1977-03-01-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
m m Kr: 16 m 16 VABADE EESTLASTE H M L E K A N BM VIUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos. : PEATOIMETAJA: Karl Anx) TOIMETAJA: Hamifö Oja POSTIAADRESS: P,0. Bos 70, Sta. G, Toronto 3, Ost. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspjbditsioon) 364-7675 TELUMKHINNAD Kanadas: aastas $28.-, poolaastas $14.50 ja v^andaastas $8.-, kiripostiga aastas $46.-, poolaastas 023.50 ja veerandaastas $12.50 TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.—, poolaastad $15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas $51.—, poolaastas $2G.— ja veerandaastas $14.— I^NUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.-, ISOiO ja veerandaastas $15.50 Aadressi muudatus 30 c. — ÜksiMumbri hind 35 c. F R i i I ST Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St., lV)ronto 3, Ont M6J 2H2 0 ^ Tdronto ingliskeelne ajakirjandus pühendas erakorraliselt suurt tähelepanu Kanada peaminister Tnideau äsjasele külaskäigule Washingtoni, kontsentreerides oma huvi eriti peaministri kõnele Ühendriikide Kongressi ees. Selles kõnes ülistas peaminister teatavasti eriti Kanada ja Ühendrükide vahelisi sõbralikke Ja heanaaberlikke vahekordi, kuid samal ajal pühendas ta suure osa oma kõnest Kanada sisepoUitilistele probleemidele/ eriti aga Quebeci provintsi lahkulöömise võimalustele ja Kanada lõhenemisele. Ajakirjandus leiab, et peaminister Trudeau, esinemine Washingtonis oU esmaklassiliselt riigimehelik ja tema kõne selgitas põhjalikult Ühendriikide Kongressi liikmetele Kanada praeguseid probleeme la võitis Kanadale juurde uusi sõpru. Ajalehtedes tõstetakse eriti esile peaministri väide, et ta väldib Kanada lõhenemise, kima tema käsutuses on revideerimisvõimalu-sl Ja vahendeid Kanada terviMmse säilitamiseks. Kui ingliskeelse ajakirjanduse veergudel püütakse peaminister Tnideau sõitii Washingtoni kujutada nagu mingisuguse triumfisõi-duna, siis kainema pilguga selle reisi peale, vaadates oli see rohkem abi Ja toetuse otsimise üritus kui suurejooneline Washingtoni valiutamisaktsioon „tulin, nägin, võitsin" parooli all. Reisi pieaees-märgile annab juba iseloomustava ilme Trudeau kõne sisu, millest II; gemale üks kolmandik oli pühendatud Kanada sisepoliitilistele probleemidele — täpsemalt mää-ritledes Quebeci küsimusele. Olukord peab olema väga tõsine kui meie riigipea läheb teise rügi parlamendi ette ja käsitab seal põhja-likiüt meie oma muresid ja sisepoliitilisi probleeme. Kahtlemata on need olulised Ühendriikide poliitikutele teada, kuid seda informatsiooni on võimalik edasi anda ka teisi kanaleid kaudu. Tundub, et Quebeci küsimust oli vaja dramatiseerida ning seda kuidagi esüe tõsta. Igaühele on selge, et sellel kõnel oli palju suurem mõju Washingtonis Ühendriikide Kong-ressihoones kui sel Juhul kui see oleks esitatud Ottawas, Torontos või Montrealis. Kanada peaministri isiklikkudel kontaktidel ja nõupidamistel president Carteriga oli kahtlemata suur tähtsus mõtemat riigi vaheliste probleemide käsitamiseks ja koostöö süvendamiseks. See on eriti oluline seetõttu, et Kanada vahekorrad Ühendrükidega ei olnud seni kõige paremad. Ameeriklastele oli kindlasti suureks okkaks silmas, et peaminister Trudeau alustas 1971. aastal N. Liidule lähenemist ,,vastukaaluks Ühendriikide mõjule" ning ülistas sel ajal Kuu-bat kui Castro saatis oma sõdurid N. Liidu ülesandel Angoolat vallutama. Quebeci küsimus näitab, et Kanada peab alati arvestama oma lõunanaabri heasoovlikkusega Ja toetusega ning ei saa ajada isemeelset rahvusvahelist poliitikat, mis on risti vastu Ühendrükide huvidele. Raske on praegu ütelda, millist mõju avaldas peaminister Trudeau kõne Ühendiiikides. Seal ei olnud kahtlemata kaugeltki sellist vaimustust, kui Kanadas, mida kinnitab juba seegi fakt, et Kongressi 535-st liikmest Jälgis kõnet ainult 150 isikut ning Ühendriikide televisiooni saatejaamad olid väga tagasihoidlikud kõne ja selle sisu edasiandmisega. Ehkki president Carter väitis, et