Vaba eestlane , March 1, 1977

              m m Kr: 16 m 16
VABADE EESTLASTE H M L E K A N BM
VIUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos.
: PEATOIMETAJA: Karl Anx)
TOIMETAJA: Hamifö Oja
POSTIAADRESS: P,0. Bos 70, Sta. G, Toronto 3, Ost. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspjbditsioon) 364-7675
TELUMKHINNAD Kanadas: aastas $28.-, poolaastas $14.50 ja
v^andaastas $8.-, kiripostiga aastas $46.-, poolaastas 023.50
ja veerandaastas $12.50
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.—, poolaas­tad
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$51.—, poolaastas $2G.— ja veerandaastas $14.—
I^NUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.-,
ISOiO ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. — ÜksiMumbri hind 35 c.
F R i i I ST
Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St.,
lV)ronto 3, Ont M6J 2H2
0 ^
Tdronto ingliskeelne ajakirjan­dus
pühendas erakorraliselt suurt
tähelepanu Kanada peaminister
Tnideau äsjasele külaskäigule
Washingtoni, kontsentreerides
oma huvi eriti peaministri kõnele
Ühendriikide Kongressi ees. Selles
kõnes ülistas peaminister teata­vasti
eriti Kanada ja Ühendrükide
vahelisi sõbralikke Ja heanaaber­likke
vahekordi, kuid samal ajal
pühendas ta suure osa oma kõnest
Kanada sisepoUitilistele problee­midele/
eriti aga Quebeci provintsi
lahkulöömise võimalustele ja Ka­nada
lõhenemisele.
Ajakirjandus leiab, et peaminis­ter
Trudeau, esinemine Washingto­nis
oU esmaklassiliselt riigimehe­lik
ja tema kõne selgitas põhjali­kult
Ühendriikide Kongressi liik­metele
Kanada praeguseid problee­me
la võitis Kanadale juurde uusi
sõpru. Ajalehtedes tõstetakse eriti
esile peaministri väide, et ta väl­dib
Kanada lõhenemise, kima tema
käsutuses on revideerimisvõimalu-sl
Ja vahendeid Kanada terviMmse
säilitamiseks.
Kui ingliskeelse ajakirjanduse
veergudel püütakse peaminister
Tnideau sõitii Washingtoni kujuta­da
nagu mingisuguse triumfisõi-duna,
siis kainema pilguga selle
reisi peale, vaadates oli see roh­kem
abi Ja toetuse otsimise üritus
kui suurejooneline Washingtoni
valiutamisaktsioon „tulin, nägin,
võitsin" parooli all. Reisi pieaees-märgile
annab juba iseloomustava
ilme Trudeau kõne sisu, millest II;
gemale üks kolmandik oli pühen­datud
Kanada sisepoliitilistele
probleemidele — täpsemalt mää-ritledes
Quebeci küsimusele. Olu­kord
peab olema väga tõsine kui
meie riigipea läheb teise rügi par­lamendi
ette ja käsitab seal põhja-likiüt
meie oma muresid ja sise­poliitilisi
probleeme. Kahtlemata
on need olulised Ühendriikide po­liitikutele
teada, kuid seda infor­matsiooni
on võimalik edasi anda
ka teisi kanaleid kaudu. Tundub, et
Quebeci küsimust oli vaja drama­tiseerida
ning seda kuidagi esüe
tõsta. Igaühele on selge, et sellel
kõnel oli palju suurem mõju
Washingtonis Ühendriikide Kong-ressihoones
kui sel Juhul kui see
oleks esitatud Ottawas, Torontos
või Montrealis.
Kanada peaministri isiklikkudel
kontaktidel ja nõupidamistel presi­dent
Carteriga oli kahtlemata suur
tähtsus mõtemat riigi vaheliste
probleemide käsitamiseks ja koos­töö
süvendamiseks. See on eriti
oluline seetõttu, et Kanada vahe­korrad
Ühendrükidega ei olnud se­ni
kõige paremad. Ameeriklastele
oli kindlasti suureks okkaks sil­mas,
et peaminister Trudeau alus­tas
1971. aastal N. Liidule lähene­mist
,,vastukaaluks Ühendriikide
mõjule" ning ülistas sel ajal Kuu-bat
kui Castro saatis oma sõdurid
N. Liidu ülesandel Angoolat val­lutama.
Quebeci küsimus näitab, et
Kanada peab alati arvestama oma
lõunanaabri heasoovlikkusega Ja
toetusega ning ei saa ajada ise­meelset
rahvusvahelist poliitikat,
mis on risti vastu Ühendrükide
huvidele.
