1985-09-24-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lax^ional Lijrary 1 KLA ON4 IGAL nWitEYAL JANEUAPIEYAIL Nr. 71 (3184), XXXIV aastakäik Teisipäeval, 24. septembril 1985 — Tuesday, September 24,1985 - - iiilinfTrflBtf^^^^^lftlPlllnJtii •'ii^iMi- Il ^i' ^ _ . ' ibri hlBd 70 centf axsD ^^^^r•^^^^'•;.^^v•w'.v^«?/.y.^.*•«?ff/•^«yy.rr•^^ 'st yoliti tagasi Sihtas^ ^Vahekprd Eesti M sdgitcamata neljapäeva õhtul toimus Sihtašiit^^^ Eesti Päevad Kanadas koosolekj kus esindatud oMd 41 eesti örgani^^^ 13 üksikliiget, kes peakoosoleku katkestamise ajd peetud juhato^^^ Köosolekis avas sihtasutuse esimees Toomas Metsala, misjärel koosoleM juhatajaks vaHti j ^ - Ja protokollija]]^ dr^EoA^ fegevusaruandes mäilis T. Met- $191.5 ESTO-84 sissetulekute esitamiseks ja ütles, et kõiki seni sala, et möödunud aasta on kulu- poolel oli $993.528 ja väljamine- korraldamata puÄe asub lahen-nud ESTO-84 lõpetamiseks. Toi- kuid $776.334, mis^^^a^^^^ mus huvitavate mõtetega mõtte- giks rahalise aruandes oleva ja vahekorra selgitamist on piken-kolle, mis Austraaliasse edasi saa- $217.934. deti. Lõpetamisel on ESTO-84 ai-bmni väljaandmine, palju aega on nõudnud .majandusaruande koostamine ja selle kontrollimine osa võtnud grui)pidega. Rahad on kõigile vastavalt kokkuleppele, välja makstud, mis ei olnud mitte tulu jagamine, vaid varema kokkuleppe alusel. Praegu ori veel SeUe kõrval EStO-84 ürituste läbikäik aruande ajavahemiku] 1982—84 tõusis $1.076.727-le, sellest kulusid $806^62, mis jättis iilejäägi $270.365, sellest kuulus ürituste osale $122.978 Ja EŠTO lõivuks $14^381 . Kõigile kätteantud aruandele ^Estonia" inasterid, kes võtsid osa .Kanada masterklubide vahelisest võistlusest ja tu- lõpetamisel. On müü- täienduseks luges N. Valge ette lid seal meistriks. Püdü esireas vasakult T. Vellend, U. Limit, V. Sadul ja A. Erne- oS^R^^nTtl^ saks; seisavad M. Jaago, E. Kulmar, K. Pehtla, J. Lents, V. Kõresaar ja E. Trei dänud asjaolu, et nendega oli mitu lei>ingut, mis läksid aruandes erüahtritesse. ESTO peakomitee poolt on asi lahendatud, kuid Eesti Maja pole sellega iep5pinud. Eesti Maja abiesimees Alfred Sepa ütles, et ESTO-84 peakomitee töötab teisiti kui eelmine ko-iriitee. Eesti Mäjag^ on vahekord "tamata. asutuse Organisatsiooni arvepidami-varandusi, mis jäävad sihtasutuse- ^ejyõhim'õ^^^^^^ ja erifondide ioomi-märkides kätteantud arukus Eesti Maja on eesdastd vaja, süs need summad, mis Eesti Majal on saada, oklcs korralikult välja maikstud. säilitamaks eesti l(eelt IKoolit^ö algas eesti keskastme täiendyskodides ^ M tunniajalise vaheajaga õpipetööd TES keskkool p gümnaasium. Esimese aktus EesM Maja suures saalis^ teine . Mühini i l i l Vaata-se asjus. Majandusaruande esitas Nikolai ande juurde, et juhul kui üritus 0. Piü lisas, et arve ESTO'le saa- Valge. Väljajagatud aruanne oli lõppes puudujäägiga, siis see kaeti deti juba enne 1984. ä. lõppu. Kir-väga hästi, põhjalikult ja ülevaat- ESTO-84 poolt. ajalikule lepingule Eesti Majaga on likult