ta pooldab ühtset Kanadat lisas ta diplomaatlikult, et Kanada terviklikuse säilitamine on Kanada rahva asi. üIiendirMkide välisminSster B^iageFoiri amm oma memiaaare. Inimene Kanada poliitikutel, rahvajuhtidel ja avaliku arvamise tegijatel on pärast Washingtoni sõidu vaimustust aeg maa peale tagasi tulla ja hakata tõsiselt mõtlema, kuidas lahendada Quebeci probleemi. Lõppude-lõpuks ei lahenda seda EKN-u rahvuspoliitilise komisjoeii esimehe Teder! kSiiek®^^^^^^ " i aäsJöpäevd akfrysel T®r®#@^ materiailistisläicu eHiisuiitaraust. Vanem sugupõlv on valanud sH-lasambad Ja on asötanud kohale tugatadad. Noorest ülesandeiks jääb vajaliku pealeehituse läbi-vümijie. See nõuab mõlemapoolselt vastastikust koordineerimist ja respekti, head tahet, kannatlikkust, taktitumet ning eti&. Bägelikknjst. Nagu eesti lipp on meid iihen-davaJcs sümboliks, nii olgu mejl kõikidel eranditult ühine arusaar mine, et meie vabadusvõitluse malevaiks kujuneb meie rahvuslikult meeJesitatud noorus ja relvadeks eestikeelne vaimuioomin-guline pürgimus. Missugused eeldused on vajalikud meie järelifeasyu kindlusta-miseks? Sajandivahetusel eesti talupoeg elas veel suitsutares, 'kuid ometi ta mõistis aijaikäsku ja oli ohvrimeelne. Heldekäeliste annetustega ehitati meie kultuuri^ paleed — Estonia, Vanemuine ja Endla teatrimajad. Ja aja ikulge-des Eesti Vabariik rajaiti sellele vaimsele pinnale! Nüüd omame Vabas maailmas elunev eestlaskond pulbitseb ikõlkjal pidulike aktustega ja rahvusliku uhkusega oma Suur-Päeva — Eesti Vabariigi 59-ndait aastapäeva. Eestlaste ajaJoolüie kodumaa, mida võime umbes 6000 aastat omaks pidada, on sõjaliselt okupeeritud. Aastapäeva tälilstamine seal on karistuse ähvardusel ikeela/tud. Enamik pühitseb seda süsiki oma südames kaetud akende ja kinniste uste taga. Sirii-jmust-valge on meie vÕit-lusiipp ja rüMiku iseseisvuse sümbol. Konstantin Päts ütles raskete aegade eeOLõhtul: See ipp ühendagu meid feõiki võitäwses oma maa ja rahva iseseisiruse eest! Ajaloouurijate andmeil olla Pika-Hermani tornis lippu rahe-tatüd 23 korda. 24-ndal karral heisatakse sinna taas meie ajalooline trikoloor. Eriti tänasel päeval oleme ühendatud imõttesillaga kannatava kodumaaga. Meie hindame väga kõrgeaitnende passiivset vastupanu, et säHitäda eestipärast elulaadi ja' rahviislikiku enese-teostust. : Eesti rahva vaimne mina on veel vallutamata Ja võõrvõimule allutamata! Meie siin lääne vabaduses kinnitame veelkordselt: — meie oleme lahutamata osa eesti rahvast kui tervikust; — meie püüame vältida seda, et okupatsiooni-ameeriklased ega teised rahvad yõjm ei saaks meid teineteisest vaid kanadalased ise. Ning peami- lahutada ega vastuollu vüa. nister Trudeau peaks tulema rahva või parlamendi ette Ja selgitama, millised plaanid ja vahendid on tal varuks Kanada tervikluse säilitamiseks. K.A.Harald Teder tud eriti meie noorte vastu, et rahvuslikku järelkasvu paralüseerida. Meil on põhjius olla uhke oma mineviku üle. Minevikku kanname aga süski endas edasi. See on nagu vaimne pind, meie jalgealune, kus seisame täna, eit kavandada homsepäeva toimetusi. Jabadussõja ^ e r a m ^ read isiWikud limia- ja suvemajad, l i una /harvenevad. Nad olid SCuhr jäi täny? Jälgisin huviga ja elasin süda- Ska^atlde õianetcicaler algab oma igaaastast marssi ^ s t i i kodudesse, ühiskonna toetus õh-megafeaasa äsjasel Eesti Rahvus. f^J^ ostmise näol on võk^- tJev Kanadas teatrietendusel danud majandusiftu a l « ^ po^^^^ esitatud G. Helbemäe näidendile toole, « i s se aastal eriti ^tähtis, Meie jätkame vabadusvõitlust ja meie ühiseks eesmärgiks on: 1) nõuame põhiliste inimõiguste rakendamist; 2) nõuame ikommunistliiku Vene okupatsioonivägede lal^kumi&t ja. 3) tahame olla ühiskondlikult sõltumatu rahvas, sest meil on täielik õigus vtaastada Eesti Vabariigi riiklik suveräänsus. 