Vaba eestlane , April 30, 1986

              vabade e®$flmfe häälekandl
Ilmub 2 korda nädalas
kolmapäevalla reedel
'9
mm uäa
Osa Lembitu Maleva väljapanekust M Roadi kiriku koguduse saali laudadel.
Bdlfl ÕIsty õnnestys
Laupäeval, 19. aprillil tonHiraes Manor Moad Uraiited ki
toimus Ottawas Farlamesicliv
mäe! Järjekordne Balti õhtu,
mis õnnestus hästi. ICui^i parla­mentääre
oli vähem, oli Confe-derätion
Hoom siiski osavõt­jaid
täis. Baltlaste kauaaegseist
olid kohal minister M.
/ 6. Mees, senaator S.
i Haidasz
Juhtimise ja tegevuse hõlbusta­miseks
on Suur-Tororito skautlus
iagatud eri piirkondadeks. Skäutük-sus
Lembitu M kuulub oma
kooskäimise koha -—Peetri kiriku
V- järgi Sherwöodi piirkonda. Mi
mesuguste piirkonniti organiseeri­tud
ürituste hulka kuulub ka käsl^
too-võistluste ja -näituste korralda­mine.,
Sherwood piirkonda kuulub
•:l7^Jipkpnda. , V •
Näiks-toimus^
lest esimese moodustasid üksikute
poiste või gruppide käsitööd, mida
hinnati. Lembitu poisid võistlusest
osa ei võtnud, vaid tegid oma ük=
sust ja selle tööd tutvustava välja­paneku;
Seda hinnati näitusel esi­koha
andmisega. V
ehitatud võidusõidu-autosid, tege-vusraamatuid,
mitmesuguseid kol­lektsioone
ja üksuses kasutatavaid
eestikeelseid käsiraamatuid.
Kõige peenemaid käsitöid esita­sid
vietnami üksuse skaudid, keile
tööd oli kunstipärased ja professio­naalse
tasemega ^traditsiooniline
rahvakunst, nagu nad ise ütlesid.
Nendega tekkis ka väga lähedane
kontakt, kui nad kuulsid, et meie
oleme , ,boat pepple", kes kodu-maalt
samal viisil lahkus 40 aasta
eest. A^ietnami Juhte huvitas viis,
kuidas meie korraldame rahvuslik­ku
skaiiditööd ja nad loodavad
meilt ka tulevikus saada kasulikke
juhiseid.
nantsminister Michae! Wilson,
USA suursaadik Kanadas Tfao-m
as Niies, eestlaste poolt prof.
Martiii PuhveL Kanyalises osas
esines eestlastest pianist Armas
Maiste, leedulastel Ottawas
asuv tütarlastekoor Jsi lätlastel
Eestlasi'OÜ Toroitost
EKM esimees L. Leivat ja pea^
sekretär P;Aruva!d, Freedom for
Kaisa Bandpere: komiteest Mar­ta
Kivik ja Epp Arujä, aga veel
paljud teised. (Pikema ülevaate
avaldame ühes järgmises
ris).
Lembitu väljapanek tutvustas^^/^N^ oli rohkesti
eesti škaudi erinevat vormi ja mär- — peamiselt selle piirkonna skau-ja
lippe, m
;., 21.- • apFillist; • A.maini; toimmb - To­rontos;
koolivalitsuse {toronto
Board of Educätion) hariduse nä­dal,
l^ronto koolivalitsuse piirkon^
da kuuluv 44.01)0 täi&äjalisfj^
jätkuajaga õpilast. Koolikomitee
hariduödirektor Ned McKeowan üt­leb
viimaste kohta, . et„6ppiminf
OR eluaegne protsess/Häriduse nä
dala jooksul tehakse erikatseid
antakse võinia:=3i. inimestele koor
:töoga: tutvumi:!:K:J?s..'*:v//••'•}':
progr: ;imrais on vaga • a^-;
Vukalt tegevus; erialadel, nn pa^
vastel kui ka -htustel programmi^
dega, koolide i:5rvai ka ärikeskus­tes
nagu Eaton Centre; Slieraton
Ceiitre,''Yonge-Eiglinton; Centre,:^^
• Tower; .kus- koolid.. -esinevad' oma
töödega matemaatikast rahvatant-suni;
aerobie'šist kontsertideni,
juukseloikamisest maniküüri tege-misepi.
