1977-03-01-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
timwiinu
•J-I.
Liidus nõnäa-ife?
Ühendriifei-
[edrick Smith,
York Times^i"
[aastat Moskvas
sides raama-
I", arvab, et ak-ei
ole robkem
)n need mehed
kkivad paigutada
rotesüdeklaratsi-
It kritiseeri^
ütiliste vabadus-
5t ning kes laa-
[oimud ei respek-vahelisi
kokku-
»te rakendami-jide
taga on Hed-
^ulatsioonide ko-
)ma katoliiklast,
paarkümmend
eestlast, gru-
5t, Krimmi la-ikslast
ja teisi,
põrandaaluseid
me ülemvõimu
usgrupi elamis-
)gusummas tõu-ie
arv umbes
Imis on väga väi-jestada
N. Liidu
pkuga.
rv oleneb õieti
sidendi all mõi&
fiias seletatakse,
|ndab lahkusulist
Kui see mõiste
bidu poliitilisesse
^^;uleks dissidendi
|el arvestada isi-kommunistid
ja
hunistlikku riigi-jii
ütelda poliitili-td".
Ja kui meie
[ast väljume, siis
jde arvu N. Liidus
lam tuhandetega
|oi koguni sadade
palju ~ N. Liidu
/ilitsus ja partei
faktist, et prae-llitsevat
türanniat
&hed ja naised on
femlile torkivaks
millede pisteid
|ndriikiäe uue ad-ja
presidendi
bte eest võitleja-uus
president
märkis ametisse
lä loodab ..ajaloo
Ühendriikide
tugevamate pressidesse.
See ei ole
Lkuna võistlus sel-
[ga tugev ja Jinimy
lama erakordseid
fahvajuhi võimeid
|onile pifrgimisel.
ja tuleb siis Jim-pstelda
kui ta ta-
(ide esimeste koda-iimeste
hulka paatide
Ajalooline
irdunud paremate
(Järg lk. 3)
VÄLVIÄRST
NÄDALALÕPUL
5. ja 6. märtsil on valvearstiks
dr. Mae, teL 493-7231.
Färandys eesti
©rgaiiiscstsioonideb
Austraalias suri la. mais Hugo
Armolik, kes parandab peagu kogu
oma varanduse sealsetele eesti organisatsioonidele.
Nüüd on selgunud
tema testamendi täpfeemad
tingimused. Sellekohaselt saab 12
cesfüi organisatsiooni TMrhneres
(seltsid, abistamiskomitee, skau-iiid-
gaidid, segakoor, täaenduskool
Jne.) Igaüks $100-500. Lisaks
Thirlmere organisatsioonidele ta
oli m ^ ^ u d Schönau invaUidide-kodule
Saksamaal $300.
ülejäänud sun^na $12.000 suuruses
on määratud vanade puhkekodule
Thirlmeres. jÄbistahiiskomi-teel
on kavat^š seda kasbtada
aluškapitallna uue maja ehitamisele
puhkepalgalistele. ^
iiflase protsess
^sõjakuritegudes'"'
dgas
New Yorgi osariigi pealinnas Al-banys
algas lätlase Vilis Haznersi
protsess sõjakuritegude süüdistuses.
Immigratsiooni ja naturalisatsiooni
asutis väidab, nagu oleks V.
Hazners 2. maailmasõja ajal Lätis
valinud juute hukkamiseks. Vilis
Hazners eitas Igasugust süüdi.
V(iiis Hazners on läti sõjaveteranide
Daugavas yanagi (Düüna
Kotkad) ülemaaibnne komandör.
Ta oli Vaba Läti Komitee luge
New Yorgis ja on nüüd pensionu.
xaax
® Maailma suurima levikuga nais-teajakiria
Famüy Clrcle tolmetus-iüimeb;
on noorema põlvkonna
seltskonnategelane Juta Vlrkmaa.
Luksusliku spordiajakirja Classlc
kunstldirektoriks on Thojhas Vlnk-
Lainas. AjaMri startis poolteist
aastat tagasi ja on peamiselt pühendunud
hobusespordüe.
EERIK PURJl
KINDLUSTUSBÜROO
Kõik MndlustasIMgid
958 Broadview Ave., Süite
Toronto, Ont. M4K 2R6
Tel.Uei-gSOO
HoIIRilC
Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale. Ont.^9V 3Y7
Tel. 745-4622
MONTREAL (VE) — Pühapäeval, 2®. veebr, kogun^id Mont^
reaü eestlased Eesti Vabariigi 59. a^tapäeva tähistamiseks. Pl^
dulik ja rahvuslikult soojendav isündmus algas tseremooniaga
kui skaudid, gaimd ja rahvatanteijai Md Eesti lipu peonmml,
aktuse ajaks aiavalvesse. ; •/
Esmaspäeval. 21. veebruaril tähistasid Toronto eesti täienduskooli õ p ^ d Eesti 59. sünnipäeva.