1926. aastal oli Venes 178 rahvust 1970. aastal aga ainult 106. Kommunism on hävitanud isegi meist anoüiselt suuremaid rahvusi. Eesti rahvas aga osutus vaimliselt liiga suurelis, sest olime iseseisvuse aijästul 'kultuurilDominguli-kuna eeloleval suvel toimub Kot- ses mõttes muutunud võrdvõime- ,,ülelügne inimene". Jälgides pea-If^^r , , kuju Ala^ Aectoia k^Bst^^^^^^^^^'^^^'^^ imetlesin ta osaJmjundust ja Ju» õnnetaairi on joonistanud han Lüvi traagilise isiku tõlgit-; j ^ t n i k Jüri Punno. Ostjate va-sust, mida väga 'kõrgeks hindan. toositäl^ jüripäeval välja Tahfein talle etenduse lõpul oma kunstnik J. Saarnüdu maal. tunnustust ajida, aga äkki ituli R. g^autide õnnetaalrit on tabanud Lipp lavale ja võttis inimestdt sama saatus kiü päris d o U a r i t - selle võimaluse ;ara, alustades ^.^jiatsioon. Kuigi õnnetaalri hind tervituste ettelugemisega. Mulle j ^ ^ ^ ^ j^oks^ sa-on arusaamatu, miks vägagi pika. I j ^ a ^ ^^,^0^ võimalda lavastuse kõrval ei ileitud enam | ^^.^^^5. ^^^^ sissetuM ^ paan minutit, et Alar Aedma või- tegritarvete ja muu nuks tunnustot väärivana publi- • ostmist kui näiteks fcüm-ku ees seista ja oma ^teenitud tä-1 aastat tagasi. Paljud noorte-nu vastu võtta. Pärast jätkmiuks'g5^^^^^^j, ^ru saanud ja küllal aega teeneliste tegelaste ^jstnud õnnetaaM asemel õn-ülendamisele ja auliikmeteks vää- netaalrid. E ^ i Skautide Malev j Kanadas tänab kõiki uusi ja ee-Ä. M, disi õnnetaalri ostjaid. uljad noored, kes võitlesid ja võitsid ning seega kindlustasid Vaba Eesiti eksisteerimise. Teise maaimasõja noorim aastakäik on juba ületanud 50-nda aasitakünni-se. Sõjaajaloolased on tagunud ajalooraamatusse fakti, et rinne 1944-nda veebruaris Narva ja Peipsi joonel peatati kuni sügiseni ainult eesti äõdaiaste ja maiev-laste poolt. Isegi Vene on seda turmistanud. Bee võimaldas meil hulgaliselt pääseda läände. Meie kohus on siin võidelda nüüd sõna ja sulega, et ka Eesti Vabariik tuua Aasiast läände tagasi, kuhu ta kuulus varem. Suurte ajalooliste sündmuste keerises on igal rahval endal otsustav osa täita. Meie Vabadussõda ja - riikliku suveräänsuse saavutamine on üks- kujukamaid näiteid. Vene emigrandid jäid passiivseks viimases sõjas ega suutnud mõjutada olukorda. Meil eestiasil on aga oma tuleviku kujundamisel nüüd täita palju olulisem osa kui kunagi varem meie ajaloos. Põlvkondade vaheline erinevus on ju aijaloos üpris locmulžk nähe. Küsimus ei seisa selles nähites musiinid • ja mootorpaadid ning veedame talvepuhkuse ekvaatori all mõnuledes. Vaatame tõele silma — meie noorteüritused vajavad otse Kui palju on N. LUdus nonöa-nimetatud dissidente? Ühendriifei-de ajakirjanik Hedrick Snüth, kes vüMs „New York Times*!" esindajana kolm aastat Moskvas ja kirjutas sealt naasideš raamatu .,The Kussians", arvab, et aktiivseid dissidente ei ole rohkem kui 1000. Need on need mehed ja naised» kes riskivad paigutada oma nimesid protestideklaratsi-oonidele, kes avalikult kritiseerivad valitsust poliitiliste vabaduste piiramise pärast ning kes leiavad, et N. Liidu võimud ei respekteeri ida ja lääne vahelisi kokkulepped inimõiguste rakendamiseks N.]Uidus. Nende aktivistide taga on Hedrick Smithi kalkulatsioonide kohaselt 17.000 rooma katoliiklast, 15.000 baptisti ja paarkünlmend tuhat ukrainlast, eestlast, gm-siinlasf j armeenlast. Krimmi tatarlast, Volga sakslast ja teisi, kes levitavad põrandaaluseid protestikirju vene iilemvõimu vastu oma .rahvusgrupi elamis-pürkondades. Eogusummas tõuseks dissidentide arv ' umbes 50.000-le isikule, mis ori väga väike arv, kui arvestada N. Liidu 257 miljoni elanikuga. r Dissidentide arv oleneb Õieti sellest, muda dissidendi all mõista. Entsüklopeedias seletatakse, et dissident tähendab lahkusuljst või muuusulist. Kui see mõiste üle kanda N. Liidu poliitilisesse hädapäraselt suuremal määrar atmosfääri siis tuleks dissidendi ainelist toetust, üks noortejuh- ^ kasutamisel arvestada isite ütles ffilosoofaiselt — noör-tejuhtidel on küll head tahet^ kuid, kes ei ole kommunistid Ja ei poolda konununistlikku riigi-sed „lahkiisulised". Ja kui meie sellest seisukohast väijmrie, süs ei saa dissidentide arvu Liidus mõõta mitte enam tuhandetega miljonärid. Kodu, kool ja miljöö kujundavad xnoore isilisuse küpsemist. Kool