Vaba eestlane , August 17, 1982

              Nr, 61 Nr/61 EESTLANE teisipäeval, 17. augustil 1982 — Tuesday, August 17,1982 Lk. 31
entaarid
laminlster Beginile ja
jr Sharonile oli hal-kks
kui noor, 31-aasta-
Isõjamehena elsilekerki-
] ja tankiüksuse koman-
Iris, et ta ei saa enam
Käiku Liibanonis kaa-ha
tal on raske anda
lasku, kui ta näeb läbi
Iraeli kahuritorude ees
Ipsi.
lus koloneli oma juur-
1 talle kolme tunni kes-iha,
et sõjakäik on lis-
Jku huvides, kuid ta ei
jre ohvitseri ^isukohta
lks üritas ta ohvitseri
ttuse kergendamist
Ise võttega, küsides te­le
on antud kõrgemalt
Iste tulistamiseks. Kui
|le vastas eitavalt, siis
et ohvitseri argumen-
Ikaalu ja lõpetas oma
iKoIoneli seisukohti ta
kuud muuta ning an-les
loobus sõjaväetee-ilisel
sammul oli kaht­le
negatiivne mõju iis-f
Õitlusmoraalile.
litas enda arvates vä-
Immu, kui ta ohvitse-
|s keegi talle on käsu
tulistamiseks. See kü­la
läbipaistvalt propa-
B lihtsakoeline, kuna
lahinguolukorras min-
I tähtsust. Begm teab
Isti, et kogu Teise
Ikestel ei andnud üks-
Is käske laste pommi-kvitamiseks,
kuid neid
lommide ja kahuri-
|hvatuste tagajärjel sa-kuiniitte
miljoneid,
till välja tulistatakse
bmm alla heidetakse,
listäja kunagi, kui pal-nava
laadungi plahva-l
i saab surma täiskas-bi
palju lapsi, kui pai­na
kui palju tsiviilisi-
Itideb kä Begini küsi-lõelaga
vee kandmise-bel
võib teatud mõju
llnimesele, kelle ajude
1 ja mõtlemisvõime on
ida.
lon see nagu traditidoo-
Ud, et nende meeli
mõni spionaazhi- või
Sensatsioomlehtedele
liepalad seda magusa-
KÕrgematel positsioom-mehed
või naised on
pdega Iseotud,
I nädalatel ^on sensat-lugejate
meeli eriti
e poole aruga seikle-niSne
tungunine ku-rlizabethi
magamistup-kõrvale
on kerkinud
lugeleulatuv spionaa-peategelane
Geoff-
Prime ei kuulu kün
õi OidEordi „old-boy**
ku nagu seda olid
lm Philby ning tema
onald Maclean, Gy
Su* Anthony Blunt,
spipnäazhi alal siiski
:e ijteenetega", et ta
laiemate hulkade tä-
Ijästatud salakuulaja
elektroonilise salaluu-
Cheltenhamis, kuhu
ivad briti salaluure-maailma
ulatuses,
tffrey Arthur Pri-ib
vabalt vene keelt,
;ete andmete kohaselt
ipte, koode ja in-iile
venelalstele, mille-inglasfele
ja nende
in ameeriklastele, suu-ll^
rhne töötas Ghelten-urekeskuses
<Govem-lunications
Headquar-kuni
1977. aas-süs
omäl soovil. Vü-ptas
ta ^taksojuhina ja
[gendina, millest võib
venelased talle ta tee-hästi
ei maksnud,
li afäär on eriti tõsi-
V, kuna luurekeskus
he osa rahvusvaheli^
luureorganisatsioonist,
iiikmed on Ühendrii-ja
Austraalia. Asja-ondadest
mainitak-
Prime vastu tõstetud
>n tõsised, ei õnnes-
;el süšId oma agenti
itebhami luureaisutuse
1. Mõningate andmete
Prime tihedas koos-le
agendiga, kes nüüd
n maalt lahkunud.