Samal pidulikul sündmusel anti tänavuse 25. lennule rinda rinnamärgid, mis oHd T. E. Ühispanga
kingitused. PilcUl tänavused lõpetajad, esireas keskel vasakult klassijwtaja Endla Komi, kooü-
Mhataja HeEüni Ründvs, M a s s S ^ .
. • • ; :. .B^oto: J Kreilss
N. Liidu dissidendid Andrei Ämd^^^
Stök^Imis pressitonverentsl
ŠTOKHOLM (T) — Stokholmis abisid mõned päevad vabasse maÄia pääsenud WM
dissSdendid Andrei Ämalrik Ja Jevgeni; Vagin. Esimene on läänes olnud juba varsti ühe aasta
Ja suutis oma tähelepanekute Ja kokkupuudete najal seostada siin valitsevaid tendentse ka mõnede
N. Ludus esinevatega, näiteks vähemusrahvaste tungiga vabaneda suurvõimude a l i
Aktuse osa avas Jaan Raudsepp
lühikese avasõnaga, imisjärgi öp.
Heino Laaneots pidas palvuse, vabaduse
mõistet oma sõnavõttu
põimides. Sümboolsele alitarile,
laval oleva sini-«ni!st-valge etbe,
asetati langenute mälestamiselss
pärg. • •
Endel Ruberg Ütles oma mälestuskõnes,
et nad langesid
eest lootuses, et nie ieeme
sid nende eest.
„Me peam© 24 tundi pä;evas tegutsema,
et meie maa saalcs vabafes,"
ütles .kõneleja. MMestu^etfee lõpul
MontiMi Eesti Segaikoor K.
Raudsepa, jr, julhatiisel laulis
„Requieani".
Noorte huhdicpoegadie grup^
•kus noorim oli ndja- ja, vanem
9-aastane, kõigil eesti Uipud. ikäes^
deMaimeea^isid^ koos Alice Ruber-gi
juhatusel G. Suitsu luuletuse
„Tõsta lipip", imlfljä;rgi EICN abiesimees
Laas' Leivat Torontost
t a pidas paarikünme minutilise
kõne eestikeeies Ja veerand-tunnilise
ingliskeelse välisküla-f
Amalrik on tuttav meile 1969.
aastast saadik, kui läänes ilmus
tema teine raamat ,iKas N. Lüt
püsib 1984. aastani?" iSsimesena,
pärastt asumiselt tagasipääsimist,
kirjutatud „Talhtmats reis Sib&-
risse", ilmus 19.70. Mõlemate eest
oli ta vanglas ja laagris.
Jevgeni Vagin, Leningradi õppejõud,
sai'8 aastat vanglaikiaris-tust
usulise hoiaku ja ristiusu
ideoloogia levitamise eest. Vagin
vabanes 1975. aastal ja 1976. a.
detsembris seati ta valiku ette:
tagasi laagrisse või N. Ludust välja.
Ta valis vümase.
KommentaaHd
(Algus lk. 2)
pcsadentide nimekirja koostamiseks
saja Ämeerikk ülikooli poole,
et saada oma küsimusele vastet.
Ja kui ankeedi tulemused
selgusid, süs oli presidentide pa«
mnusijärjestus Järgmine: 1. Ab-raham
Lincohi, 2. George Washington,
3. Franklin D. Roos©-
velfc 4. Theodore Roosevelt, 5
Thomas Jefferson, 6. Woodrovs/^
Wilson, 7. Andrew Jackson, 8.
Harry Truman, 9. James Polk Ja
10. John Adams.
NJagu sellest nimekirjast nähtub,
domineerivad nimekirjas
kõik varajasemate aastate presidendid,
kuna ajaloolased ei ole
nlh^vasti olnud eriti vaimustatud
John F. Kennedyst, Dwight
Eisenhöwerist Ja Lyndon John-sonist,
rääkunata Richard Nixo-nisi
Franklin D. itoosevelti pääsemine
nimekirja etteotsa on
teataval määral suureks Matuseks
ning ^iin on olnud müravateks
t^furiteks tema sisepolütili-sed
t^ned Ja saavutused. Välispoliitiliselt
fegi president Roosevelt
teatavasti suuri Ja andestamatuid
vigu, mifle all kogu maavael
praegugi kannatab.
Vagin elab
Amalrik Hollandis.
Nad andsid 4. veebruaril pressikonverentsi
ja 5. veebr, vastasid
küsimustele avaliM (koosolekul.
Mõlemate ürituste ühisikor-raidajad
oli Slaavi Misijon, Stcik-holmi
Eesti tjfaing ja Idar-Euroo-pa
Ralivaiste Solidaarsusikomitee,
Tõlkis Eesti Ühingu esimees A.
Milits.
