1981-02-05-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^BA EESTLANE neljapäeval, 5. veebruaril 1981 — Thursday, February 5, 1981 Nr. 10
Maallmci kergegõusi lk
TI980
Färast mööduDud rekorditterohket
kergejõustikuaastat on tehtwd kokkuvõtteid.
Kui naiste aladel oli eri-ä
märgatavalt esimese kümne hulgas
idariikide sportlasi, siis meeste
aladel on parimad teiste rahvaste
sportlasist, kuigi venelastele kuuluvad
teatud alad, kus nad on üle-
• kaalukalt valitsemas, nagu käimS-
.Jie, vasaraheide ja kümnevõisfce
neljast nõrgemad.
Jooksudes olid parimad: 100 m
~ J. Stanford,,USA 10,02; 200
m — P. Mennea 19,96 "itaalia, 400
m - 7 V. Markin, N.L. 44,60; 800
m — D. Paige, USA 1.44,53; 1500
m — S. Ovett, Inglismaa 3,31,36;
5000 m — M. Yifter, Etioopia
13.16,4; 10000 m — C. Virgin,
USA 27.29,16; maraton — G.
Nijboer, HoUand 2.09,01; 4x100
m teatejooks — N. Liit 38,26;
4 x 400 m teatejooks — NL.
3.01^1; 110 m tõkkejooks — R.
Nehemiah, USA 13,21; 400 m
tõkkejooks — E. Moses, USA
47,13; 3000 m takistusjooks — B:
Malinowswki, Poola 8.09,7; 20 km
käinline — A. Rumbenieks, N.L.
1.16,31,1; 50 km käimine — J . M -
shenko, N.L. 3.37,36. Eestlastest
I on maailma edetabelis jooksudes
Erp Sellik 16. 5000 m ja 19.
10000 m jooksudes.
Hüpetes on parimad: kõrgushüpe
— G. Wessing,. L-Saksa 2.36;
teivashüpe . —^ W. Kozakiewiz,
Poola 5.78, kaugushüpe — L.
Dombrowski, I.-Saksa 8.54; kolmikhüpe
— J. Uudmäe, Eesti
17.35.
Tõugetes, heidetes ja visetes on
parimad: kuulitõuge — U. Beyer,
L\Saksa 21.98; kettaheide — M.
Wilkins, USA 70,98; vasaraheide
— J. Sedõhh, N.L. 81.80; odavise
— F. Paragi, Ungari 96,72 ja
Icümnevõistlus — G. Kratschmer,
Lääne-Saksa 8649. Eestlasi on
maailmaedetabelis: kuulitõukaja E.
kohula ' 49. kohal tagajärjega
19.85, vasaraheites viies J. Tamm
80.46, 25-s K. Laansalu 75.20,
ödaheites H. Puuste 11. kohal tagajärjega
89.32, kümnevõistluses
. T. Kaukis 17. köhal 8141 punktiga
ja M. Kasearu 18. kohal 8130
punktiga.
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest!
. Torontos; iliuUsV-ÄNÄn^ -
onVtellijatele yUiasaatmisel.; -Q^JSv
MANA '^ön jauuivalt. esJidüs iku vä-limuse;
ja- feüki'elm:käga ning; gi.-
sult miimefeiiie väljaanne. Tiu-kirjandusliku
-osa eest ori seekord
hoolitsenud' kohn : m nimekat^
naiskirjanikku. Elin ; Toona esitab
katkendi valmimisel olevast uuešt
Noorte klassikalises maadluses romaanist „Tiiu- kahel kaldad',
tuli Moskvas peetud võistlusel 76 Katkendi järele otsustades toibub
kg kaalus esikohale Tallinna Spor- Toona neljanda romaani sündmus-diinternaatkooli
õpilane Elar Sa- ^ji^ tänapäeval Am. Ühendriikia&s
rapuu. . ja selle peategelaseks on kolme-
^ kümnendates eluaastates Tiiu, kes
on abielus ameeriklasega ja pärast
1968—69 sündinud noorujujate oma isa surma elab läbi psühholoo-esivõistlustel
Krasnodoris võitis gjüst siseheitlust vanematelt saa-
Katrin Ossip vanemate grupis esi- jud eestiliku pärimuse ja igapäe-koha
100 m seliliujumises ja oli vase elu vahel kohalikus ühiskon-kolmas
800 m ujumisel. Jaana Uus nas. Ilona Laäman esitab uusi
jäi 100 m liblikujumises teiseks ja kärsse -pealkirja all „Viis luuletust
200 m kompleksujumises kolman- kirjandusest". Helga Nõu näidendi
daks. 4 X 50 m kombineeritud tea- ^^põgenejad" kolmanda vaatusega
teujumises tulid Katrm Ossip, Jaa- ^..^^^^ ^^^^ ^^-^^^ ^^g^^^^
na Uus,, Artur Rabtsheyski ja Ser- probleemistikku käsitleva näidendi
gei Popov kolmandale kohale. ^^.^^^^^^ äratrükkimine „Manas".
- „. .Ä- * i J -«H Ilukirjandusliku osa lõpetab I.
Tahnna meistrivõistlused jaä. ^^.^^^^^ suuremahulise ning
purjetamises peeti Haapsalus, komplitseeritud vormi nmg sisuga
Kummalgi võistluspäeval toimus .. neli soitu, k1 aotuspunkAt ide mah1,a ar- vä rs• srom^a arn-i.w ,,,L aurlu v-o imu" lar?ie -
vestamisega saadi kahe päevaWõit- m^^' i ,
ja. Tallinna meistriks tuli kalevla- Kunstiajaloolane Rain Rebas anne
Mati Kuulmann 17,1 punktiga, nab ülevaate Enno Halleki loomin-teioe
Ain Vilde 17,7 punktiga ja gust,.^ Eestis, Rohukülas sündinud
kolmas Raul Kõiv. 40,4 punkti. E. llallek on praegu üks kõige ni-
Noortest oh parim V. Vooremaa mel^amaid Rootsi maalikunstnikke.
