1985-10-08-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval, 8. oktoobril — Tuesday, October 8,1985 Nr. 75
• lõekäära Lastesuvekodus 1985. a» siivel-peetod spordivõistlustel
jagas kohtadele tuntaÄ suvekode lõpetamisel
auliiiidiiisporditreener ja jiBhataja Erik LÄeiTo Alljärgnevalt
tämavBBsed võistluste Memusedö
FOKIDs Linkruus mõlemad 2.52. -
KõiTgiiishüpes 1) T. Müles, T.
Pajo 1.00, 2) H. Ling, 3) Heikki
40 fflfi joolkss 1) Mihkel Schaer ^Q^Q]/^ J QQ.
8,69, 2) Eerik Randsalu, 3) David PešapaMvise! 1) H. Ling 36.35,
®yers-* , 2) T. Pajo, 3) P. Musta.
60 m Joo&ss 1) D. Byers 11,85, ii_i2.aasteS8ds
2) E. kandsab, 3) M. Sohaer. ^ ^^^j^, |.) gy^n Linkraus,
80 m joolkss 1) M. Schaer 16.47, 2) Paul Tralla, 3) Markus Pühvel.
2) D. Byers, 3) Priit Rosenberg.. g^j ^^^^^^ g Linkruus 12,7,
Kaügusfeüpes 1) M. Schaer 2.04, 2) p. Tralla, 3) M. Pühvel.
2) P. Rosenberg, 3) Andrus Agur. ^ j^^ji^g. ^ Linkruus
Fesspalti .^es 1) D. Byers j2,83,2) M. Pühvel.
13.00, 2) E. Randsalu, 3) M. ^OOm jooks: 1) S. Linkruus
Schaer. 35^90, 2) P. TraUa, 3) M. Pühvel.
7—8-aastaseis 40© m Jooks: 1) Tarmo Saks
40 M jooks: 1) Mart Kaljurand j 35 2) S. Lmkruus, 3) M.
7,06. 2) Paul Sehr, 3) Heikki Jaa- puhvel.
son. ^ ^ 800 ma jooks: 1) S. Linkruus
. 6© M jooks: 1) M. iKaJjurana 312 99 2) M Puhvel
9,74 (Jõekääru rekord), 2) Peeter ',KeWieMes' 1) £ Linkruus
Laansop, 3) Jaan Laansoa ^^^^^ p^j^^^j^ 3^ j g^j^^
80 m jooks: 1) M. Kaljurand Kuulitõage; 1) S. Linkruus 5.95,
13,28, 2) J. Laansoo, 3) P. Laan- 2) M. Puhvel, 3) R. Ratnik.
^ ^ • ^ ^ . . . w x T . r A Kõrgushüpe: 1) M. PuhvelLlO,
100 mmM 1) M. Kaljumnd 2) p. Tralla, 2) S. Linkruus.
16,69 (Joekaaru rekord), 2) P. Kaugiashüpe: 1) S. Linkruus
^^2^0^0J M^ jooks: l)M.K^aü Vu rand^ 3.4p2 , 2) Pjj.j Tralla, 3) M. Püph^vj^e^l.^ j
36^ (Joekaaru rekord), 2) P. 44 ^2, 2) S. Linkruus, 3) P. Tralla.
Sehr, 3) J Laansoo. Kolmikhüpe: 1) M. Puhvel 6.60.
. . ^ . f f ? f \ ^ ^ M Kaljurand ^^^^ ^ j^^j^. ^^^^^
2.90, 2) J. Silmberg, 3) D. Schaer 2704 29
ja H. Jaason 2.70. ^' J. ' ,
PesaRaMI vise: 1) J. Laansoo- a3~14.aaStased
22.65, 2) M. Kaljurand, 3) J. Jaa- ^ ^ > ^«^"J^^ P^^^^^
son ja K. Jaason mõlemad 20.05. f^??/ 2) Erik Silmberg,- 3) Kristjan
- J_ _^ J, Wallner.
9--10-aasteseciIs ,. ^ 8 0 m jookss 1) T. Olvet 11,05,
40 m jook.: 1) Hilhr 2) E. Silmberg, 3) K. Walber.