Amalrikult päriti pressikonverentsil,
kas ta on jäänud oma sei-sukotha
juurde N. Lüdu ipüsimi-sest
1984. aastani. Vastus oli:
„01in üheksa aastat noorem kui
ma seda kirjutasin. Nooruses kiputakse
ikka üle arvestama. Pealegi
ei osanud ma ette naha, öt
Nõukogude võim haikkab ajama
nü paindlikku poliitikat, nagu
ilmneb 1970^ndate aiasitate algul.
Ma arvasin sus ka, et Hiina suudab
rutemini end seada moodsasse
relvastusse. Nüüd paneksin
1984. aastale mõnM aastad o t^
Kuid samad tendentsid on endiselt
olemas. .
Ka relvastatud konflikti võimalus
pole täiesiS kõrvaüds^tod!.^'
Küsimusele, kuidas on lugu
Mosikvast paijulkiidetud .^ahvaste
sõprusega", vastas Amalrik kõigepealt
anekdoodiga, mis olevat selle
kohta feäibel.
„Kui lätlane, leedulane, ^ t l a -
ne; Ukrainlane, armeenlane ja
grusiinlane on koos -— ihna venelaseta
— siis ongi rahvaste sõprus."
Ta kinnitas, et vastuolu venelaste
suhtes on teiste rahvaste
juures olemas ja oma reisidel N.
Ludus d i ta .saanud mulje, et see
protsess süveneb. Venestamist ei
saa salata/kuid need rahvad, kes
varem on olnud iseseisvad, on
suutnud säptada ona rahvusliku
ja MtUurilise eripalge.
Amalrik nimetas siin esikohal
balti rahvaid, ^ s Ukrainlasi,
grusünlasi Ja armeenlasi.
Kesk-Veneonaalt Balti riikidesse
jõudes, ded sattunud täiesti erinevasse
maailma, ütles Amalrik
Ta OÜ seal viibinud ndj ai korral,,
kuigi väga Äikest aega.
Amalrikult ibüsiti pressikonverentsil,
kuidas tema hindab n. ri.
eurokommunismi.
— See on alles nii värske, et
raske on hinnangut anda. Niipalju
aga võib juba mäilkida, et see si-
' saldab eksisteerimise] küsimuse.
Tahetakse erineda nlõukogude
kommunismist, et etendada suuremat
osa omal maal. Aga kas
tahe on lehtne või ainult taiktiline,
see. on ales lahtine.
Seepärast on praegu raske öelda
kuipalju eurokonmiunismis
on siirust, kuipalju taktikat, et
valijatele meeldida.
Muidugi, tiüeb arvestada ika parteide
ajalugu. Itaalia parteis on
varemgi ilmnenud teatavaid de-moteraaitljkike
jooni. Togliatti tes-tament
on ainus N. Liidus avaldatud
dissidenitlik dokument. Prae-guse
lüdri sõnu Nõukogude ajalehed
enam ei avalda.
Mardhais aga (prantsuse KP
juht — A. L.) heitis õhitixl magama
j^alinistinä ja ärkas hommikul
eurokommunistina, ütles
Amialrik^ja lisas: ,,Praegu võiks
öelda, et eurokommunistid" uiata-vad
ühe käe Brezhnevile, teisel
nõuikogude oiposltsioonile" J
Jevgeni Vagin, 1967. aastal 8
aastaiks laagrisse mõistetud Ülemaalise
Sotsiaal-ikristliku Uniooni
aktivistina, vastas peamiselt iküši-mustele
usklüce tagakiusamisest,
jutustas kristliku meelsuse ja
usutuneete itaasärkamisesit ning
-tutvustas oma põrandaaluse or-gani^
tsiooni eesmäifee. Organisatsioon
tegutses kolm aastat ja
purustati KGB poolt 1987. aastal.
Kaks tema Juhti, Ogurtsov Ja
Sado, viibivad selles vangilaagris
väga rasketes tingimustes.
Tervitajate sõnavõtud avas
soome pastor SudiTOnhautio, kes
kõneles eesijii keeles, mainidfis, et
soomlased on uhked olles niisuguse
rahva vennad kui on seda
eestlased. Järgnesid tervitused
lätlastelft jt.
Kavalises osas esitasid rahva-.
tantsijad Inna Teose akordicns
saatel raihvatanitse, M. E. Segakoor
laulis „SInd surmani küll tahan,"
ja ,,Finlandia" eestikeelsete
sonaid'ega, Ain Vaus deklameeris
B. Kangro „Veebruair" ja Silvia;
Tärk esitas kaks Maveripala. •
Lõppsõna ütles M. Eesti Seltsi
esimees E. Aser, misjärgi slsu-kas
aktus lõppes Eesti hümni-
Kui palju üsiMikke on vangis?