(Järg lk. 3) :
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
• I • • •
21. ja 22. aui >
dr. T. Saliks, tel. 461-0912
ialti riikide
esindajate vastuvoH
State Departmentis
Seoses Eesti, Läti ja Leedu va­bariikide
tunnustamisega ühendrii­kide
valitsuse poolt 60 aastat taga-i
i , 28. juulil 1922, tegid Eesti pea
konsul ^saadiku ülesannetes E.
Jaakson, Läti Charges d'Affaires
A. Dinbergs ja Leedu Charges
d'Affaires S. Bachkis' ametliku
visiidi ühendriikide välisministee­riumi
Washingtonis, kus neid võt­tis
vastu välisministri asetäitja W.
Stoešsel. Seejuures avaldas Välis-ministeeriuni
ajakirjandusele järg­mise
teadaande:
„Täna möödub 60 aastat sellest,
kui Ameerika ühendriigid tunnus­tasid
iseseisvaid Eesti, Läti ja Lee­du
riike. Need kolm vabariiki oku­peeriti
ja ännekteeriti seadusevas­taselt
N. Liidu 'poolt a. 1940.
Ühendriigid ei ole kunagi tunnus­tanud
Balti riikide vägivaldset ning
ebaseaduslikku inkorporeerimist N .
Liitu. Oma pideva timnustämise
kuuekümnenda aastapäeva tähista­miseks
võtsid täna ^hommikul välis­ministri
asetäitja Walter J . Stoeš­sel,
Jr. ja inimõiguste ning huma-nitaarasjade
ministri asetäitja
Melvin Levitsky vastu Eesti, Läti
ja Leedu Charges d'Affaires'id.^
ühendriikide valitsus tahab juhtida
tähelepanu Balti vabariikide koda^
nike inimõiguste jätkuvale rikku­misele
Nõukogude Liidu poolt* Nõu­kogude
kontroll Läti, Leedu ja Ees­ti
poliitika, kiriku ja kultuuri üle
kujutab endast karmi mahasuru­mist',
^v. v:- • •
Eestlane kütsutB
Keeniasse nõuandjaks
Keenia valitsuse kutsel sõitis sin­na
möödunud kuuvahetusel Root­sis
elav büroosheff 1 Hans Lebert;
Ta kutsuti Keeniasse nõuandjaks
põllumajandussaaduste turustamis-organisatsiooni
ülesehitamiseks ja
parandamiseks ning hinnapoliitika
kujundamiseks. Keenia, iseseisvu­des
Briti kolooniast 1963. a. on
Rootsi suurune. Elanikke on seal
15 miljonit.
Riigi pindalast õn vaid 10% vil-jakandev,
mistõttu rahvas valgub
maalt linnadesse, eriti pealinna
Nairobisse. Tööpuudus on küllalt
suur. Eriti tahetakse arendada tu­rismi,
milleks Keenial on häid eel­dusi,
põllumajanduses on esmane
eksportartikkel kohvi ja süs tee;
Hans Lehert on hinna ja turus-tamisprobleemide
spetsialist, kes
on Rootsis, Jönköpingis, loonud
samase turustamiskeskuse nagu
nüüd loomisele tuleb Keenias. Ta
asukoht jääb aastaiks Nairobi, kust
ta teeb reise maalCo EPL
Leinaseisak Jaapqnk^
©hvrite mälestuseks
NAGASAKI - KöUad helisesid,
lüklus peatus ja tuhanded jaapan­lased,
kaasa arvatud peaminister
Zenko Suzuki peatusid leinaseisa­kus
täpselt sel kellaajal, kui amee­riklased
heitsid oma teise aatom­pommi
Nagasakile 37 aastat tagasi,
surmates 70.000 inimest. Linnapea
Hitoshi Motojima ütles 20.000-le
Nagasaki Rahu Parki kogunenud
inimesele, et kõik, kes te olete kan­natanud
pommitamise läbi, tunnis­tage
oma kogemusist,, et tuumarel­vi
mitte kunagi enam ei võetaks
kasutusele.