2) Toivo Pajo, 3) Mihkel Link- - ^ .^^^^ r^, QJ^^^ 5^ 2) ^T;. • 60 m joo kn s: 11)^ «Hr .T L• mg I1A0-,7^0A , K. Wall^n er,. ^3^) jA^. udres P^ uhv^e^l.j i^^^
2) Toivo Pajo, 3) Aare Evert. i 23 25
80 m jooks: O H Liug 13,8, 2) ' j^oks: 1) Märt Matsoo
M. Linkruus, 3) T. Milles. 3 36 05
r ^ \ ! ^ n n ^ . V n ^ " ' ' ' ' M jOOkSS 1) RaiVO LiUg
17,0, 2) T. Pajo, 3) T. MiUes. 26 57 66
^^2'L00^ ^m ^m' W^^.^ ^fD' M Lmkruus TK. eOüalvheeti,d e3*) 1M) aRd.i sL Sinagk s1. 9.80, 2)
400 M jo(^: 1) A Evert Kuulitõuge: 1) T. Olvet 9.70, 2)
^' f R- Ling, 3) M. Saks.
. i""^^.' I n n ^ ; . . , ^ ^ ^ KõrgiKhüpe: 1) A. Puhvel 1.40,
^1^^ A O 2) T. Olvet! 3) E. Silmberg.
Kettaheide: 1) H. Lmg 12.09, „ / i-?
2) T. Pajo, 3) Peeter Musta. ^. Kansgushupe: 1 T. Olvet 4.15,
KuolitÖEge: 1)'.H. Ling 4.30, 2) 2) E. Silmberg, 3) A. Puhvel
P. Musta, 3X M. Linkruus. Pesapalli vise: 1) T. Olvet 50.10,
Kai^iBshüpe: 1) H. Ling, 3.03, 2) A. Puhvel, 3) K. Wallner.
2) T. Pajo, 3) A. .Evert ja M. Kolmikhüpe: 1) T. Olvet 9.43,
Kalevi lipkonna juhid arutamas skautluse probleeme nõu-päevadel
KotkajärvelM. ja 15.. septembril.
ILMUS SUURTiEOS
..lESTI VABADUSRISTI KAVALERID"
Kordustrükk samanimelisest teosest, mis ilmus Tallinnas aastal
1935 Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse väljaaiidcl.
Suures Jormaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites,
405 lehekülge. Eesti Vabadusristide origbaaikujutused vÄrvi-trükis.
Teos sisaldab elulood koos piltidega kõige vapramatest
kangelastest ja poliitikutest, kes lõid iseseisva Eesti Vabariigi,
samuti välismaiste ajalooliste isikute aimed, kc» rahvusvaheliselt
kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tege*^
likult Eesti iseseisvuse sünnilugu, mille omamine ikestätud
Eestis on poliitüinekurit^
Teilimlne saata VABA EESTIKSE lafit^^ hiBHaga $50^
RAAMAT SAADETAKSE V l UA ÕHUPOSTIGA ROOTSISt
Sp^rdiinärkmeid
Nizzas, Prantsusmaal peeti rahvusvahelised
kergejõustikuvõistlü-sed,
kus saavutati rida suurepäraseid
tulemusi; ka Kanada sportlased
Mark McKoy, Desai Williams
ja Craeme Fell tegid kohn uut Kanada
rekordit, kuna inglane Steve
Cram jooksis 1500 m uue maailmarekordi
ajaga 3,29,67; endine
rekord 3.30,77 oli inglase Steve
Ovetti nunel. Cram võitis eelmisel
aastal Los Angelese olümpiamängudel
samal distantsil hõbemedali.
Teiseks jäi marokolane Said Aoui-ta
ajaga 3.29,71, mis on ka parem
endisest maaümarekordist. Kohnan-daks
tuli hispaanlane Jose Luis
2) E. Silmberg, 3) K. Wallner.
15-aasfased
60 m jookSs: 1) Erik Linask 8,4,
2) Marcus Sümberg.
na Jttoks: D E . Linask 10,76.
m jooks: 1) E. Linask
13,35, 2) Avo Ora.