Raske on praegu ütelda, millist
mõju avaldas peaminister Trudeau
kõne Ühendiiikides. Seal ei olnud
kahtlemata kaugeltki sellist vai­mustust,
kui Kanadas, mida kinni­tab
juba seegi fakt, et Kongressi
535-st liikmest Jälgis kõnet ainult
150 isikut ning Ühendriikide televi­siooni
saatejaamad olid väga taga­sihoidlikud
kõne ja selle sisu edasi­andmisega.
Ehkki president Carter
väitis, et ta pooldab ühtset Kana­dat
lisas ta diplomaatlikult, et
Kanada terviklikuse säilitamine on
Kanada rahva asi.
üIiendirMkide välisminSster B^iageFoiri amm oma memiaaare.
Inimene
Kanada poliitikutel, rahvajuhti­del
ja avaliku arvamise tegijatel
on pärast Washingtoni sõidu vai­mustust
aeg maa peale tagasi tulla
ja hakata tõsiselt mõtlema, kuidas
lahendada Quebeci probleemi.
Lõppude-lõpuks ei lahenda seda
EKN-u rahvuspoliitilise komisjoeii esimehe Teder! kSiiek®^^^^^^
" i aäsJöpäevd akfrysel T®r®#@^
materiailistisläicu eHiisuiitaraust.
Vanem sugupõlv on valanud sH-lasambad
Ja on asötanud kohale
tugatadad. Noorest ülesandeiks
jääb vajaliku pealeehituse läbi-vümijie.
See nõuab mõlemapoolselt vas­tastikust
koordineerimist ja
respekti, head tahet, kannat­likkust,
taktitumet ning eti&.
Bägelikknjst.
Nagu eesti lipp on meid iihen-davaJcs
sümboliks, nii olgu mejl
kõikidel eranditult ühine arusaar
mine, et meie vabadusvõitluse
malevaiks kujuneb meie rahvus­likult
meeJesitatud noorus ja rel­vadeks
eestikeelne vaimuioomin-guline
pürgimus.
Missugused eeldused on vajali­kud
meie järelifeasyu kindlusta-miseks?
Sajandivahetusel eesti
talupoeg elas veel suitsutares,
'kuid ometi ta mõistis aijaikäsku ja
oli ohvrimeelne. Heldekäeliste
annetustega ehitati meie kultuuri^
paleed — Estonia, Vanemuine ja
Endla teatrimajad. Ja aja ikulge-des
Eesti Vabariik rajaiti sellele
vaimsele pinnale! Nüüd omame
Vabas maailmas elunev eest­laskond
pulbitseb ikõlkjal pidulike
aktustega ja rahvusliku uhkusega
oma Suur-Päeva — Eesti Vabarii­gi
59-ndait aastapäeva. Eestlaste
ajaJoolüie kodumaa, mida võime
umbes 6000 aastat omaks pidada,
on sõjaliselt okupeeritud. Aasta­päeva
tälilstamine seal on karis­tuse
ähvardusel ikeela/tud. Ena­mik
pühitseb seda süsiki oma sü­dames
kaetud akende ja kinniste
uste taga.
Sirii-jmust-valge on meie vÕit-lusiipp
ja rüMiku iseseisvuse
sümbol. Konstantin Päts ütles
raskete aegade eeOLõhtul: See ipp
ühendagu meid feõiki võitäwses
oma maa ja rahva iseseisiruse
eest! Ajaloouurijate andmeil olla
Pika-Hermani tornis lippu rahe-tatüd
23 korda. 24-ndal karral
heisatakse sinna taas meie ajaloo­line
trikoloor.
Eriti tänasel päeval oleme
ühendatud imõttesillaga kannata­va
kodumaaga. Meie hindame vä­ga
kõrgeaitnende passiivset vas­tupanu,
et säHitäda eestipärast
elulaadi ja' rahviislikiku enese-teostust.
: Eesti rahva vaimne mina on
veel vallutamata Ja võõrvõimu­le
allutamata!