koostatud, näidates Sihtasu- Sõnavõttude ab^ aUa kirjutanud N. Valge ja T» tus Eesti Päevad Kanadas varan- ja esunees Osvald Piil, et ta peab Metsala. duslikku seisu 31. detsembril 1984; aruande puhul märkima, et ESTO- N. Valge väitis, et Eesti Maja lõpul $270.496, sellest OÜ operat- 84 peakomitee ja Eesti Maja ma- öii ESTO'lt n õ^ sioonide fondis $46,209. PõWforidijanduslik vahekord^^^6^^ kui tavalistelt eesti or-on paigutatud $71.000 ja albumi lähendamak,M4äTel^^^ linata iäreSsiiave kesksnvisele soojusele oM kooHtö alustajate pere küHaltki arvukas, ^ $50.ooo. Rahalise läÄm^^^^^ . aruanne näitas laekumisi $217.934, gitoiseks ja r kuuaja- protsentideta. Kuigi senme juha- , kulutusi $26.361, jättes iilejäägi lisest pikendusest tasumata arvete (Jiong lk. 8) näidates huvi eestiainelise õppetöö vask. s S.O. aastas pere- iveebroarll 1986 üMsed' tallpäe-yad, 28. yeebruadl omaloomingu õhtu, 15. mao kooH lõpuak- y las vahe|yhtuifi tus ja 24/25. mail kevadine ^äl-^m^^i»jktaste ja soovis ta kõigüe head töö- vewel a ste vahei võimalik konnalt TES keskkoolis alustati aktust Lõpuks ta tutvustas ka keelekur-palvusega, mille pidas õp. U. Pe- sust täiskasvanuile, mis toimub tei-tersoo. Ta arvas, et noored on sipäeva õhtuti Eesti Maja noorte-mõelnud sellele, et milleks peame ruumis Ellen Martensi juhatusel. käima eesti koolis. SeUele on vas- Koolijuhataja Edgar Marten lä- tahet, et kevadel poleks vaja onil-tuseid mitu: meie vanemaile meel- heueš noortele suvepuhkuse pm- legi üle muretseda, dib, et eesti keelt õpime, sõbrad on nait, miUe kohta iga noor arvab, et siin. Kuid selle põhiline põhjus on, läfe väga kiiresti. Nii on sageli iesti aÜmiSaasiyBfii et olete sündinud eestiastena. Ees- elus, et nauditavad momendid tUe on kõrgemalt poolt antud aja- mööduvad kiiresti, kuid mitte lugu, eestiased on võidehiud selle j^õik.- maa eest ja see oh obud lühemat aega ka vaba. Selle saatus on nagu Jumal on seda andnud Paljud eestiased jätavad oma keele, selle Jumala antud ande ja arvavad, et neil pole seda tarvis nagu Juma-latki. iSee on neile suur kaotus viskavad välja oma. rahvuse põhi- USA suurlehed „The Washmgto^ Pqsf' jä „The Los v^jSHiNGTDN viunaste päevade joöksul avaldanud sõjalist vaatlejat ida-Saksamaal pikemaid artikleid nõukogude vene fihninäitlejast Oleg hoiti ühdcsa tundi püss N. Ludu üksuste poolt parast se- , , " ^ . , , ^ wr.^ , da, kui nende « u k i l e otsa sõi- genedes Jugoslaaviast Austnasse. 0^ sep-^ Pool tundi hiljem algas eesti deti, teatas USA kaitseministee- temM alul^^^f^^ Sün ©lades Ja püüdes õppida gümnaasiumi aktus, õp^^ -^^^^^ ^^^^^^^^^^^^ eesli keelt ja vaimuvarasalvesli Trass luges palvuse, tänades Tae- N. L^^^ fflastatubandete jooksul loodud vaisa ilusa suve eest ja soovis, et se asukohast jda-Saksamaal kui geegi K a ^ ^ rezhissööri kunsti õppida. I^^^ väärtus!, need eS möödu kiirestti, Tema vaim oleks noortega kooli- nende sõiduk jäi seisma. tJks ve- tograafia professor kirjeldas Vi- ta väntas filmi, mis devat olnud kuhu