Vagin ütles, et mitmesuguste
arvestuste najal, mis laagrites
tehtud, võiks polütilisibe vangide
tõenäoline huSk olla kaks miljo-nit
ja .üks kolmandik neist on
usklikke ja kris.tliku maailmavaate
tunnistaj ad. Viimasel ajal ei
pand'a neid küll mam poliitvangidega
ühte,, vaid paigutaitakse
'kofeku kriminaalkurjajtegijatega.
Amnesty International arvestab
poliitilisi vange 10.000, kuid
see arv hõlmab ainult neid, keda
nõukogude kohus ise on poliitilisteks
liigitanud.
Poliitvangideks tuleb aga arvata
kõik, keda peetakse kinni
laagrites, vanglates Ja hullumajades
TezMimivastase meelsuse
pidas sisuka ja paljude luulenäi-detega
läbipõimitud kõne, mis Sujuvalt oma osa .täitvaks tea»
oli märgaitavalt ilumeelne. , i dustajafes oli Linda Lestal.
Jergeni Vagin ütles, ©t N, Ludus
v*õib märgata usulist renessanssi
nü ortodokšide ikui ka pro-testanitide
hulgas. Ametliku kiri-kupolütikaga
vastuolus ortodofes-usulistel
on tema teada kaks salajast,
s. t. põrandaaloist, kirikut:
tiMionlased nimetavad endid nõnda
pafcrialiii Tihhoni järgi, (kellie
kommun-stid hukkasid ,1923. aastal
- A. L.) ja ,^tõ9lised õigeusklikud
usurändurid". Vagin ütles,
et ta oli nende hulka kuuluvaid
laagrites kohanud. Ta lisas, et
vaatamata dogmaatilistele erinevustele
valitseb laagrites üksmeel
ja kdkkuhoid kõigi usklike
Ä. L.
Täiaviiašedl Tallimnia paviljoni „hostessid", vasakult Miss Tallinn Tiina
Järviste Ja tema abi Limda Niitenberg.
• Foto: Taivo
Poolaastas
¥eeraiid^astas
$28.-
$14.56
$30—
$15.50
K I E S P O S T S G A
Pühapäeval, 6. märtsil toimub EKK koiTaMusel S i Lawrence
Ceritre Town Hallis Lembit Avessoni helitööde kontsert. Samal
õhtul toimub E E K kultuurilaureaatide ja stipendiaatide VB^dr
kuulutamine, õhtu on sisurikas kus on kaastegevad õnne Laikve,
Irene Loosberg, Jaak Lüvoja, Peter Paul Lüdig, keelpillide k ^ -
tett, Musica Viva orkester, EKK kammerorkestri liikmed, Eoor-tekoor
„Lootus" Ja Musica Bivina koor.
Kanadas: USA-š:
$51.
$26.
$14.'
L. Avessön on 'olnud aiktiivselt
Torontos loov heliloojana ja koo-ri-
ning orkestrijuhina. Tema pikem
helitöö esitati enne jõulu
Peetri kirikus tolmunud kontserdil.
See Ulatuslik helitöö leidis
kõrget hindamist ja laialdast tähelepanu.
L. Avessoni tööd koori-ja
orkestrijuiiina vöid! kuulata
veebruaris Musica Viva orkestri
ja Musica Divina koori ühiseil
kontserdil.
Helilooja on aastat©
loonud mitmeid koorilaule Ja
koorijuhina toonud eestlastele
kättesaadavaks hulgaliselt maa-
Slmaklassikuid, neist märgitav
osa vaimulikel teemadel.
Eelolev kontsert annab ulatusliku
ülefvaate ta loovast ja interpreteerivast
tegevusest.
KujutavkunstÜiseä poolel on
väljaipaneik.Rootsis töötava eesti
kunstniku Ott Paju graafilistest
töödest. N e ^ on mitmevärvilised
linöollõikedmaastikesit ja neisse
asetatud arhltektoonilistest kujundeist,
sooja ja itõsise koloriidi
ja detailsete vormikompositsioo-ni
tervikud.
Koos kultuuriauhindadega tuleb
väljaJkuulutamisele K. Eermö
poolt väljapandud kirjandusauhind
möödimud aas'tal ilmunud
paromaie 'kirjanduslIlcuLe -teosele.
Eehnisel aastal anti see USA-s
elavale Heino Susile ta kaheköitelise
soomepoiste elu kirjeldava
teose eeesi
Kulituuriäuihindade asjus teeb
zhürii oma otsuse käesoleval nädalal.
Nende kõrval on Eesti
Kontsertbürool rida stipendiume
edukust näidanud eesti noortele
i^de õpingute kergendamiseks.
Aastas $46w
Poolaasfas^^ $^^
¥@eraiidäastas $12.5^
LENNUPOSTIGA Memere-maaöešses r
Aastas $60.-^, poolaastas $30.50.. veerandaastas $15.»
Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 35 ceatä.
Kamafla aadlressicäele palame märkicla ,J»OSTÄL CODE** ja
. USA aadressiiele «SEPCODIS" ..