on võõrkeelne ja eelistab õpetuslikku printsüpikasvatusli- vaid kümnete või koguni- sadade ku ees. t^mbrus on samuti võõr- miljonitega, keelne ja võõrmeelne. Seega rahvusliku noore Isasvatamise raskus, lasub eesti kodul ja eesti organisatsioonidel. Paljud kodud Kuid vähe või palju — N. LSidu kommunistlik valitsus ja partei ei pääse mööda faktist, et prae-oma isikliku eeskujuga j a teadli-jgi^V^S^^^^v^^^ ku kasvatusega on andnud meile hulga noorema põlvkonha juliti-liseks partneriks lääneriil^idega. Okupeeritud kodumaad ähvardab venestamine. Enne sõda oli meil 92% eestlasi, nüüd aga mtir bes 66%. endas vaid hoopis teisal — kui Meid tahetakse teha igati mine- sujuvalt ja kui tugevasti oi^takse silda ehitada generatsioonide vahetusel. Sellele ajalisele aspektile meie olukorras lisandub veel ruumiline erinevus. vikuta rahvaks. Ajalooliste iak-iide väänamist ja võltsimist sooritatakse otse hoogtöö korras.' • •; Tartu Üiakool oh tehtud 170 aastat noorem.alis ja ristitud nüüd Vene riiklikuks -ülikooliks. Doktori teadusliku kraadi saavutaani-ne pole enam võimalik ^ peab t^ema vene keeles ja kaitsma kusagil Venemaal. Vanema põlvkonna vaimne mi-; na küpses vabas Eestis, kus elufilosoofUises kredos ol5 palju idealismi.' '' Noorema põivkanna sisemise palge ikujunemišel võõrsil on Meie vaimse selgroo murdmi- G'ma jäiljed jätnud sünsed ifeoolid seks on rünnaku teravik suuna-' ja miljöö, milles on tugevasti vaid tegelasi. Kahjuks mõned kodud on jäänud passiivseks j a vabakasvatuse võõrtõlgitsejaiks. Televisioon hakkab sageli asendama lapsevanemaid meile võõra programmiga. On endastmõiste-tav, et meie kõikide ülimaiks ees-, märgiks oii noorte kasvatamine tublideks ja elujaaitavalkš ning vastutustundega ühiskonna liikmeiks. Ainult nende omadustega inimene suudab olla' ka võitlev rahvaiteadiik eestlane. Mõned ütlevad, et ma ei lähe tagasi kodu-maaile ja seepärast ma pole huvitatud vabadusvõitlusest. Küsimus ei seisne tagasiminekus, vaid hoopis sügavamal ja hoopis kõrgemal — ideoloogias, ^as nai?itida vaba inimesena demokraatnkiis iiliiskoimas kõiki vabadusi ja õigusi eneseteostuseks või olla totalitaarse rezhismi pime ori. (Järglk.'?) ; ' kritiseerivad mehed ja naised on kujunenud Kremlile torkivaks okkaks sihnas, millede pisteid suurendab Ühendriikide uue ad ministratsiopni ja presidendi toetus Inimõiguste eest võitlejatele.' ühendriikide MUS president ^immy Carter -märkis ametisse astumisel, et ta loodab ..ajaloo himiagul pääseda ühendriikide paremate ja tugevamate presidentide esiridadesse. See ei ole lihtne iilesanne, kuna võistlus sellel rindel on väga tugev ja Jimmy CMer peab omama erakordseid rügimdie ja rahvajuht võimeid seUele positsioonile pürgimisel. Kuid kelledega tuleti süs Jimmy Carteril võistelda kui ta tar tab ühendrükide esimesse kodanike hulgas esimeste hulka seda? Ühendriikide Ajalooline Ühing oja pöördunud paremate Uäxglk. 3) V VÄI 5. ja 6; mi dr. Mae. tel. . Austraj Armolik, kes| oma vai'andi gani-$atsioonij nud tema tingimused, eesfii orgaii^ (seltsid, abi did-gaidid, Jne.) igj Thirimere oli niääranuj kodule Sakst ülejääiiud ses on mi <Mo Thirli teel on kai aluš^ap.i talil soks puhke New YoT banys alga^ protsess sc ses. Immi^ šiooni asutii Hazners 2. valinud jui Hazners eii VUis Hazi nide Dau^ Kotkad) lil Ta oli Vai New Yorgii ©Maalinu ieajakirja UikinekS| seltskoni^at Luksuslikul kunstidirc I-fOinas. aastat tagj hendunud Kir Kõl 958 Bn Tor( KII 23 WEl Rei Komi preside seks sj le, et tust. h selgusk remusjž raham Mngtou] volt, 4. rhoi Wilsoci Harry lö, Joh Nagu] iuh* kõik yi deBdicI.I nähtav tud Jol Eisenh<| sonist, aist. seminei teatav J 5«ks uil teks t( sed velt matuic iJm. v(
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 1, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-03-01 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770301 |
Description
Title | 1977-03-01-02 |
OCR text |
m m Kr: 16 m 16
VABADE EESTLASTE H M L E K A N BM
VIUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos.