48,7 punktiga. Võistlused olid lõp-R.feebas tõstatab muu hulgas kü-penud
siiski autasustamiseta, sest simuse — mida võib õieti lugeda
polnud auhindu ega diplomeid, mi- eesti kunstiks? Kas määrab taidu-da
meestele anda, kurdetakse ri kuuluvuse tema rahvuslik pärit-
„Spordilehes". , oiu, kodakondsus, temaatika või
^ ühiskond, kus ta töötab? Tutvus-
Tallinnas toimunud suurel Paul *"st leiab ka vanema põlve, graafi-
Kerese II mälestusfestivalil, mis ^auline Leps-Estami looming,
gõnalavastusüke- ja muusikaette- trükitud reproduktsioone nii te-kannetega
sisse juhatati, oli üheks ^"i ^^^leki taietest,
põnevamaks sündmuseks kahe Prof. Gustav Ränk heidab pilgu
suurmeistri ja 8 meistri kolmepäe- etnograafilisele uurimistööle Nõuk.
vane kiirturniir. Mõtlemisaeg üheks Eestis, vaadeldes mitmeid teoseid
mänguks oU igale pool tundi. Esi- mis käsitlevad- eesti rahvapärast
kohale tuli Läti suurmeister Aivars ehituskultuuri. Dr. V. Tauli kriti-
GipsHs 7 punktiga^' teiseks jäi H i l - seerib Tallinnas ümunud uut „õi-lar
Kärner 6 p., järgnesid livoNeigekeelsussõnaraamatut". Dr. Il-ning
Jaan Ehlvest 5,5 punktiga. mar Arens tutvustab Rootsi Riigi-
Nädal aega kestsid Faul Kerese arhiivis tema poolt avastatud üri-nimelises
Malemajas Eesti kooli- kut, mis valgustab eesti talupoega-de
elu Saaremaal 17. sajandil. L.
millest 64 noormeest ja 39 neidu Trett jätkab oma mälestusi A.H.
osa võtsid. Mängiti shveitsi süütee- Tammsaarest, keUega ta puutus ti-mis
9 vooru. Poistest olid parimad Vedalt kokku 1930-ndatel aastatel,
kiilahsed mitmest N . Ludu hnnast ^-^^ y.^. ^^^^^ ^^^-^^
tallinlane Urmas Tamme jagas 6 ^^^^ j^^^j^^
punktiga 7.—11. kohta. 5,5 punkti .' . . ^.
said tallinlane Igor Rõtav, Olev ^^^'^^ väljaandja ja toimetaja
Schultz Kohtla-Järvelt ja üks vene ^eUar Grabbi artikkel „Jooni Ees-nimega
nooruk Narvast. Ka t ü t a r - ' P ^ ^ g e s , 1970-ndad aastad" põhi-laste
hülgas olid külaUsed edukad, ^^b kodumaareisi muljetel. Helga
Viiendale kohale jäi Paide tütar- Nõu pöörab artiklis „Eesti ja root-laps
Kaja Jaaniste 5,5 p., Ülvi Tee- keele teelahkmel" tähelepanu
mäe, Lilyan Meister ja Silvi Rand asjaolule, et , mitmed nooremad
jagasid 5 punktiga 11.—16. kohta, eestlased on avaldanud oma luule-
Eesti Gaiderite Eogu Kanada Koondise korraldatud Talihari '81 puhullavastäsid eesti noored Anne Tülli
juhatuseL Marie Underi luiilet. Pildil moment ühe luuletuse esitamisest. Foto: Vaba Eestlane
Teadaann©
Pärnumaalaste Seltsi aastapea-koosolek
on 26. veeb. kell 7.30 Eesti
Majas, ruum 9. Kõik pärnumaa-lased
teretulnud!
• Juhatus
VÄÄRTUSLIKUM KINK
, MAALIKUNSTNIK SAARNIIT
STUUDIOST
567 ROEHAMPTON Ave.Toronto.Tel.488-5895
„ko(lanlise pärandi" pärad
Kyidas on kodumaal lood rahvusteadustega?
Enne eelolevat Liidu kompartei XXVI kongressi oi| kodmnaa
ajakirjanduses ilmunud ohtralt kultuuriteemalisi ^põhimõttelisi" artikleid
— peamiselt poliitiliste juhtide sulest. Viimases „Sirbis ja Vasaras*'
(9. 1.) kirjutab kultuuriprobleemidest parteiliku üldsõnalisnsega kultuuriminister
Johannes Lott, kes tõusnud oma praegusele kohale partei-redelit
pidi.
raamatuid ja romaane juba rootsi
ja mitte enam eesti keeles. Sarjas
„Väliseesti teadlasi" tutvustab oma
teaduslikku tööd elektronarvutite
spetsialist dr. Rein Türn, kes on
professoriks Kalifomia ülikoolis.
Arvustamist on leidnud terve rida
raamatuid (sulgudes on toodud
retsenseerija nimi: A. Küngi „Mis
juhtub Soomes" (Juhan Talve),
Seppo Myllyniemi „Baltian kriisi"
(Jutian Talve), L. Tormise „Eesti
Teater 1920-1940^V(M. Valgemäe),
Elin Toona /, ,In Seareh of Coffee
Mountains" (H. Grabbi), Urve
Karuksi „Kodakondur" (Ilse Lehisr
te), Aarand Roosi',jJuutide kuningas
Tallinnas" (Kaljo Raid),^ J;
Tuuliku „Meretagune asi" (Eduard
Krants), L. Lumiste „Eesti
ajakirjanduse ajalugu" (I. Külvet),
A. Vihalemma „Ühe keelega kannel"
(I. Mikiver).