Esinemiste- kõrval ön üle
paarikünirie nädala kestvusega
näituse.;;'
Urve Soopere Monarch Park kooli­majas
miimikaetendüst: ja juhatab
layaorkestrit (esmaspäeval 28.
apr.).: Es ma spae v ai, teisipäev ai,
kolmapäeval Ja reedel esineb Cent­ral
Commerce .kooliorkestär Lem­bit
Ävessoni juhatusel.
Eelmisel aastal pii samataoline
ühe õhtune üritus ühes koolimajas,
mis aga jäi liiga kitsaks; samal õh^
tül toimus keeikoolide demonstrat­sioonid
ja etniliste gruppide välja­panekud.
Tänavusel etnilist osa po-
!f rõhutatud, vaid illdist haridust.
a ( i o o o o a B ( > i ] o a o o a a o o a a a o o a o a a i s r n a(Daaaaa« a a o a a o a a ( D a a a a o o c s a o . a o o a n o a o < D a q 9 O O 0 i } o a ) B (
D
D
0
o
n
o
D
O
D
D
O
0
D
0
. D
d
. O
D
a
o
0
0
0
0
•o
0
a"
a
a
0
m
a
• ta
B;
' e
x
0
o
o
o
•
: Jämesäär
Torontos toimus
Folk Arts Councij of Metropolitan
Toronto uue koosseisu moodusta­mine.
Esimeheks valiti Joseph
Piccininni, eksekutiivkomiteesse
abiesimeheks poolakas Zygmond
Musielski, teiseks portugaallane
Änthony Vas, kolmandaks kelt
Steye Starchev, laekuriks ungarla­ne
HdekoHäzy ja sekretäriks hin^
idu'Liia Mehta;. Nfendele lisaks on
valitiid erirahvüsgruppidest W di­rektorit,
eestlasist Kalev-Eestienne
võimlejate juht Evelyn Koop. '
B
0
B
D
O
O
0
B
a
•
Q
a
a
u-a
a
e'
B
B
O
O-O
O
0
0
0
a
t»
a
. •
B
B t
8
O
D
O
0
o
o
D
0
0
0
B'
0
e
: S
D
0
o
s .
o
0
a
0
0
O '
B
8
O
a
.a
0
o
a
0
a
a
B
B
O
0
o
B
B
8
0
B
0
0
B
B
B
B
8 .
- B
B
B
' a
B ;
B'
B
a
8 -
B
o
B'
B
• a
B .
B
B '
B
Ma olen hirmus muretseja
sell, kohe loodud nihukeseks.
Näen tonte igas hämaras nurgas
ja lapsena ei julgenud ma Õhtul
voodi äärel istuda, sest voodi all
elas minu teada üks jõle elukas,
kes oli väga maias just laste
varvaste peale. Nii olen ma en­nast
murelikult elust külgepidi
läbi looverdanud ja nüüd tagasi
vaadates pole taoliseks muret
semiseks põhjust olnud—- või
pisut. Igatahes tulen endale üs­na
tobedana ette, kui mõtleh
neile käredatele lahingutele, mis
said lastega maha löödud neile
aru pähe tüüpides, ikka selles
,,põ|vkondade vahelise kuristi­ku"
ületamise protsessis. Ena-masti,
hoolimata tulevahetuse
ägedusest, jäid mõlemad pooled
kuristiku äärele tolgendama ja
harva oli seal midagi purde tao­list
märgata, sillast rääkimata.
Nüüd; aastate möödudes ja
vanaisaks saanuna paistab, et
lastega saab juha rääkida, Kui­gi
vanuse vahe on jäänud sa­maks,
näitavad meie arusaa­mad
asjadest lähenemise märke
ja laiast kuristikust on saanud
kitsas pragu. Mina olen loomu­likult
sama tark kui aastad ta­gasi,
ent lapsed on ajapikku nu­pukuselt
kõvasti juurde võtnud.
Asi on isegi, positiivses mõttes,
nii huUuks läinud, et sageli kuu­len
länsi alustamas omavahelist
kõnelust minu sõnadef a: kas sa
mäletad, kui . . .
Ent selles uues leplikkuse tae­vas
ripneb vahetevahel tume­daid
pilveräbalaid, üsaMuslik-kude
jutuajamiste jooksul laste­ga
on mulle selgeks saanud, et
kui ma rüblikute noores eäis
kartsin nende kukkumist põrgu
kateldesse, siis oli mu kart»is
täiesti põhjendatud. AUes nüüd
selgub, milliste tempudega m?!
musterlapsed on hakkama saa­nud
— neid jutte kuulates tuleb
peaaegu hirmuhigi laubale!
