Vaba eestlane , September 24, 1985

              Nr.
J
sti, II maailmasõda, N. Liidu
diplomaatiline staatus.
^stlastest ja nende püüdlustest
sobiv võõrastele tutvustami-itekuhi
70 centi
ATLASE" talituses
J Ä S MAAILMAS"
1984
Irabit Kolk, Oisvald Tuumas ~
15? lk. köites
baiatekulu $1.50
ITLASE" taütuses
[LASE TALITUSES:
TULEVIKKU $20.— $15.0
$25.— $1.50
$22.— $1^
lARAAMAT .... $22.—
150 .70
Ž.2S ' o70
JS
12.— $0.50
^1
» 1
. Istuvad vasakult Elmar
gr) ja J. Summa (havi 4 kg
libopuu oma esimese auhin-
Foto: J, Säägi
)llllliiiiilililitili!lililiiillliUiiiIIUIilillHililli{(IIJII9«
las sillutise- sees serviti pandud
)aekivi tükid,, mis moodustavad
,.L" tähe (pool ristimärgist). Sel­li
ei kohal raiuti mõõgaga maha
Ipreester Elias Christian Panicke
Ipea 18. jaanuaril 1695 selle eest,
let ta joobnud peaga oli kirvega
ltapnud,„Riia'' kõrtsi teenija
l^Jophie.
Kui kuritegu ei olnud selgesti
[tõestatav, siis toimus kohtupidami­ne,:
mille juures kasutati ülestunnis-
I -.amisele virgutavat piinamist —
veeproovi, pöidlakruvisid, liigeste
I väi] aväänamist ja tulise rauaga
I põletamist. - Karistused olenesid
|süü suurusest. Surmanuhtlusi üksi
oli viit sorti:, rattasurm, elusalt põ-
I ietamine, elusalt mahamatmine
(naistefe), poomine ja pea maha­raiumine.
Normaalselt toimus huk­kamine
;elleks ettenähtud paikades
— Võllamäel, Pärnu maantee ää­res
ja Viruvärava ees. Hukkamõis-^
tetu talutati seotud siknadega kolm
kordaümber turuplatsi ja. viidi siis;
ära.
. ..Kõige rumalam karistus oli kee­lepeksus
süüdistatud naistele. Nei­le
riputati kaela: n.n. häbikivid,
-millele olid maalitud jubedad lõus­tad.
Nii pidid nad linna seakarjase
saatel kõndima ümber Jinna.
Tallinna timuka mõõgal (1525):
on graveering: „Jumala arm ja
truudus on igal hommikul uus.
Mõõka tõstes aitan ma patuse iga­vesse
ellu." .
LÕPP
TAJMI PR00S1 hraletöskogni
ELUKIIGIL
Saadaval VABA EESTLASE
Nr. 71 ¥ABA EESTLANE teisipäeval, 24. septembril 1985 — Tuesday, September 24,1985
:»
i
•*m m
T L Ä N E
Bernard;Kaiigro
ierEidrd Kcingro p o d ^esstasadca bovcis töös
Kui kunagi tulevikus vaadatakse
tagasi eesti kultuurüoole ja-tehak­se
iseloomustusi pagulasajastule,
sus võidakse seda iseloomustada
Bemard Kangro nimelise kultuuri­kihina.
Nii suur on tema osa välis-eesti
kirjanduse loomisel ja välja­andmisel.
Sellist iseloomustust võib
juba kasutada tema 75-aastase sün­nipäeva
puhul.
18. septembril 1910 Vana-Antslas
sündinud luuletaja, kirjamku ja
kirjandusteadlase tänavuaastases
elus on muidki juubeleid. 50 aastat
tagasi ilmus tema esikkogu „Sone-tid"
(1935), juunis möödus -40 aas­tat
tema pagulasajastu esimese
luuletuskogu „Põlenud puu", ümu-misest
(1945), 35^aastaseks sai te­ma
toimetusel ja väljaandel ilmu­nud
eesti kultuuriajakiri ,,Tuli-muid"
(1950), samuti asutati Eesti
Kirjanike Kooperatiiv 35 aastat ta­gasi.
Nende aastaarvude pinna alla
on mahutatud eriti vüjakas töö,
mis on andnud kokku 51 mitmesu­guses
zhanris teost. See • on kul­tuurikiht
luulest, proosateostest,
esseistikast, tekstiosadest pilditeos-tes,
uurimustest Tartu ülikoolist,
eestlasist Rootsis, arbujate sõprus­konna
monograafiad; aega on jää-nudj
kooli- ja üliõpüasorganisatsioo-nide
iüevaateteoste toimetamiseks.
Igal aastal on ilmunud uus raamat..
