Vaba eestlane , February 5, 1981

              • 1 .
I,
..VABA EEST
häälefcondjo
Ilmub 2 kordQ nadlalas
ieJsipäevGi jo nellapaevGl
•BtBHm
Neljapäeval, 5. veebffiiäril 1981 — Thursday, February 5,1981
Bl Elcegu inimÕBgysed!" hyydis eesil vobcadusvSftleici Mart Niklus
ST. LOUIS — Tulumaksust võib
maha võtta ühe abielupoole ülalpi-damisekulusid,
kui vümane ei töö­ta.
Kuid abielu peab olema sel ju­hul
seaduslik, s.o. vaimuliku või
perekomiaseisü-ametniku' poolt re-gistreeritud|.
Missouri osariigis üks
naine võttis oma tulumaksust ma­ha
oma armsama ülalpidamiskulu,
kuna see oli tööta ja elas tema juu­res.
Asi läks kohtusse, ja nagu
ajakiri „Money" teatab, otsustas
kohtunik naise kasuks;- Kohtuotsu­ses
öeldi, et iidne Missouri seadus
on naise poolt küll rikutud^ kuid tä­napäeva
moodsa elu juures ei saa
enam ajast ja arust läinud seadus­tega
arvestada.
NEW: ^OR-Kr- Kuna politseinike
mahalaskmine on New Yorgis eri­ti
hoogu võtnud, teatas politseinike
ametiühingu ülem P. Caruso, et
tema on kuulutanud mõrvaritele
avaliku sõja jsi soovitab politseini­kel
tulistada „esimesena ja kürelt**.
Politseiülem R. McGuire ütles see­peale,
et tema annab politseinikele
ametiülesanneteks korraldusi, mit­te
ametiühingu ülem. Ta hoiatas
politseinikke „hasarttulistamiste"
eest.
HELSINGi - K i t t ü a vanadeko­dus
on praegu Soomes tuntud Han-nala
lapsed, kolm õde ja kaks ven­da,
kelle keskmine vanus on 88 ja
pool aastat. Pi^aegu on elüs Mikki
93, Feetu 90, Hilja 89, Hilma 87 ja
noorim Helli 84-aastane. Varem oli
neid viis rohkpm, aga teised on ju­ba
surnud, peamiselt need, kes on
olnud abielus. Vanapoiss Feetu üt­lebki,
et ta teab põhjuse: ,,See on
nii väsitav, see abielu!" .
VAASA 170 aknaruutu lõhuti
huligaanide poolt kildudeks uue-aastaööl
ToplMan kingatööstuse
hoonel Soome linns Vaasas. Töös-tushooneis
möllanud huligaanid
olid loopinud i^õrandale kontorima-sinad
ja telefonid, mõned neist
heitnud läbi lõhutud akende õuele.
NSW YORK -:T- Haiglasse sattu­mise
seitse lieamist põhjust: 1 au­toõnnetus/
2. kaklus või kallale­tung,
3v muud õnnetused, 4. bron­hiidi
häired, 5. alkoholism, 6. ui-mastusmürgid,
7. koerahammustu-sed.
BOGOTA — Dominica peakonsul
Eafael Augusto Sanchez lasi sur­nuks
oma riigi saadücu, kui see
katsus vägistada tema abikaasat.
NETW YORK - Endine New Yor-gi
linnanõunik Eugene Mastropieri
mõisteti süüdi mustades • äritehin-gutes
uimastusmürkide kauplejate­ga.
Teda ootab kuni 25-a. vangistus.
NEW YORK — Massilaulatüst
10.000-le paarile tahab korraldada
kunagi aasta teisel poolel Sun My-ung
Mooni unifitseeritud kirik New
Yorgis. Hiigellaulatus toimub 34.
tän. ja 8. ave. nurgal asuvas kiri­kus.
Abiellujad tulevad ka välis­maadest.
HELSINGI — Rootsi kalastusve-tes
oli soomlasil luba kümne kala<
laevaga püüda aastas 30 tonni lõ­he.