Numbri lõpetab inglisekeelne sisukokkuvõte
toimetaja H. Grabbilt.
Samas ajalehes võtab sõna aja-loo„
ümbermõtestaja" Juhan Kahk
pealkirja all „Ühiskonnateadused
uue viisaastaku koinniser-. Huvita^
vad on artiklis mõned seisukohavõtud.
j,Unustanud, et kodanlik Eesti
suhtus võõrasemalikult füüsikalis-matemaatiliste
ja tehniliste teaduste
arengusse, püfüavad nüüd Ameerika
ühenriikide Nõukogüde-vas-taste
keskuste publitseeritud kogumike
artiklite autorid „otse üllatavalt
laiaulatuslikku ja kõrgekvaliteedilist
täppisteaduste arengut"
Nõukogude Eestis seletada eeskätt
kodanliku aja pärandiga, rahvusliku
iseloomu ja „läänega kontaktidega"."
Millest peaks see võõrasemali-kus"
reaalteaduste vastu iseseisvas
Eestis küll esinenud olema?
Teatavasti oli meil sel ajal olemas
silmapaistvaid teadusmehi rahvusvahelise
kuulsusega. Aga propagan-damehi
ju ärritab iga väikenegi viide,
et iseseisvuse ajal Eestis ka midagi
oli.
Teine ,,vasturünnak" lääne suunas
toimub rahvusteaduste alal:
„Antikommunistliku ideoloogilise
mnnaku eesmärki teenib ka pa-gulasorganeis
tehtav kära nn. rahvusteaduste
viletsa olukorra üle."
Tegelikult on see „kära" ju vastukaja
kodumaal sel teemal ilmunud
kaebustele, kodumaiste allikate
tsiteerimine.
Juhan Kahk kiidab eriti ühiskondlike
rahvusteaduste arengut
kodumaal, aga läheb mööda kõi-kidest
valusatest punktidest» mis
on ilmnenud kodumaises ajakirjanduses:
kohutav runmiiinudus
raamatukogudes ja mmisenmes.
Kuuleme kiidusõnu sotsioloogia
arengu kohta. Aga kui Tartu Ülikooli
sotsioloogia instituut tahtis
teostada i erapooletut teaduslikku
uurimistööd üliõpilaste hoiaku
kohta, kutsuti KGB kiiresti appi ja
likvideeriti kogu instituut. Uurimus-tulemused
ei peegeldanud partei-truudust
üliõpilaste juures. ^
Kõnelemata asjaolust, et ka rah-vusteadusliku
uurimistöö tulemused
ja kandidaadi- ning doktoritöö
kaitsemised neü aladel peavad toimuma
vene keeles...
„Minül pole haridust suurt midagi",
kostis Mari. „üht-teist ikka
kunagi tudeerisin, aga Beria Akadeemia
loodan varsti lõpetada, ja
kindlasti." < i
,;Mis asja?" küsis ehmunud vanaproua,
aga Meeri ei andnud talle
kauemaks sõna: „Jäta nüüd, ema!"
ütles ta, kuid vana daam oli oma
mõteis nii kinni, et kuuldavalt
märkis:
„ A g a preili on ikka liiga noor,
ega tema ei taha ju last kasvatada."
Härra Mark iäks näost üleni punaseks.
Mari oli asja mõttest kohe
aru saanud, aga ütles nüüd vallatult:
,,Riina on tõesti liiga noor...
Aga meil nüüd enam laagris lapsi
ei olegi, tahad neid kasvatada või
mitte. Minul on küll paras iga, ma
mõtlen — vangis istumiseks. Ja kui
lapsi veel laagris oli, siis kasvatati
.Vanaproua suu jäi imestusest
ammuli, aga Meeri müksas teda
küünarnukiga nii kõvasti, et ta
enam midagi öelda ei tihanud. Mari
hakkas demonstratiivselt näppude
vahel kooki sööma ja- rõhutas
selle „nõksu" tähtsust veel sõnadega:
„01en noast ja kahvlist võõrdun
u d . . . Ja kook on näpu vahel pai-'
ju maitsvam." Härra Mark naeratas
varjatult, aga kavalalt — ta ei
olnud rumal mees. Helmi ja Riina
naersid laginal. Mari pidas menu
veel väheseks ning jätkas:
„Minul on kaheksa aastat olnud
üks söögiriist, ikka üks ja sama ti-nalusikas
ning nüüd on ta terve
veerandi jao vähemaks kulunud,
aga väga huvitav näeb välja. Ma ei
usu,' et ta lõpuni vastu ei pea! Peab
kindlasti."
Koogid olid söödud ja Predst-hahtnaja
daamid tahtsid kohe edasisi
minna Peetri pole, kelle eluase
pidi sealsamas lähedal olema. Küll
keelitas Meeri naisi jääma, on
ometi nii huvitav üle hulga aja haritud
inimestega vestelda... Aga
vangid ehitasid minekule. Meeri
mängis liüüd oma trumbi välja:
,-,See Eestist, vabadusest, siia
sõitnud Peetri naine on väga vulgaarne!
Tal pidi küU ka olema
kõrgem haridus — aga teile ei paku
ta midagi huvitavat!"
See ei muutnud enam vangiprei-lide
kavatsust. Nad lasid härra
Markii endile palitud selga aidata,
tänasid väga ja olid meelitatud,
kui härra neid Peetri juurde saata
lubas.
Päike paistis juba kõrgelt ja pika
päeva, lumed sulasid kiiresti ja
näis, et nädal teise järel kadus sama
kiiresti. Hulk Predshahtnaja
naisi käis tööl konvoivabalt, vaba-käigulube
oli isegi mitmel tsoonis
töötaval naisel, paraku siiski mitte
ühelgi eestlasel.
. Ühel keskpäeval: kästi Helmit
pakkida oma asjad: kahe tunni pärast
ta läheb tappi. ,,Kuhu?" küsis
ta, aga vastus jäi saamata.
