1984-03-27-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
OÜ T L Ä N llmifb 2 ftortfo flätfofos • 1 , iv,- oevcri Teisipäevas, .27. märtsi! 1934 ^ Tüesday, March 27,1984 © Neljapäeval, 29. märtsil kell 7^0 õbtul Eesti Majas Hilja Jukkumi Iceng „Maitseain^d". ••® Reedel, 30. märtsil kell 7 õ. Eesti Maja keskmises saalis Põhjala Tütarde vanemgaidlde korralduse! „Cafe erepes". ® Laupäeval, 31. märisil kell 5 õi-tul Peetri kiriku seltskondlikes ruumes koguduse nõukogu tuluõhtu. 1 ©Laupäeval, 31. märtsil keE 2 p.— 9 õ. ja pühapäeval, 1. aprillil kell 10 homm^ õ. Eesti Maja näituste saalis K. K. „PaIllase" 65. a. Juu- Minäitus. ® Pühapäeval, 1. aprillil kell 5 õ. korraldab Eesti Seltä Eesti Maja suures saalis „IU Kevadpopurrii" (i Pühapäeval, 8. aprillil kell 12 p. korraldab Eesti Invalüdetoetav Naisrjng Torontos Eesti Maja kesk-fmises saaMs/loterii.' © Pühapäeval, 8/ grillil kell 2.30 p.l. Eesti Miaja suures saalis TES Lasteaia moeijiäitus kohvilauaga. ® Teisipäeval, 10. aprillil ^ 7.30 õhtul Tartu Instituudis mag. Robert Kreemi loeng „Plaanitsemine eestluse viljelemiseks". © Laupäeval, 14. aprillil kell 7 õi Eesti Majas TE Segakoori „Lõbus laupäeva-õhtii". ® Laupäeval, 12. mail Casa Lomas TERR Kungla mai-ball. Korp! India #aastane Korporatsioon India juubelisündmusest osavõtjad. Pildil esireas ?asai it Ava Kiilaspea, Almi Ilves, Anita Luksep, Liisa Kaunismaa, l?ivian Holmberg, Pia Kiilaspea, Srja Mäg, Erika Boekfeldt. linda Karuks, Elva Palo; tieises reas Reet Ooliip, Lfeida Maldre, Heljo Randlepp, Lliida Niitenberg, Lia Holmberg, Vaike Rahnu, Silvia Birk-TertSj Katrin Soots,ElizabethKowal, Sirje ürik©, ülle Toomver; Kolmandas reas Laine Schmuül, Ilona Kadai, TMü Kubjas, Hilja KuUtma,Änne Kulpa, Katrin Gooper, Silvi Lailfl, Hella Vallner, Medea ^nadenteich, Ly Jõgeva, Aino Pähn, Mde L all, Aino Haabmüt, Hilda Kuutma, Salme Parish; Anne Kubjas, lvi Külašpea^ Urve Tamberg, Malle Jürima, Emma feaniks, Merike SiUamäa; neljandas reas Maret Pajo, Ene ŠwaUow, Ä^^ Kapp, Aiine Disipio, Ester Kapp, Ann Augj linda Meier, Mai-ps Tooine, Nora Kapsi, Tiiu^^ Perem ja Helle Kraav. Foto: Ilme Lillevars EB tOOTSIS s^iurest vaimutegelasest. Eesti ICõmitee Naissektsiiöoni kul| Juhan Aaviku koori peakoosolek tuuriõhtu peeti jaanuarilõpiil Eesti toimus jaamiarilõpul, millele järg- Majas. Ettekande teemal, ,,Minu nes AavikulOO. sünnipäeva täWst^»'^tähelepanekuid viimaste aastate mine kohvilauas. Kaljo Käärik kõ- Eesti kultuuri ja poliitilis-majan-neles Aavikust kui inimesest ja duslikust elust" pidas Hmar Olesk. / Rasked ajad pole meeldivad ajad. Aga pidage meeles: Kanada valitsus on alati valmis teid aitama. Kanadas olnud töötaoleku kindlustuse (Unemployment Insurance) programm töölistekaitseks rasketel aegadel. 