1984-03-27-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
\2A VABA EESl^JLAME teisipäeval, 27.
•'''"W^ii^"*"»">TfTnrrriflrriii i . .r
— Tuesday, March,27, 1984
Mart Niidus, Jüri Kukk: Kaks
Ikes ei alistunudj Eesti Vangistatud
Vabadusvõitlejate Abista-miskesküse
väljaamie, Stok-feolm
1983. 208 lk.
Anonüümseks Jäänud ^ ja, väljaandja
organisatsiooni jtümev taha
varjuvate autorite raamat kahest
eesti vabadusvõitlejast on eesti
meeste võitlusvaimu praeguse perioodi
kangelaslugu. Eesti ajaloos
on eriajajärgud andnud kangelasi,.
kes on jäänud kustumatuks rahva
teadvusse., Pärast metsavendluse
ajastut on Mart Niklus ja Jüri
Kukk jätnud vabadusvõitluslikud
teod, aga just meelsuse praeguse
dissidentliku ajastu iseloomustuseks.
Praegu kannab Mart NiMuš 15-
aastast karistust „nõukogude-vas-tase
agitatsiooni ja propaganda pärast"
kodumaast kaugel asuvas vene
.sunnitöölaagris. Jüri Kukk
mõisteti „nõukogude korda halvustavate
valede väljamõeldiste levitamise
eest" kaheks aastaks sunnitööle
ja suri KGB jioolt surnuks piinatuna
27. märtsü,1981 Vologda oblasti
kinnipidamiskohtade keskhaiglas.
Raamatus käsitletakse nende kahe
mehe saatust, kelle kõrval on
aga paljusid teisi vabadusvõitlejaid
olnud ja veel praegugi jätkavad
eesti rahva õigusnõuet okupantide
vastu ning jagavad nende kahe
saatust süüdimõistetuina oma isa-maa-
armastuse pärast.
, Kogumücul on mitu autorit, kel
on ohiud sidemed Mart Niklusega
enam kui paarikümne aasta jooksul
ja kes asuvad Läänes. Mitmesugused
vägagi iseloomustavad fotod
ja kirjutised on jõudnud mitmesugusel
teel Läände enne nende kahe
vangistamist. Selletõitu baseerubki
teos väga rikkalikule nõukogude
süsteemi analüüsivale materjalile,
mis paljastab seUe rezhü-mi
halastamatust nende vastu, kes
võivad olla erimeelsed, need purustatakse
füüsiliselt ja vaimselt.
Suurema osa teosest hõlmab
Mart Nikluse elu, kelle„kuritege-vus"
N. Liidu vastu algas välismaailma
saadetud fotodega, mille
karm tegelikkus oli piinlik propa:.
gandaväljaandeis ülistatud N. Lüdu
kommuiiistlikule korrale. S M . Niklus
oli suurte eeldustega teadlane, andekas
mitmel alal, kellele esimene
vangistus jättis jäljed, misjärel tal
tuli ühiskonn^as elada teatud määral
märgituna.
Vanglaelu Dubravlagi„parandus-liku
töö asutusesf' aimab masendava
pildi N. Lüdu ühiskonnast, mis
kogu kommunismile on jätnud ter-rorisüsteemi
iseloomustuse. Seda
maaüma kirjeldatakse detailselt,
ränk on olnud teekond läbi paran-dusHkule
tööle määratud aja, mida
kirjeldatakse (^lukorraga mida on
kogetud; kaaslaste ja nõukogude
terrorisüsteemi paljudfe nägude
vaatlemisega.
Esimese vangistuse lõpp ja vabadus
tingimusi, kus taUe esitati
tõkkeid töökohtade saamisel, ühe
osa teosest moodustavad kirjad ja
postkaardid, mis ta 1974—76 Rootsi
saatnud ja milles nähtub ta tahe
end uuesti teaduslikule tööle rakendada,
ning mis ornitoloogina mõnel
määral õnnestus, kuni 1976 lõppes
kümme aastat kestnud suhteliselt
rahulik" -periood Mardi elus.