Tavaliselt, pärast sääraseid
perekondlikke mälestuste sõelu-misi
olen ma paar päeva tusatu­jus,
sest keda siis rõõmustaks
teadmine* et sind on jõledalt alt
tõmmatud. Siis aga leidsin sel­le
tusatuju pletamiseks võimsa
vahendi ja imestan veel praegu­gi,
kuidas ma sellele varem ei
tulnud. Vaevalt seda nüüd kõi­kide
vanemate puhul rakendada
saab, ent minu arvates muutu­vad
laste tembud ja iileastumi-sed
märksa kahvatumaks, kui
neid võrrelda koerustükkidega,
millega ma ise nendeealisena
maha sain.
Mäletan, et kütsin kord poja
naha kuumaks, kui ta tänaval
paukhernestega tädisid ehma-.
tas. Poissi nüpeldades ei tulnud
meeldegi > sõjaaegne nooruslik
episood, kus me koos sõbraga
ajasime Tallinnas kinotäie rah­vast
paanikasse.
Juhtus nii, et sõber, minust
paar aastat vanem vägev sõja­mees,
oli kodus puhkusel, ühel
päeval tekkis tal tahtmine min­na
pidutsemist© vahel kinno,
Zarah Leanderit vaatama. Sai­gi
nii tehtud. Kinos tekkis minul
vajadus nuusata nina, kõva
külmetuse tõbi oli ihus. õnnetu­seks
tõmbasin koos ninarätiga
taskust välja suurema koguse
peenraha ja aluniilniumisi mün­did
hakasid rõõmsalt källakpõ-randal
veerema. Ma ei teadnud­ki,
et mu sõber oli hiigla kokku­hoidlik
sell (nagu ta pärast se­letas).
Kus rabas kabuurist püs­toli^
põrustäs paugu kino lakke
ja röögatas õudse häälega:
„Mitteüks mats ei liiguta,
kopik kukkus!''
Igaüks võib aimata, mis
nüüd juhtus. Tädid minestasid
ja tekkis hirmus segadus. Saime
siiski lõikama panna enne kui
ketikoerad kohale jõudsid. Mina
ei julgenud joma nägu paar päe­va
tänaval 'näidata ja see kino
oli mulle jtükiks ajaks keelatud
terfitooriumiks. Selte„ loo valgu­ses
muutub mu poja ulaklikkus
paukhernestega päris süütuks
naljaks ja hinge tikub isegi
süütunne talle antud nahatäie
•pärast.-; ^ •
Nii on siis need lood ja laulud.
Ega ma selle jütsiga taha väita,
et ühe generatsiooni koerustü­kid
õigustaksid teise põlvkonna
tempe, sesfi^ai asjal on oma
piir. Eriti elavalt tunnetan seda,
kui vaatleifi pärastlõunal kooli­majadest
väijavalguvat mardi­santide
ja muude kpopaelanike
laviini, kes teoreetiliselt hakka­vad
kunagi seda maad juhtima.
Aga liagu (ieldud olen ma mu­retseja
tüüp ja lähen kergelt
paanikasse. Küllap pealekasva­vad
generatsioonid oma asjad
ära klaarivad, nii nagu tegime
seda meie — sõja- ja laagri-aastate
niinnalaskmise kasvan­dikud,
kellest tolleaegsete pääli-kute
arvates ei võinud kunagi
asja saada.
'B
O
B
B
O o
o
0 a
o
o
a
o
aa
B
B
B
n
ta
8:
B
B
8'
-8
8
B
8'
0
D
D
B
B
B
B
B
B
H
8
D
8
0
D
B
B
D
O
8
B
D
B
B
' 8
8
B
.8
B
8
8
8
B
8
B
O
B
D
B
0
' B .
O
O
D .
0
0
D
a
. « '
a
0
a
8 .
8 '
8
.'B
0
'8
0
.8
8
8
n
B
8:
0
B.
•
D
D
0
0
0
0
0
Q
0 aa
9
a
0
0
s
a
0
6
8 '
e
0
0
0
0
0
0
0
B a
0
' a
0
s o a a o a a a B o a D a s o a a a c s a o a B a a o a o B a B B B a o a a i o B a a . a a a a B B S B a a o o B ä a a B a o B B O B B o a B B B B o
• B
8
0
- « '
0
B
B
8.
a.
B
0
0
B '
'B
a
D s
0
Q
0
0
B.
B
0
B
8
0 aa.
9
iESTLANi" on vabade eesilaste
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVIGE
täidab oma eesmärgi!
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MiS 4L9
Müük ja rentimine
Tel. 291-5054, kodus 423-5716