iea generatsioon on midapi ^^^^^ Taevaisa rõõ- nelaste veoauto tuli suure kiiruse- jdovl ajakirjanikele kui 'i^^ eehnis^ juurde lisamid. Seda saa- . . ^n<ie autole otsa. ^sfiin^de^I^^^ me kogu eluks kaasa kasutamiseks, '^oolikomitee esimees^ m,möätr-kiriisc vveein elased purasid sisse ameeriKa mTnutisseeg?aa vvepnnep ffiiilnmiiinn äitleja OÜ oMud nudem kt^ecs. oli rikkused ja Jumala. Just see on ^rend^iseks ja rõõmu tundmi' o^^a sõnavõtus, et eesti gümnaasiu- sõiduki, kasutades et ameeriMased loyo-ndatei aas^^^^ aga peapõhjus, miks olete siin, te ^^^^ Noortele tundub kooliaa^jta ™^ eestiaineline õppetegevus on Posiksid autos. Ameerikalased ei nõukogude ekraä]^^^ ei taha jatta oma keelt, öeldes op- ^^^^ pmiise tõttu aral .mitmeist asjust ^^^^^ ^ Teile onjtahüs, et olete eestiased märgatakse kui palju ilusat on saa- Lopuks ta palvetas, et Isa, kes ^^.^^ on andnud rahvuse ]a keele onms- ^^^^i^ taks seda õppeaastat, õpilasi võinud sujuvalt jätkuda. Eeloleval ^l^iud keelupürkonnas, kevadel laseb gümnaasium välj a oma kolmanda lennu. õpetajaidi meie rahvast ja annaks meile lootust, et ka kodumaal võidakse sama vabalt õppida nagu siin. v-^^oolikomitee esimees H . Lupp tervitas kõiki uije õppeaasta alul, r^;a"t^teu ;^;{ eriti esmakordselt keskkoolis alus Ta informeeris, et I klassis on klassijuhatajaks Juta Puhm, klassis BndJa Komi ja III klassis koolijuhataja Edgar Marten. Peale nende annavad tunde õp. U. SPe-tersoo kodanikuteaduse ja Piret II eest se nelja aasta vältel olevat lange- dane sõber. Vidov'üe ei antud see-nud võimude silmis ebasoosingus- järel enam peaosi filinides, lõpeta-ii, se. ti tema ringi reisimine teistes sots- Vidov OÜ Jugoslaavias kõman- maadesja ühe tema rezhii all vai- - deenngul, olles vastu võtnud rolümiva filmi väntamme katkestati, seal väntamisel olnud neljatunnüi: ^^The Lõs Angeles Timesl" re-ses minisarjas, müles ta mängis porter Deborah Caulfield kirjutab, , CZESTOCHOWA--^Poplakee. k^^^^^ Bueu siM oma keelt ja rabvust lustatud ametiühingu Solidaarsuse gHe saksalaste ekspeditsioonile va- nõukogude fümmäitleja kes on va-sailitada. See oleneb. täielikule juht Lech Walesa võttis osa vaba- nai Hünässe viival kaubateel. (^^^ meist endist, kas me tahame ja õhmnissast, miUest 50.000 poolakat nesolevatest ar^^^^ Ludust iahkiimiseks M olukorras eestlase^vkoduniaal vÕit-oma rahvusliku identsuse Ja I kui palju kergem on Poolakad Solidaarsusele l^egevyseks lübia suudame täita.kohustuä oma osa võtsid, kes nõudsid Sölidaar-senetelevisi^^^^^ vanemiate päritolumaa, |a vastu. suse ametiühingule^ uuesti tegutse- gevusaeg.) tajaid. Ta ütles, et liitudes meie Ta tegi avalikuks ka koolielus miseks loa andmist. Missast võttis seniste õpilastega moodustatakse ettenähtud tähtajad, et teised or- Venestamine Eestis ei ole läinud Poolakaid igalt jwott riigist kokku eesti ketoooli ühine õpi- ganisatsioooid teaksid neid ega sa- nii nagu võimud seda soovivad, rf^ semtugevami. Solidaarsuse laspere, kelle Jude aastate jooksul väljakuju-menud traditsioonidele tuginedes |a suunas, nulle peaeesmäs raastäks oma ürituste aegadega. 