Algasid jälle vahejuhtumid KGBga,
Helsmgi 1975. a. sõlmitud kokkulepete
jälgivast koostöörühmast
osavõtmise pärast, osavõtt Balti
apellist, 45 Eesti, Läti ja Leedu
kodaniku märgukirjale allakirjutamise
pärast, nõue Ribbentrop-Mo-lotovi
kokkuleppe tühistamiseks,
kuni 29. apr. 1980 ta vangistati kui
ta läks ambulatoorset ravi saama.
Jüri Kuke kannatusteekond oli
tähelennuliselt lüMke kommunistliku
partei, liikme eelisolukorrast
KGB poolt surnuks piinamiseni.
Kuigi need kaks meest poMud
koostöös olnud, kujunes nende viimane
saatuse osa väga lähedaseks
ja samasuguseks. Nõukogude võim
vüs need mehed kokku ja süüdistas
neid ühiselt 5.-8. jaan. 1981. a,
peetud kohtuprotsessü. Üsnagi detailselt
on avaldatud kohtuprotsessi
protokolle ja ärakiri kohtuotsusest,
mida raamatu toimetuse poolt,
kommenteeritakse, kuni hävitava
lõppotsusega, et otsus on lõplik ega
kuulu edasikaebamisele. Paragrahv-
68 põhjal kümme aastat
pluss vüs aastat erirezhiimiga van-güaagris.
Jüri Kukk nii ranget karistust ei
saanud ,kuid peatselt saabus teade, ^
ta abikaasale tema surmast 27.
märtsü 1981 ja 30. märtsil peetavast
matusest. Temale oli lühem _
kohtuotsus saanud surmanuhüu- ^n^nmE
seks. J. Kuke surm põhjustas grupi
Eesti NSV kodanike, aga ka välisriikides
rea proteste Ja pani al°
guse mitmele vangistatute vabasta-misaktsioonile
Läänes. J. Kuke
surm võttis tema aitamise võimaluse,
Nikluse asju aga aetaks©
praegugi, aga kõik on põrganud
N. Lüdu bürokraatia vastu. Ka
Nikluse ema on jätkanud võitlust
poja eest, saates kirjad KäbinUe,
Brezhnevüe ja president Reaganile.
Aga keegi pole teda kuulnud.
Terrorüe baseeruv impeeerium
lämmatab kõils inimõiguste eest
võitlejad.
Üldistavalt öeldes võiks seda. '
raamatut pidada praeguse eesti
rahva kannatuste looks. Iga vähemgi
individualistük eneseväljendus
hirmutab suurrügi valitsust ja .
annab hirmutajale diagnoosüis vaimuhaiguse
templi, mida püütakse
välja ravida.
Otse imetlusväärne on teoses olevate
fotode, dokumentide ja mitmesuguste
materjalide rikkus, mis
näitab raamatu koostajate põhjalikkust
teaduslüai tööna. Raamat
annab igale väliseestlasele kaasahaarava
ja rahvuslikult äratava
loo tänapäeva Eestist; kodumaale
see ei pääse väljaarvatud partei- ja
Julgestusorganite lugemislaudadele,
kus see äratab uut. viha väliseestlaste
oma valvepostü olemise
pärast See viha oleks veelgi suurem,
kui see teos. pääseks vÕõr-keelsena
kogu maailma teadvusse.
Ontario provintsi 200-, Toronto linna 150-aastaste juubelite kõrval
on tänavu juubel ka Ontario provintsi politseil,, kes tähistab 75-aastast
sünnipäeva. Provintsi politsei asutati 1909, mil koosseisu kuulus 45
meest ja on kasvanud tänaseks 5200-meheliseks politsei ja tsivülisikuis^
koosnevaks asutuks.
rahvataMftsiii tantsimas kcw^Mde omaloomingu: ŠMuL
Foto: Vaba
VABA EESTLANE DII
avatud ^maspäevast
reedeni kella 9—
Tdefooid: toimetus 4444823
\ talitus 444-4832
KUULUTAMINE
VAB A EESTLASES
m tasuv ajalehe iaialdase
leviku tõttu.