Tänavu aastast peale vähenda­ti
kalalaevde arvu viiele ja lubatud
lõhede normi 15 tonnile. Omalt
poolt vähendasid soomlased roots­laste
kalanormi senise kümne tonni
asemel 5 tonnile ja kalalaevu võib
Soome kalastusvetes senise nelja
. asemel olla vaia kaks.
HÄMEENLINNA -Hämeenlinna
sõjakohus on karistanud karmilt
kordusõppustele tulemata või neüt
lubamata lahkunud reservväelasi.
Karistused kõiguvad 2—5 kuu va­hel.
Lisaks sai üks allohvitser ka­ristada
üle ipoo Soome marga suu­ruses
alkoholi väärtarvitamise eest.
Sõjaväeringkonna ülem ütles, et
sellised eksimused on siiski olnud
väga haruldased.
PEKING - Austraalia ja Uus-
Meremaa kompaniid organiseeri­vad
koos Lõuna-Hiinas karjakasva­tuse
näidismajandit. Kompaniide
asjatundjad viibivad Hiinas pool­teist
aastat, sooritades katseid söö-davilja>
ja karjakasvatusega ning
maapai^andusega.
STOKHOLM—• Stokholmis ilmuv „Eestl Päevaleht" on -anud lähemaid andmeid Tallinnas toimtinud
eesti vabadusvõitlejate Mart Nikluse Ja Jüri Kuke hiljutise p atsessi kohta. Ajaleht mainib, et mõlemate
kaebeäiuste vastu kasutati tunnistajatena ka kahte krimimaalvangi. Kohtuotsuste peale kaevatakse.tõenäo­liselt
edasi Moskvas asuvasse N . Liidu ülemkohtusse. Seoses selle protsessiga on levinud kuuldused, et Tal­linnas
oodatakse lähemal ajal mi protsessi eesti vabadusvõitlejate vastu, kus on kuus kaebealust
Mart Nikluse ja Jüri Kuke prot­sessi
teisel ja kolmandal päeval
esitas prokurör Siim Kirsipuu nen­de
vastu tunnistajaid, kellest kaks
olid kriminaalvängid.
Üks nendest, Felix Kaljuvee, oli
aastal 1976, kui Niklus oli 2 kuud
vanglas näljastreigis j jaganud te­maga
kambrit, teine, Ülo Lälli oli
omakorda samas kambris 1980.
aasta märtsis, mil Mart Niklus lü­hemat
aega istus arestis:
Mõlemate kaudu püüdis proku­rör
tõendacSa, et Mart Niklus on
ennast avaldanud neile „iiõuko-gude
vastaselt."
Kolmas tunnistaja oli endine po­liitvang
Johannes Valdman — ka
tema pidi tõendama kaebealuse
„nõukogudevastasust".
Edasi lasi prokurör üle kuulata
Tartu sidesõlme töötajaid, kes ju­tustasid,
et Mart Niklus oma tele­fonikõnedes
Stokholmi on teinud
nõukogudevastaseid avaldusis
Prokurör yõttis kokku süüdistu­sed,
milleks olid Nikluse avaldused
ENSV ülemnõukogu "presiidiumüe
ja teistele ühenduses Afganistani
invasiooniga, olümpiamängudega
ja regatiga Balti apelli allakirjuta­mine,
Vilniuse protsessi kirjelda­mine,
kus ta oli tunnistajaks Vikw
toras Petkuse üle kohtumõistmisel,
Ameerika Hääle saadete kuulamine
koos oma õpUastega.
Prokurör nõudis Mart Niklusele
seaduse kõrgeimat karistust, s,o.
10 aastat vangistust Ja 5 aasftat
suhdasumisfcV -
Jüri Kuke süüdistuses märgiti
tema mitmesuguseid, avaldusi
ENSV ülemnõukogu presiidiumile
ja teistele, allkirjade andmine pro­testis
' Helsingi-leppe mittetäitmise
ja olümpiamängude vastu, interv­juu;
andmine USA ajalehe „Ghris-tian
Science Monitori" Moskva-korrespandendile
a. 1980, oma kor­terist
telefonikõnede ' pidamine
Stokholmi nõukogude vastase infor­matsiooniga.
Prokurör nõudis ka Kukele süü-distusparagrahvi
kõrgeimat karis­tust.
Mõlemad kaebealused keeldusid
protsessil vastamast küsimustele.