1. novembril OM gümnaasium! ja keskkooli üMne marditants, 20. detsembril übised jõulud, 1. Teiste allaheidetud rahvastega võr- f^^^ näitamine parast ^moo^^^ reldes on kodmnaa eestiäste vastu- ^ff ^.^^embrit. kui 25 000 mt-panu vene keele survele kõige tu- võtsid osa preester Jerzy Po- * pieluszko matustest Vidov võttis selle rolli vastu ilma, et ta oleks selleks enne liiba küsinud Moskva fUmitööstus® vastavatelt võimumeestelt, miili-ae asjaolu olevat vümaseid suuresti pahandanud. vastandina tervele reale hiljem maümakuulsaks saanud balletitantsijatele nagu Rudolf Nurejev, Nataii^ Makarova, MihhaÜ Ba-rõshnikov, Alexander Godunov jsi teised „0n väga raske lahkuda üümeste (Järg lk, 5) juurest. kes sind armastavad," ütles Vidov kurvalt, ameerika ajaktr- <on eesti keelt valdav oma rahvuslikes kohustes teadlik eesti moonis. Ta avaldas lootust, et uued õpüa-sed omalt poolt aitavad kaasa koo-ü hea nime ja kooli vaimu kõrgel hoidmisel, soovides selleks igakülgset edu. H. LMp^ üties, et õppetöö toimub koostöös Toronto linna koolivalitsusega, mis puudutab õpilasi 17-eluaastani. Koolikomitee püüab koolivalitsuse, provintsi- ja föderaalvalitsuse toetuste abü hoida kooli õppemaksu nii madalal kui VARUGE AEG JA PÄÄSMED MEELDIVAKS PIDUESX Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi Sügispidi KOTKAJÄRVE Miapäeval, 26. oktoobril 15i8S algusega kell 7.30 ohM Toronto EESTI MAJA suures saalis Eeskava: ^ Tants Laudade ette-tellimine (maäi: kümme ühes lauas) ja pääsmete müük — Bruno Lindre 421-5541. Pääsme hind $8.00 Sariprogramm tulevat ameerika ^ šyraanuhflUS leSteS televisiooni ekraanidele käesoleval janikulel seletada^ et keUegiTunw sügisel. Koheselt pärast osatäitmise tud fümmäitieja kadumist pannak- Eesti NSV Ülemkohtu kriminaal-^ lõpetamist olevat Vidov'Üe tulnud se kmopubhku poolt laialdaselt tä-asjade kohtukolleegium langetas Moskvast käsk N.Hitiitagasipöör- hele, ^^^a 8. oktoobril 1984. aastalP. Kree- dumiseks72-he tumu jooksul. Käs nJIe erakordse karSstusmäära täitmise asemel otsustas Vidov ära balletitayitsijad lahkuvad ei tea sel- Sunnanuhfluse. Ta tunnistati süüdi hiipata, mis tal ka õnnestus ühe lest laiem publik väljaspool Mosk-selles, et olles tunnistatud eritli austria fümmäitieja abiga, kelle vat Ka paljud mimesed Moskvas ohtlikwks retsidivistiks, tappis te autos ta iUetas Jugoslaavie-Austria ei saa osta baUeti püeteid see on joobeseisundis 19. mail 1984 VII- püri üma suuremate raskusteta. väga eüiistüik kunst." Füminäitie-jpndi rajooni Võhma alevikus era- Vidov seletas ameerika ajaMrja-jad seevastu reisivad tihti üle ter-ti' piinaval ja julmal vifeU V. Vat- nikele oma varasemat ebasoosin- ve N. Liidu selleks, et popülarisee- ^cri. - gusse sattumist sellega, et ta hoi- rida oma füme (nagu tehaks seda Tema armuandmispaive jäeti düs mängimast polütUise temaati- mm^ B^huldajiKiata, Kohtuotsus 011 t^de kaga filmides. Umbes heli aastat tudes niivüsi mõnikord laialdaselt tagasi otsustas Vidov Moskva fümi- tunt^ Mo kooü tagasi min3iaseUeks,;etfü^