üks toll ühel veeruil^
kuulutuste külje! $4.75
tekstis $5.—
esiküljel $5.50
Qiädala esimesse ajalehte kuni
emasp. homm.^ kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-ni.
td. 444-4832
Leida Marley
Postiaadress:
9 Pairavano Gt.
Wülowdale, Ont. M2R 3S8
Ameeriklane Oharlie Swaartll
on „käärimisaparaat" kõhus, kirjutab
Ameerika Tervishoiu ajakiri.
Svi^.aart, kes kunagi pole joonud,
I oli sageli purjus. Tema pahandused
algasid, kui ta oli Jaapanis ÜSA
sõjaväeteenistuses. Ta jäi mahalan-gemiseni
purju, kaotas teadvuse ja
oli ise selle ülehämmastunud, kuna
ta polnud tilkagi alkoholi tarvK
tanud.
Aastad möödusid. Wpuks
Swaart kuulis ühest jaapanlasest,
kel olid samasugused sümptoomid.
Arstid olid avastanud tema kõhus
suure koloonia pärmisamast seene-taolist
kasvajat, Candida albicansi.
Kasvaja elab süsivesiikuist ja produtseerib
selles protsessis alkoholi.
Jaapani uurijad usuvad, et mingi
teisunud vorm candidast võib olla
selle põhjustajaks, mis saadud tuumaplahvatusest
Hiroshimas või
Nagasalcis; '
Swaartil, kes reisis . Phoenixist
Tokiosse, kus tema olukorda uuriti,
leiti et temal on 67 korda rohkem
candidat süsteemis, kui peaks
olema oormaalselt
Ontario provintsi politsei ehk lühendatult
OPP katab peagu müjo-ni
niutkilomeetrilise maa-ala Ontarios,
väljaarvatud keskused sellel
alal, kus on oma politseiüksused,
nagu Toronto jm,
OPP on olnud tähtis element selle
provintsi arengus 20. sajandil.
Praegu on neid ligemale 200 ühiskonnas
ja paljud juubelisündmused
on kavandatud kohalikes poütsei-keskusis.
Esimene Juubeliaasta märk on
75-aasta värviküllane dekaal, mis
asetatud politseile kuuluvaUe sõidukeile
Ja OPP ehituste ustele.
Tähtis osa juubelisündmusel on
OPP oma trummide orkester ja
Kuldsete Kiivrite mootorratturite
meeskond, kes külastavad kÕüd
näitusi ja paraade igal, pool pro-vmtsis.
75. aasta jooksul on olnud suuri
muudatusi Ontarios. Kui esimestel
'aastatel politsei kasutas igasuguseid
lüklusvahendeid. Siis tänapäeval
on üksused väga moodsalt varustatud.
Alul lubati üürihobuselt
$4.00 päevas, 1917. a. ostis OPP
jalgratta 130 eest, et vältida hobuse
üürimise kulu. Sõidukeid OPP-le
saaäi viinaga äritegijailt, kellelt
vahele jäädes sõidukid konfiskeeriti.-.
•vv:.//;. : ;.•
OPP ostis esimesed autod 19^22,
mil osteti 17 sõidukit suuremaisse
keskusisse. Alles 1940 tulid teedele
esimesed must-valged OPP märgiga
varustatud autod.
n^ä
Praegu tellitakse sõidukeid M
korda aastas ja kui odomeeter
Jõuab 140.000-le kilomeetrile (87.-
000 miüi) müüakse sõiduk.
Umbes 700 autot asendatakse igal
aastal. Oma tagasüioidlikust algusest
1922 on OPP kasvanud üheks
parimaks politseiüksuseks.
Indiale relvi
NEW DELHI — N . Liit m »
Indiale võitluslennukeid, laevu, rakette,
variistusmaterjale ja elektroonilisi
luuresüsteeme, öeldi India
valitsuse poolt. Üksikasju müügi
kokkuleppest pole avalikuks tehtud.
1981. a. N . liit nõustus Indiale
müüma relvi 2,5 müjardi dollari
väärtuses.'