Jüri;Kukk luges ajalehte kaebe­äiuste
pingis, Mart Niklus liht-,
salt vaikis.
Ainsaks lauseks, mida ta kohtus
ütles oli: „Tere i s a " ja „Elagu
inimõigused" (is^ viibis esimesel
päeval kohtusaalis; teisel päeval
tuli Tartust ka ema). Jüri Kukk
ütles; et ta jätkab näljastreiki ja
kaalub vaid 49 küo — ta nälja­streik
algas 25. novembril, Niklus
näljastreigib juba 23. augustist saa­dik,
mistõttu ta ilmselt on väga
nõrk.
Nikluse kaitsja Kaljo Kruusmaa
ja Kuke kaitsja Jaan Oja taotlesid
kohtupidamise edasüükkamist kae- '
bealuste viletsa füüsilise seisimdi
pärast. Ilmselt ette nähes sellist
nõudmist, oli kohus kokku kutsunud
arstide komisjoni, kus 4 arsti hiõl-gas
oli Tallinna keskvangla psühhi.
aater Regina Kon ja üks Moskva
Serbski (KGB-)mentaalinstituudi
psühhiaater.
Komisjon asus seisukohale, et
Niidus Ja Kukk on võimelised
vastutama nii füüsiliselt kui
psüühiliselt, mispeale kohus ot­sustas
asjaarutamist jätkata.
Teisel päeval oli kohtii eesistu­jaks
ülemkohtu liige Asta.Tomin-gas
(Vaike Merka oli haigestunud).
Kohus määras peale kaitsjate eks-pertiisitaotluse
ka omalt poolt, et
mentaalarstid avaldaksid ennast
kaebeäiuste psühhilise tervise suh­tes.
Eksperdid leidsid, et need on
täiesti mentaalselt vastutusvõime-lised.
Kohtupidamine ülemkohtus on ni­meliselt
^valik, kuid kohaletulnud
huvilisi sisse ei lastud — neid oli
kohale tulnud isegi Lätist. Tavako­hane
protsessi aeg j a asukoha vii­de
puudusid teadaannete tahvlilt.
Kumbki kaebealustest ei kasuta­nud
võimalust lõppsõnaks. Niklus
kummardas vaid jumalagajätuks
saalis asuvate vanemate poole ja
hüüdis: „Elagu inimõigused".
Eesti kokarciaenatygci
5. detsembril toimus Saaremaal
Kahtla algkoolis Eesti Teaduslilm
Akadeemia Emakeele Seltsi ja
teiste organisatsioonide ühisel kor-raldusel
keelepäev, mis oli pühen­datud
Johannes Aaviku 100. sünni'?
aastale. Eesti suure keelemehe ko­dukandis
peetud ürituse avas kir­janik
A. Uustulnd, ettekanded pida­sid
P. Nemvalts „J. Aaviku mõt­teid
keelest" ja H. Vihma „Keele
ja helikeele seosest". Mälestusi J .
Aavikust vestlesid tema kunagised
õpilased E. Järvalt ja S. Maripuu.
Järgmisel päeva! Kuressaares
peetud J . Aaviku mälestuspäeval
kõnelesid veel R. Kruus ,,Johannes
Aavik ja futurism Eestis" ja V.
Miller y.Pooliti õpüase mälestusi
J . Aavikust". J . Aaviku kunagises
elukohas Kuressaares, Valimaa t.
7 avati mälestustahvel. Nende üri^
tuste kõrval oli Saaremaa Koduloo­muuseumis
J. Aavikule' pühenda­tud
näitus.
• 16, detsembrü tähistas ohia 80.
sünnipäeva „Vanemuise" teatri
kauaaegne balletimeister, tantsu­pedagoog
ja lavastaja Ida Urbel.
Haapsalus asutati ,,Valge Daa­mi"
klubi. Uue organisatsiooni al­gatajaks
oli Eesti Raamatuühingu
Haapsalu osakonna sekretär Mare
Ektermann ja tegevuskavas on sel
loomingulisel kirjandusringü oma-loomingupäevade
korraldamine.