200 m jooks: 1) E. Linask 29,43.
400 m jooks: 1) E. Linask
1.12.52, 2) Lehho Rebassoo. -
800 m jooks: 1) E. Linask
2.45,00, 2) L. Rebassoo.
: 1500 ffliB jooksg 1) -E. Linask
5.28.53, 2) L. Rebassoo.
.5000 m jooks: 1) E. Linask
24.42,24, 2) L. Rebassoo.
Kettaheide: 1) E. Linask 26.90,
2) L. Rebassoo, 3) M. Silmberg.
Kuulitõuge: D E . Linask 9.20,
2) A. Ora, 3) M. Sihnberg.
Kõrgushüpe: 1) L. Rebassoo
1.25, 2) E. Linask, 3) A. Ora.
Eaugushüpe: 1) E. Linask 4.26,
2) L. Rebassoo, 3) M. Silmberg.
- Pesapalli vise: 1) E. Linask
56.95, 2) L. Rebassoo, 3) A. Ora.
Kolmikhüpe: 1) E. Linask 8.47,
2) L. Rebassoo.
Gonzales ajaga 3.30,92.
Kanadalane McKoy võitis 110 m
tõkkejooksu ajaga 13,19, mis on
uueks Kanada rekordiks (eridme
13,27). Tulemus on kä uueks staadioni
rekordiks, mille püstitas
möödunud aastal olümpiamängude
kuldniedalünees Roger Kingdom.
Kanadalane Desai WÜlianis
jooksis meeste 100 m ajaga 10,03,
ületades senise Kanada rekordi
10,12, mille jooksis möödunud aastal
Ben Johnson. Selle tulemusega
oli Williams teisel kohal, kuna esikohale
tulnud ameeriklase aeg oli
9,98. -T
Kanada rekord tehti ka 3000 m
takistusjooksus, kus Graeme Fell
jooksis ajaks 8.17,29, mülega jäi
teisele kohale; esikohale tukud
belglase William van Dijcki aeg
oU 8.13,77,
Muudest tagajärgedest: 200 m
võitis ameeriklane Calvin Sniith
20.45, kõhnas kanadalane Desai
Wüliams 20,67. 400 m — amee^
riklane Roddie Haley 45,37. 1000
m — brasiillane Jose^Luis Barbösa
2.17,36. 5000 m portugaallane
Fernando Mamede ~ 13.23,71.
Kõrgushüppes esimene poolakas
Jacek Wzola 2.32, Kettaheites esimene
kuubalane Luis M. Daiis —
67.67. Teivashüppes esimene venelane
Sergei Bübka — 5.95, teine
prantslane Pierre Quinon — 5.90,
kõhnas prantslane Hiierry Yigne-ron
5.65.
TAIMI PkOOSni hralettukogD
E L Ü K I I G E L
Saaicbvel VABA EESTLASE.
talitnses
m iW $10^;+sa&tekDlu 50 0
TOETAGE POLIITVANGE
VafafQ Eesllcise ioiifuses eii SOCRIC^
Ee§fi vastnpaiiiiliikuBiise kroonikad I j« H kötöe, v
fiksikkdite Und $20.00, i«stekalD$L
Mart Nikinse > Jttri Knke mUestaste^
Mcrt Nlklnse Ja J ü r l l ^ niSleftosmarEld
34 maiU poognaa, poofna^^^^^^I^ $3.90, eaoMMi $9M
Mart NiUase kiijafimbrlkad
tema ramütdOvans^ aadressi^
Mffli Nfldose, Ena Tarto, Lagle Pareki,
Mad^sõni, Meiki Ahoneni > Arve Pesti
irabastamisenõudega postkaardid saatmiseks
ENSV asehäldurile Karl Vainole Tallinnasse ja
NSVL ülemvalitsejale Mifahaü GorbatshovUe
Mokasse
Tasuta teilimistele Usada $0.50 natelaln
S. EKBAUMI
iUULETUSKOGU
Hhd $10.-pluss saqtekulu $1.75
SaodcfyolViaba Eestlase talituses
ILMUS KOGUTEOS
suinres iormaadiSs, 2261^^^ palja fotosid!