Puukohver lukkudega, mille
puutöökoja naised oli teinud, oli
sõprade abiga peagi korralikult pakitud.
Linnast ostetud kunstnahkne
kandekott mahutas tagavarapahe-rossid
ja kõhetu 100 rubla raha.
Pool tundi enne antud aega tuli
Ksenja Aleksandrovna ja kutsus
kogu sõpruskonna kohvile kom-mertssööklasse.
Kohvi olid^ohver-danud
sakslannad - r - Hehni lahku-mispeoks.
.• •):Hea"kohvi;,tõstis;tuju,• miüd .ei
tohtinud olla mingit haledust! Tuli'
moskvalanna Ljalja, lubas Helmiga
kaasa minna ja vaadata kuhu ta
viikse. Ljaljal oli vabakäigu luba.
„Küll ma need valvurid uimaseks
räägin!"
Helmi viipas käega veel läbi parajasti
suletava värava. Ühe naise
nimi kustutati Predshahtnaja vangide
nimekirjast. Vabadusse minek
ei olnud rõõmus sündmus, ei minejale,
ei mahajääjatele. Miks pidi
veel seda ta enda ja teiste eest var-jatama,
kuhu ta viiakse ja mis temast
saab?
Ljalja tuH tagasi. Helmi oli
PGS-i viidud, mis nüüd jaotuslaag-rina
tegutsevat. Endise jaotuslaag-ri
VZhD ümbert oli okastraat maha
võetud j a barakid vabanenud
vangide eluasemeiks muudetud.
Asemeiks tõesti — igale vabale oli
seal üks naritäis elamispinda. Helmi
sellele narile ei satu. Tema saadetakse
koju, Kirovisse.
„Mis kodu see seal Kirovis tal
on?" küsisid Helmi sõbrad.
Aga Ljalja Makovskaja oli asjaga
kursis:
„Ta vangistus on lõppenud, aga
asumine jätkub."
„SeIlist maad maailmas teist ei
leidu!" laulis Mari tigedalt. Ta läks
teiste hulgast ära ning jalutas kaua
barakkide vahel, väga nukralt, vä-^
ga üksi.
Juuni algul tekitas naistelaagris
elevust Arhangelski neiu Jelena vabastamine.
Laagriülem Vassiljev oli
naise välja kutsunud^ lühidalt teatanud,
et ta on nüüd vaba, s.t. vabastatud
ja et tema arreteerimine
oli olnud eksitus. Siis oli ülemus
„Milles teid süüdistati?"
„Stalini tapmises pärast tema
surma!"
jjKuidäs?" küsis hämmastunud
laagriülem.
„Väga lihtsalt," kostis tüdruk,
„kui kuulsin Stalini surmast, ütlesin,
et see on talle paras."
,;Noh," arvas ohvitser, „ma mõtlen,
et unustate selle!; Ei tarvitse
olla pahane, unustage kogu see
laagrielu!"
„Mitte iial ei unusta!" lõi Jelena
pea kuklasse. „01en väga ^õõmus,
et siia sattusin. Nüüd ma tean kõiki
teie valesid ja pettusi, ma poleks
iialgi neist nii hästi aru saanud.
Tean, et ei tehta muud kui eksitus
eksituse otsa." ^
Vassiljev ei lasknud tüdrukut
edasi rääkida. Veelkordsete hea-soovidega
saatis ta neiu uksest välja.
Palavikud olid jälle Marile tuska
tegema hakanud. Tä külastas
tohter Feldmann'i, kes oma 25-
ndat istus selle eest, et soovi oli
avaldanud Iisraeli sõita.
. Feldmann soovitas Marile tungivalt,
et see haiglasse tuleks ja
taas õena tööle hakkaks. Aga Mari
seda ei soovinud: „Mis te nüüd
doktor!" üties ta. „Ma ei jaksaks
enam õe tööd teha, see on mulle
liiga raske! Ma ei saa seal töötada
laagri moodi —- aga päevast päeva
ja nädalast nädalasse 24 tundi ööpäevas
— see on ju vähegi ausa töö
juures üle j õ u . . . Vabadest õed ju
käivad siin päeval ainult oniavahel
vestlemas.,. Ei, tänan südamest,
aga ma ei tule!" ;
Dr. Feldmanml ei jäänud muud
üle kui määrata Marile strepto-mütsiini
kuur. See oli äsja laagriteni
jõudnud preparaat, tuline uudis,
Väiksemaici
I REMONTTÖID
majade juures:
elekteir» torud, puutööd jne.'
Helistage - J. MEIUSI 225-3283
,,Proovime, Marike," ütles tohter.
„Ma ei tea kindlasti, mis tõbi
teid yaevab,^ aga ütlen teile avameelselt,
kahtlustan väga, et see on
luutubferkuloos..."
Oma süstid sai Mari igapäev apteegis
Helina juures. Prooviti —
nägu ^ohter oli soovitanud.
Ühel päeval sai ta peale süsti ka
kirja. See /oli Konradilt ja siinsamas
apteegis seda löetigs.
Fröken' Mari,
jälle sellesama lilla tindiga, vene
keemia. hiigelsaavutusega — tere!;
Aga paberit, nagu näete on nüüd
mitut värvi, pole seda enam vaja
otsida surnud sunnitööliste haiguslugude
vahelt. '
Oli ülimeeldiv saada Teie oma
käega kirjutatud kiri! Ei siin suurt
imestata midagi, et meie rezhiimist
vabanenud meeste käekiri teid rohkem
huvitab, kui mõne üksiku saatus
nende suurest hulgast. —-
Selle üksiku teeb juba küllaltki
rõõmsks tõsiasi, et just tema käest
teiste kohta aru nõutakse!
Raske uskuda, et meie kollektiivne
isevalitsus väga hirmu täis Võiks
olla 1953. ä. suvesündmuste tõttu.