Esimesel koosolekul Haapsalu raa­matukogus
oli koos paarkümmend
kirjandushuvüist noort Haapsalu,
Taebla ja Lihula keskkoolist. Esi­mene
suurem üritus oli omaloomin-:
gupäev detsembris.
Kadrioru kunstimuuseumis! toi­mus
Evald Okase kujutavkunstüi-se
loomingu näitus» kus oli välja
pandud ligi 50 maali ja üle 400 eks­liibrise.
.
Novembri lõpul külastas Tallin­na
Helsingi Tehnikaülikooli kam­merkoor
koos oma dirigendi Paavo
Alannega.Glehni lossis anti koos
Tallinna Pedogoogilise Instituudiga
ühine kontsert eesti, Põhjamaade
ja klassikute koorilauludest. Samal
ajal külastas Eesti noorim kutseli­ne
puhkpüliorkester„Tallinn" Soo-:
me linnu Kotkat ja Helsingit, an­des
kaks kontserti Leho Multre Ja
Ülo Randmäe juhatusel, solistil»
oli kaasas Urve Tauts.
iPühapäeval, 30. novembril kor­raldas
Eesti Looduskaitse Selts ja
Raamatuühingu Türi osakond ühi­selt
eesti, kadendrikirjaniku Mats
Tõnissoni mälestuspäeva. See al­gas
Türi kultuurimajas, kus kõne­lesid
kirjandusteadlane Oskar Ku­ningas,
koduuürija Orest Niinemä­gi
ja M. Tõnissoni pojatütar Püvi
üllaste. Puhkpilliorkesti saatel
mindi Türi vanale kalmistule pär­gi
ja lilli viima. M. Tõnisson oli;
möödunud sajandivahetuse popu-'
laarseim kalendrikirjanik, kelle
tähtraamatud ilmusid kuni lOO.OOD
—15Q.000 tiraazhides. Baltisakste
vastaste kirjutuste eest mõisteti ta
süüdi ja suri 1915. . a. Peterburi
vanglas.
• Eestis toimuvad Heliloojate Lii­dus
nn. töökoosolekud, kus kuula­takse
heliloojate uusi teoseid. Det­sembrid
peetud kokkutulekul kuu­lati
mitmeid Veljo Tormise koori­laule,
Anatoli Garshneri klameti.-
sonaat, Rain Rannapi klaveripala­sid,
Rene Eespere ,',Lastemuusika
H " , Harri Otsa „Eesti tants" nr.
4, . Lepo Sumera „Seenekantaat
II jt.
Tartu nn. 950-ndaks aastapäe­vaks
"ilmus kodumaal pildialbum
„Tartu 950*^ 96-leheküljelirie raa­mat
ei käsita mitte niivõrd Tartu
linna läbi ajaloo kujunemist, kui
just seda „õnnelikku" aega mida
seal nõukogude ajal olevat naudi­tud.
Raamat on trükitehniliselt pal­ju/-
nõrgem möödunud süvisest
olümpiamängude ajaks välja antud
Tallinna ja Eesti kohta ilmunud
raamatuist. Raamatus on kolme­keelne
tekst, selle on kirjutanud H.
Palamets ja omamoodi huvitavaks
märkuseks millega autor iseloo­mustab
Tartut on lk. 21 antud lau­se:
,,1920. aastal sai Tartu maail­mas
tuntuks kui .linn, kus Nõuko^
gude Venemaa sõlmis esimese ra­hulepingu
mülega lõhestati Nõuko-gude-
vastase interventsiooni rin­ne".
Ingliskeelses tõlkes on lisatud
„young Soviet Russian State".. Uis
leping see oli ja kellega sõlmitud
ning mUliste tingimustega lepingu-osalistele,
seda kirjutisest ei sel­gu.
Los Angelese Gounty muuseum
korraldas möödunud kevadel oma
ruumides etniliste kokaraamatute
näituse ja müügi. Sellega seoses:
kogunes smna ka kokaraamatute
autoreid 50 osariigist. Teiste seas
oli kohal Haivai kokaraamatu au­tor,
poetess Janice Ching Yee, kel­le
poolt edasi anti sõbralik kutse
Havai külastamiseks eesti-inglise
kokaraamatu autorile Viivi Piirisil-lale.