Meie siin lääne vabaduses kin­nitame
veelkordselt: — meie ole­me
lahutamata osa eesti rahvast
kui tervikust; — meie püüame
vältida seda, et okupatsiooni-ameeriklased
ega teised rahvad yõjm ei saaks meid teineteisest
vaid kanadalased ise. Ning peami- lahutada ega vastuollu vüa.
nister Trudeau peaks tulema rah­va
või parlamendi ette Ja selgita­ma,
millised plaanid ja vahendid
on tal varuks Kanada tervikluse
säilitamiseks.
K.A.­Harald
Teder
tud eriti meie noorte vastu, et
rahvuslikku järelkasvu paralü­seerida.
Meil on põhjius olla uhke oma
mineviku üle. Minevikku kanna­me
aga süski endas edasi. See on
nagu vaimne pind, meie jalgealu­ne,
kus seisame täna, eit kavan­dada
homsepäeva toimetusi.
Jabadussõja ^ e r a m ^ read isiWikud limia- ja suvemajad, l i ­una
/harvenevad. Nad olid
SCuhr jäi täny?
Jälgisin huviga ja elasin süda-
Ska^atlde õianetcicaler
algab oma igaaastast marssi ^ s t i
i kodudesse, ühiskonna toetus õh-megafeaasa
äsjasel Eesti Rahvus. f^J^ ostmise näol on võk^-
tJev Kanadas teatrietendusel danud majandusiftu a l « ^ po^^^^
esitatud G. Helbemäe näidendile toole, « i s se aastal eriti ^tähtis,
Meie jätkame vabadusvõitlust
ja meie ühiseks eesmärgiks on:
1) nõuame põhiliste inimõigus­te
rakendamist;
2) nõuame ikommunistliiku Vene
okupatsioonivägede lal^kumi&t ja.
3) tahame olla ühiskondlikult
sõltumatu rahvas, sest meil on
täielik õigus vtaastada Eesti Vaba­riigi
riiklik suveräänsus. 1926.
aastal oli Venes 178 rahvust
1970. aastal aga ainult 106. Kom­munism
on hävitanud isegi meist
anoüiselt suuremaid rahvusi.
Eesti rahvas aga osutus vaimliselt
liiga suurelis, sest olime iseseis­vuse
aijästul 'kultuurilDominguli-kuna
eeloleval suvel toimub Kot- ses mõttes muutunud võrdvõime-
,,ülelügne inimene". Jälgides pea-If^^r , ,
kuju Ala^ Aectoia k^Bst^^^^^^^^^'^^^'^^
imetlesin ta osaJmjundust ja Ju» õnnetaairi on joonistanud
han Lüvi traagilise isiku tõlgit-; j ^ t n i k Jüri Punno. Ostjate va-sust,
mida väga 'kõrgeks hindan. toositäl^ jüripäeval välja
Tahfein talle etenduse lõpul oma kunstnik J. Saarnüdu maal.
tunnustust ajida, aga äkki ituli R. g^autide õnnetaalrit on tabanud
Lipp lavale ja võttis inimestdt sama saatus kiü päris d o U a r i t -
selle võimaluse ;ara, alustades ^.^jiatsioon. Kuigi õnnetaalri hind
tervituste ettelugemisega. Mulle j ^ ^ ^ ^ j^oks^ sa-on
arusaamatu, miks vägagi pika. I j ^ a ^ ^^,^0^ võimalda
lavastuse kõrval ei ileitud enam | ^^.^^^5. ^^^^ sissetuM ^
paan minutit, et Alar Aedma või- tegritarvete ja muu
nuks tunnustot väärivana publi- • ostmist kui näiteks fcüm-ku
ees seista ja oma ^teenitud tä-1 aastat tagasi. Paljud noorte-nu
vastu võtta. Pärast jätkmiuks'g5^^^^^^j, ^ru saanud ja
küllal aega teeneliste tegelaste ^jstnud õnnetaaM asemel õn-ülendamisele
ja auliikmeteks vää- netaalrid. E ^ i Skautide Malev
j Kanadas tänab kõiki uusi ja ee-Ä.
M, disi õnnetaalri ostjaid.
uljad noored, kes võitlesid ja
võitsid ning seega kindlustasid
Vaba Eesiti eksisteerimise. Teise
maaimasõja noorim aastakäik on
juba ületanud 50-nda aasitakünni-se.
Sõjaajaloolased on tagunud
ajalooraamatusse fakti, et rinne
1944-nda veebruaris Narva ja
Peipsi joonel peatati kuni sügise­ni
ainult eesti äõdaiaste ja maiev-laste
poolt. Isegi Vene on seda
turmistanud. Bee võimaldas meil
hulgaliselt pääseda läände.