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September 24, 1985 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1985-09-24 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e850924 |
Description
Title | 1985-09-24-01 |
OCR text |
lax^ional Lijrary
1 KLA ON4
IGAL nWitEYAL
JANEUAPIEYAIL
Nr. 71 (3184), XXXIV aastakäik Teisipäeval, 24. septembril 1985 — Tuesday, September 24,1985
- - iiilinfTrflBtf^^^^^lftlPlllnJtii •'ii^iMi- Il ^i' ^ _ . '
ibri hlBd 70 centf
axsD
^^^^r•^^^^'•;.^^v•w'.v^«?/.y.^.*•«?ff/•^«yy.rr•^^ 'st
yoliti tagasi Sihtas^
^Vahekprd Eesti M sdgitcamata
neljapäeva õhtul toimus Sihtašiit^^^ Eesti Päevad Kanadas
koosolekj kus esindatud oMd 41 eesti örgani^^^ 13 üksikliiget, kes peakoosoleku
katkestamise ajd peetud juhato^^^ Köosolekis
avas sihtasutuse esimees Toomas Metsala, misjärel koosoleM juhatajaks vaHti j ^ -
Ja protokollija]]^ dr^EoA^
fegevusaruandes mäilis T. Met- $191.5 ESTO-84 sissetulekute esitamiseks ja ütles, et kõiki seni
sala, et möödunud aasta on kulu- poolel oli $993.528 ja väljamine- korraldamata puÄe asub lahen-nud
ESTO-84 lõpetamiseks. Toi- kuid $776.334, mis^^^a^^^^
mus huvitavate mõtetega mõtte- giks rahalise aruandes oleva ja vahekorra selgitamist on piken-kolle,
mis Austraaliasse edasi saa- $217.934.
deti. Lõpetamisel on ESTO-84 ai-bmni
väljaandmine, palju aega
on nõudnud .majandusaruande
koostamine ja selle kontrollimine
osa võtnud grui)pidega. Rahad on
kõigile vastavalt kokkuleppele,
välja makstud, mis ei olnud mitte
tulu jagamine, vaid varema kokkuleppe
alusel. Praegu ori veel
SeUe kõrval EStO-84 ürituste
läbikäik aruande ajavahemiku]
1982—84 tõusis $1.076.727-le,
sellest kulusid $806^62, mis jättis
iilejäägi $270.365, sellest
kuulus ürituste osale $122.978 Ja
EŠTO lõivuks $14^381 .
Kõigile kätteantud aruandele
^Estonia" inasterid, kes võtsid osa .Kanada masterklubide vahelisest võistlusest ja tu- lõpetamisel. On müü- täienduseks luges N. Valge ette
lid seal meistriks. Püdü esireas vasakult T. Vellend, U. Limit, V. Sadul ja A. Erne- oS^R^^nTtl^
saks; seisavad M. Jaago, E. Kulmar, K. Pehtla, J. Lents, V. Kõresaar ja E. Trei
dänud asjaolu, et nendega oli mitu
lei>ingut, mis läksid aruandes
erüahtritesse. ESTO peakomitee
poolt on asi lahendatud, kuid Eesti
Maja pole sellega iep5pinud.
Eesti Maja abiesimees Alfred
Sepa ütles, et ESTO-84 peakomitee
töötab teisiti kui eelmine ko-iriitee.
Eesti Mäjag^ on vahekord
"tamata.
asutuse Organisatsiooni arvepidami-varandusi,
mis jäävad sihtasutuse- ^ejyõhim'õ^^^^^^ ja erifondide ioomi-märkides
kätteantud arukus
Eesti Maja on eesdastd vaja,
süs need summad, mis Eesti
Majal on saada, oklcs korralikult
välja maikstud.
säilitamaks eesti l(eelt
IKoolit^ö algas eesti keskastme täiendyskodides
^ M tunniajalise vaheajaga õpipetööd TES keskkool
p gümnaasium. Esimese aktus EesM Maja suures saalis^ teine . Mühini i l i l Vaata-se
asjus.