Kaastöölised prof essorid:
MÄE LEHISTiE, IVAR IVASK,FELIX OINAS
Artikleid eesti kõltnurist ja muust
TV»imetamid HEINO SUSI
SSaadaral Vaba Eestlase talituses
^^^^^ $1.50
aasta iugisel €1
muid võimalusi, kui Soome pidi
lunastama rindemeestele antud lubaduse
neile asunduskoha andmisega.
Talvesõja järgsest ajast oli
asundusköhtade saajate arv laienenud
ikahekoi^dseks, kuid selle
hiigelülesande lahendamiseks oli
olemas hea ühiskondlik valmisolek
jä hakkaja valitsus.
; Soome ja N . Liidu vaherahu sõlmiti
19; septembril 1944:^
vuüe valitsuse moodustamise järel
alustas valitsuse komitee asustamis-tegevusega
jä rindesõdurite abistamisega.
Komitee juurde kuulus ka
karjalaste esindus. Komitee esimees
Veikko Vennänao oli karjalane,
kuid samal ajal ka seotud sõjaaegse
tegevuse tõttu rindesõdurite
asustamise edendamisega.
Talvesõja kogemuste kohaselt ei
antud nüüd sama lootusrikkaid hi-badusi
maa saamiseks kui märtsis
194a Komitee töötas oma ülesandega
aeglaselt, mida mõjutas ka
vaherahujargne eriti raske olukord
Soome riiklikus elus.
peeti veel sõda. Soomeski käisid
võitlused Lapis Saksa vägede vastu,
samal ajal demobiliseeiti sõjaväge.
Riigi tulevik oli nii sisemiselt
kui ka väliselt veel selgumata.
So omlased kartsid, mis tulevik võib
tuua.
Kui J. K. Paasikivi sai peaministriks,
tegi ta ettepaneku, et kõigepealt
tuleb asustada evakueeritud
ja anda neile pool endisest põllu-pinnast
valmis põlluna. Valitsuse
esitus anti eduskunnale veebruari
alul 1945. Eduskund hoidis seda
veel paar kuud, mil aj ai valmistati
valimisteks ja valiti uusi nägusid
uue poliitilise parteina kommunistid.
Maaküsimus viidi kiiresti uue
edüskunna poolt läbi, mis jättis arvamuse,
et lius parlament suhtub
soosivalt kogu küsimusse.
Küsimus^ oli ;süski komplitseerir
tud, kuna maakorraldusse sekkus
soom: kakskeelsus ja rootslaste talundid
ei tahtnud loovutada maad
karj alastele keele tõttu, sest rootslased
tundsid ümbritseva soome
keele tõttu oma rootsi keelt ohustatuna.
Nü jäigi, et kui Soomes jagati
maad enam kui muudes Euroopa
' riikides, jäid rootsikeelse
Uudenmaa mõisad puutumatuks.
Soomes oli 1945. aasta talvel viidud
läbi maareform, mis sügavamalt
kui ükski varasem seadus sel
aastasajal mõjutas maaelanike olusid.
See toimus veel ajal, kui muu
maaüm oli sõjakeerises.
Evaküeeritute j ä rmdesõdurite
asustamisse puutuva seadusega oli
Soome võtnud esimese ja ühe tähtsama
sammu sõjajärgse ülesehituse
teele. Selle seaduse vastuvõtr line
ja täitmine võinuks toimuda palju
kiu^mini, kui oleks piirdutud vaid
evaküeeritute asustamisega. Seda
ön arvanud ka mitmed karjalased.
Kuid rmdesõdureüe oli lubatud
sõjaaastail maad. See lubadus tuli
kohe sõja järel lunastada, kuigi see
tundus raskena. Kuid; rmdesõdurite
osa oU lahutamata Soome sõjajärgsest
ülesehitamisest, nagu evaküeeritute
maasaamine. Tegelikult karjalased
ja sõdurid vaid harva võitlesid
samade kalapüügikohtade pärast.
