Vaba eestlane , March 15, 1977

              Nr. 20 < 2367) XXVI aastakäik TPetsipäeval, 15. märtsti 1977 - Taesday. Mztch 15,1977 Üksiknumbri hiai SS ml&
Uysi sõpryssiäemeid J3 fynnystiesS bcilti mhvcB stele Olfawas Piaria
Mj5ödiinud kiolmapäeval toimwiud V Balii õhtu köjunes suu­r
i ^ võiduks jbalti rahvastele uute sõprade leidmisel Ja Eiagu
märkis iiks kõnelejaist, on suursiinchniiseks^M -psa^
mendi sündmuste kaiendiis/ Sellest ön hakatud iiha rohkem osa.
võtma ja tänavu oli külalisi kokteelvastuvõtul kui sellele järg­neval
õhtusöögil üle 200. Torontost lahkusid baltlsised ühise busr-
SQga, lisaks veel mjõned autodega. Montrealist Ja Ottawašt oli ar­vukalt
sealseid esindajaid, nü et osavõtjate hulgast moodusta»
s^d külalised poole, baltlased võ®rustaja!iia teise samasuguse osa.
Torontost sõitsid E K N esimees
ü. Petersoo, abiesim^ed L. Lei-vat-
Ja H. Lupp, peaseikretär E.
Saluramd, mitmeid 'EKN liikmeid
ja nende pei^onnaliikmeid.
Kokku oli sõitJatJB arv 19, kuhu
IntusJd tulijad Montrealis j a Ot-tawast.
Kaugeihaii tulij2il<:s oli iluuletaja^
prof. A. Rannit Yalelst.
Kofcbeelvastuvatust võttis osa
välisminister D. Jamieson, kuna
õhtusöögisit võtsid osa veel vaJit-susiükmed
põllutööminister E. F.
vVhelain j a veteranide 'minister D.
Macdonald. <Eohal olid senaatorid
S. L. Buokwold, C. W. Carter,
E. G. Cotitr^ii, J . Ewastew, I. E .
: Irsnan, F. A. MacGrand, W. Mc-
Namaira. P. Risistti, D. Smith, Ä.
Tho(mjps(Mi, P. ¥u25yk jt. Parla-menidfiilkmeist
olid ikoliall I.
Älexander. V. Andrel^ys, W. Baker,
L.. OoiTivea-u. S. Darling, G.
Duqüefc, J . Epp, J . Plymi, J ; Gü-bopt,
S. T. Kordhinski, G. BÄac-
Farlane, F. McOhairl, P. Masiuk,
G. Rötgös, F. Oberle, M. 0'Cm-iioU,
W. K. Rot)inson, J . Roy, M .
Shjaip, R. Stanbury, G. Towes, C.
Tur?aar, C. C5accla, S. Haicbsz ja
semiti esmnees pr. R. Lapeinte.
. . . . f
r^sriikide saadikuist oUd
külaliste hulgas Vatikani saar-dik
nuntsius A. Paimas, Aust­raalia
saadik M. Loveday, Lää-ne-
Saksa saadik krahv von M.
Podevills, kaks Briti saatkonna
esindajat> Ühendriikide suur­saadik
T. O. Andres koos saat­konna
esimese sekretäri S.
Barlettiga ja Türgi sõjaväeline
atashee.
Vastuvõtumiimis oli igalt rah­valt
väike, aga maitsekas väljapa­nek
rahvuskultuurilist • oma|>ära
näitavaist l^sitöödest: Eestlastel
oli vitriiQ kunstipäraseist naha­töödest,
lätlaatel ja 'leedulastel
peamiselit merevaigust ehteid.
Õhtusöök algas senaator ,C. W.,
Carteri lühikese avasõnaga. Se­naator
ütles, et Balti • õhtu on
parlamendiliikmete ja Balti Lüdu
ühine üritus, millest kõigi partei­de
esindajad osa võtavad. Balti
Liit aga tõelise peremehena ikan-dis
kulud.
iTa kiitis-, õhtut kui head tradit­siooni,
millel on hea nimi par­lamendi
ürituste kalendris.
Palvuse ütles Vatikani saadik
nuntsius A. Patoias, misjärgi U.^
Petei^oo tõstis iklaasi ;kuninganna
t e m s ^ . Liüihtee wMme tegi
C. Gaccia, käesndaja komlb^
jiihaitaäa, öeldes, et Kanada ko-*
hiis <m ikaitstainknõigijsi eelole­val
Belgradi konverentsil. , ^ u i
meie läheneme oma eesmargile
üksmeelselt, siis võjme saavutada
tuiemusi,*' ütles ta ja /tõi 'törvitü-si
Kanada liberaalide parteilt.