1971. a. laiendati töötaoleky kindlustust nende naiste osas, ke raseduse või lapsesünnituse tõttu enam sissetulekut töökohalt, inimestele, kes on haiged ja isegi sellistele, kes õpivad ja treenivad kursustel, et nad võiksid veidi mugavamalt elada sel aja, kui nei pole tavalist sissetulekut. ja teiste Kanada valitsuse programmide osas, millest on teile kasu, täitto Ja saatke sisse allolev kupong. OID ura tnza esm axsn coi BSB BSQ sea m üsm wa m Bst asa K3 GEED « « » BS| Return this coupost to: Publications Canada, • P.O. Box 1986, StationB. Ottawa, Ontario • K1P6G6 Please send me Ihe booldet Canada. Where Else? in: . ENGLISH, FRENCH ; • CHINESE GERMAN i 1 i ItALIAN POPTUGUESE uIxKAINlAN • NAME: i i 1 i ADDRIESS: XiW:: PROVINCE:^ kanadalast sai töötaoleku kindlustust. Need summad umbes $10.2 biljoriilec . POSTAL GODE: 5507-UI-1 CanadS ia Era iraa BEQ tss c a BSB saa fsa tsss nof säos I-SD OHB CED3 TRÄNSLATED BY: "Vaba Eesitlane" On inööduiiud 60 aastat sellest ajast kui 10 noort, peamiselt arstiteaduskonna naisüliõpilast, otsustasid asutada korporatsiooni, mille nimeks võeti jlndla — paik, kus innuga viibitakse, seades lipükir-jalcs „Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust" põhimõtetel, et meie korp! India liikmed tahame oma isamaad, rahvast ja emakeelt armastada: ja eestlust alalhoida ja edendada: Värvide kombinatsiooniks Võeti kirsipruun-valge- roheline, mis olid mõeldud sõprüse-kainuse-nöoruse * Äibo- •liks.' • ',. / ;' Nii tekkis korpMndla 7. märtsil 1924. a. Tartus, noores Eesti iseseisvas Vabariigis. Oli aeg, mil naisüliõpilaste arv kasvas küresti Eesti Ülikoolis, ühes sellega tarvidus uute akadeemiliste naisorganisatsioonide järele ülesannetega ideaalsema naistüübi kujundamiseks eestilise kodu sisustajana, Püüti õhutada hoolsat tööd õpinguis jä ka töö|yõllül seltskondliku lihvi arendamisega ja vanemuse printsiibi tunnustamisega. Neile tõekspidäniistele rajatud prganisatsioon leidis Tartu nais|- üliõpilasperes poolehoiu, kuigi esimesed aastad polnud kerged, sest puudusid kogemused nmg vilistlaskogu oma traditsioonide ja majandusliku toetusega. Kui jõudis aja-järk, mil suur osa asutajaist liikmeist lõpetasid ülikooli ja siirdusid mujale, noorem liikmeskond aga ei suutnud kõiki üleskerkinud põhimõttelisi lahkhelisid lahendada, saabus krüs, jaotades liikmes-' konna kaheks: ühel pool vanem põlv, kes pidas kinni oma põhimõtetest, ja teisel pool noorem põlv, kes heitis ette liigset konservatiivsust. See kriis tõi noorele organisatsioonile ainult head, sest peale seda algas lükmeiskonna järsk arvuline tõus. Künmendaks aastapäevaks kuulus korp! Indiasse juba 146 liiget ja viieteistkümnendaks aastapäevaks oU liikmeid 257, neist vilistlasi 64. Akadeemilise töö kõrval võttis. India liikmeskond agaralt osa Üliõpilaskonna tegevusest, andes Üli-õpilas- Edustüse juhatuse liikmeid ning „Üliõpilaslehe" toimetaja. Kogu India liikmeskond kuulus Naiskodukaitsesse ning 1930. a. süven-dati hõimu sidemeid, sõlmiti sõprusleping Helsingi ülikooli Üliõpilaskonna ,,Savo" osakonnaga. Peagi arenes sõbralik' koostöö ja külastamisvah^kord teiste akadeemiliste organisatsioonidega. Aja jooksul moodustati sportlikumatest liikmetest oma võrkpalli, naiskond, kes tuli mitmel korral esikohale. Tegev oli ka konvendi laulukoot. 