JCommentaarid
(Algus lk.i2)
Prime'i paljastamme näitab, et
Inglastel on eriti suured kalduvu­sed
vene kommuniste oma luure-tegevQsega
abistada. Ja huvitaval
kombel tuleb ndd punalste agente
Igast seltskonnakihist kui Phil­by
oma ka^astega kuulus britt
kõrgemasse seltskonda ja kooreki-
M hulka» siis taltisojuht Geoffrey
Prime näib Innduvattuhdiwalt ma­nasse
kasti.
Külalised Jõekääru lastesuvekodus Jälgimas põliste piude all noorte ettekandeid.
Saksamaa eestlaste süda tuksub siinnimaale
Sak$a tiiduvabarngis 30-aastan@
21. augustil Münsteris tolmunud Rahvuskultunn Päevaga tähislati iihtfei ka Ssiksamaa eestlastt®
•iooni — Eesti Ühiskond Saksa Liiduvabariigis —• 30, aastapäeva. See on inimelus küI-laltki
pikk aeg, mis annab põhjust selle juures peatuda ja käidud teele ja tehtud tööle taga^vaadatsu
Majandusmelied lainetel
ÕAf iffi@ fõbusSff Onf aWa /ärvd
Möödunud kolmapäeval korraldas Eesti MajandusMuM KanadsiSs
oma suvine väljasõidu asemel mõne liikme suvilasse, lõbüsõidu inooo
fiorjahiga 9,Torontöman" Toronto saarestikus ja Ontario järveL -
80 osavõtjat veetsid neli tundi Aeglaselt hakkas laev kaist
kauml, õhtuses päiksesäras siller- eemaldunia. Kahedekilisel laeval
daval ja jahipurjedest helkival jär- otsis enamus ülemisel f paremaid
vel, kuni pimenedes sõideti tule- vaatamisvõimalusi. . Laev leidis
dest särava Toronto rannajoone saarte vahel kitsamadki läbipääsu-ees,
sõideti läbi Ontario Place'i la- teed.
hekäärude ja kanalite kuni kell 11
jõuti tagasi Hafbour Fronfi esise
kai juurde. Kuu, mis pidi andma
lõbusõidule «kuuvalguse purjeta­mise"
nimetuse, jäi 14 minutit hil­jaks
ja 120 aasta kestel suurima ^p^aljudele oü üllatuseks kuivõrd
tähelanguse jälgimiseks oli linna- kauniks on muudetud Toronto
Foto: J . Säägi /servas olev valgustus liiga tugev, saared, mida enne „suvüate-ajas-
, • Enne ärasõitu tervitas mäjan- tut" oli külastatud ja nüüd näisid
dusklubi esimees Hugo Later kõiki uutena ning tundmatuina. Ka oia
külalisi ja põhjendas muudatust E. Toronto järvelt haruldane kaunis
Majandusklubi Kanadas suvepäe- püt C N E torni ja sadama ümbru-vade
korraldamisel, mis seekord^ ^es olevatele kõ^
vahelduseks tehti teisiti. Loojangu ajaks oli tutvutud vaa­tamisväärsustega
ja algas selts­kondlik
osa. ••: E . Majanduskhibi
väljasõit Ontario järvele avas üuep
aga väga meeldiva haru meie su­viste
sündniuste pidamise võima-Üllatuseks
oli jahtidcj roBtkus ka­hes
suures jahtklubis ja Isaaresti»
kus; RCYC jahtide reas oli Bsa)
I. Marteusi y„Pagai!i".
suvilasse iMineku
otsustati üürida mootoic-ja
veeta õhtu Torontos, aga
föos$ väljas.