: PEATOIMETAJA: Karl Anx)
TOIMETAJA: Hamifö Oja
POSTIAADRESS: P,0. Bos 70, Sta. G, Toronto 3, Ost. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspjbditsioon) 364-7675
TELUMKHINNAD Kanadas: aastas $28.-, poolaastas $14.50 ja
v^andaastas $8.-, kiripostiga aastas $46.-, poolaastas 023.50
ja veerandaastas $12.50
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.—, poolaastad
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$51.—, poolaastas $2G.— ja veerandaastas $14.—
I^NUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.-,
ISOiO ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. — ÜksiMumbri hind 35 c.
F R i i I ST
Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St.,
lV)ronto 3, Ont M6J 2H2
0 ^
Tdronto ingliskeelne ajakirjandus
pühendas erakorraliselt suurt
tähelepanu Kanada peaminister
Tnideau äsjasele külaskäigule
Washingtoni, kontsentreerides
oma huvi eriti peaministri kõnele
Ühendriikide Kongressi ees. Selles
kõnes ülistas peaminister teatavasti
eriti Kanada ja Ühendrükide
vahelisi sõbralikke Ja heanaaberlikke
vahekordi, kuid samal ajal
pühendas ta suure osa oma kõnest
Kanada sisepoUitilistele probleemidele/
eriti aga Quebeci provintsi
lahkulöömise võimalustele ja Kanada
lõhenemisele.
Ajakirjandus leiab, et peaminister
Trudeau, esinemine Washingtonis
oU esmaklassiliselt riigimehelik
ja tema kõne selgitas põhjalikult
Ühendriikide Kongressi liikmetele
Kanada praeguseid probleeme
la võitis Kanadale juurde uusi
sõpru. Ajalehtedes tõstetakse eriti
esile peaministri väide, et ta väldib
Kanada lõhenemise, kima tema
käsutuses on revideerimisvõimalu-sl
Ja vahendeid Kanada terviMmse
säilitamiseks.
Kui ingliskeelse ajakirjanduse
veergudel püütakse peaminister
Tnideau sõitii Washingtoni kujutada
nagu mingisuguse triumfisõi-duna,
siis kainema pilguga selle
reisi peale, vaadates oli see rohkem
abi Ja toetuse otsimise üritus
kui suurejooneline Washingtoni
valiutamisaktsioon „tulin, nägin,
võitsin" parooli all. Reisi pieaees-märgile
annab juba iseloomustava
ilme Trudeau kõne sisu, millest II;
gemale üks kolmandik oli pühendatud
Kanada sisepoliitilistele
probleemidele — täpsemalt mää-ritledes
Quebeci küsimusele. Olukord
peab olema väga tõsine kui
meie riigipea läheb teise rügi parlamendi
ette ja käsitab seal põhja-likiüt
meie oma muresid ja sisepoliitilisi
probleeme. Kahtlemata
on need olulised Ühendriikide poliitikutele
teada, kuid seda informatsiooni
on võimalik edasi anda
ka teisi kanaleid kaudu. Tundub, et
Quebeci küsimust oli vaja dramatiseerida
ning seda kuidagi esüe
tõsta. Igaühele on selge, et sellel
kõnel oli palju suurem mõju
Washingtonis Ühendriikide Kong-ressihoones
kui sel Juhul kui see
oleks esitatud Ottawas, Torontos
või Montrealis.
Kanada peaministri isiklikkudel
kontaktidel ja nõupidamistel president
Carteriga oli kahtlemata suur
tähtsus mõtemat riigi vaheliste
probleemide käsitamiseks ja koostöö
süvendamiseks. See on eriti
oluline seetõttu, et Kanada vahekorrad
Ühendrükidega ei olnud seni
kõige paremad. Ameeriklastele
oli kindlasti suureks okkaks silmas,
et peaminister Trudeau alustas
1971. aastal N. Liidule lähenemist
,,vastukaaluks Ühendriikide
mõjule" ning ülistas sel ajal Kuu-bat
kui Castro saatis oma sõdurid
N. Liidu ülesandel Angoolat vallutama.
Quebeci küsimus näitab, et
Kanada peab alati arvestama oma
lõunanaabri heasoovlikkusega Ja
toetusega ning ei saa ajada isemeelset
rahvusvahelist poliitikat,
mis on risti vastu Ühendrükide
huvidele.
Raske on praegu ütelda, millist
mõju avaldas peaminister Trudeau
kõne Ühendiiikides. Seal ei olnud
kahtlemata kaugeltki sellist vaimustust,
kui Kanadas, mida kinnitab
juba seegi fakt, et Kongressi
535-st liikmest Jälgis kõnet ainult
150 isikut ning Ühendriikide televisiooni
saatejaamad olid väga tagasihoidlikud
kõne ja selle sisu edasiandmisega.
Ehkki president Carter
väitis, et ta pooldab ühtset Kanadat
lisas ta diplomaatlikult, et
Kanada terviklikuse säilitamine on
Kanada rahva asi.
üIiendirMkide välisminSster B^iageFoiri amm oma memiaaare.
