismist vähematki aimu.. Toland oli lisanud, et .„palju vaate. Ukrainlaste Lviv paviljon, samuti kasutanud leidlikult £mti-kommunistliku ihne andmist ühele oma väljapanekute osale. Näitusel oli ukraina kodu sisustus kus ühele kohvilauale oli asetatud valimik antikommunistlikke raamatuid, et näidata ukraina kodu poliitilist meelsust. Pole teada kuivõrd seda märgati, aga poliitiline joon oli sellega siiski paviljonile antud. . * . • Millise hingega karavanipavil-jonides oma kavale kaasa elatak se ilmnes noore rahvariides oleva ukraina poisi juures Poltava paviljonis. Kui vanemad tantsijad oma dünaamilise kava esitasid, vaatas poiss seda tuliste sihnade-ga pealt. Küsides kas ta on ka tantsija, vastas ta nukra tooni- .„Ma soovin, et oleksin." .• Kui keegi koeri hoiaks reas õnneks avarad ruumid, mis mahutasid sadu inimesi sättes külastajaile meeldiva mulje ja andes võimaluse pilgu heitmiseks sellele mida korraMajate poolt pakuti. . Nagu öeldud oli 50-1 paviljonil kokku üle 2 miljoni kiilastaja; Kõige rohkem oli sabas ootamist Odessa ja Kievi linnade väravaü. Kuigi toidühindade määramine oli iga paviljoni oma asi, said mõned pavUjonid hoiatuse lüga kõrgete toidu- ja joogihindade võtmise eest. Nü võis märgatav et sama toit võis erineda hiniialt kuni Sl.ÖO portsjonilt. Äga tuleb siiski märkida, et toit ja jook Olid ainsad, piUlest t>aviljonid oma tegevuse ajal tulu said. Eestlastel oli alkohoolsed joogid nii targalt ostetud, et 10. min. enne paviljons lõppu oli järgi jäänud ainult õlu. • ' Karavanipidustus on muutunud isemajandavaks. Kui kolm aastat tagasi Metro Nõukogu seda toetund aeg tulise päikese käes, siis tas 79.300 dollariga ja järgmisel oleks loomakaitse selts kohe paa^ j aastal veel 50.000 dollariga^ iiis nikas ja astuks samme selle kõr-1 alates 1975. a. pole karavanipidus-valdamiseks.^ Ometi seisti tunde tus enam toetust saanud. Marsseille Lõuna-Prantsusmaal) j selt — idas — ja kõik nende mui- natsid, kes võivat tõesti põhjusta-reisis paarsada aastat pärast ka-j nasloõd ühenduses päikese sur- äi kartust. USA „natsid'- oleks tastroofi põhjamaile otsima j maga viitavad itta. Teatud musti- Hitler pannud pikema jututa Thule (tule) saart ja merevaiku, j lise oreooli andis see.ka- inimes- koonduslaagrisse. Eesti etnograafilised väljapanekud on pakkunud paljudele Tallinna paviljoni külalistele huvi. Pudil pr. Türk demonstreerib vöö kudmnist. PUdil vasakult pr. Robinsön,Tüna Järviste, W. Pent,, E . V. aupeakousul I. Heinsoo ja Kanada parlamendiliige koi. K . Robinson. . |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-07-07-07