1936. a. moodustati korp! India Tallinna Koondis kooskäimisteks jõulu- ja niitmesuguste diskussioo-niõhtuteks Kunstihoone ruumes Vabadusväljakul. Kodumaa traagilise saatuse taga-järjel, mii toores kommunistlik võim. vallutas meie kodumaa, pääses vabasse maailma korp! India liikmeskpnnast ca 100 inimest. Nende hulgas algatusvõime-lisemad liikmed, kes leidsid uue kodu Rootsis, alustasid India Koondise organiseerimist juba 1949. a.,mil India sQpruslepihgla-se ,,Savo" osakonna laulukoor andis kontserdi Stokhohnis. Sel puhul korraldas India vastuvõtu koorile, mis õnnestus hästi ja oh nagu esimeseks Koondise suuremaks ürituseks. Hakati koos käima konvendi aastapäevadel, võeti osa eesti Goveinrosnt • Gouvefnomoni of Canada duCanido ühiskonna üritustest, toetati mitme-suguseid * rahvuslikke fonde jne. Kahjuks otsustati Koondise tegevus edasi viia vaid Rootsi saabunud India liikmetega, pidades ühendust teistes maades asuvate Koondistega, jäädes eemale ui^te liikmete vastuvõtmisest. Käesoleval ajal kuulub Koondise liikmeskonda 20 liiget, kuna väga mitmed pn aja jooksul siirdunud ülemere maadele..; : . Aja möödudes tekkis - korp! India Koondisi ka mujal vabas maaihnas. Saksamaal asuvad liikmed hakkasid kirjavahetust pidama teistel maadel asuvate liikmetega, vahetades liikmete nimekirju jne., kuid nende liikmeskond vähenes kaunis kiirelt liikmete mujale asumise tõttu ning praegu on seal vaid 13 liiget. Suuremad Koondised tekkisid aga Kanadas 1952. a., olles praegu 94-liikmeline pere ning USA-s New Yorgis alustati tegevusega 1953. a.j kusjuures seal on praegu 111 liiget koos Los Angelese liik-meskonnaga^ kus on 10 liiget, nende hulgas ka ainuke vabas" maailmas viibiv asutajaUige vii! Alice Naelapea. . Austraalias — Adelaides alustati Koondise tegevusega 1955. a. ja sinna kuulub praegu 14 liiget, peamiselt Tartu-aegsed vilistlased ja 3 uut liiget.. üksikuid liikmeid on Soomes, Inglismaal, Portugalis, Bermudas ja L.-Aafrikas. Suuremate Koondiste — nagu USA ja Kanada -—tegevust juhib valitud eestseisus, kelle ülesandeks oh sisustada igakuulisi kooskäimi-si. Tegevuskavasse kuuluvad kon^- vendi aastapäevade tähistamised, koosolekud, referaat-õhtud, rahvuskultuurilised ja kirjanduslikud ettekanded jne. Ka- on korp! India liikmed rakendunud mitmesugustesse eesti ühiskonna tegevuse sektoritesse. Praeguses olukorras, mil elu on muutunud mitte üksi' pagulaste suhtes, vaid kõikides maades on läbitehtud, valdavaid muudatusi, on tähtis, et sellel taustal konvendi vanem generatsioon peab kohustuslikuks jätkata ülesseatud põhimõtete säilitamist noorte liikmete kasvatamsel, olles neile toeks sõpruses ja ühiste eesmärkide saavutamisel, mis olöks kasuks nii kasya-^ vale noorusele kui ka eesti Ühiskonnale. Tuleb ka kmni pidada autoritatiivsest kasvatuse printsü-bist, vaatamata kohaliku maa negatiivsetele mõjudele. Sel vüsil vast saavutame oma konvendi eesmärkide täitumist võõrsil ja suuname eesti noorust tegudele, mis kasuks eesti rahvale ja eeskujuks teistele