Karjalastele ettenähtud maa
oli lõunas, kuna rindesõdureile ettenähtud
maakohad olid suuremalt
osalt rajatud pikkondadesse, kuhu
ei olnud karjalasi paigutatud. Evä-kueerituile
tuli rajada põUupidami-si,
majaehitamise ja kalastusvõima-lüsi
ning krunte elamute ehitamiseks.
Kui maa-ala ei olnud seotud
metsaga, süs tuli luua ühismetsad.
Põllupmna suurus pidi olema nii
suur, et vähemalt 75% tuH normaalsele
perekonnale omast maja-,
pidamisest.
Soome tahjpidajad loovutasid
uusasunikele põllumaad 245.724
hektari, koos mitmesuguse muu
maaga kokku 278.366 ha.
Mis selle asustamispolütika realiseerimise
on eriti huvitavaks teinud
on, et täpsete kavade kohaselt
tehti paigutamised Mhelkonniti,
kusjuures arvestati maasaamise tulemustega.
Lõplik külaulatusega
päigütusplaan vahnis 1945. aasta
septembris, kuna kalastajate osas
1946. aasta augustis. Alles .1946.
aasta suvel oli üldine asustamine
pääsenud hoogu, kuid mõned karjalased
olid juba selleks ajaks Ostnud
omale maakohad. Ümberpaigutamine
tehti nii, ert ühe kihelkonna
rahvas loovutatud Karjalast oli
saanud elukoha ühes küielkonnas
Lõuna-Soomes.
Asustamine viidi läbi kolme aastaga.
Aasta 1948 lõpuks oli veel
4% karjalastest asustamata^ Küll
olid 16% loobunud valitsuse maasaamise
Õigustest. Karjalaste evaküeeritute
tausta vaatlemisel on
selge, et suurhna osa evakueerituile
moodustasid põllumajandused,
kokku umbes 19.000.
Karjalaste maasoovid olid olnud
põllumajanduslikud, kuna Karjala
Kannasel ja Püri-Karjalas olid enamusel
obud väiketalud ja uued
põllundusalad olid isegi endisist
suuremad. Maasaamisele järjes
küre ehitustegevus, kusjuures oli
suuri raskusi ehitusmaterjalide saamisega.
Nii saadeti Rootsist Soome
isegi pruugitud raudnaelu.
Maahankeseaduse teostamme on
Soomes moodsa asustustegevuse
nurgakivi. Maaküsimus ajakohas-tas
1800-ndate aastate lõpul maata
elanike küsimuse, mis iga soomlase
arvates sai 1945. aastal lõpUku
lahenduse. Soomes on fmaad jagatud
1860^1960 aastate vahel 6,6
müjonit hektarit. Soome tuleviku
seisukohalt evaküeeritute ja rindesõdurite
asustamine oli üks kesksemaid
nende saatuse kujundamisel,
kuna sellega lõigati ära esikohale
tulnud kommunistide lubaduste võluvus,
nulle soome vasakpoolsed
on alati oma kampaaniapunktina
hoidnud. Nüüd anti maad N. Liidu
poolt lahkuma sunnitud karjalastele
ja sõdureile, kes olid võidel-imdkpnwnünistide
vastu.
Soome suurtalude esindajad
hoiatasid, et nende suurtalude jagamise
tõttu kannatavat rügi ela-tistarvete
toodang. Viimastel aastatel
on vastupidi kurdetud, et praegune
põllumajandus põhjustab ületoodangut,
ka karjalased armastavad
maad ja toodavad vilja, "Mõned
karjalaste talud on nüüd lõpetanud
viljelemise, kuna vanad ei
jaksa enam töötada ja nende tööle
pole leitud jätkajaid.
Peagu pooled karjalased on leidnud
tegevust muudel elualadel.
Osa neist ei läinud sõjaaastate vahel
tagasi Karjalasse, vaid leidsid
juba enne mujal tööd. Sõjajärgseü
aastail pole ohiud töö saamiseks
raskusi, raskem on olnud korterite
saamisega. Märgatav osa karjala-sist
on elanud maapiirkonna läheduses:
üks osa on linnastunud;
Lõuna-Soome linnadesse asus
1940-ndais aastais ca 150.000 karjalast.