Pangatshekk või posti rahakaart
iPree Estonian Pitbüshers.M^
VABA igSTLANE
M6J %m
• I
Palun mulle saata VABA'EESTLANE aastaks /
veeraadaastaks - tavalise / kiripostiga alat^ „ -
197J---. Teltoise ikteks lisan I 1 - -^
rahas / tsheMga / rahakaardiga. (Raha saate äkolt
Nimi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 1, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-03-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770301 |
Description
| Title | 1977-03-01-03 |
| OCR text | timwiinu •J-I. Liidus nõnäa-ife? Ühendriifei- [edrick Smith, York Times^i" [aastat Moskvas sides raama- I", arvab, et ak-ei ole robkem )n need mehed kkivad paigutada rotesüdeklaratsi- It kritiseeri^ ütiliste vabadus- 5t ning kes laa- [oimud ei respek-vahelisi kokku- »te rakendami-jide taga on Hed- ^ulatsioonide ko- )ma katoliiklast, paarkümmend eestlast, gru- 5t, Krimmi la-ikslast ja teisi, põrandaaluseid me ülemvõimu usgrupi elamis- )gusummas tõu-ie arv umbes Imis on väga väi-jestada N. Liidu pkuga. rv oleneb õieti sidendi all mõi& fiias seletatakse, |ndab lahkusulist Kui see mõiste bidu poliitilisesse ^^;uleks dissidendi |el arvestada isi-kommunistid ja hunistlikku riigi-jii ütelda poliitili-td". Ja kui meie [ast väljume, siis jde arvu N. Liidus lam tuhandetega |oi koguni sadade palju ~ N. Liidu /ilitsus ja partei faktist, et prae-llitsevat türanniat &hed ja naised on femlile torkivaks millede pisteid |ndriikiäe uue ad-ja presidendi bte eest võitleja-uus president märkis ametisse lä loodab ..ajaloo Ühendriikide tugevamate pressidesse. See ei ole Lkuna võistlus sel- [ga tugev ja Jinimy lama erakordseid fahvajuhi võimeid |onile pifrgimisel. ja tuleb siis Jim-pstelda kui ta ta- (ide esimeste koda-iimeste hulka paatide Ajalooline irdunud paremate (Järg lk. 3) VÄLVIÄRST NÄDALALÕPUL 5. ja 6. märtsil on valvearstiks dr. Mae, teL 493-7231. Färandys eesti ©rgaiiiscstsioonideb Austraalias suri la. mais Hugo Armolik, kes parandab peagu kogu oma varanduse sealsetele eesti organisatsioonidele. Nüüd on selgunud tema testamendi täpfeemad tingimused. Sellekohaselt saab 12 cesfüi organisatsiooni TMrhneres (seltsid, abistamiskomitee, skau-iiid- gaidid, segakoor, täaenduskool Jne.) Igaüks $100-500. Lisaks Thirlmere organisatsioonidele ta oli m ^ ^ u d Schönau invaUidide-kodule Saksamaal $300. ülejäänud sun^na $12.000 suuruses on määratud vanade puhkekodule Thirlmeres. jÄbistahiiskomi-teel on kavat^š seda kasbtada aluškapitallna uue maja ehitamisele puhkepalgalistele. ^ iiflase protsess ^sõjakuritegudes'"' dgas New Yorgi osariigi pealinnas Al-banys algas lätlase Vilis Haznersi protsess sõjakuritegude süüdistuses. Immigratsiooni ja naturalisatsiooni asutis väidab, nagu oleks V. Hazners 2. maailmasõja ajal Lätis valinud juute hukkamiseks. Vilis Hazners eitas Igasugust süüdi. V(iiis Hazners on läti sõjaveteranide Daugavas yanagi (Düüna Kotkad) ülemaaibnne komandör. Ta oli Vaba Läti Komitee luge New Yorgis ja on nüüd pensionu. xaax ® Maailma suurima levikuga nais-teajakiria Famüy Clrcle tolmetus-iüimeb; on noorema põlvkonna seltskonnategelane Juta Vlrkmaa. Luksusliku spordiajakirja Classlc kunstldirektoriks on Thojhas Vlnk- Lainas. AjaMri startis poolteist aastat tagasi ja on peamiselt pühendunud hobusespordüe. EERIK PURJl KINDLUSTUSBÜROO Kõik MndlustasIMgid 958 Broadview Ave., Süite Toronto, Ont. M4K 2R6 Tel.Uei-gSOO HoIIRilC Insurance Agency KINDLUSTUSED 23 WESTMORE Dr., Süite 200 Rexdale. Ont.^9V 3Y7 Tel. 745-4622 MONTREAL (VE) — Pühapäeval, 2®. veebr, kogun^id Mont^ reaü eestlased Eesti Vabariigi 59. a^tapäeva tähistamiseks. Pl^ dulik ja rahvuslikult soojendav isündmus algas tseremooniaga kui skaudid, gaimd ja rahvatanteijai Md Eesti lipu peonmml, aktuse ajaks aiavalvesse. ; •/ Esmaspäeval. 