Peale põgenikelaagrite likvidee- E. Roomet ja pr.' Tohver. Vasta- Kultuuri ja haridusala oli vare- Ta soovis: kõigile head purjetamise lüstes
rimist valitses tollal mahajääjate vait seaduse hõuetele valiti ajuti- raalt kogu aeg keskkomitee tuli- tuju ja lootis, et täiskuu jõuaks
hulgas suiir üksinduse ja mahajäe-nejuhato^ oli van- punktiks. Keskkomitee organisee- sõidu ajal taevasse, mis teeks selle ;
tuse tunne. Terved ja elujõulised deadvokaat Karl Grau (f), abiesi- ris Aile maa täiendusikooli võrgu, tõeliseks kuuvalguse jõbusõiduks;^^^^^ /
kaäsniaalased olid juba emigi:eerü-^^^n^ (t), milliseid öUomalajaJ üle 20. NÜ!Üd;^^^^^^^T^
nud või emigreerumas ja süa pidid sekretäriks koi. Hermann Stocke- on need aga ajajooksul peale Geis- liikmeline toimkond, kus p e a k ö - ^ ^ ^ -
maha jääma peamiselt haiged, va- by (t), liikmeteks adv. Elmar Rei- lingeni kõik likvideeritud õpilaste kaks oli Ülle Later., Endine esi- VARSSAV - Lisaks kõigile muu-,
nad Ja sõjavigastatud, kelledele senberg ja kapten Jüri Ots (t). puuduse tõttu. Ka organiseeris mees L . Jänes kmkis tänuks ja dele hädadele ja nuhtlustele; on tä-osutusid
emigratsiooniväravad kit-saiks.
Umbes 40.000-st kaasmaala- ESINPUSKOGU VALIMINE
sest pidid siia maha jääma üm-
•keskkomitee laste suvekodusid, mil- vaevatasuks peakokale ja näitsi- navu ka Poolas Ida-Saksamaa pü­üstest
esimene sellesarnane toimus kuue Noora Kriisale, Ene Mar- ri lähedastel maa-aladel põud, mis
1 Esinduskogu valimised toimu- Altusriedis, kus oli osavõtjaid lige- tensüe, Heidi Laterile j a Heli Is- ähvardab tänavusi Vüjasaake^j^
marguseU 3.500. Tsonaalsed piirid sid Võidupühal 1952 kus 2188-st male 100. Hiljem toimusid suve- bergüe igaoihele kinibu roose. .
kaotati ja senistest dipiidest olid hääleõiguslikust võttis osa 1.564 kodud üks Põhja- ja teine Lõuna- ; .v
saanud kodumaata põgenikud, kes (7 31 pröts) isikut 38 kandidaadi saksamaal. K a siin tulid need ttio- — . - -. ; , - • •
laagrite likvideerimise järele lülita- ^^ulgast valiti Esinduskogusse 22 ^ ^^g tagasi likvideerida, kuna ei
tt saksa majandusse. Kahjuks lei--^y^i.jg^^^ .^^^ üks leidnud enam osavõtjaid. Nüüd toi­dus^
meie juhtkonnas välj ärandaja järje- mub veel skautide- gaidide iga-te
hulgas tollal ka selliseid mehi, korras: (Sulgudes on toodud need aastane suvelaager, mida keskko­mitee
on püüdnud jõudumõö
majanduslikult toetada.
Keskkomitee on püüdnud toeta­da
ka kohtadel korraldatud rahvus­likke
üritusi.
kes niõtle# te mahajääjate . ^ ^ ^ ^ j ^ ^ ^ j ^ ^ ^^
osas, • et kull need kaovad varsti
sakslaste hiilka j a neist ei kuule
hiljem enam midagi. Meid kirjuta­ti
lihtsalt elust maha!
idESKORGÄNISATSIÖON!'
L O O M I N E •
le raskustele vaatamata
asuti peatselt eestlasliku visaduse­ga
oma elu korraldama. Olime
küllatki elus talunud raskusi ja ta­gust
selle volituste kestel mitme­sugustel
põhjustel, peamiselt emi­greerumise
tõttu): (K. Grau '%
koi. H. Stokeby (t), pastor K.
Veem, prof. dr. H . Kaho (t), prof. P R A E G U N E J U H A T US
dr. B. Jurgenš (t), pr. L Soodla, J .