Helsingi kõrval ön esikohtades
loodud arvukaid karjalaste
keskusi, kes viljelevad karjala kultuuri
ja ühiskondlikku tegevust.
Kui nüüd karjalased olid paigutatud
kihelkonniti Lõuna-Soome
kihelkondadesse, algas uutesse
ühiskondadesse sobitumine, sotsiaalne
kujunemme uue keskkonna
elulaadi kohaselt, kuigi karjalased
ei saanud erilisi raskusi olla soomlastega.
Keel, kultuuripärimus on
sama, ainult usk on vene naabru-r
sest tmgituna ortodbkslik.
Soome ühiskonnateadlased on
alles hiljem alustanud karjalaste
uude ühiskonda sulamist üksikasjalikult
uurima. Detailsemate, lähedasemate
sobitusprotsessi käsitlevate
probleemide esitamisel tuleb
osalt esile juba mõned varem kinnitust
leidnud olukorra tähelepanekud
ja uurimused ning artiklid.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 8, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-10-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851008 |
Description
| Title | 1985-10-08-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE teisipäeval, 8. oktoobril — Tuesday, October 8,1985 Nr. 75 • lõekäära Lastesuvekodus 1985. a» siivel-peetod spordivõistlustel jagas kohtadele tuntaÄ suvekode lõpetamisel auliiiidiiisporditreener ja jiBhataja Erik LÄeiTo Alljärgnevalt tämavBBsed võistluste Memusedö FOKIDs Linkruus mõlemad 2.52. - KõiTgiiishüpes 1) T. Müles, T. Pajo 1.00, 2) H. Ling, 3) Heikki 40 fflfi joolkss 1) Mihkel Schaer ^Q^Q]/^ J QQ. 8,69, 2) Eerik Randsalu, 3) David PešapaMvise! 1) H. Ling 36.35, ®yers-* , 2) T. Pajo, 3) P. Musta. 60 m Joo&ss 1) D. Byers 11,85, ii_i2.aasteS8ds 2) E. kandsab, 3) M. Sohaer. ^ ^^^j^, |.) gy^n Linkraus, 80 m joolkss 1) M. Schaer 16.47, 2) Paul Tralla, 3) Markus Pühvel. 2) D. Byers, 3) Priit Rosenberg.. g^j ^^^^^^ g Linkruus 12,7, Kaügusfeüpes 1) M. Schaer 2.04, 2) p. Tralla, 3) M. Pühvel. 2) P. Rosenberg, 3) Andrus Agur. ^ j^^ji^g. ^ Linkruus Fesspalti .^es 1) D. Byers j2,83,2) M. Pühvel. 13.00, 2) E. Randsalu, 3) M. ^OOm jooks: 1) S. Linkruus Schaer. 35^90, 2) P. TraUa, 3) M. Pühvel. 7—8-aastaseis 40© m Jooks: 1) Tarmo Saks 40 M jooks: 1) Mart Kaljurand j 35 2) S. Lmkruus, 3) M. 7,06. 2) Paul Sehr, 3) Heikki Jaa- puhvel. son. ^ ^ 800 ma jooks: 1) S. Linkruus . 6© M jooks: 1) M. iKaJjurana 312 99 2) M Puhvel 9,74 (Jõekääru rekord), 2) Peeter ',KeWieMes' 1) £ Linkruus Laansop, 3) Jaan Laansoa ^^^^^ p^j^^^j^ 3^ j g^j^^ 80 m jooks: 1) M. Kaljurand Kuulitõage; 1) S. Linkruus 5.95, 13,28, 2) J. Laansoo, 3) P. Laan- 2) M. Puhvel, 3) R. Ratnik. ^ ^ • ^ ^ . . . w x T . r A Kõrgushüpe: 1) M. PuhvelLlO, 100 mmM 1) M. Kaljumnd 2) p. Tralla, 2) S. Linkruus. 16,69 (Joekaaru rekord), 2) P. Kaugiashüpe: 1) S. Linkruus ^^2^0^0J M^ jooks: l)M.K^aü Vu rand^ 3.4p2 , 2) Pjj.j Tralla, 3) M. Püph^vj^e^l.