Meie kohus on siin võidelda
nüüd sõna ja sulega, et ka Ees­ti
Vabariik tuua Aasiast läände
tagasi, kuhu ta kuulus varem.
Suurte ajalooliste sündmuste
keerises on igal rahval endal ot­sustav
osa täita. Meie Vabadus­sõda
ja - riikliku suveräänsuse
saavutamine on üks- kujukamaid
näiteid. Vene emigrandid jäid
passiivseks viimases sõjas ega
suutnud mõjutada olukorda. Meil
eestiasil on aga oma tuleviku ku­jundamisel
nüüd täita palju olu­lisem
osa kui kunagi varem meie
ajaloos.
Põlvkondade vaheline erinevus
on ju aijaloos üpris locmulžk nä­he.
Küsimus ei seisa selles nähites
musiinid • ja mootorpaadid ning
veedame talvepuhkuse ekvaatori
all mõnuledes.
Vaatame tõele silma — meie
noorteüritused vajavad otse
Kui palju on N. LUdus nonöa-nimetatud
dissidente? Ühendriifei-de
ajakirjanik Hedrick Snüth,
kes vüMs „New York Times*!"
esindajana kolm aastat Moskvas
ja kirjutas sealt naasideš raama­tu
.,The Kussians", arvab, et ak­tiivseid
dissidente ei ole rohkem
kui 1000. Need on need mehed
ja naised» kes riskivad paigutada
oma nimesid protestideklaratsi-oonidele,
kes avalikult kritiseeri­vad
valitsust poliitiliste vabadus­te
piiramise pärast ning kes leia­vad,
et N. Liidu võimud ei respek­teeri
ida ja lääne vahelisi kokku­lepped
inimõiguste rakendami­seks
N.]Uidus.
Nende aktivistide taga on Hed­rick
Smithi kalkulatsioonide ko­haselt
17.000 rooma katoliiklast,
15.000 baptisti ja paarkünlmend
tuhat ukrainlast, eestlast, gm-siinlasf
j armeenlast. Krimmi ta­tarlast,
Volga sakslast ja teisi,
kes levitavad põrandaaluseid
protestikirju vene iilemvõimu
vastu oma .rahvusgrupi elamis-pürkondades.
Eogusummas tõu­seks
dissidentide arv ' umbes
50.000-le isikule, mis ori väga väi­ke
arv, kui arvestada N. Liidu
257 miljoni elanikuga. r
Dissidentide arv oleneb Õieti
sellest, muda dissidendi all mõis­ta.
Entsüklopeedias seletatakse,
et dissident tähendab lahkusuljst
või muuusulist. Kui see mõiste
üle kanda N. Liidu poliitilisesse
hädapäraselt suuremal määrar atmosfääri siis tuleks dissidendi
ainelist toetust, üks noortejuh- ^ kasutamisel arvestada isi­te
ütles ffilosoofaiselt — noör-tejuhtidel
on küll head tahet^
kuid, kes ei ole kommunistid Ja
ei poolda konununistlikku riigi-sed
„lahkiisulised". Ja kui meie
sellest seisukohast väijmrie, süs
ei saa dissidentide arvu Liidus
mõõta mitte enam tuhandetega
miljonärid.
Kodu, kool ja miljöö kujunda­vad
xnoore isilisuse küpsemist.
Kool on võõrkeelne ja eelistab
õpetuslikku printsüpikasvatusli- vaid kümnete või koguni- sadade
ku ees. t^mbrus on samuti võõr- miljonitega,
keelne ja võõrmeelne. Seega rah­vusliku
noore Isasvatamise ras­kus,
lasub eesti kodul ja eesti or­ganisatsioonidel.
Paljud kodud
Kuid vähe või palju — N. LSidu
kommunistlik valitsus ja partei
ei pääse mööda faktist, et prae-oma
isikliku eeskujuga j a teadli-jgi^V^S^^^^v^^^
ku kasvatusega on andnud meile
hulga noorema põlvkonha juliti-liseks
partneriks lääneriil^idega.
Okupeeritud kodumaad ähvar­dab
venestamine. Enne sõda oli
meil 92% eestlasi, nüüd aga mtir
bes 66%.
endas vaid hoopis teisal — kui
Meid tahetakse teha igati mine- sujuvalt ja kui tugevasti oi^takse
silda ehitada generatsioonide va­hetusel.