Västrik (koi. Itn. K Liivola t), J. 30-aästa jooksul on valitud
Priimägi (t), J. õunap (t), .V. Leo- EÜSL-il üheksa Esinduskogu ja
pas (t), dr. G : Kull (t), K , Hint- 1^84. aastal seisavad ees kümrien-ser
(t), J . Lepik (t), (V. Madis- da Esinduskogu valimised. Praegu
iso), dr. O. A . Webermann (f), kuuluvad Esinduskogusse tähesti-
2851 LÄWRENCE AlHENUE E . Tel. 2^^^
(Hillside Plaza. Brimiey nurgal)
Omanik Äke Saarmen
Kõik delikcitessid
jgä päev
^ atatad: leisip., koliiiap. ja neljap. 9—6, reedel 9—7, laup. 9-4.
Esmasp. siüetad.
lUsime neid ka nüüd. Meie hääle- '(major A. Luik t),E. Reisenberg, kulises järjekorras: R-Ader^ dr. O.
kandja „Eesti Rada" pidi küll vä- Link (t), A . Pullerits (f), (L. Aule, Ed. Bergmann, V. Brink-hendama
lehekülgede arvu, kuid Ormiste) ja P. Merits (t). Esime- mann, E.Kaert, V. Laidsaar, sen.,
ta ihnus siiski ja hoidis meie rah-heks vahti kol^ H.Stockeb^ ja R. Leitaru, E. Pent, Ü. Semihel, L
vast koos. Oli vajalik kürestite^ liikmeteks dr. 0 . A . Webermann, Särev, K. Voogre ja Joh. Västrik,
gutseda ja meie rahvusgruppides (koi. E. Jakobsen), E. Reisenberg, Keskkomitee tööd on juhtmud 30
majajääjad kokku koguda, et neid (majar A . Luik), L Västrik ja J . aasta jooksul koi. A . Stockeby, A .
eesti rahvale päästa. Oli vaja luua Lepü^. Pullerits, E. Reisenberg ja viuna-uus
organisatsioon Juriidüise isiku
õigustega, kes võiks siiajäänud veel L Esinduskogu liikmeteks P. muuh^ kogu organi-kaasmaalasi
esindada ja juriidilist Lossmann ja Ilmar Peterson. • satsiooni tegevusaja kestel (30 aas°
ning kultuurilist abi anda. Leidus ' tat) selle keskkomiteesse,
ennastohverdavaid idealiste, kes K 0 L M E L A A D I L I N E Töö . ^ , •
hakkasid looma organisatsiooni, , , , - . . . . . . . keskkomitee edukasr^^
inis n M d teatud uhkü^^^ võib ; Eestlaste KeskJom^ vad keeltee ja E s Ä
tagasi vaadata oma 30-aastasde l^^^^f ^^«^^^^^^ liikmete kõrval suurt tähelepanu
käidud teele ja tehtud tööle gamsatoorne, hoolekanne ja han- ka kohal&ud rahvuskoondised.