Raugemata loova jõuga on ta ela­nud
viimastel aastatel kunagises
Taani riigis ja alati minakeskses
luuletunnetamises, kus looduse
vaaüuse laienemine on kasvanud
tunnetuseks, kus -ta on samastunud
looduse osana.
Kangrotipeetakse enam lüürikuks
kui romaanikirjanikuks elikki'kum­maski
zhanris on ümunud 16 teost.
Võibolla on see tingitud asjaolust,
et ta esimesed teosed olid luuletus­kogud,
mis peagi, populaarsuse
said, suutis ta enese enne luuletaja­na
kirjandussõprade teadvusse vüa.
Juba varakult projekteeris poeet
oma näo luuletuses „Minu nägu"
ja seda on ta pidevalt erinüanssi-des,
eriaspektides, erilise tunnetu­se
vivahtusega suutnud väljendada,
kus kodumaa loodus,- mis „miljo-neid
päevi lamanud murenev
paas" ja luuletaja mõtted on moo­dustanud
sünteesi, kus sõnamaalin­gud
loovad tunnete filigraansuse
võrgustiku sellele, mis kodumaale
jäänud ja sellele, mis hingejuurte-ga
on kodumaa küljes ning katkes­tamatud.
'•'
Eepikas alustas ta ajalooliste ro­maanidega,
kuid süs järgnes kang-rolik
reaalsusest väljalibisemine ir-reaalsusse,
müstikasse, mida ta
nii osavalt ühtseks kujutlusmaaU-maks
liitis, et ebareaalsus sai lu­gejale
tajutavaks. Oma kuueköite­lises
Tartu seerias (1958—69) ühen­dab
ta ühe sõpruskonna just oma
irreaalse kontseptsiooniga sama
tihedaks kui see oli esimese köite
realistlikes kirjeldusis. Just selles
ümneb looja sisemise rikkuse var-junditerohkus,
mida mitte ei kir­jeldata,
vaid tuntakse sugemetega,
kus inimlikkus tõuseb suuremaks
ideloogilisist tõketest ja grupeerin-,
guist. Seda on olnud võirrialik just
sellisena kirjandusteoseks luua ja
Kangro on oskuslikult tagasi tulnud
reaalsusse ning viimase teosega
läinud tagasi hoopis kaugesse kesk-:
aega.
Loova töö pingerikkuse kõrval m
toimunud toimetajatöö, „Tulimuld"
on toonud aastati tervituse luuleta­ja
töölaua ühelt nurgaos alt. Kuid
kirjastuse toimetustöö on pidevalt
nõudnud jõudu ja aega. Aga see on
olnud ülesehitav nii tulemuslikult,
et just sellisena on ta töömaht im­poneerivalt
imeüustäratav. Ta on
oma tööga loonud vaimse Eesti su­veräänse
:.kultuOTiüMskoim^, . kuhu
osasaajana on kutsunud kogu ees­ti
ühiskonna.
Ta on andnud ja andnud mida on
loonud. Sünnipäeva puhul andku ta
teoste hindajate sõpruskomi'a soo­vid
ja õnnitlused talle jõudu oma
kultuurikihti veelgi märkimisväär-semaks
muuta.
Hannes Oja
V A B A EESTLANE
TOIMEFUS JA TAUrUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9-=-3Hii
TdefOEid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
' KUULUTAMINE
\ VABA EESTLASES
on taisuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
üks toll ühel veerul $5.—
esiküljel $5.50
Kuulutusi võetakse vastus.
nädala esimesse ajalehte kuai
esmasp. homm. kella 1 l-ei ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
ÖIND $10.— ^teknlö 50 ^
> Väljaspool tööaegas
Leida Marley 223-0C80
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
kerjancius
SILLAS — Eesti Liit Kanadas
Bülletään, kevad 1985 - - 25. See-kordses
Eesti Lüt Kanadas infor­matsiooni
bülletäänis leidub, järg­mist
: Vello Hubel , ,Suviseid tervi­tusi!"
Sõna on toimetajal . .
ELK juhatuse tänu Ene Eungele ja
tervitus Leida Heldele ühenduses
juhatuse koosseisu muutumisega;
Kirjeldus Lüdu Esinduskogu koos­olekust
2,7. aprülü 1985, kirjalikud
tegevusaruanded järgmistelt eesti
seltsidelt: HamUton, Kitchener,
London, Montreal, Ottawa, Sudbu^
ry, Thunder B ay, Toronto ja Van-eouver,
kokkuvõte Ajalookomisjõn!