Neil pole aega hirmu tunda, nad
kulutavad aja omavaheliseks 4ia-dohhide
võimuvõitluseks. Seda
näitavad viimase poolaasta aina
uued ja uuemad, ikka ilusamad ja
armsamad lubadused. Mõned „re-formid"
viikse ellu — ja see peab
vangi usku kinnitama, et kõigi, lubadustega
on lubajail tõsi taga.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 5, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-02-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810205 |
Description
| Title | 1981-02-05-06 |
| OCR text | ^BA EESTLANE neljapäeval, 5. veebruaril 1981 — Thursday, February 5, 1981 Nr. 10 Maallmci kergegõusi lk TI980 Färast mööduDud rekorditterohket kergejõustikuaastat on tehtwd kokkuvõtteid. Kui naiste aladel oli eri-ä märgatavalt esimese kümne hulgas idariikide sportlasi, siis meeste aladel on parimad teiste rahvaste sportlasist, kuigi venelastele kuuluvad teatud alad, kus nad on üle- • kaalukalt valitsemas, nagu käimS- .Jie, vasaraheide ja kümnevõisfce neljast nõrgemad. Jooksudes olid parimad: 100 m ~ J. Stanford,,USA 10,02; 200 m — P. Mennea 19,96 "itaalia, 400 m - 7 V. Markin, N.L. 44,60; 800 m — D. Paige, USA 1.44,53; 1500 m — S. Ovett, Inglismaa 3,31,36; 5000 m — M. Yifter, Etioopia 13.16,4; 10000 m — C. Virgin, USA 27.29,16; maraton — G. Nijboer, HoUand 2.09,01; 4x100 m teatejooks — N. Liit 38,26; 4 x 400 m teatejooks — NL. 3.01^1; 110 m tõkkejooks — R. Nehemiah, USA 13,21; 400 m tõkkejooks — E. Moses, USA 47,13; 3000 m takistusjooks — B: Malinowswki, Poola 8.09,7; 20 km käinline — A. Rumbenieks, N.L. 1.16,31,1; 50 km käimine — J . M - shenko, N.L. 3.37,36. Eestlastest I on maailma edetabelis jooksudes Erp Sellik 16. 5000 m ja 19. 10000 m jooksudes. Hüpetes on parimad: kõrgushüpe — G. Wessing,. L-Saksa 2.36; teivashüpe . —^ W. Kozakiewiz, Poola 5.78, kaugushüpe — L. Dombrowski, I.-Saksa 8.54; kolmikhüpe — J. Uudmäe, Eesti 17.35. Tõugetes, heidetes ja visetes on parimad: kuulitõuge — U. Beyer, L\Saksa 21.98; kettaheide — M. Wilkins, USA 70,98; vasaraheide — J. Sedõhh, N.L. 81.80; odavise — F. Paragi, Ungari 96,72 ja Icümnevõistlus — G. Kratschmer, Lääne-Saksa 8649. Eestlasi on maailmaedetabelis: kuulitõukaja E. kohula ' 49. kohal tagajärjega 19.85, vasaraheites viies J. Tamm 80.46, 25-s K. Laansalu 75.20, ödaheites H. Puuste 11. kohal tagajärjega 89.32, kümnevõistluses . T. Kaukis 17. köhal 8141 punktiga ja M. Kasearu 18. kohal 8130 punktiga. on valvel eestlaskonna üldhuvide eest! . Torontos; iliuUsV-ÄNÄn^ - onVtellijatele yUiasaatmisel.; -Q^JSv MANA '^ön jauuivalt. esJidüs iku vä-limuse; ja- feüki'elm:käga ning; gi.- sult miimefeiiie väljaanne. Tiu-kirjandusliku -osa eest ori seekord hoolitsenud' kohn : m nimekat^ naiskirjanikku. Elin ; Toona esitab katkendi valmimisel olevast uuešt Noorte klassikalises maadluses romaanist „Tiiu- kahel kaldad', tuli Moskvas peetud võistlusel 76 Katkendi järele otsustades toibub kg kaalus esikohale Tallinna Spor- Toona neljanda romaani sündmus-diinternaatkooli õpilane Elar Sa- ^ji^ tänapäeval Am. Ühendriikia&s rapuu. . ja selle peategelaseks on kolme- ^ kümnendates eluaastates Tiiu, kes on abielus ameeriklasega ja pärast 1968—69 sündinud noorujujate oma isa surma elab läbi psühholoo-esivõistlustel Krasnodoris võitis gjüst siseheitlust vanematelt saa- Katrin Ossip vanemate grupis esi- jud eestiliku pärimuse ja igapäe-koha 100 m seliliujumises ja oli vase elu vahel kohalikus ühiskon-kolmas 800 m ujumisel. Jaana Uus nas. Ilona Laäman esitab uusi jäi 100 m liblikujumises teiseks ja kärsse -pealkirja all „Viis luuletust 200 m kompleksujumises kolman- kirjandusest". Helga Nõu näidendi daks. 4 X 50 m kombineeritud tea- ^^põgenejad" kolmanda vaatusega teujumises tulid Katrm Ossip, Jaa- ^..^^^^ ^^^^ ^^-^^^ ^^g^^^^ na Uus,, Artur Rabtsheyski ja Ser- probleemistikku käsitleva näidendi gei Popov kolmandale kohale. ^^.^^^^^^ äratrükkimine „Manas". - „. .Ä- * i J -«H Ilukirjandusliku osa lõpetab I. Tahnna meistrivõistlused jaä. ^^.^^^^^ suuremahulise ning purjetamises peeti Haapsalus, komplitseeritud vormi nmg sisuga Kummalgi võistluspäeval toimus .. neli soitu, k1 aotuspunkAt ide mah1,a ar- vä rs• srom^a arn-i.w ,,,L aurlu v-o imu" lar?ie - vestamisega saadi kahe päevaWõit- m^^' i , ja. Tallinna meistriks tuli kalevla- Kunstiajaloolane Rain Rebas anne Mati Kuulmann 17,1 punktiga, nab ülevaate Enno Halleki loomin-teioe Ain Vilde 17,7 punktiga ja gust,.