rahvustele. HUda Kuutma Lumetorm Eestis ^ Tugev lumetorm sulges teed Eesti põhjaosas veebruari keskel ja veel märtsi algusekski polnud lük-lusolud paranenud, teatas N. liidu armee ajaleht ;„Krasnaja Zvezda** Moskvas.' Tähtsamaü liiklusteedel kasutati puhastamisel sõdureid. Ühel teel oli \kimii olnud 145 autot. Lume tulek tundub kuidagi käinud üle inimjõu, kui hanged tõusid kohati kolme meetri kõrguseni. Tööd on kiestnud edasi. Lumetormist rääkis ka Eesti ve-hekeehie leht „Sovetskaja Estoni-ja", kus öeldi et lumi oli põhjustanud kahjustusi Leningradi majandusalal. Eestikeelseis lehtedes lumetormist pole räägitud, eks nad näinud seda oma sumaga. N. liidu talv on ohiud erakordne. Moskva televisioonis näidati jäätunud põldusid 16. veebr., ^ tempera-tiiiu: on blnüd väga kõikuv. Miv' $i-'^iv '§M3i %: % 22. märtsü toimunud Wintario !'>• terii loosimisel langesid 100.000-dol-lärilised peavõidud püeteÜe nr. 436418, $10.000 võitsid nr-d 691219 ja 878798, $1000 — 62330, $100 — 6443, $10 — 369, $50 segijärjekorras niunbrid 735368 ja tasuta püetiraa-matu numbrid 59. Nädala müstilise preemiavõidu $10.000 või autoyÕit-ö sidpüetid nr. 627868. • " ROOMA - üle poole müjoni töölise, kes Itaalia kommunistliku partei organiseerimisel olid kogu maalt kohale toodud, marssisid voogavate punaste lippude all läbi Rooma tänavate protestiks valitsuse päjgmdusliiai.kpkrto^^ kaya- 'Mv^tu.'''' v.^-'
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 27, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-03-27 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e840327 |
Description
Title | 1984-03-27-08 |
OCR text | OÜ T L Ä N llmifb 2 ftortfo flätfofos • 1 , iv,- oevcri Teisipäevas, .27. märtsi! 1934 ^ Tüesday, March 27,1984 © Neljapäeval, 29. märtsil kell 7^0 õbtul Eesti Majas Hilja Jukkumi Iceng „Maitseain^d". ••® Reedel, 30. märtsil kell 7 õ. Eesti Maja keskmises saalis Põhjala Tütarde vanemgaidlde korralduse! „Cafe erepes". ® Laupäeval, 31. märisil kell 5 õi-tul Peetri kiriku seltskondlikes ruumes koguduse nõukogu tuluõhtu. 1 ©Laupäeval, 31. märtsil keE 2 p.— 9 õ. ja pühapäeval, 1. aprillil kell 10 homm^ õ. Eesti Maja näituste saalis K. K. „PaIllase" 65. a. Juu- Minäitus. ® Pühapäeval, 1. aprillil kell 5 õ. korraldab Eesti Seltä Eesti Maja suures saalis „IU Kevadpopurrii" (i Pühapäeval, 8. aprillil kell 12 p. korraldab Eesti Invalüdetoetav Naisrjng Torontos Eesti Maja kesk-fmises saaMs/loterii.' © Pühapäeval, 8/ grillil kell 2.30 p.l. Eesti Miaja suures saalis TES Lasteaia moeijiäitus kohvilauaga. ® Teisipäeval, 10. aprillil ^ 7.30 õhtul Tartu Instituudis mag. Robert Kreemi loeng „Plaanitsemine eestluse viljelemiseks". © Laupäeval, 14. aprillil kell 7 õi Eesti Majas TE Segakoori „Lõbus laupäeva-õhtii". ® Laupäeval, 12. mail Casa Lomas TERR Kungla mai-ball. Korp! India #aastane Korporatsioon India juubelisündmusest osavõtjad. Pildil esireas ?asai it Ava Kiilaspea, Almi Ilves, Anita Luksep, Liisa Kaunismaa, l?ivian Holmberg, Pia Kiilaspea, Srja Mäg, Erika Boekfeldt. linda