Majandusaruande esitas Nikolai ande juurde, et juhul kui üritus 0. Piü lisas, et arve ESTO'le saa-
Valge. Väljajagatud aruanne oli lõppes puudujäägiga, siis see kaeti deti juba enne 1984. ä. lõppu. Kir-väga
hästi, põhjalikult ja ülevaat- ESTO-84 poolt. ajalikule lepingule Eesti Majaga on
likult koostatud, näidates Sihtasu- Sõnavõttude ab^ aUa kirjutanud N. Valge ja T»
tus Eesti Päevad Kanadas varan- ja esunees Osvald Piil, et ta peab Metsala.
duslikku seisu 31. detsembril 1984; aruande puhul märkima, et ESTO- N. Valge väitis, et Eesti Maja
lõpul $270.496, sellest OÜ operat- 84 peakomitee ja Eesti Maja ma- öii ESTO'lt n õ^
sioonide fondis $46,209. PõWforidijanduslik vahekord^^^6^^ kui tavalistelt eesti or-on
paigutatud $71.000 ja albumi lähendamak,M4äTel^^^
linata iäreSsiiave kesksnvisele soojusele oM kooHtö alustajate pere küHaltki arvukas, ^ $50.ooo. Rahalise läÄm^^^^^
. aruanne näitas laekumisi $217.934, gitoiseks ja r kuuaja- protsentideta. Kuigi senme juha-
, kulutusi $26.361, jättes iilejäägi lisest pikendusest tasumata arvete (Jiong lk. 8) näidates huvi eestiainelise õppetöö vask.
s S.O. aastas pere- iveebroarll 1986 üMsed' tallpäe-yad,
28. yeebruadl omaloomingu
õhtu, 15. mao kooH lõpuak- y las vahe|yhtuifi
tus ja 24/25. mail kevadine ^äl-^m^^i»jktaste ja
soovis ta kõigüe head töö- vewel a ste vahei
võimalik
konnalt
TES keskkoolis alustati aktust Lõpuks ta tutvustas ka keelekur-palvusega,
mille pidas õp. U. Pe- sust täiskasvanuile, mis toimub tei-tersoo.
Ta arvas, et noored on sipäeva õhtuti Eesti Maja noorte-mõelnud
sellele, et milleks peame ruumis Ellen Martensi juhatusel.
käima eesti koolis. SeUele on vas- Koolijuhataja Edgar Marten lä- tahet, et kevadel poleks vaja onil-tuseid
mitu: meie vanemaile meel- heueš noortele suvepuhkuse pm- legi üle muretseda,
dib, et eesti keelt õpime, sõbrad on nait, miUe kohta iga noor arvab, et
siin. Kuid selle põhiline põhjus on, läfe väga kiiresti. Nii on sageli iesti aÜmiSaasiyBfii
et olete sündinud eestiastena. Ees- elus, et nauditavad momendid
tUe on kõrgemalt poolt antud aja- mööduvad kiiresti, kuid mitte
lugu, eestiased on võidehiud selle j^õik.-
maa eest ja see oh obud lühemat
aega ka vaba. Selle saatus on nagu
Jumal on seda andnud Paljud
eestiased jätavad oma keele, selle
Jumala antud ande ja arvavad, et
neil pole seda tarvis nagu Juma-latki.
iSee on neile suur kaotus
viskavad välja oma. rahvuse põhi-
USA suurlehed „The Washmgto^ Pqsf' jä „The Los
v^jSHiNGTDN viunaste päevade joöksul avaldanud
sõjalist vaatlejat ida-Saksamaal pikemaid artikleid nõukogude vene fihninäitlejast Oleg
hoiti ühdcsa tundi püss
N. Ludu üksuste poolt parast se- , , " ^ . , , ^ wr.^ ,
da, kui nende « u k i l e otsa sõi- genedes Jugoslaaviast Austnasse. 0^ sep-^
Pool tundi hiljem algas eesti deti, teatas USA kaitseministee- temM alul^^^f^^
Sün ©lades Ja püüdes õppida gümnaasiumi aktus, õp^^ -^^^^^ ^^^^^^^^^^^^
eesli keelt ja vaimuvarasalvesli Trass luges palvuse, tänades Tae- N. L^^^
fflastatubandete jooksul loodud vaisa ilusa suve eest ja soovis, et se asukohast jda-Saksamaal kui geegi K a ^ ^ rezhissööri kunsti õppida. I^^^
väärtus!, need eS möödu kiirestti, Tema vaim oleks noortega kooli- nende sõiduk jäi seisma. tJks ve- tograafia professor kirjeldas Vi- ta väntas filmi, mis devat olnud
kuhu iea generatsioon on midapi ^^^^^ Taevaisa rõõ- nelaste veoauto tuli suure kiiruse- jdovl ajakirjanikele kui
'i^^ eehnis^ juurde lisamid. Seda saa- . . ^n |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-09-24-01