^ Eestis, Rohukülas sündinud kolmas Raul Kõiv. 40,4 punkti. E. llallek on praegu üks kõige ni- Noortest oh parim V. Vooremaa mel^amaid Rootsi maalikunstnikke. 48,7 punktiga. Võistlused olid lõp-R.feebas tõstatab muu hulgas kü-penud siiski autasustamiseta, sest simuse — mida võib õieti lugeda polnud auhindu ega diplomeid, mi- eesti kunstiks? Kas määrab taidu-da meestele anda, kurdetakse ri kuuluvuse tema rahvuslik pärit- „Spordilehes". , oiu, kodakondsus, temaatika või ^ ühiskond, kus ta töötab? Tutvus- Tallinnas toimunud suurel Paul *"st leiab ka vanema põlve, graafi- Kerese II mälestusfestivalil, mis ^auline Leps-Estami looming, gõnalavastusüke- ja muusikaette- trükitud reproduktsioone nii te-kannetega sisse juhatati, oli üheks ^"i ^^^leki taietest, põnevamaks sündmuseks kahe Prof. Gustav Ränk heidab pilgu suurmeistri ja 8 meistri kolmepäe- etnograafilisele uurimistööle Nõuk. vane kiirturniir. Mõtlemisaeg üheks Eestis, vaadeldes mitmeid teoseid mänguks oU igale pool tundi. Esi- mis käsitlevad- eesti rahvapärast kohale tuli Läti suurmeister Aivars ehituskultuuri. Dr. V. Tauli kriti- GipsHs 7 punktiga^' teiseks jäi H i l - seerib Tallinnas ümunud uut „õi-lar Kärner 6 p., järgnesid livoNeigekeelsussõnaraamatut". Dr. Il-ning Jaan Ehlvest 5,5 punktiga. mar Arens tutvustab Rootsi Riigi- Nädal aega kestsid Faul Kerese arhiivis tema poolt avastatud üri-nimelises Malemajas Eesti kooli- kut, mis valgustab eesti talupoega-de elu Saaremaal 17. sajandil. L. millest 64 noormeest ja 39 neidu Trett jätkab oma mälestusi A.H. osa võtsid. Mängiti shveitsi süütee- Tammsaarest, keUega ta puutus ti-mis 9 vooru. Poistest olid parimad Vedalt kokku 1930-ndatel aastatel, kiilahsed mitmest N . Ludu hnnast ^-^^ y.^. ^^^^^ ^^^-^^ tallinlane Urmas Tamme jagas 6 ^^^^ j^^^j^^ punktiga 7.—11. kohta. 5,5 punkti .' . . ^. said tallinlane Igor Rõtav, Olev ^^^'^^ väljaandja ja toimetaja Schultz Kohtla-Järvelt ja üks vene ^eUar Grabbi artikkel „Jooni Ees-nimega nooruk Narvast. Ka t ü t a r - ' P ^ ^ g e s , 1970-ndad aastad" põhi-laste hülgas olid külaUsed edukad, ^^b kodumaareisi muljetel. Helga Viiendale kohale jäi Paide tütar- Nõu pöörab artiklis „Eesti ja root-laps Kaja Jaaniste 5,5 p., Ülvi Tee- keele teelahkmel" tähelepanu mäe, Lilyan Meister ja Silvi Rand asjaolule, et , mitmed nooremad jagasid 5 punktiga 11.—16. kohta, eestlased on avaldanud oma luule- Eesti Gaiderite Eogu Kanada Koondise korraldatud Talihari '81 puhullavastäsid eesti noored Anne Tülli juhatuseL Marie Underi luiilet. Pildil moment ühe luuletuse esitamisest. Foto: Vaba Eestlane Teadaann© Pärnumaalaste Seltsi aastapea-koosolek on 26. veeb. kell 7.30 Eesti Majas, ruum 9. Kõik pärnumaa-lased teretulnud! • Juhatus VÄÄRTUSLIKUM KINK , MAALIKUNSTNIK SAARNIIT STUUDIOST 567 ROEHAMPTON Ave.Toronto.Tel.488-5895 „ko(lanlise pärandi" pärad Kyidas on kodumaal lood rahvusteadustega? Enne eelolevat Liidu kompartei XXVI kongressi oi| kodmnaa ajakirjanduses ilmunud ohtralt kultuuriteemalisi ^põhimõttelisi" artikleid — peamiselt poliitiliste juhtide sulest. Viimases „Sirbis ja Vasaras*' (9. 1.) kirjutab kultuuriprobleemidest parteiliku üldsõnalisnsega kultuuriminister Johannes Lott, kes tõusnud oma praegusele kohale partei-redelit pidi. raamatuid ja romaane juba rootsi ja mitte enam eesti keeles. Sarjas „Väliseesti teadlasi" tutvustab oma teaduslikku tööd elektronarvutite spetsialist dr. Rein Türn, kes on professoriks Kalifomia ülikoolis. Arvustamist on leidnud terve rida raamatuid (sulgudes on toodud retsenseerija nimi: A. Küngi „Mis juhtub Soomes" (Juhan Talve), Seppo Myllyniemi „Baltian kriisi" (Jutian Talve), L. Tormise „Eesti Teater 1920-1940^V(M. Valgemäe), Elin Toona /, ,In Seareh of Coffee Mountains" (H. Grabbi), Urve Karuksi „Kodakondur" (Ilse Lehisr te), Aarand Roosi',jJuutide kuningas Tallinnas" (Kaljo Raid),^ J; Tuuliku „Meretagune asi" (Eduard Krants), L. Lumiste „Eesti ajakirjanduse ajalugu" (I. Külvet), A. Vihalemma „Ühe keelega kannel" (I. Mikiver). Numbri lõpetab inglisekeelne sisukokkuvõte toimetaja H. Grabbilt. Samas ajalehes võtab sõna aja-loo„ ümbermõtestaja" Juhan Kahk pealkirja all „Ühiskonnateadused uue viisaastaku koinniser-. Huvita^ vad on artiklis mõned