Raamatutoimkonna tegevusest, kir­jeldus
Eesti Abistamiskomitee Ka­nadas
peakoosolekust, teade Eesti
Kunstnike Koondis Torontos tege­vusest
ja Tartu Instituudi tegevu­sest,
Toronto Eesti Aiandusklubi
peakoosolek, kirjeldus Toronto
Eesti- õngitsejate ja Jahimeeste
Klubi tegevusest, koldaivõte Toron­to
Rahvatantsijate Rühma Kungla
tegeviisestj Eesti Liit Kanadas ju­hatuse
koosseis, Ajalookomisjoni
koosseis ja revisjoni komisjoni liik-iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiin
Erna leidis tütre Hikurhatult keset tu^
küsis rõõmsalt:
^ „ N o h , väike joimipuim, on sul kaksite
tõsi taga?" Seepeale tõusis Marja-Leenale vesi silma,
ilma et ta nägu oleks liikunud. Niisugune hääletu nutt oli
emde täielik üUatus. N i i h^^^^^
väga kurvad OÜd. Ema ei küsinudki enam midagi^ vaid
ütles tasakesi:
„Mul on sülle ka üllatus. Võib-oUa saad sa päris
tõelise vennakese või õekese. Ehk võiksime lastekodusse
minekut natuke edasi lükata?"
„Jah, siis kiiU/' vastas Marj aieena ega teadn
äkki, kuhu käsi panna. Ta pea hakkas ringi käima n^^^^
mõnikord kaua ühel kohai keerutamise järel. Ta ei usal-
Marja-Leena vanemad sõitsid puhkusele apriUis. danud emale otsa vaadata, hakkas
Soomes katsid taevast hallid udupilved, sadas vihma ja uurima ja kiitma. Need oUd tõesti väga põne
lund. Aga Itaalias õitsesid sidrunipuud. bar ka, see sobis talle kindlasti hästi, i
Marja-Leena=tahtis muidugi kaasa minna. Ta ei us- Alles söögilauas kadus aegamisi pöörituse tunne ja
kunud, et vanemad ilma temata toime tulevad. Isa ni- kõik asjad nihkusid jäUe endistele kohtadele,
metas teda ju alati oma Päikesekiireks, aga nüüd kor- Varsti pärast seda algas suvevaheaeg. Marja-Le^^^
raga seletas ta, et Marja-Leena peab edasi koohs käima ^ ^ ^ i maale vanaema ja vanaisa juurde. See oh nii suur
ja jääma kostilapseks Virtaste peresse, kes samas majas sündmus, et ununesid lastekodu ja kaksikud.. Ees ootasid
gj^gj^ suvesõbrad ja põnevad seiklused. Ootasid muidugi ka läi-
Marja-Leena sai nutukrambi. „Nende inimeste ^ud suve mängupaigad,supdrand ja vesi. Suvi maal oli^^^^^
juurde mina ei lähe! Tehke mis tahate!" karjus ta. ^^g^ hoopis isemoodi elu.
„Virtaste TÜna on väga kena tüdruk, käib samas Mes sügisel, M kool j ^
klassis kui sina," katsus ema nutjat vaigistada. „Ja nende ^^^^ päeval suur pappkarp tuppa lauale, pisikesi
Katriga mängid sa mõnikord heameelega." särgikesi ja siputuspükse täis. i
„Ma ei salli neid!" karjus Marja-Leena veel valjemi- "hellele see kingitakse?" küsis Marja-Leena, olgugi
ni. „Tiinatma ei kannata sümaotsas ka mitte, seda vaga teadis täpselt, mida ema seUe ^^p^^^^^^
näoga jõuluinglit. Ja televiisorit neil kah ei ole." ^^üd esimest korda kätt hoida vastu ema kõhtu ja tunda,
„Aga selle-eest on neil kaksikud ,need ju meeldivad ^^^^^^ beebi ennast^ Uigutas.
sulle " tuletas isa meelde. „Kaks korda lükkas! Päris selgesti! Ehk on siiski
Marja-Leena jäi jäisku vait. Kaksikud oM tõesti kaksikud^^ rõõmustas M a r j a -^
naljakad, need oli Marja-Leena unustanud. Nenda vahel P^^4-
OÜ raske vahet teha. Kaugelt vaadates ei osanud peaaegu „Kas sulle tõesti ühest ei aita?" küsis ta naeratades,
keegi ütelda, kumb neist on Tanel, kumb Toomas. Aga Kogu perel algas ühine plaanitsemiseja^^to^^
Marja-Leena tundis nad alati ära, ta ei eksinud kunagi, ^^^e aeg. Väiksemasse tuppa pan^di beebi auks uus^^
Kaksikute tõttu ei puigelnud ta ka enam vastu, kui P^^^' šmna toodi korv ja väike voodi. Isa ise asetas mäh-ta
Virtaste juurde vüdi. M i sõitsidki vanemad puhkusele kimislaua kohale ja kinnitas seina külge. I Marja-Leena
ilma oma Päikesekiireta. ulatas talle kruvisid.