Eddy Toussainti tantsutrupp om
©siuenud publikule ja saanud
tormiliste auavalduste
osaliseks üle terve Kanada
Mh on seües nii efeatavaUstt
Eddy Toussaint, direktor, on
etnilise grupi uhke liigevke§
aktiivselt Usab oma panuse
Kanada kultuuri arengule.
i i i :»
kontakti teie lähema ^Secretary of SMQ^^
kontoriga või kirjutage
Commiinications Directorat®
Section**M"
Department of the Secrelary of State
itmekultuurilišus •
see on tegelikkus!
^utticttlturaiisngi^
MIntstredttat
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 27, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-03-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840327 |
Description
| Title | 1984-03-27-07 |
| OCR text | \2A VABA EESl^JLAME teisipäeval, 27. •'''"W^ii^"*"»">TfTnrrriflrriii i . .r — Tuesday, March,27, 1984 Mart Niidus, Jüri Kukk: Kaks Ikes ei alistunudj Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abista-miskesküse väljaamie, Stok-feolm 1983. 208 lk. Anonüümseks Jäänud ^ ja, väljaandja organisatsiooni jtümev taha varjuvate autorite raamat kahest eesti vabadusvõitlejast on eesti meeste võitlusvaimu praeguse perioodi kangelaslugu. Eesti ajaloos on eriajajärgud andnud kangelasi,. kes on jäänud kustumatuks rahva teadvusse., Pärast metsavendluse ajastut on Mart Niklus ja Jüri Kukk jätnud vabadusvõitluslikud teod, aga just meelsuse praeguse dissidentliku ajastu iseloomustuseks. Praegu kannab Mart NiMuš 15- aastast karistust „nõukogude-vas-tase agitatsiooni ja propaganda pärast" kodumaast kaugel asuvas vene .sunnitöölaagris. Jüri Kukk mõisteti „nõukogude korda halvustavate valede väljamõeldiste levitamise eest" kaheks aastaks sunnitööle ja suri KGB jioolt surnuks piinatuna 27. märtsü,1981 Vologda oblasti kinnipidamiskohtade keskhaiglas. Raamatus käsitletakse nende kahe mehe saatust, kelle kõrval on aga paljusid teisi vabadusvõitlejaid olnud ja veel praegugi jätkavad eesti rahva õigusnõuet okupantide vastu ning jagavad nende kahe saatust süüdimõistetuina oma isa-maa- armastuse pärast. , Kogumücul on mitu autorit, kel on ohiud sidemed Mart Niklusega enam kui paarikümne aasta jooksul ja kes asuvad Läänes. Mitmesugused vägagi iseloomustavad fotod ja kirjutised on jõudnud mitmesugusel teel Läände enne nende kahe vangistamist. Selletõitu baseerubki teos väga rikkalikule nõukogude süsteemi analüüsivale materjalile, mis paljastab seUe rezhü-mi halastamatust nende vastu, kes võivad olla erimeelsed, need purustatakse füüsiliselt ja vaimselt. Suurema osa teosest hõlmab Mart Nikluse elu, kelle„kuritege-vus" N. Liidu vastu algas välismaailma saadetud fotodega, mille karm tegelikkus oli piinlik propa:. gandaväljaandeis ülistatud N. Lüdu kommuiiistlikule korrale. S M . Niklus oli suurte eeldustega teadlane, andekas mitmel alal, kellele esimene vangistus jättis jäljed, misjärel tal tuli ühiskonn^as elada teatud määral märgituna. Vanglaelu Dubravlagi„parandus-liku töö asutusesf' aimab masendava pildi N. Lüdu ühiskonnast, mis kogu kommunismile on jätnud ter-rorisüsteemi iseloomustuse. Seda maaüma kirjeldatakse detailselt, ränk on olnud teekond läbi paran-dusHkule tööle määratud aja, mida kirjeldatakse (^lukorraga mida on kogetud; kaaslaste ja nõukogude terrorisüsteemi paljudfe nägude vaatlemisega. Esimese vangistuse lõpp ja vabadus tingimusi, kus taUe esitati tõkkeid töökohtade saamisel, ühe osa teosest moodustavad