seisukohavõtud. j,Unustanud, et kodanlik Eesti suhtus võõrasemalikult füüsikalis-matemaatiliste ja tehniliste teaduste arengusse, püfüavad nüüd Ameerika ühenriikide Nõukogüde-vas-taste keskuste publitseeritud kogumike artiklite autorid „otse üllatavalt laiaulatuslikku ja kõrgekvaliteedilist täppisteaduste arengut" Nõukogude Eestis seletada eeskätt kodanliku aja pärandiga, rahvusliku iseloomu ja „läänega kontaktidega"." Millest peaks see võõrasemali-kus" reaalteaduste vastu iseseisvas Eestis küll esinenud olema? Teatavasti oli meil sel ajal olemas silmapaistvaid teadusmehi rahvusvahelise kuulsusega. Aga propagan-damehi ju ärritab iga väikenegi viide, et iseseisvuse ajal Eestis ka midagi oli. Teine ,,vasturünnak" lääne suunas toimub rahvusteaduste alal: „Antikommunistliku ideoloogilise mnnaku eesmärki teenib ka pa-gulasorganeis tehtav kära nn. rahvusteaduste viletsa olukorra üle." Tegelikult on see „kära" ju vastukaja kodumaal sel teemal ilmunud kaebustele, kodumaiste allikate tsiteerimine. Juhan Kahk kiidab eriti ühiskondlike rahvusteaduste arengut kodumaal, aga läheb mööda kõi-kidest valusatest punktidest» mis on ilmnenud kodumaises ajakirjanduses: kohutav runmiiinudus raamatukogudes ja mmisenmes. Kuuleme kiidusõnu sotsioloogia arengu kohta. Aga kui Tartu Ülikooli sotsioloogia instituut tahtis teostada i erapooletut teaduslikku uurimistööd üliõpilaste hoiaku kohta, kutsuti KGB kiiresti appi ja likvideeriti kogu instituut. Uurimus-tulemused ei peegeldanud partei-truudust üliõpilaste juures. ^ Kõnelemata asjaolust, et ka rah-vusteadusliku uurimistöö tulemused ja kandidaadi- ning doktoritöö kaitsemised neü aladel peavad toimuma vene keeles... „Minül pole haridust suurt midagi", kostis Mari. „üht-teist ikka kunagi tudeerisin, aga Beria Akadeemia loodan varsti lõpetada, ja kindlasti." < i ,;Mis asja?" küsis ehmunud vanaproua, aga Meeri ei andnud talle kauemaks sõna: „Jäta nüüd, ema!" ütles ta, kuid vana daam oli oma mõteis nii kinni, et kuuldavalt märkis: „ A g a preili on ikka liiga noor, ega tema ei taha ju last kasvatada." Härra Mark iäks näost üleni punaseks. Mari oli asja mõttest kohe aru saanud, aga ütles nüüd vallatult: ,,Riina on tõesti liiga noor... Aga meil nüüd enam laagris lapsi ei olegi, tahad neid kasvatada või mitte. Minul on küll paras iga, ma mõtlen — vangis istumiseks. Ja kui lapsi veel laagris oli, siis kasvatati .Vanaproua suu jäi imestusest ammuli, aga Meeri müksas teda küünarnukiga nii kõvasti, et ta enam midagi öelda ei tihanud. Mari hakkas demonstratiivselt näppude vahel kooki sööma ja- rõhutas selle „nõksu" tähtsust veel sõnadega: „01en noast ja kahvlist võõrdun u d . . . Ja kook on näpu vahel pai-' ju maitsvam." Härra Mark naeratas varjatult, aga kavalalt — ta ei olnud rumal mees. Helmi ja Riina naersid laginal. Mari pidas menu veel väheseks ning jätkas: „Minul on kaheksa aastat olnud üks söögiriist, ikka üks ja sama ti-nalusikas ning nüüd on ta terve veerandi jao vähemaks kulunud, aga väga huvitav näeb välja. Ma ei usu,' et ta lõpuni vastu ei pea! Peab kindlasti." Koogid olid söödud ja Predst-hahtnaja daamid tahtsid kohe edasisi minna Peetri pole, kelle eluase pidi sealsamas lähedal olema. Küll keelitas Meeri naisi jääma, on ometi nii huvitav üle hulga aja haritud inimestega vestelda... Aga vangid ehitasid minekule. Meeri mängis liüüd oma trumbi välja: ,-,See Eestist, vabadusest, siia sõitnud Peetri naine on väga vulgaarne! Tal pidi küU ka olema kõrgem haridus — aga teile ei paku ta midagi huvitavat!" See ei muutnud enam vangiprei-lide kavatsust. Nad lasid härra Markii endile palitud selga aidata, tänasid väga ja olid meelitatud, kui härra neid Peetri juurde saata lubas. Päike paistis juba kõrgelt ja pika päeva, lumed sulasid kiiresti ja näis, et nädal teise järel kadus sama kiiresti. Hulk Predshahtnaja naisi käis tööl konvoivabalt, vaba-käigulube oli isegi mitmel tsoonis töötaval naisel, paraku siiski mitte ühelgi eestlasel. . Ühel keskpäeval: kästi Helmit pakkida oma asjad: kahe tunni pärast ta läheb tappi. ,,Kuhu?" küsis ta, aga vastus jäi saamata. Puukohver lukkudega, mille puutöökoja naised oli teinud, oli sõprade abiga peagi korralikult pakitud. Linnast ostetud kunstnahkne kandekott mahutas tagavarapahe-rossid ja kõhetu 100 rubla raha. Pool tundi enne antud aega tuli Ksenja Aleksandrovna ja kutsus kogu sõpruskonna kohvile kom-mertssööklasse. Kohvi olid^ohver-danud sakslannad - r - Hehni lahku-mispeoks. .