Inimene
Kanada poliitikutel, rahvajuhtidel
ja avaliku arvamise tegijatel
on pärast Washingtoni sõidu vaimustust
aeg maa peale tagasi tulla
ja hakata tõsiselt mõtlema, kuidas
lahendada Quebeci probleemi.
Lõppude-lõpuks ei lahenda seda
EKN-u rahvuspoliitilise komisjoeii esimehe Teder! kSiiek®^^^^^^
" i aäsJöpäevd akfrysel T®r®#@^
materiailistisläicu eHiisuiitaraust.
Vanem sugupõlv on valanud sH-lasambad
Ja on asötanud kohale
tugatadad. Noorest ülesandeiks
jääb vajaliku pealeehituse läbi-vümijie.
See nõuab mõlemapoolselt vastastikust
koordineerimist ja
respekti, head tahet, kannatlikkust,
taktitumet ning eti&.
Bägelikknjst.
Nagu eesti lipp on meid iihen-davaJcs
sümboliks, nii olgu mejl
kõikidel eranditult ühine arusaar
mine, et meie vabadusvõitluse
malevaiks kujuneb meie rahvuslikult
meeJesitatud noorus ja relvadeks
eestikeelne vaimuioomin-guline
pürgimus.
Missugused eeldused on vajalikud
meie järelifeasyu kindlusta-miseks?
Sajandivahetusel eesti
talupoeg elas veel suitsutares,
'kuid ometi ta mõistis aijaikäsku ja
oli ohvrimeelne. Heldekäeliste
annetustega ehitati meie kultuuri^
paleed — Estonia, Vanemuine ja
Endla teatrimajad. Ja aja ikulge-des
Eesti Vabariik rajaiti sellele
vaimsele pinnale! Nüüd omame
Vabas maailmas elunev eestlaskond
pulbitseb ikõlkjal pidulike
aktustega ja rahvusliku uhkusega
oma Suur-Päeva — Eesti Vabariigi
59-ndait aastapäeva. Eestlaste
ajaJoolüie kodumaa, mida võime
umbes 6000 aastat omaks pidada,
on sõjaliselt okupeeritud. Aastapäeva
tälilstamine seal on karistuse
ähvardusel ikeela/tud. Enamik
pühitseb seda süsiki oma südames
kaetud akende ja kinniste
uste taga.
Sirii-jmust-valge on meie vÕit-lusiipp
ja rüMiku iseseisvuse
sümbol. Konstantin Päts ütles
raskete aegade eeOLõhtul: See ipp
ühendagu meid feõiki võitäwses
oma maa ja rahva iseseisiruse
eest! Ajaloouurijate andmeil olla
Pika-Hermani tornis lippu rahe-tatüd
23 korda. 24-ndal karral
heisatakse sinna taas meie ajalooline
trikoloor.
Eriti tänasel päeval oleme
ühendatud imõttesillaga kannatava
kodumaaga. Meie hindame väga
kõrgeaitnende passiivset vastupanu,
et säHitäda eestipärast
elulaadi ja' rahviislikiku enese-teostust.
: Eesti rahva vaimne mina on
veel vallutamata Ja võõrvõimule
allutamata!
Meie siin lääne vabaduses kinnitame
veelkordselt: — meie oleme
lahutamata osa eesti rahvast
kui tervikust; — meie püüame
vältida seda, et okupatsiooni-ameeriklased
ega teised rahvad yõjm ei saaks meid teineteisest
vaid kanadalased ise. Ning peami- lahutada ega vastuollu vüa.
nister Trudeau peaks tulema rahva
või parlamendi ette Ja selgitama,
millised plaanid ja vahendid
on tal varuks Kanada tervikluse
säilitamiseks.
K.A.Harald
Teder
tud eriti meie noorte vastu, et
rahvuslikku järelkasvu paralüseerida.
Meil on põhjius olla uhke oma
mineviku üle. Minevikku kanname
aga süski endas edasi. See on
nagu vaimne pind, meie jalgealune,
kus seisame täna, eit kavandada
homsepäeva toimetusi.
Jabadussõja ^ e r a m ^ read isiWikud limia- ja suvemajad, l i una
/harvenevad. Nad olid
SCuhr jäi täny?
Jälgisin huviga ja elasin süda-
Ska^atlde õianetcicaler
algab oma igaaastast marssi ^ s t i
i kodudesse, ühiskonna toetus õh-megafeaasa
äsjasel Eesti Rahvus. f^J^ ostmise näol on võk^-
tJev Kanadas teatrietendusel danud majandusiftu a l « ^ po^^^^
esitatud G. Helbemäe näidendile toole, « i s se aastal eriti ^tähtis,
Meie jätkame vabadusvõitlust
ja meie ühiseks eesmärgiks on:
1) nõuame põhiliste inimõiguste
rakendamist;
2) nõuame ikommunistliiku Vene
okupatsioonivägede lal^kumi&t ja.
3) tahame olla ühiskondlikult
sõltumatu rahvas, sest meil on
täielik õigus vtaastada Eesti Vabariigi
riiklik suveräänsus. 1926.
aastal oli Venes 178 rahvust
1970. aastal aga ainult 106. Kommunism
on hävitanud isegi meist
anoüiselt suuremaid rahvusi.