21. veebruaril tähistasid Toronto eesti täienduskooli õ p ^ d Eesti 59. sünnipäeva. Samal pidulikul sündmusel anti tänavuse 25. lennule rinda rinnamärgid, mis oHd T. E. Ühispanga kingitused. PilcUl tänavused lõpetajad, esireas keskel vasakult klassijwtaja Endla Komi, kooü- Mhataja HeEüni Ründvs, M a s s S ^ . . • • ; :. .B^oto: J Kreilss N. Liidu dissidendid Andrei Ämd^^^ Stök^Imis pressitonverentsl ŠTOKHOLM (T) — Stokholmis abisid mõned päevad vabasse maÄia pääsenud WM dissSdendid Andrei Ämalrik Ja Jevgeni; Vagin. Esimene on läänes olnud juba varsti ühe aasta Ja suutis oma tähelepanekute Ja kokkupuudete najal seostada siin valitsevaid tendentse ka mõnede N. Ludus esinevatega, näiteks vähemusrahvaste tungiga vabaneda suurvõimude a l i Aktuse osa avas Jaan Raudsepp lühikese avasõnaga, imisjärgi öp. Heino Laaneots pidas palvuse, vabaduse mõistet oma sõnavõttu põimides. Sümboolsele alitarile, laval oleva sini-«ni!st-valge etbe, asetati langenute mälestamiselss pärg. • • Endel Ruberg Ütles oma mälestuskõnes, et nad langesid eest lootuses, et nie ieeme sid nende eest. „Me peam© 24 tundi pä;evas tegutsema, et meie maa saalcs vabafes," ütles .kõneleja. MMestu^etfee lõpul MontiMi Eesti Segaikoor K. Raudsepa, jr, julhatiisel laulis „Requieani". Noorte huhdicpoegadie grup^ •kus noorim oli ndja- ja, vanem 9-aastane, kõigil eesti Uipud. ikäes^ deMaimeea^isid^ koos Alice Ruber-gi juhatusel G. Suitsu luuletuse „Tõsta lipip", imlfljä;rgi EICN abiesimees Laas' Leivat Torontost t a pidas paarikünme minutilise kõne eestikeeies Ja veerand-tunnilise ingliskeelse välisküla-f Amalrik on tuttav meile 1969. aastast saadik, kui läänes ilmus tema teine raamat ,iKas N. Lüt püsib 1984. aastani?" iSsimesena, pärastt asumiselt tagasipääsimist, kirjutatud „Talhtmats reis Sib&- risse", ilmus 19.70. Mõlemate eest oli ta vanglas ja laagris. Jevgeni Vagin, Leningradi õppejõud, sai'8 aastat vanglaikiaris-tust usulise hoiaku ja ristiusu ideoloogia levitamise eest. Vagin vabanes 1975. aastal ja 1976. a. detsembris seati ta valiku ette: tagasi laagrisse või N. Ludust välja. Ta valis vümase. KommentaaHd (Algus lk. 2) pcsadentide nimekirja koostamiseks saja Ämeerikk ülikooli poole, et saada oma küsimusele vastet. Ja kui ankeedi tulemused selgusid, süs oli presidentide pa« mnusijärjestus Järgmine: 1. Ab-raham Lincohi, 2. George Washington, 3. Franklin D. Roos©- velfc 4. Theodore Roosevelt, 5 Thomas Jefferson, 6. Woodrovs/^ Wilson, 7. Andrew Jackson, 8. Harry Truman, 9. James Polk Ja 10. John Adams. NJagu sellest nimekirjast nähtub, domineerivad nimekirjas kõik varajasemate aastate presidendid, kuna ajaloolased ei ole nlh^vasti olnud eriti vaimustatud John F. Kennedyst, Dwight Eisenhöwerist Ja Lyndon John-sonist, rääkunata Richard Nixo-nisi Franklin D. itoosevelti pääsemine nimekirja etteotsa on teataval määral suureks Matuseks ning ^iin on olnud müravateks t^furiteks tema sisepolütili-sed t^ned Ja saavutused. Välispoliitiliselt fegi president Roosevelt teatavasti suuri Ja andestamatuid vigu, mifle all kogu maavael praegugi kannatab. Vagin elab Amalrik Hollandis. Nad andsid 4. veebruaril pressikonverentsi ja 5. veebr, vastasid küsimustele avaliM (koosolekul. Mõlemate ürituste ühisikor-raidajad oli Slaavi Misijon, Stcik-holmi Eesti tjfaing ja Idar-Euroo-pa Ralivaiste Solidaarsusikomitee, Tõlkis Eesti Ühingu esimees A. Milits. Amalrikult päriti pressikonverentsil, kas ta on jäänud oma sei-sukotha juurde N. Lüdu ipüsimi-sest 1984. aastani. Vastus oli: „01in üheksa aastat noorem kui ma seda kirjutasin. Nooruses kiputakse ikka üle arvestama. Pealegi ei osanud ma ette naha, öt Nõukogude võim haikkab ajama nü paindlikku poliitikat, nagu ilmneb 1970^ndate aiasitate algul. Ma arvasin sus ka, et Hiina suudab rutemini end seada moodsasse relvastusse. Nüüd paneksin 1984. aastale mõnM aastad o t^ Kuid samad tendentsid on endiselt olemas. . Ka relvastatud konflikti võimalus pole täiesiS kõrvaüds^tod!.