• •):Hea"kohvi;,tõstis;tuju,• miüd .ei tohtinud olla mingit haledust! Tuli' moskvalanna Ljalja, lubas Helmiga kaasa minna ja vaadata kuhu ta viikse. Ljaljal oli vabakäigu luba. „Küll ma need valvurid uimaseks räägin!" Helmi viipas käega veel läbi parajasti suletava värava. Ühe naise nimi kustutati Predshahtnaja vangide nimekirjast. Vabadusse minek ei olnud rõõmus sündmus, ei minejale, ei mahajääjatele. Miks pidi veel seda ta enda ja teiste eest var-jatama, kuhu ta viiakse ja mis temast saab? Ljalja tuH tagasi. Helmi oli PGS-i viidud, mis nüüd jaotuslaag-rina tegutsevat. Endise jaotuslaag-ri VZhD ümbert oli okastraat maha võetud j a barakid vabanenud vangide eluasemeiks muudetud. Asemeiks tõesti — igale vabale oli seal üks naritäis elamispinda. Helmi sellele narile ei satu. Tema saadetakse koju, Kirovisse. „Mis kodu see seal Kirovis tal on?" küsisid Helmi sõbrad. Aga Ljalja Makovskaja oli asjaga kursis: „Ta vangistus on lõppenud, aga asumine jätkub." „SeIlist maad maailmas teist ei leidu!" laulis Mari tigedalt. Ta läks teiste hulgast ära ning jalutas kaua barakkide vahel, väga nukralt, vä-^ ga üksi. Juuni algul tekitas naistelaagris elevust Arhangelski neiu Jelena vabastamine. Laagriülem Vassiljev oli naise välja kutsunud^ lühidalt teatanud, et ta on nüüd vaba, s.t. vabastatud ja et tema arreteerimine oli olnud eksitus. Siis oli ülemus „Milles teid süüdistati?" „Stalini tapmises pärast tema surma!" jjKuidäs?" küsis hämmastunud laagriülem. „Väga lihtsalt," kostis tüdruk, „kui kuulsin Stalini surmast, ütlesin, et see on talle paras." ,;Noh," arvas ohvitser, „ma mõtlen, et unustate selle!; Ei tarvitse olla pahane, unustage kogu see laagrielu!" „Mitte iial ei unusta!" lõi Jelena pea kuklasse. „01en väga ^õõmus, et siia sattusin. Nüüd ma tean kõiki teie valesid ja pettusi, ma poleks iialgi neist nii hästi aru saanud. Tean, et ei tehta muud kui eksitus eksituse otsa." ^ Vassiljev ei lasknud tüdrukut edasi rääkida. Veelkordsete hea-soovidega saatis ta neiu uksest välja. Palavikud olid jälle Marile tuska tegema hakanud. Tä külastas tohter Feldmann'i, kes oma 25- ndat istus selle eest, et soovi oli avaldanud Iisraeli sõita. . Feldmann soovitas Marile tungivalt, et see haiglasse tuleks ja taas õena tööle hakkaks. Aga Mari seda ei soovinud: „Mis te nüüd doktor!" üties ta. „Ma ei jaksaks enam õe tööd teha, see on mulle liiga raske! Ma ei saa seal töötada laagri moodi —- aga päevast päeva ja nädalast nädalasse 24 tundi ööpäevas — see on ju vähegi ausa töö juures üle j õ u . . . Vabadest õed ju käivad siin päeval ainult oniavahel vestlemas.,. Ei, tänan südamest, aga ma ei tule!" ; Dr. Feldmanml ei jäänud muud üle kui määrata Marile strepto-mütsiini kuur. See oli äsja laagriteni jõudnud preparaat, tuline uudis, Väiksemaici I REMONTTÖID majade juures: elekteir» torud, puutööd jne.' Helistage - J. MEIUSI 225-3283 ,,Proovime, Marike," ütles tohter. „Ma ei tea kindlasti, mis tõbi teid yaevab,^ aga ütlen teile avameelselt, kahtlustan väga, et see on luutubferkuloos..." Oma süstid sai Mari igapäev apteegis Helina juures. Prooviti — nägu ^ohter oli soovitanud. Ühel päeval sai ta peale süsti ka kirja. See /oli Konradilt ja siinsamas apteegis seda löetigs. Fröken' Mari, jälle sellesama lilla tindiga, vene keemia. hiigelsaavutusega — tere!; Aga paberit, nagu näete on nüüd mitut värvi, pole seda enam vaja otsida surnud sunnitööliste haiguslugude vahelt. ' Oli ülimeeldiv saada Teie oma käega kirjutatud kiri! Ei siin suurt imestata midagi, et meie rezhiimist vabanenud meeste käekiri teid rohkem huvitab, kui mõne üksiku saatus nende suurest hulgast. —- Selle üksiku teeb juba küllaltki rõõmsks tõsiasi, et just tema käest teiste kohta aru nõutakse! Raske uskuda, et meie kollektiivne isevalitsus väga hirmu täis Võiks olla 1953. ä. suvesündmuste tõttu. Neil pole aega hirmu tunda, nad kulutavad aja omavaheliseks 4ia-dohhide võimuvõitluseks. Seda näitavad viimase poolaasta aina uued ja uuemad, ikka ilusamad ja armsamad lubadused. Mõned „re-formid" viikse ellu — ja see peab vangi usku kinnitama, et kõigi, lubadustega on lubajail tõsi taga. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-02-05-06