Kui meie otsime oma keskorga- düs-kultuu^^Oma p õ h i ^ ko- eesotsas^nende ^^^^^^j^
nisatsiooni „isa", siis ei saa sün kaselt on EXJSLkarntatiivne,kmd Eriü tahaks mm.esile töstalauhi-
Poolciastcis $29.-
$T5>
miPOSTIGA. -1- SAATEKULU
kuidagi mööda minna tolleaegsest on küllaltki küsimusi, „Leelo" tegevust, kes on tei-
USA tsooni ajutise keskesindüse^^W
esimehest, adv. K . Graust, kes o l i f ^^eid esindab eest- n tutvust^iseks ja, ^rikustamid
põhikirj^kbostajaks ja seega üh^
lasi EÜSL-ile raamistiku feojaks. ^rvikut. Samuti aiks^^^
Viimane nä^ küll oma töö vilja-^^^ tantsutruppidele. Suur tami ka tele­kat
algust --Võidupühal^^^^^^ tele, kes^üh^ v õ r t d^
Esimiuskogü valimist, kus ta sai , Rahviishkke ^ahtpa^ ja Tahva- kaasa, a ^ ^ ^
M g e enam hääli,^M^
mid liahjuks enam raske haiguse f ^ ^ ^ l i ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ *
järele Esindutogu esimesest koos- ^?!^^^^^^^^^
olekust osa võtta ja 18. augustil ^ ^ i ^ ' ^ ^ ' ^ ^ - ^ ' ' ^ ' ^ ^ ^ arvuhselt palju^^^žvato^
lahkus ta meie hulgast nmg 2 L ^ ^ ^ " ^ l e ^ t e ^orgamse^^^^ omame kullaltki veel
augustil, seega täpselt 30 aastat ta- suvepäevade, rahvuskultuuri elujõudu ka suuremate untuste ter
% 9.25
VÄUASPOOL KANAD AT {a USA-d;
ILENNUPOŠIIGA^^ $49.--^^ pooilaa§tas $26
aastas $14.--^
$33.— ja Teerandaastas $16.5®
Aadressi muudatus 50 centi.
i veerand-poofaMstas
gasi, sängitasime selle tubli töö- P ^ a d e jne,^ nmio aU. Sus kasvas bivnmiseks.
mehe Aügsburgi kahnistule polis- f ^ ^ ^ eest- da on terve
puude alla puhkama rohke rahva- la^te laulupeo 1^^ maale!
Saksamaa eestlaste sü-ja
tuksub meie sünni-huga
osavõtul. šün l^bi kaks esunest laulupidu ja
kolmas toimus nüüd Inglismaal.
Meie keskorganisatsiooni asuta- Tähtsamaid ülesandeid on ka
miskoosplek toimus Augusburgis olnud raskesi majanduslikus olu-
16. märtsil 1952 ja põhikiri kanti korras olevate kaasmaalaste abista-
Augsburgi kohturegistrisse 4. ap- mine, milleks loodi 1953. aastal
rillil. Olemasolevalte andmete jä- Abistamisfond^ mille esimeheks on
reie on asutamiskoosolekust osa- automaatselt ka keskomitee esi-võtjatest
veel elus E. Reisenberg, mees, ; ;
„Eesti Rada", Joh. Västrik
üksiknumbri hind 60 centi
l^nada aadresšidete palQime m ä ^ ^ {ai
USA aadressMde „ZSP CODE**
Pangatshddj: või rahakaart kujutada
Free Esüos^ Pmblishers nimele.
PAMILY T P U 8 T C O P P O R A T I O N R E A L T O n
1052 KINGSTON RD., SCARBOROUGH. ONT.
Olen kaasmaalaste teenistuses
selle firma juures kinnisvarade
agendina. 50 kontorit Ibrontos
lõuna Ontarios.
TEL. KONTORIS: 694-3336
KODUS: 488-0129
KINNISVARADE VAHENDUS!
HELSINGI ~ Lapi kullaaladel
valitseb tänavu suvel otse ameeri­kalik
kullapalavik, kui kollast me­talli
otsitakse igasuguste vahendite­ga.
Põletavat kullapalavikku põde­vad
otsijad on toonud Ivalojõe ve-tele
kolm kuUapesemise masinat.
Vanad lapi kuUaptsijad ei lepi nen­de
kasutamisega sugugi, samuti ka
keskkonnakaitsjad, kelle arvamise
kohaselt kuUavee põhja muutmise­ga
hukkub seahie pärlikarp. Suu­rimad
kuUaleiud on tehtud põhja­kaljude
pragudes või otse kalju­des
enestes. Lisaks kullale on saa­dud
vähesel määral kalliskive, ru­biine
j a safiire, ka vähesel
plaatinat
yABAlESTLANI
Palmi mulle saata VABA EESTLANE aastaks'/
veeraadaastaks — tavalise /kuipostiga alates .....
19 Tellimise katteks lisan $...
rahas / tshekiga / rahakaardini, pialliffl seiata s M t täWelaa^.
anu