W. Baker tõi tervitusi am'etli-kult
ppositsiopnilt ja selle j.uhilt
J . Clark'ilt. Ta tõstis esile sellise
õhtu oMist mõtet, öeldes, et
Baiti õhtul on suur tähtsus tuues
Äupeäkonsul I. Heinsoo ja EKN-u esimees U. Petersoo koos eest­laste
suure sõbra parlamendilükme R. Slanbiiiry^ga (keskel).
r ' Foito: J . Kreiüs
Eestlasi koos Kanada poliitikutega Ottawas toimunud Balti õhtul. Vasakult: Reet Petersoo, äupeä­konsul
I. Heinsoo, tema taga EKNrU esimees Ü. Petersoo, Kanada vääsminister D. Jamieson, Mar-got
Heinsoo, parlamendiliige K. Stanbury, Leida Helde Montrealist Ja' Kalju Jõgi.
.• ^ • ' Foto: J..Kreäis-siia
majja inimesi, • kes hindavad. inimõiguste. vastu, šesf Kanada
Kanadat oma eluikohana. Kuid seisab vabaduse ja õiguse eest,"
need inimesed ütlevad meile, jt
me ei tohiks kõike olukordi ja
lõpetas ta.
E K N abiesimees L.
väärtusi võluta iseenesest mõiste- isõnes feäsitles baltlaste panust
Leivat oma
tav^ina, vaid neid tuleb k a kaits­ta.
SeHie tõtftu .fcimisevad parla-mendiliikmed
endid (täna õhtul
austatuina. ,;
BaJiti Liidu president J . R. Siw
manavicius oma sissejuhatavas
sõnavõtus 'mainis, et need bailtla-sed,
te m aastat tagasi siin leid­sid
.oonaile kodu on nüiüd kanada-lased,
te jagavad; selle riigi mu­resid.
Aga "see rahvas meenutaTb alati
Kanadale, mis OÜ pagudele küla­liitele
üsnagi suureks uudise^ks.
imes© iseloomustusena ta anär-,
.<ät ikõigepealt on nad he^d k a -
nadalased, kes on saanud siin
omale 'keskmisest parema elujärv
je, kes on saanud hea hariduse,
nende hulgas on kuritegevus väi­ke,
nad on edukad ettevõtlikkuses
oma ühispankadega. Nad on saa­vutanud
silmapaistvaid tulemusi
ariiitektuTiris. Nad viljelevad^
seda sõbralikku vastuvõttu, mi- o^na. rahvuslikke kultuurialasid,
da siia tulles kogeti ja tänasel
õhtul tahetakse osakest sellest
tagasi pakkuda^ , ' '.
Ta lisas, et Läänemere kallastel
on meie endine ikodu, kuhu N.
Liit tuli võimutse-des ja tõi sinna
terrori. Kuigi balti rahvaid on
kaua terroriseerifcüd kommunisti­de
pooilit, pole nende usulist tun­netust
^ a koduarmašust suude­tud
lämmatada, balti rahvad on
alles ja ootavad imet, mis tõm­baks
neid pimedusest välja. ,^eie
oleme nonde vaikivate maade saa­dikud,
kelie kohus on sellest vä­givallast
rääkida nii paljudeie
kui võimalik. Belgradi konveresits
on ees ija meie usume, eit Kanada
esindajad on valmis nende eksi­muste
esile toomiseks, mis tehtud
tarvis kaotada oma isikupära,
vaid nad võivad selle pärandus-osa
liita Kanada kultuurlmosaiiki,
siis on nad seda mitmeti rikasta­nud.
Külasliäkõneleja põHundusmi-nister
E . R. Wheian kõneles valit­suse
esindajana. Ta avas oma^&
ne; humöristilikus s^^ su-gukonnapuu
kirjsidamisega, kus
on sidemeid paljude raiivastega.
• Ta on uurinud baltlaste ajalugu
ja põhjusi, miks nad pidid hid-galiselt
kodudest lahkuma, sest
antud olukorras neil
muud vdimalust.
nende võimlemine on saanud rah-
ViUsvahelise tunnustuse.
Sel rahval on võime ühel pool
oUa lojaalne kanadalane ja tei­selt
poolt etniline.
Nad hindavad instinktiivselt • kul­tuurivarasid.
Baltlaste Organisee-,
rimisvõime pn suur ja mõneküm­ne
aasta eest. ühinesid grupid
nende alade harrastairniseks, mis
oli põgenemisel unarusesse jää­nud.
Lojaalsusetumne kodumaale,
on. suur, seda tõendavad .pere­kondlikud
ja muud sidemed.
Oma Itultuuritegevusega hoitakse
noored oma kuiltuuripiirkonnas.
Praegu muretsevad baltlased K a .
nada, tervikuna säilitamise eest.
Kui nad aastaid tagasi 'kanadalas-töks
saades leidsMü, et neil pole.
Ta kirjeldas julgeolekut Kanadas,
kus ühtki ministrit ei valvata.