^' Küsimusele, kuidas on lugu Mosikvast paijulkiidetud .^ahvaste sõprusega", vastas Amalrik kõigepealt anekdoodiga, mis olevat selle kohta feäibel. „Kui lätlane, leedulane, ^ t l a - ne; Ukrainlane, armeenlane ja grusiinlane on koos -— ihna venelaseta — siis ongi rahvaste sõprus." Ta kinnitas, et vastuolu venelaste suhtes on teiste rahvaste juures olemas ja oma reisidel N. Ludus d i ta .saanud mulje, et see protsess süveneb. Venestamist ei saa salata/kuid need rahvad, kes varem on olnud iseseisvad, on suutnud säptada ona rahvusliku ja MtUurilise eripalge. Amalrik nimetas siin esikohal balti rahvaid, ^ s Ukrainlasi, grusünlasi Ja armeenlasi. Kesk-Veneonaalt Balti riikidesse jõudes, ded sattunud täiesti erinevasse maailma, ütles Amalrik Ta OÜ seal viibinud ndj ai korral,, kuigi väga Äikest aega. Amalrikult ibüsiti pressikonverentsil, kuidas tema hindab n. ri. eurokommunismi. — See on alles nii värske, et raske on hinnangut anda. Niipalju aga võib juba mäilkida, et see si- ' saldab eksisteerimise] küsimuse. Tahetakse erineda nlõukogude kommunismist, et etendada suuremat osa omal maal. Aga kas tahe on lehtne või ainult taiktiline, see. on ales lahtine. Seepärast on praegu raske öelda kuipalju eurokonmiunismis on siirust, kuipalju taktikat, et valijatele meeldida. Muidugi, tiüeb arvestada ika parteide ajalugu. Itaalia parteis on varemgi ilmnenud teatavaid de-moteraaitljkike jooni. Togliatti tes-tament on ainus N. Liidus avaldatud dissidenitlik dokument. Prae-guse lüdri sõnu Nõukogude ajalehed enam ei avalda. Mardhais aga (prantsuse KP juht — A. L.) heitis õhitixl magama j^alinistinä ja ärkas hommikul eurokommunistina, ütles Amialrik^ja lisas: ,,Praegu võiks öelda, et eurokommunistid" uiata-vad ühe käe Brezhnevile, teisel nõuikogude oiposltsioonile" J Jevgeni Vagin, 1967. aastal 8 aastaiks laagrisse mõistetud Ülemaalise Sotsiaal-ikristliku Uniooni aktivistina, vastas peamiselt iküši-mustele usklüce tagakiusamisest, jutustas kristliku meelsuse ja usutuneete itaasärkamisesit ning -tutvustas oma põrandaaluse or-gani^ tsiooni eesmäifee. Organisatsioon tegutses kolm aastat ja purustati KGB poolt 1987. aastal. Kaks tema Juhti, Ogurtsov Ja Sado, viibivad selles vangilaagris väga rasketes tingimustes. Tervitajate sõnavõtud avas soome pastor SudiTOnhautio, kes kõneles eesijii keeles, mainidfis, et soomlased on uhked olles niisuguse rahva vennad kui on seda eestlased. Järgnesid tervitused lätlastelft jt. Kavalises osas esitasid rahva-. tantsijad Inna Teose akordicns saatel raihvatanitse, M. E. Segakoor laulis „SInd surmani küll tahan," ja ,,Finlandia" eestikeelsete sonaid'ega, Ain Vaus deklameeris B. Kangro „Veebruair" ja Silvia; Tärk esitas kaks Maveripala. • Lõppsõna ütles M. Eesti Seltsi esimees E. Aser, misjärgi slsu-kas aktus lõppes Eesti hümni- Kui palju üsiMikke on vangis? Vagin ütles, et mitmesuguste arvestuste najal, mis laagrites tehtud, võiks polütilisibe vangide tõenäoline huSk olla kaks miljo-nit ja .