^ j 36^ (Joekaaru rekord), 2) P. 44 ^2, 2) S. Linkruus, 3) P. Tralla. Sehr, 3) J Laansoo. Kolmikhüpe: 1) M. Puhvel 6.60. . . ^ . f f ? f \ ^ ^ M Kaljurand ^^^^ ^ j^^j^. ^^^^^ 2.90, 2) J. Silmberg, 3) D. Schaer 2704 29 ja H. Jaason 2.70. ^' J. ' , PesaRaMI vise: 1) J. Laansoo- a3~14.aaStased 22.65, 2) M. Kaljurand, 3) J. Jaa- ^ ^ > ^«^"J^^ P^^^^^ son ja K. Jaason mõlemad 20.05. f^??/ 2) Erik Silmberg,- 3) Kristjan - J_ _^ J, Wallner. 9--10-aasteseciIs ,. ^ 8 0 m jookss 1) T. Olvet 11,05, 40 m jook.: 1) Hilhr 2) E. Silmberg, 3) K. Walber. 2) Toivo Pajo, 3) Mihkel Link- - ^ .^^^^ r^, QJ^^^ 5^ 2) ^T;. • 60 m joo kn s: 11)^ «Hr .T L• mg I1A0-,7^0A , K. Wall^n er,. ^3^) jA^. udres P^ uhv^e^l.j i^^^ 2) Toivo Pajo, 3) Aare Evert. i 23 25 80 m jooks: O H Liug 13,8, 2) ' j^oks: 1) Märt Matsoo M. Linkruus, 3) T. Milles. 3 36 05 r ^ \ ! ^ n n ^ . V n ^ " ' ' ' ' M jOOkSS 1) RaiVO LiUg 17,0, 2) T. Pajo, 3) T. MiUes. 26 57 66 ^^2'L00^ ^m ^m' W^^.^ ^fD' M Lmkruus TK. eOüalvheeti,d e3*) 1M) aRd.i sL Sinagk s1. 9.80, 2) 400 M jo(^: 1) A Evert Kuulitõuge: 1) T. Olvet 9.70, 2) ^' f R- Ling, 3) M. Saks. . i""^^.' I n n ^ ; . . , ^ ^ ^ KõrgiKhüpe: 1) A. Puhvel 1.40, ^1^^ A O 2) T. Olvet! 3) E. Silmberg. Kettaheide: 1) H. Lmg 12.09, „ / i-? 2) T. Pajo, 3) Peeter Musta. ^. Kansgushupe: 1 T. Olvet 4.15, KuolitÖEge: 1)'.H. Ling 4.30, 2) 2) E. Silmberg, 3) A. Puhvel P. Musta, 3X M. Linkruus. Pesapalli vise: 1) T. Olvet 50.10, Kai^iBshüpe: 1) H. Ling, 3.03, 2) A. Puhvel, 3) K. Wallner. 2) T. Pajo, 3) A. .Evert ja M. Kolmikhüpe: 1) T. Olvet 9.43, Kalevi lipkonna juhid arutamas skautluse probleeme nõu-päevadel KotkajärvelM. ja 15.. septembril. ILMUS SUURTiEOS ..lESTI VABADUSRISTI KAVALERID" Kordustrükk samanimelisest teosest, mis ilmus Tallinnas aastal 1935 Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse väljaaiidcl. Suures Jormaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites, 405 lehekülge. Eesti Vabadusristide origbaaikujutused vÄrvi-trükis. Teos sisaldab elulood koos piltidega kõige vapramatest kangelastest ja poliitikutest, kes lõid iseseisva Eesti Vabariigi, samuti välismaiste ajalooliste isikute aimed, kc» rahvusvaheliselt kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tege*^ likult Eesti iseseisvuse sünnilugu, mille omamine ikestätud Eestis on poliitüinekurit^ Teilimlne saata VABA EESTIKSE lafit^^ hiBHaga $50^ RAAMAT SAADETAKSE V l UA ÕHUPOSTIGA ROOTSISt Sp^rdiinärkmeid Nizzas, Prantsusmaal peeti rahvusvahelised kergejõustikuvõistlü-sed, kus saavutati rida suurepäraseid tulemusi; ka Kanada sportlased Mark McKoy, Desai Williams ja Craeme