Eesti rahvas aga osutus vaimliselt
liiga suurelis, sest olime iseseisvuse
aijästul 'kultuurilDominguli-kuna
eeloleval suvel toimub Kot- ses mõttes muutunud võrdvõime-
,,ülelügne inimene". Jälgides pea-If^^r , ,
kuju Ala^ Aectoia k^Bst^^^^^^^^^'^^^'^^
imetlesin ta osaJmjundust ja Ju» õnnetaairi on joonistanud
han Lüvi traagilise isiku tõlgit-; j ^ t n i k Jüri Punno. Ostjate va-sust,
mida väga 'kõrgeks hindan. toositäl^ jüripäeval välja
Tahfein talle etenduse lõpul oma kunstnik J. Saarnüdu maal.
tunnustust ajida, aga äkki ituli R. g^autide õnnetaalrit on tabanud
Lipp lavale ja võttis inimestdt sama saatus kiü päris d o U a r i t -
selle võimaluse ;ara, alustades ^.^jiatsioon. Kuigi õnnetaalri hind
tervituste ettelugemisega. Mulle j ^ ^ ^ ^ j^oks^ sa-on
arusaamatu, miks vägagi pika. I j ^ a ^ ^^,^0^ võimalda
lavastuse kõrval ei ileitud enam | ^^.^^^5. ^^^^ sissetuM ^
paan minutit, et Alar Aedma või- tegritarvete ja muu
nuks tunnustot väärivana publi- • ostmist kui näiteks fcüm-ku
ees seista ja oma ^teenitud tä-1 aastat tagasi. Paljud noorte-nu
vastu võtta. Pärast jätkmiuks'g5^^^^^^j, ^ru saanud ja
küllal aega teeneliste tegelaste ^jstnud õnnetaaM asemel õn-ülendamisele
ja auliikmeteks vää- netaalrid. E ^ i Skautide Malev
j Kanadas tänab kõiki uusi ja ee-Ä.
M, disi õnnetaalri ostjaid.
uljad noored, kes võitlesid ja
võitsid ning seega kindlustasid
Vaba Eesiti eksisteerimise. Teise
maaimasõja noorim aastakäik on
juba ületanud 50-nda aasitakünni-se.
Sõjaajaloolased on tagunud
ajalooraamatusse fakti, et rinne
1944-nda veebruaris Narva ja
Peipsi joonel peatati kuni sügiseni
ainult eesti äõdaiaste ja maiev-laste
poolt. Isegi Vene on seda
turmistanud. Bee võimaldas meil
hulgaliselt pääseda läände.
Meie kohus on siin võidelda
nüüd sõna ja sulega, et ka Eesti
Vabariik tuua Aasiast läände
tagasi, kuhu ta kuulus varem.
Suurte ajalooliste sündmuste
keerises on igal rahval endal otsustav
osa täita. Meie Vabadussõda
ja - riikliku suveräänsuse
saavutamine on üks- kujukamaid
näiteid. Vene emigrandid jäid
passiivseks viimases sõjas ega
suutnud mõjutada olukorda. Meil
eestiasil on aga oma tuleviku kujundamisel
nüüd täita palju olulisem
osa kui kunagi varem meie
ajaloos.
Põlvkondade vaheline erinevus
on ju aijaloos üpris locmulžk nähe.
Küsimus ei seisa selles nähites
musiinid • ja mootorpaadid ning
veedame talvepuhkuse ekvaatori
all mõnuledes.
Vaatame tõele silma — meie
noorteüritused vajavad otse
Kui palju on N. LUdus nonöa-nimetatud
dissidente? Ühendriifei-de
ajakirjanik Hedrick Snüth,
kes vüMs „New York Times*!"
esindajana kolm aastat Moskvas
ja kirjutas sealt naasideš raamatu
.,The Kussians", arvab, et aktiivseid
dissidente ei ole rohkem
kui 1000. Need on need mehed
ja naised» kes riskivad paigutada
oma nimesid protestideklaratsi-oonidele,
kes avalikult kritiseerivad
valitsust poliitiliste vabaduste
piiramise pärast ning kes leiavad,
et N. Liidu võimud ei respekteeri
ida ja lääne vahelisi kokkulepped
inimõiguste rakendamiseks
N.]Uidus.
Nende aktivistide taga on Hedrick
Smithi kalkulatsioonide kohaselt
17.000 rooma katoliiklast,
15.000 baptisti ja paarkünlmend
tuhat ukrainlast, eestlast, gm-siinlasf
j armeenlast. Krimmi tatarlast,
Volga sakslast ja teisi,
kes levitavad põrandaaluseid
protestikirju vene iilemvõimu
vastu oma .rahvusgrupi elamis-pürkondades.
Eogusummas tõuseks
dissidentide arv ' umbes
50.000-le isikule, mis ori väga väike
arv, kui arvestada N. Liidu
257 miljoni elanikuga. r
Dissidentide arv oleneb Õieti
sellest, muda dissidendi all mõista.