üks kolmandik neist on usklikke ja kris.tliku maailmavaate tunnistaj ad. Viimasel ajal ei pand'a neid küll mam poliitvangidega ühte,, vaid paigutaitakse 'kofeku kriminaalkurjajtegijatega. Amnesty International arvestab poliitilisi vange 10.000, kuid see arv hõlmab ainult neid, keda nõukogude kohus ise on poliitilisteks liigitanud. Poliitvangideks tuleb aga arvata kõik, keda peetakse kinni laagrites, vanglates Ja hullumajades TezMimivastase meelsuse pidas sisuka ja paljude luulenäi-detega läbipõimitud kõne, mis Sujuvalt oma osa .täitvaks tea» oli märgaitavalt ilumeelne. , i dustajafes oli Linda Lestal. Jergeni Vagin ütles, ©t N, Ludus v*õib märgata usulist renessanssi nü ortodokšide ikui ka pro-testanitide hulgas. Ametliku kiri-kupolütikaga vastuolus ortodofes-usulistel on tema teada kaks salajast, s. t. põrandaaloist, kirikut: tiMionlased nimetavad endid nõnda pafcrialiii Tihhoni järgi, (kellie kommun-stid hukkasid ,1923. aastal - A. L.) ja ,^tõ9lised õigeusklikud usurändurid". Vagin ütles, et ta oli nende hulka kuuluvaid laagrites kohanud. Ta lisas, et vaatamata dogmaatilistele erinevustele valitseb laagrites üksmeel ja kdkkuhoid kõigi usklike Ä. L. Täiaviiašedl Tallimnia paviljoni „hostessid", vasakult Miss Tallinn Tiina Järviste Ja tema abi Limda Niitenberg. • Foto: Taivo Poolaastas ¥eeraiid^astas $28.- $14.56 $30— $15.50 K I E S P O S T S G A Pühapäeval, 6. märtsil toimub EKK koiTaMusel S i Lawrence Ceritre Town Hallis Lembit Avessoni helitööde kontsert. Samal õhtul toimub E E K kultuurilaureaatide ja stipendiaatide VB^dr kuulutamine, õhtu on sisurikas kus on kaastegevad õnne Laikve, Irene Loosberg, Jaak Lüvoja, Peter Paul Lüdig, keelpillide k ^ - tett, Musica Viva orkester, EKK kammerorkestri liikmed, Eoor-tekoor „Lootus" Ja Musica Bivina koor. Kanadas: USA-š: $51. $26. $14.' L. Avessön on 'olnud aiktiivselt Torontos loov heliloojana ja koo-ri- ning orkestrijuhina. Tema pikem helitöö esitati enne jõulu Peetri kirikus tolmunud kontserdil. See Ulatuslik helitöö leidis kõrget hindamist ja laialdast tähelepanu. L. Avessoni tööd koori-ja orkestrijuiiina vöid! kuulata veebruaris Musica Viva orkestri ja Musica Divina koori ühiseil kontserdil. Helilooja on aastat© loonud mitmeid koorilaule Ja koorijuhina toonud eestlastele kättesaadavaks hulgaliselt maa- Slmaklassikuid, neist märgitav osa vaimulikel teemadel. Eelolev kontsert annab ulatusliku ülefvaate ta loovast ja interpreteerivast tegevusest. KujutavkunstÜiseä poolel on väljaipaneik.Rootsis töötava eesti kunstniku Ott Paju graafilistest töödest. N e ^ on mitmevärvilised linöollõikedmaastikesit ja neisse asetatud arhltektoonilistest kujundeist, sooja ja itõsise koloriidi ja detailsete vormikompositsioo-ni tervikud. Koos kultuuriauhindadega tuleb väljaJkuulutamisele K. Eermö poolt väljapandud kirjandusauhind möödimud aas'tal ilmunud paromaie 'kirjanduslIlcuLe -teosele. Eehnisel aastal anti see USA-s elavale Heino Susile ta kaheköitelise soomepoiste elu kirjeldava teose eeesi Kulituuriäuihindade asjus teeb zhürii oma otsuse käesoleval nädalal. Nende kõrval on Eesti Kontsertbürool rida stipendiume edukust näidanud eesti noortele i^de õpingute kergendamiseks. Aastas $46w Poolaasfas^^ $^^ ¥@eraiidäastas $12.5^ LENNUPOSTIGA Memere-maaöešses r Aastas $60.-^, poolaastas $30.50.. veerandaastas $15.» Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 35 ceatä. Kamafla aadlressicäele palame märkicla ,J»OSTÄL CODE** ja . USA aadressiiele «SEPCODIS" .. Pangatshekk või posti rahakaart iPree Estonian Pitbüshers.M^ VABA igSTLANE M6J %m • I Palun mulle saata VABA'EESTLANE aastaks / veeraadaastaks - tavalise / kiripostiga alat^ „ - 197J---. Teltoise ikteks lisan I 1 - -^ rahas / tsheMga / rahakaardiga. (Raha saate äkolt Nimi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-01-03