Möödunud detsembri alguses
avaneški võimalus reisiks Havaile.
Juba lennujaamas oli tulijal vastas
Janice Ching Yee värskete lillepär­gadega.
Tema kaasabil külastati
hiljem paljuid saarte vaatamisväär­susi.
. • üheks huvitavamaks kujunes õh­tu
poetessi Kodus, kus ta "vastuvõ­tuks
kattis laua hiina ja havai toi­tudega.
Janise Ghing - Yee, hiina
päritoluga kolmandat generatsiooni
havailane, elab Nuuanu Valleys,
kõrgel Pali mäekülje aU.
Honolulu vanemaks eestlasest
kohalviibijaks on ins. Felix Sara­puu,
kellel on oma arhitektifirma.
Tema andmeil elab Honolulus 25
eestlast, neist uuematena vennad
Tarikased, kelledest noorem saabus
just Euroopamatkalt. Saari külas­tab
tihti kaasmaalasi U S A mandrilt"
ja ka Kanadast. Ühel saarel viibis
detsembris eestlaste grupp Vancou-verist.
Äralennu eel Honolulust teisele
saarele lõunatati Honolulu Press
Club'is mille raamaturiiulile jäi
mälestuseks ka eesti kokaraamat.
Raamatut omandasid hulgaliselt
sealsed raamatukauplused, v
Ameerika sõdurid
Koreasse
WASHINGTON - Ühendriikide
president Reagan tõotas Washing­tonis
külaskäigul viibivale Lõuna-
Korea presidendile Ghun Doohwan^-
ile, et ühendriigid ei vähenda oma
sõjäjõudusid Lõuna-Eoreas ja
Vaikse ookeani piirkonnas. Presi­dendi
lubaduse kohaselt jäävad
39.000 ameerika sõdurit Lõuna-Ko-reasse,
kuna Reagan ei poolda en­dise
presidendi Carteri otsust
ameerika sõdurite arvu vähenda­miseks
selles piirkonnas.
Eesti mängupõrgus esinesid James Bond Giris tantsijad. Pildil ek­sootiline
tants havai meestega. Foto: Vaba Eestlane
Riin Rfvanoof
Noortepldu
Sellest oli Arukeste Annil õi- Nüüd on need eemalekasvamise
gupoolest päris hea meel, et te- ja iseseisvumise ajad Alfil aina
ma hästihoitud pojuke Alf juba käes.
nõndamoodi rohkem täisinimes- Kui õhtu kätte jõudis ja Um
te maneerid omaks on võtnud juba lausa pimedaks kippus,
Ja ühte noortepidn korraldada rehkendas Annike, et nüüd süs
kavatseb. peaksid suusatamised kõik lõpe-
Pidu pidi tulema nii, et maa- tatud olema ja isöömaaeg täies
suvilasse kutsutakse kamp kok- hoos, kui äkitselt heUses telefon,
ku, algu! suusatata&se, pärast Oli kaugekõne maalt ja teisel-siis
süüakse ja tantsitakse või pool telefoni otsas Alf. .
tehakse muidu nalja ja tuntakse„Ema, miks see nü läks! Mit-elust
selget rõõmu. te ükski ei tulnud kohale! Ah
Seda juttu kuuldes hakkasid ei, üks poiss aiiiult tuli ja ome-
Annikesel kohel käed kibelema, t i kõik lubasid tulla. Kõik, meist
et nüüd tuleb plaani pidada ja oleks saanud terve m a l e v.
potid-pajad-pannid plüdil ning ütle, mida ma nüüd toiduga
praeahjus podisema j a särisema teen?**
seadida. Külmad toidud teha Annikese süda vajus päris
niisugused ja naasugused, kõik madalale ja kahju oli oma lap-ilusasti
plaanikohaselt kirja sest kohe koledasti, . aga kuna
panna, et midagi ära ei ununeks oled vanem ja tugevam, süs
ega\vahele ei jääks. Soojaks toi- pead end ka muretumana näi­duks
tuleks teha midagi sellist, tarna ja küsitule vastused pea-mida
kerge on maal üles soen- vad varuks olema,
dada ja kohvilauale ka üht- „Toidu pärast ära muretse!
teist-kolmandat küpsetada. Pane külmutuskappi nõnda pai'
Kui nädalalõpp oli kindlaks ju kui mahub, kelder on praegu
määratud j a sest peo korralda- ka külm, sinna võid panna üle­misest
uuesti juttu tuli, teatas jäänud. Leivad-saiadplastikkot-
Alf kindlameelselt: tidesse . . õ p e t u s i jäi ülegi
Ei, ema, sedapuhku teeme ja Pärast telefonikõnet oU mui-korraldame
kõik ise! Jah, ka dugi aeg meelehädas karvu ka-söögiasjandnse.