Karuks, Elva Palo; tieises reas Reet Ooliip, Lfeida Maldre, Heljo Randlepp, Lliida Niitenberg, Lia Holmberg, Vaike Rahnu, Silvia Birk-TertSj Katrin Soots,ElizabethKowal, Sirje ürik©, ülle Toomver; Kolmandas reas Laine Schmuül, Ilona Kadai, TMü Kubjas, Hilja KuUtma,Änne Kulpa, Katrin Gooper, Silvi Lailfl, Hella Vallner, Medea ^nadenteich, Ly Jõgeva, Aino Pähn, Mde L all, Aino Haabmüt, Hilda Kuutma, Salme Parish; Anne Kubjas, lvi Külašpea^ Urve Tamberg, Malle Jürima, Emma feaniks, Merike SiUamäa; neljandas reas Maret Pajo, Ene ŠwaUow, Ä^^ Kapp, Aiine Disipio, Ester Kapp, Ann Augj linda Meier, Mai-ps Tooine, Nora Kapsi, Tiiu^^ Perem ja Helle Kraav. Foto: Ilme Lillevars EB tOOTSIS s^iurest vaimutegelasest. Eesti ICõmitee Naissektsiiöoni kul| Juhan Aaviku koori peakoosolek tuuriõhtu peeti jaanuarilõpiil Eesti toimus jaamiarilõpul, millele järg- Majas. Ettekande teemal, ,,Minu nes AavikulOO. sünnipäeva täWst^»'^tähelepanekuid viimaste aastate mine kohvilauas. Kaljo Käärik kõ- Eesti kultuuri ja poliitilis-majan-neles Aavikust kui inimesest ja duslikust elust" pidas Hmar Olesk. / Rasked ajad pole meeldivad ajad. Aga pidage meeles: Kanada valitsus on alati valmis teid aitama. Kanadas olnud töötaoleku kindlustuse (Unemployment Insurance) programm töölistekaitseks rasketel aegadel. 1971. a. laiendati töötaoleky kindlustust nende naiste osas, ke raseduse või lapsesünnituse tõttu enam sissetulekut töökohalt, inimestele, kes on haiged ja isegi sellistele, kes õpivad ja treenivad kursustel, et nad võiksid veidi mugavamalt elada sel aja, kui nei pole tavalist sissetulekut. ja teiste Kanada valitsuse programmide osas, millest on teile kasu, täitto Ja saatke sisse allolev kupong. OID ura tnza esm axsn coi BSB BSQ sea m üsm wa m Bst asa K3 GEED « « » BS| Return this coupost to: Publications Canada, • P.O. Box 1986, StationB. Ottawa, Ontario • K1P6G6 Please send me Ihe booldet Canada. Where Else? in: . ENGLISH, FRENCH ; • CHINESE GERMAN i 1 i ItALIAN POPTUGUESE uIxKAINlAN • NAME: i i 1 i ADDRIESS: XiW:: PROVINCE:^ kanadalast sai töötaoleku kindlustust. Need summad umbes $10.2 biljoriilec . POSTAL GODE: 5507-UI-1 CanadS ia Era iraa BEQ tss c a BSB saa fsa tsss nof säos I-SD OHB CED3 TRÄNSLATED BY: "Vaba Eesitlane" On inööduiiud 60 aastat sellest ajast kui 10 noort, peamiselt arstiteaduskonna naisüliõpilast, otsustasid asutada korporatsiooni, mille nimeks võeti jlndla — paik, kus innuga viibitakse, seades lipükir-jalcs „Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust" põhimõtetel, et meie korp! India liikmed tahame oma isamaad, rahvast ja emakeelt armastada: ja eestlust alalhoida ja edendada: Värvide kombinatsiooniks Võeti kirsipruun-valge- roheline, mis olid mõeldud sõprüse-kainuse-nöoruse * Äibo- •liks.' • ',. / ;' Nii tekkis korpMndla 7. märtsil 1924. a. Tartus, noores Eesti iseseisvas Vabariigis. Oli aeg, mil naisüliõpilaste arv kasvas küresti Eesti Ülikoolis, ühes sellega tarvidus uute akadeemiliste naisorganisatsioonide järele ülesannetega ideaalsema