kirjad ja postkaardid, mis ta 1974—76 Rootsi saatnud ja milles nähtub ta tahe end uuesti teaduslikule tööle rakendada, ning mis ornitoloogina mõnel määral õnnestus, kuni 1976 lõppes kümme aastat kestnud suhteliselt rahulik" -periood Mardi elus. Algasid jälle vahejuhtumid KGBga, Helsmgi 1975. a. sõlmitud kokkulepete jälgivast koostöörühmast osavõtmise pärast, osavõtt Balti apellist, 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku märgukirjale allakirjutamise pärast, nõue Ribbentrop-Mo-lotovi kokkuleppe tühistamiseks, kuni 29. apr. 1980 ta vangistati kui ta läks ambulatoorset ravi saama. Jüri Kuke kannatusteekond oli tähelennuliselt lüMke kommunistliku partei, liikme eelisolukorrast KGB poolt surnuks piinamiseni. Kuigi need kaks meest poMud koostöös olnud, kujunes nende viimane saatuse osa väga lähedaseks ja samasuguseks. Nõukogude võim vüs need mehed kokku ja süüdistas neid ühiselt 5.-8. jaan. 1981. a, peetud kohtuprotsessü. Üsnagi detailselt on avaldatud kohtuprotsessi protokolle ja ärakiri kohtuotsusest, mida raamatu toimetuse poolt, kommenteeritakse, kuni hävitava lõppotsusega, et otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Paragrahv- 68 põhjal kümme aastat pluss vüs aastat erirezhiimiga van-güaagris. Jüri Kukk nii ranget karistust ei saanud ,kuid peatselt saabus teade, ^ ta abikaasale tema surmast 27. märtsü 1981 ja 30. märtsil peetavast matusest. Temale oli lühem _ kohtuotsus saanud surmanuhüu- ^n^nmE seks. J. Kuke surm põhjustas grupi Eesti NSV kodanike, aga ka välisriikides rea proteste Ja pani al° guse mitmele vangistatute vabasta-misaktsioonile Läänes. J. Kuke surm võttis tema aitamise võimaluse, Nikluse asju aga aetaks© praegugi, aga kõik on põrganud N. Lüdu bürokraatia vastu. Ka Nikluse ema on jätkanud võitlust poja eest, saates kirjad KäbinUe, Brezhnevüe ja president Reaganile. Aga keegi pole teda kuulnud. Terrorüe baseeruv impeeerium lämmatab kõils inimõiguste eest võitlejad. Üldistavalt öeldes võiks seda. ' raamatut pidada praeguse eesti rahva kannatuste looks. Iga vähemgi individualistük eneseväljendus hirmutab suurrügi valitsust ja . annab hirmutajale diagnoosüis vaimuhaiguse templi, mida püütakse välja ravida. Otse imetlusväärne on teoses olevate fotode, dokumentide ja mitmesuguste materjalide rikkus, mis näitab raamatu koostajate põhjalikkust teaduslüai tööna. Raamat annab igale väliseestlasele kaasahaarava ja rahvuslikult äratava loo tänapäeva Eestist; kodumaale see ei pääse väljaarvatud partei- ja Julgestusorganite lugemislaudadele, kus see äratab uut. viha väliseestlaste oma valvepostü olemise pärast See viha oleks veelgi suurem, kui see teos. pääseks vÕõr-keelsena kogu maailma teadvusse. Ontario provintsi 200-, Toronto linna 150-aastaste juubelite kõrval on tänavu juubel ka Ontario provintsi politseil,, kes tähistab 75-aastast sünnipäeva. Provintsi politsei asutati 1909, mil koosseisu kuulus 45 meest ja on kasvanud tänaseks 5200-meheliseks politsei ja tsivülisikuis^ koosnevaks asutuks. rahvataMftsiii tantsimas kcw^Mde omaloomingu: ŠMuL Foto: Vaba VABA EESTLANE DII avatud ^maspäevast reedeni kella 9— Tdefooid: toimetus 4444823 \ talitus 444-4832 KUULUTAMINE VAB A EESTLASES m tasuv ajalehe iaialdase leviku tõttu. üks toll ühel veeruil^ kuulutuste külje! $4.75 tekstis $5.— esiküljel $5.50 Qiädala esimesse ajalehte kuni emasp. homm.