Kui t a on viibinud teistes maades,
ka Lõuna-Ameerikas, siis om ta
olnud alati relvastatud meeste
valve all. Mitmel maal on ruumid
enne iäbi otsitud kui keegi kõr­gem
mees kohale tuleb. Ta ütl<^,
et meie võtame sellist olukorda
kui iseenesest mõistetavalt. Ta l i ­sas,
et itaa pole seda vaja baltlas­tele
rääkida, vaid baltlaste kohus
on seda Kanada rahvale selgeks
teha. See on baltlaste kink nende
poolt valitud maale. 75.00Ö balt­last
võivad olla uhked oma panu­sele
Kanadas. Ta nimetas mõned
iseloomustavad seigad baltlaste
saavutustest, Kanadas j a pöördus
siis oma erialale seletades, et K a ­nada
farmerid on vabad oma
(Järg lk. 5)
parinmei^dis
tutvustelt! ketpe
fcölti toiisiilit
MöÖdtinad kolmapäeval seo^
ses Balti õhtuga Ottawas
Parlamendimäel toimus par-lameMi
mõlenias kojas balti
konsulite I. Heinsoo, dr. E.
Upenieksi ja J . Zmuidzinase
tutvustamine.
Senatis toimus see juba eel­misel
aastal. Tänavu tõstis
selle senatis uuesti iiles se-nator
H. W. Carter. Kohalviir
biyaid konsuleid tervitati ap­lausiga.
Suureks tulemuseks on aga
konsulite tutvustamine p^la-lidendi
alamkojas. P.ärastlõn^
nasel küsimuste perioodil võt­tis
liberaal R. Stanbury sõna,
küsides kas valitsus jätkab
balti rahvaste inimõiguste ra­kendamise
Ja perekondade
ühendamise kava ning kas
välisminister m teadlik, et tä­na
ohtnl toimub Ottawas Bai*
ti õhtu. Ta tutvustas diplo­maatide
loozhis olevaid kolme
bälti konsulit, kes püsti tõus­tes
parlamenti tervitasid ja
kelledele kõigi kohalolijate,
peaminister P. E. Trüdeau,
valitsusliikmete ja kõigi par­lamendiliikmete
poolt anti tu­gev
aplaus^
yällisminister B. Jamieson
vastas, et ta on hästi teadlik,
et täiia on Balti õhtu ja ta ta­hab
ka ise sellest osa võtta.
Ta lubas, et valitsus teeb
kõik, mis võimalik balti pe­rekondade
tihendamiseks
Seda sammu on juba am­mugi
oodatud, mistõttu see
andis seekordsele Balti Olgale
erakordselt rõõmsaks tegeva
meeleolu ja pidniikkuse.
Pmntsusmcad oinci^^
PARIIS— Prantsusmaal toimu­nud
omavalitsuse valimistel sai
kõmmüniS:tide ja sotsialistide ühi­ne
blokk 52,5 protsenU äraantud
häältest. Vasalkpoolsed organisat-.
sioonid võtsid linna valitsused pa­rempoolsetelt
üle vähemalt 30-nes
linnas, millede hulka kuuluvad
sellised tähtsad linnad nagu Brest,
Reinis ja Chartres, Pariisis võitis
vahmist^ esimesel käigul endine
peaminister Jacqües Chirac ja kui
ita Pariisi linnapeaks valitakse,
siis on tal suured väljavaated pa­rempoolsete
juhi kohale - tüürimi-seks
ja oma rivaali praeguse pre­sidendi
Valery Giscard d'Estaingi-kõrvale
tõrjumisele.
pühapäeval, 27. märtsil 1977 kem2.00
. Toronto Eesti Maja keskmises saalis . .
'. EESTI INVALIIDE TOETAV
^. NAISRING TORONTOS .
TARTU COLLEGEis, 18. märtsil kell 7.30 õ.
Pääsmed lükmeUe $2.-, teistele $2.5«
EESTf RAHVUSTEATER
Laup, 16. ja pühap., 17. aprillil
Monarch Park Secondary Schoori auditooriumis
; Coswell & Hanson'i nurgal
P. Abrahami operett 3. vaatuses
LavaštAs — LYDIA VOHU
Muusikajuht — PETER PAUL LÜD5G
T.E.R.R.„KÜN©LA" esitab
9f
• TANTSULAVASTUS KAHES PILDIS. •
' • . ILiikuminejakäsJWri- TOOMAS M E T ^
Vahemuusika kompositsioon — HEIKKI KULB
3. aprüliM977 liell 16.00 Monarch Park'i keskk®ol|s, 1 Hansoa St.
Pääsmed $4.-, lapsed $2.~, eehnüügfl POKO's Mt Pleasant ja rahvatantsijate käes.
^ Helistada Peeter NUt 293-3992 '