Ostame poest rata oma laulatatud abikaasale
fihalõike ja valmistehtud sala- nü:
teid ja muist teeme ise juurde. ,,Vaata sina ette. August, et
üks hea sõber | oma tüdrukuga sa poissi kodus hiljem nääguta-tuleb
appi. jiohvikõrvaliseks ma ei hakka, ikka umbes mi, et
toome pagari juurest saiu^ koo^ ,,kas ma ei öelnud", tõi midagi
ke, torte j a küpsiseid. Ära sina taolist! Laps isegi löödud, mee-muretse,
surmkindlalt saame leolu kurb ja õrn hingeke krii-kõigega
hakkama ja pidu tuleb mustatud. Ega' neü noortel ker-missugune!"
ge ei ole!" mille peale August
kui nüüd Annike kõige selle vastata teadis:
üle järele mõtlema hakkas, siis ,,Aga kus on see öeldud või;
ei olnudki tai kahju, et kõik nü kirja pandud, et noortel kerge
läks. peaks olema? Kas meü oU?" ..
Tehku! Vähem vaeva ja, vaa-ritamist,
paarü päeval võib hoo­pis
jalad nü öelda seinale pan­na
hõlbuelust rõõmu tunda.
Võiks koguni restorani sööma
Esmaspäeval saabus Alf lin-na-
koju, sädelev ja rõõmu täis
kui leierkast.
m.i..n na, ,k u.i oma A. ugusti.g a k, au- ^^,^.^K^u ^ju--t^a^ ^n^ü^ü d ette, ^n.a^d^ k õüj
bale saab ja ehk paar tiu-u kus- ^aie ja mitmed tõid veel sõpru-kil
tantsugi luua.,Elu lausa Id- gj ^^asa! Tulid pühapäeval. No
Hakkas s.u. s see o- ige na..d^ a a, - ^^st^ m„ in^^a^ ^s^e^d^a ^ ^te^a^d^^a võisin, et
lopp katte jõudma ja kui Alfike ^^.^ suusatama"
oma auto valmis oli seadnud, ^^^^^ ^^^^^^^
oh seal seda tavaari ja soogi- pg,^^ ^ä^endab ja nü kokku le-moona
ligemale autokoormapj^g^ JU
täis, nü et Annike Uma süüme­piinata
väita võis:
„No ei nad seal maal nüüd
nälga küll ei jää!"
„Ja söögid . . . " ei jõudnud
Annike ära oodata.
„Söödi ja küdeti. Kõhud kõi-
Laupäeval, sel õigel peopäe- f föWad^^ järele ei jäänud ml-vai,
vaevas Annikese süda küll 7 »» »« ikka nii terak- eseh- aaval-, et see vast vahva märul!"
„meie siin linnas ja lapsed ük Selget ja täieUkku püti sellest
si maal, kuidas nad, vaeseke- ^märulist" ei saanud aga Äru-sed,
küll hakkama saavad?" ^^ste vanemad kunagi.
Aga süs lõi Annikesele meel- Noortepidu! Eks ole igaüks
de, et laps ei kasva mitte üksi meist midagi taolist läbi temu
üles, vaid ta kasvab ka eemale üle elanud ja mälestuste vaia­ja
nõndavüsi see olema peabki, salve talletanud.
8^uiiin»fimniHiimiiniinHniniiiirmiinmiin{iiiiiiiimiiimmiiinim
„Vobä Eest/ane" --vabade eesff aste a/afelBf!
SMnuiwiuiiUuiiiiiuiiniuuniiiuiiiiiniiHnniiiiisiiiiiiiniiiiim