naistüübi kujundamiseks eestilise kodu sisustajana, Püüti õhutada hoolsat tööd õpinguis jä ka töö|yõllül seltskondliku lihvi arendamisega ja vanemuse printsiibi tunnustamisega. Neile tõekspidäniistele rajatud prganisatsioon leidis Tartu nais|- üliõpilasperes poolehoiu, kuigi esimesed aastad polnud kerged, sest puudusid kogemused nmg vilistlaskogu oma traditsioonide ja majandusliku toetusega. Kui jõudis aja-järk, mil suur osa asutajaist liikmeist lõpetasid ülikooli ja siirdusid mujale, noorem liikmeskond aga ei suutnud kõiki üleskerkinud põhimõttelisi lahkhelisid lahendada, saabus krüs, jaotades liikmes-' konna kaheks: ühel pool vanem põlv, kes pidas kinni oma põhimõtetest, ja teisel pool noorem põlv, kes heitis ette liigset konservatiivsust. See kriis tõi noorele organisatsioonile ainult head, sest peale seda algas lükmeiskonna järsk arvuline tõus. Künmendaks aastapäevaks kuulus korp! Indiasse juba 146 liiget ja viieteistkümnendaks aastapäevaks oU liikmeid 257, neist vilistlasi 64. Akadeemilise töö kõrval võttis. India liikmeskond agaralt osa Üliõpilaskonna tegevusest, andes Üli-õpilas- Edustüse juhatuse liikmeid ning „Üliõpilaslehe" toimetaja. Kogu India liikmeskond kuulus Naiskodukaitsesse ning 1930. a. süven-dati hõimu sidemeid, sõlmiti sõprusleping Helsingi ülikooli Üliõpilaskonna ,,Savo" osakonnaga. Peagi arenes sõbralik' koostöö ja külastamisvah^kord teiste akadeemiliste organisatsioonidega. Aja jooksul moodustati sportlikumatest liikmetest oma võrkpalli, naiskond, kes tuli mitmel korral esikohale. Tegev oli ka konvendi laulukoot. 1936. a. moodustati korp! India Tallinna Koondis kooskäimisteks jõulu- ja niitmesuguste diskussioo-niõhtuteks Kunstihoone ruumes Vabadusväljakul. Kodumaa traagilise saatuse taga-järjel, mii toores kommunistlik võim. vallutas meie kodumaa, pääses vabasse maailma korp! India liikmeskpnnast ca 100 inimest. Nende hulgas algatusvõime-lisemad liikmed, kes leidsid uue kodu Rootsis, alustasid India Koondise organiseerimist juba 1949. a.,mil India sQpruslepihgla-se ,,Savo" osakonna laulukoor andis kontserdi Stokhohnis. Sel puhul korraldas India vastuvõtu koorile, mis õnnestus hästi ja oh nagu esimeseks Koondise suuremaks ürituseks. Hakati koos käima konvendi aastapäevadel, võeti osa eesti Goveinrosnt • Gouvefnomoni of Canada duCanido ühiskonna üritustest, toetati mitme-suguseid * rahvuslikke fonde jne. Kahjuks otsustati Koondise tegevus edasi viia vaid Rootsi saabunud India liikmetega, pidades ühendust teistes maades asuvate Koondistega, jäädes eemale ui^te liikmete vastuvõtmisest. Käesoleval ajal kuulub Koondise liikmeskonda 20 liiget, kuna väga mitmed pn aja jooksul siirdunud ülemere maadele..; : . Aja möödudes tekkis - korp! India Koondisi ka mujal vabas maaihnas. Saksamaal asuvad liikmed hakkasid kirjavahetust pidama teistel maadel asuvate liikmetega, vahetades liikmete nimekirju jne., kuid nende liikmeskond vähenes kaunis kiirelt liikmete mujale asumise tõttu ning praegu on seal vaid 13 liiget. Suuremad Koondised