^ kella ll-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella ll-ni. td. 444-4832 Leida Marley Postiaadress: 9 Pairavano Gt. Wülowdale, Ont. M2R 3S8 Ameeriklane Oharlie Swaartll on „käärimisaparaat" kõhus, kirjutab Ameerika Tervishoiu ajakiri. Svi^.aart, kes kunagi pole joonud, I oli sageli purjus. Tema pahandused algasid, kui ta oli Jaapanis ÜSA sõjaväeteenistuses. Ta jäi mahalan-gemiseni purju, kaotas teadvuse ja oli ise selle ülehämmastunud, kuna ta polnud tilkagi alkoholi tarvK tanud. Aastad möödusid. Wpuks Swaart kuulis ühest jaapanlasest, kel olid samasugused sümptoomid. Arstid olid avastanud tema kõhus suure koloonia pärmisamast seene-taolist kasvajat, Candida albicansi. Kasvaja elab süsivesiikuist ja produtseerib selles protsessis alkoholi. Jaapani uurijad usuvad, et mingi teisunud vorm candidast võib olla selle põhjustajaks, mis saadud tuumaplahvatusest Hiroshimas või Nagasalcis; ' Swaartil, kes reisis . Phoenixist Tokiosse, kus tema olukorda uuriti, leiti et temal on 67 korda rohkem candidat süsteemis, kui peaks olema oormaalselt Ontario provintsi politsei ehk lühendatult OPP katab peagu müjo-ni niutkilomeetrilise maa-ala Ontarios, väljaarvatud keskused sellel alal, kus on oma politseiüksused, nagu Toronto jm, OPP on olnud tähtis element selle provintsi arengus 20. sajandil. Praegu on neid ligemale 200 ühiskonnas ja paljud juubelisündmused on kavandatud kohalikes poütsei-keskusis. Esimene Juubeliaasta märk on 75-aasta värviküllane dekaal, mis asetatud politseile kuuluvaUe sõidukeile Ja OPP ehituste ustele. Tähtis osa juubelisündmusel on OPP oma trummide orkester ja Kuldsete Kiivrite mootorratturite meeskond, kes külastavad kÕüd näitusi ja paraade igal, pool pro-vmtsis. 75. aasta jooksul on olnud suuri muudatusi Ontarios. Kui esimestel 'aastatel politsei kasutas igasuguseid lüklusvahendeid. Siis tänapäeval on üksused väga moodsalt varustatud. Alul lubati üürihobuselt $4.00 päevas, 1917. a. ostis OPP jalgratta 130 eest, et vältida hobuse üürimise kulu. Sõidukeid OPP-le saaäi viinaga äritegijailt, kellelt vahele jäädes sõidukid konfiskeeriti.-. •vv:.//;. : ;.• OPP ostis esimesed autod 19^22, mil osteti 17 sõidukit suuremaisse keskusisse. Alles 1940 tulid teedele esimesed must-valged OPP märgiga varustatud autod. n^ä Praegu tellitakse sõidukeid M korda aastas ja kui odomeeter Jõuab 140.000-le kilomeetrile (87.- 000 miüi) müüakse sõiduk. Umbes 700 autot asendatakse igal aastal. Oma tagasüioidlikust algusest 1922 on OPP kasvanud üheks parimaks politseiüksuseks. Indiale relvi NEW DELHI — N . Liit m » Indiale võitluslennukeid, laevu, rakette, variistusmaterjale ja elektroonilisi luuresüsteeme, öeldi India valitsuse poolt. Üksikasju müügi kokkuleppest pole avalikuks tehtud. 1981. a. N . liit nõustus Indiale müüma relvi 2,5 müjardi dollari väärtuses.' Eddy Toussainti tantsutrupp om ©siuenud publikule ja saanud tormiliste auavalduste osaliseks üle terve Kanada Mh on seües nii efeatavaUstt Eddy Toussaint, direktor, on etnilise grupi uhke liigevke§ aktiivselt Usab oma panuse Kanada kultuuri arengule. i i i :» kontakti teie lähema ^Secretary of SMQ^^ kontoriga või kirjutage Commiinications Directorat® Section**M" Department of the Secrelary of State itmekultuurilišus • see on tegelikkus! ^utticttlturaiisngi^ MIntstredttat |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-03-27-07