Marja-Leena oü uhke, kui ta üksinda kaksikute jä- Ema istus tihti vaikselt akna^^^j
reie vaadata tohtis. Liivakastis ukerdasid need kõige kirikus: Siis ei julgenud Marja-Leena tema käest
meelsamini. Marja-Leena istus siis heki ääres pingil nagu midagi küsida. Kur ema köögi^^^^
emad ja pargitädidki. Keegi tütarlaps tema kõrval küsis: ^^^^ rääkida. Marja-Leena tahtis teada, millal nende
„Kui vanad su väikevennad on?" beebi tõeliselt saabub.
„Kolmeaastased," vastas Marja-Leena ja punastas. »Arvan, et varsti peale jõule," vastas ema.
Ta ei tahtnud sugugi valetada, aga korraga oü mi raske ,,Ootamine ongi tore," seletas isa. ,,Siis ^^^o
seletama Makata, et need tema vennad ei ole, et tal üldse' ^^^^ jpulu eel." MarjaCeena ei^
õde ega venda pole. ^^ks. Beebi ju elas juba nende juures, ainult et näha teda
„Ma soovin küU endale niisuguseid kaksikuid, aga saanud. Ta sündis uue aasta esimesel pühapäevaV^^^^ te
neid ei saa ju osta," ütles ta kõheldes. mast sai seega pühapäevalaps.
^Lastekodus on küUalt vaeslapsi, kes õiget kodu va- Marja-Leena unustas esimeses rõõmus küsida, kas
jaksid," rääkis tüdruk. Tema nimi oü õde Ina ja ta töö- ta sai õekese või vennakese,
tas lastekodus. ^^^^ seda ka.
„ K a s kaksikuid kah?" päris Marja-Leena. Ta tahtis \
endale kohe parajad välja valida.
„Räägi sellest asjast esiteks emaga," soovitas õde
Ina ja andis lastekodu aadressi. Virtaste-ema oü samal
arvamisel, kui Marja-Leena talle õhinal oma uudist kuu­lutas.
Oodaku, kuni vanemad tagasi tulevad, süs võib
koos vaatama minna.
Aga Marja-Leena ei jõudnud oodata. Ma teen ema­le
üllatuse, mõtles ta. Ma vaün kaksikud ise välja, süs ei
ole muud vaja kui ära tuua. Ta valvas mänguplatsü, mü
õde Ina tuü, ning tahtis tingimata temaga koos lasteko­dusse
nunna endale beebisid vaüma.
Ode Ina jäi kindlaks, et ema peab kaasas olema. Uhe
nädala jõudvat Marja-Leena kindlasti veel vastu pidada.
Pealegi võivat juhtuda, et just sellel nädalal need päris
õiged kaksikud lastekodusse tuuakse. Seda ei võivat ku­nagi
ette t^eada. '
Kui vanemad lõpuks saabusid, kallistas Marjaiee-na
neid tormiüselt ja hüüdis:
„Me saame kindlasti kaksikud! Õde Ina ütles." Va­nemad
vaatasid ehmunult teineteisele otsa. Ema näis eriti
kohmetunud olevat, kui ta küsis, kust Marja-Leena niisu­guse
jutu võtab Ja kes on õde Ina. Nüüd purskas Marja-
Leena oma saladuse välja. Et ta vanematele üUatust teha
tahtis ja miks see ei õnnestunud. Aga olgu pealegi! Nad
võisid ju nüüd kolmekesi otsekohe lastekodusse sõita.
Vanemad ei paistnud sugugi vaimustatud olevat.
Nad hakkasid asju kohvritest välja patkima ja riideid Lakewoodis toimus 10.—18. augustU „Muinasmaa" gai-vahetama.
dide ja skautide suvelaager. Osavõtjaid oli veidi alla 200,
„Kas te. siis. ei tahagi kaksikuid?" imestas Marja- neist kaheksa Kanadast. Laagri juhtideks olid ngdr. Enel
Leena. Ta ei suutnud sellest aru saada. Longus peaga Meret ja nskm. Rein Linask. Laagris tähistati muu hul­laks
ta oma tuppa ega hoolinud kingitustest, mis kohvri- gas Eesti Gaidide Maleva 65. aastapäeya^p
test nähtavale tulid. Ta ei vajanud õlgkübarat — väljas Kuutmä osavõtul. PildU kanada esindajad skm. Sil^^^^
puhus vinge tuul Või mis neist merikarpidest? Mis nen= Kask ja egd. Maimu Nõnimik, tervitavad laagri avamisel.
ga Foto: H. Karu