Entsüklopeedias seletatakse,
et dissident tähendab lahkusuljst
või muuusulist. Kui see mõiste
üle kanda N. Liidu poliitilisesse
hädapäraselt suuremal määrar atmosfääri siis tuleks dissidendi
ainelist toetust, üks noortejuh- ^ kasutamisel arvestada isite
ütles ffilosoofaiselt — noör-tejuhtidel
on küll head tahet^
kuid, kes ei ole kommunistid Ja
ei poolda konununistlikku riigi-sed
„lahkiisulised". Ja kui meie
sellest seisukohast väijmrie, süs
ei saa dissidentide arvu Liidus
mõõta mitte enam tuhandetega
miljonärid.
Kodu, kool ja miljöö kujundavad
xnoore isilisuse küpsemist.
Kool on võõrkeelne ja eelistab
õpetuslikku printsüpikasvatusli- vaid kümnete või koguni- sadade
ku ees. t^mbrus on samuti võõr- miljonitega,
keelne ja võõrmeelne. Seega rahvusliku
noore Isasvatamise raskus,
lasub eesti kodul ja eesti organisatsioonidel.
Paljud kodud
Kuid vähe või palju — N. LSidu
kommunistlik valitsus ja partei
ei pääse mööda faktist, et prae-oma
isikliku eeskujuga j a teadli-jgi^V^S^^^^v^^^
ku kasvatusega on andnud meile
hulga noorema põlvkonha juliti-liseks
partneriks lääneriil^idega.
Okupeeritud kodumaad ähvardab
venestamine. Enne sõda oli
meil 92% eestlasi, nüüd aga mtir
bes 66%.
endas vaid hoopis teisal — kui
Meid tahetakse teha igati mine- sujuvalt ja kui tugevasti oi^takse
silda ehitada generatsioonide vahetusel.
Sellele ajalisele aspektile
meie olukorras lisandub veel
ruumiline erinevus.
vikuta rahvaks. Ajalooliste iak-iide
väänamist ja võltsimist
sooritatakse otse hoogtöö korras.'
• •;
Tartu Üiakool oh tehtud 170 aastat
noorem.alis ja ristitud nüüd
Vene riiklikuks -ülikooliks. Doktori
teadusliku kraadi saavutaani-ne
pole enam võimalik ^ peab
t^ema vene keeles ja kaitsma
kusagil Venemaal.
Vanema põlvkonna vaimne mi-;
na küpses vabas Eestis, kus
elufilosoofUises kredos ol5 palju
idealismi.' ''
Noorema põivkanna sisemise
palge ikujunemišel võõrsil on
Meie vaimse selgroo murdmi- G'ma jäiljed jätnud sünsed ifeoolid
seks on rünnaku teravik suuna-' ja miljöö, milles on tugevasti
vaid tegelasi. Kahjuks mõned kodud
on jäänud passiivseks j a vabakasvatuse
võõrtõlgitsejaiks.
Televisioon hakkab sageli asendama
lapsevanemaid meile võõra
programmiga. On endastmõiste-tav,
et meie kõikide ülimaiks ees-,
märgiks oii noorte kasvatamine
tublideks ja elujaaitavalkš ning
vastutustundega ühiskonna liikmeiks.
Ainult nende omadustega
inimene suudab olla' ka võitlev
rahvaiteadiik eestlane. Mõned ütlevad,
et ma ei lähe tagasi kodu-maaile
ja seepärast ma pole huvitatud
vabadusvõitlusest. Küsimus
ei seisne tagasiminekus, vaid hoopis
sügavamal ja hoopis kõrgemal
— ideoloogias, ^as nai?itida
vaba inimesena demokraatnkiis
iiliiskoimas kõiki vabadusi ja õigusi
eneseteostuseks või olla totalitaarse
rezhismi pime ori.
(Järglk.'?) ;
' kritiseerivad mehed ja naised on
kujunenud Kremlile torkivaks
okkaks sihnas, millede pisteid
suurendab Ühendriikide uue ad
ministratsiopni ja presidendi
toetus Inimõiguste eest võitlejatele.'
ühendriikide MUS president
^immy Carter -märkis ametisse
astumisel, et ta loodab ..ajaloo
himiagul pääseda ühendriikide
paremate ja tugevamate presidentide
esiridadesse. See ei ole
lihtne iilesanne, kuna võistlus sellel
rindel on väga tugev ja Jimmy
CMer peab omama erakordseid
rügimdie ja rahvajuht võimeid
seUele positsioonile pürgimisel.
Kuid kelledega tuleti süs Jimmy
Carteril võistelda kui ta tar
tab ühendrükide esimesse kodanike
hulgas esimeste hulka
seda? Ühendriikide Ajalooline
Ühing oja pöördunud paremate
Uäxglk. 3)
V
VÄI
5. ja 6; mi
dr. Mae. tel.
. Austraj
Armolik, kes|
oma vai'andi
gani-$atsioonij
nud tema
tingimused,
eesfii orgaii^
(seltsid, abi
did-gaidid,
Jne.) igj
Thirimere
oli niääranuj
kodule Sakst
ülejääiiud
ses on mi
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-01-02