tekkisid aga Kanadas 1952. a., olles praegu 94-liikmeline pere ning USA-s New Yorgis alustati tegevusega 1953. a.j kusjuures seal on praegu 111 liiget koos Los Angelese liik-meskonnaga^ kus on 10 liiget, nende hulgas ka ainuke vabas" maailmas viibiv asutajaUige vii! Alice Naelapea. . Austraalias — Adelaides alustati Koondise tegevusega 1955. a. ja sinna kuulub praegu 14 liiget, peamiselt Tartu-aegsed vilistlased ja 3 uut liiget.. üksikuid liikmeid on Soomes, Inglismaal, Portugalis, Bermudas ja L.-Aafrikas. Suuremate Koondiste — nagu USA ja Kanada -—tegevust juhib valitud eestseisus, kelle ülesandeks oh sisustada igakuulisi kooskäimi-si. Tegevuskavasse kuuluvad kon^- vendi aastapäevade tähistamised, koosolekud, referaat-õhtud, rahvuskultuurilised ja kirjanduslikud ettekanded jne. Ka- on korp! India liikmed rakendunud mitmesugustesse eesti ühiskonna tegevuse sektoritesse. Praeguses olukorras, mil elu on muutunud mitte üksi' pagulaste suhtes, vaid kõikides maades on läbitehtud, valdavaid muudatusi, on tähtis, et sellel taustal konvendi vanem generatsioon peab kohustuslikuks jätkata ülesseatud põhimõtete säilitamist noorte liikmete kasvatamsel, olles neile toeks sõpruses ja ühiste eesmärkide saavutamisel, mis olöks kasuks nii kasya-^ vale noorusele kui ka eesti Ühiskonnale. Tuleb ka kmni pidada autoritatiivsest kasvatuse printsü-bist, vaatamata kohaliku maa negatiivsetele mõjudele. Sel vüsil vast saavutame oma konvendi eesmärkide täitumist võõrsil ja suuname eesti noorust tegudele, mis kasuks eesti rahvale ja eeskujuks teistele rahvustele. HUda Kuutma Lumetorm Eestis ^ Tugev lumetorm sulges teed Eesti põhjaosas veebruari keskel ja veel märtsi algusekski polnud lük-lusolud paranenud, teatas N. liidu armee ajaleht ;„Krasnaja Zvezda** Moskvas.' Tähtsamaü liiklusteedel kasutati puhastamisel sõdureid. Ühel teel oli \kimii olnud 145 autot. Lume tulek tundub kuidagi käinud üle inimjõu, kui hanged tõusid kohati kolme meetri kõrguseni. Tööd on kiestnud edasi. Lumetormist rääkis ka Eesti ve-hekeehie leht „Sovetskaja Estoni-ja", kus öeldi et lumi oli põhjustanud kahjustusi Leningradi majandusalal. Eestikeelseis lehtedes lumetormist pole räägitud, eks nad näinud seda oma sumaga. N. liidu talv on ohiud erakordne. Moskva televisioonis näidati jäätunud põldusid 16. veebr., ^ tempera-tiiiu: on blnüd väga kõikuv. Miv' $i-'^iv '§M3i %: % 22. märtsü toimunud Wintario !'>• terii loosimisel langesid 100.000-dol-lärilised peavõidud püeteÜe nr. 436418, $10.000 võitsid nr-d 691219 ja 878798, $1000 — 62330, $100 — 6443, $10 — 369, $50 segijärjekorras niunbrid 735368 ja tasuta püetiraa-matu numbrid 59. Nädala müstilise preemiavõidu $10.000 või autoyÕit-ö sidpüetid nr. 627868. • " ROOMA - üle poole müjoni töölise, kes Itaalia kommunistliku partei organiseerimisel olid kogu maalt kohale toodud, marssisid voogavate punaste lippude all läbi Rooma tänavate protestiks valitsuse päjgmdusliiai.kpkrto^^ kaya- 'Mv^tu.'''' v.^-' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-03-27-08