Sellele ajalisele aspektile
meie olukorras lisandub veel
ruumiline erinevus.
vikuta rahvaks. Ajalooliste iak-iide
väänamist ja võltsimist
sooritatakse otse hoogtöö kor­ras.'
• •;
Tartu Üiakool oh tehtud 170 aas­tat
noorem.alis ja ristitud nüüd
Vene riiklikuks -ülikooliks. Dok­tori
teadusliku kraadi saavutaani-ne
pole enam võimalik ^ peab
t^ema vene keeles ja kaitsma
kusagil Venemaal.
Vanema põlvkonna vaimne mi-;
na küpses vabas Eestis, kus
elufilosoofUises kredos ol5 pal­ju
idealismi.' ''
Noorema põivkanna sisemise
palge ikujunemišel võõrsil on
Meie vaimse selgroo murdmi- G'ma jäiljed jätnud sünsed ifeoolid
seks on rünnaku teravik suuna-' ja miljöö, milles on tugevasti
vaid tegelasi. Kahjuks mõned ko­dud
on jäänud passiivseks j a va­bakasvatuse
võõrtõlgitsejaiks.
Televisioon hakkab sageli asenda­ma
lapsevanemaid meile võõra
programmiga. On endastmõiste-tav,
et meie kõikide ülimaiks ees-,
märgiks oii noorte kasvatamine
tublideks ja elujaaitavalkš ning
vastutustundega ühiskonna liik­meiks.
Ainult nende omadustega
inimene suudab olla' ka võitlev
rahvaiteadiik eestlane. Mõned üt­levad,
et ma ei lähe tagasi kodu-maaile
ja seepärast ma pole huvi­tatud
vabadusvõitlusest. Küsimus
ei seisne tagasiminekus, vaid hoo­pis
sügavamal ja hoopis kõrge­mal
— ideoloogias, ^as nai?itida
vaba inimesena demokraatnkiis
iiliiskoimas kõiki vabadusi ja õi­gusi
eneseteostuseks või olla to­talitaarse
rezhismi pime ori.
(Järglk.'?) ;
' kritiseerivad mehed ja naised on
kujunenud Kremlile torkivaks
okkaks sihnas, millede pisteid
suurendab Ühendriikide uue ad
ministratsiopni ja presidendi
toetus Inimõiguste eest võitleja­tele.'
ühendriikide MUS president
^immy Carter -märkis ametisse
astumisel, et ta loodab ..ajaloo
himiagul pääseda ühendriikide
paremate ja tugevamate presi­dentide
esiridadesse. See ei ole
lihtne iilesanne, kuna võistlus sel­lel
rindel on väga tugev ja Jimmy
CMer peab omama erakordseid
rügimdie ja rahvajuht võimeid
seUele positsioonile pürgimisel.
Kuid kelledega tuleti süs Jim­my
Carteril võistelda kui ta tar
tab ühendrükide esimesse koda­nike
hulgas esimeste hulka
seda? Ühendriikide Ajalooline
Ühing oja pöördunud paremate
Uäxglk. 3)
V
VÄI
5. ja 6; mi
dr. Mae. tel.
. Austraj
Armolik, kes|
oma vai'andi
gani-$atsioonij
nud tema
tingimused,
eesfii orgaii^
(seltsid, abi
did-gaidid,
Jne.) igj
Thirimere
oli niääranuj
kodule Sakst
ülejääiiud
ses on mi
<Mo Thirli
teel on kai
aluš^ap.i talil
soks puhke
New YoT
banys alga^
protsess sc
ses. Immi^
šiooni asutii
Hazners 2.
valinud jui
Hazners eii
VUis Hazi
nide Dau^
Kotkad) lil
Ta oli Vai
New Yorgii
©Maalinu
ieajakirja
UikinekS|
seltskoni^at
Luksuslikul
kunstidirc
I-fOinas.
aastat tagj
hendunud
Kir
Kõl
958 Bn
Tor(
KII
23 WEl
Rei
Komi
preside
seks sj
le, et
tust. h
selgusk
remusjž
raham
Mngtou]
volt, 4.
rhoi
Wilsoci
Harry
lö, Joh
Nagu]
iuh*
kõik yi
deBdicI.I
nähtav
tud Jol
Eisenh<|
sonist,
aist.
seminei
teatav J
5«ks uil
teks t(
sed
velt
matuic
iJm. v(