Fell tegid kohn uut Kanada rekordit, kuna inglane Steve Cram jooksis 1500 m uue maailmarekordi ajaga 3,29,67; endine rekord 3.30,77 oli inglase Steve Ovetti nunel. Cram võitis eelmisel aastal Los Angelese olümpiamängudel samal distantsil hõbemedali. Teiseks jäi marokolane Said Aoui-ta ajaga 3.29,71, mis on ka parem endisest maaümarekordist. Kohnan-daks tuli hispaanlane Jose Luis 2) E. Silmberg, 3) K. Wallner. 15-aasfased 60 m jookSs: 1) Erik Linask 8,4, 2) Marcus Sümberg. na Jttoks: D E . Linask 10,76. m jooks: 1) E. Linask 13,35, 2) Avo Ora. 200 m jooks: 1) E. Linask 29,43. 400 m jooks: 1) E. Linask 1.12.52, 2) Lehho Rebassoo. - 800 m jooks: 1) E. Linask 2.45,00, 2) L. Rebassoo. : 1500 ffliB jooksg 1) -E. Linask 5.28.53, 2) L. Rebassoo. .5000 m jooks: 1) E. Linask 24.42,24, 2) L. Rebassoo. Kettaheide: 1) E. Linask 26.90, 2) L. Rebassoo, 3) M. Silmberg. Kuulitõuge: D E . Linask 9.20, 2) A. Ora, 3) M. Sihnberg. Kõrgushüpe: 1) L. Rebassoo 1.25, 2) E. Linask, 3) A. Ora. Eaugushüpe: 1) E. Linask 4.26, 2) L. Rebassoo, 3) M. Silmberg. - Pesapalli vise: 1) E. Linask 56.95, 2) L. Rebassoo, 3) A. Ora. Kolmikhüpe: 1) E. Linask 8.47, 2) L. Rebassoo. Gonzales ajaga 3.30,92. Kanadalane McKoy võitis 110 m tõkkejooksu ajaga 13,19, mis on uueks Kanada rekordiks (eridme 13,27). Tulemus on kä uueks staadioni rekordiks, mille püstitas möödunud aastal olümpiamängude kuldniedalünees Roger Kingdom. Kanadalane Desai WÜlianis jooksis meeste 100 m ajaga 10,03, ületades senise Kanada rekordi 10,12, mille jooksis möödunud aastal Ben Johnson. Selle tulemusega oli Williams teisel kohal, kuna esikohale tulnud ameeriklase aeg oli 9,98. -T Kanada rekord tehti ka 3000 m takistusjooksus, kus Graeme Fell jooksis ajaks 8.17,29, mülega jäi teisele kohale; esikohale tukud belglase William van Dijcki aeg oU 8.13,77, Muudest tagajärgedest: 200 m võitis ameeriklane Calvin Sniith 20.45, kõhnas kanadalane Desai Wüliams 20,67. 400 m — amee^ riklane Roddie Haley 45,37. 1000 m — brasiillane Jose^Luis Barbösa 2.17,36. 5000 m portugaallane Fernando Mamede ~ 13.23,71. Kõrgushüppes esimene poolakas Jacek Wzola 2.32, Kettaheites esimene kuubalane Luis M. Daiis — 67.67. Teivashüppes esimene venelane Sergei Bübka — 5.95, teine prantslane Pierre Quinon — 5.90, kõhnas prantslane Hiierry Yigne-ron 5.65. TAIMI PkOOSni hralettukogD E L Ü K I I G E L Saaicbvel VABA EESTLASE. talitnses m iW $10^;+sa&tekDlu 50 0 TOETAGE POLIITVANGE VafafQ Eesllcise ioiifuses eii SOCRIC^ Ee§fi vastnpaiiiiliikuBiise kroonikad I j« H kötöe, v fiksikkdite Und $20.00, i«stekalD$L Mart Nikinse > Jttri Knke mUestaste^ Mcrt Nlklnse Ja J ü r l l ^ niSleftosmarEld 34 maiU poognaa, poofna^^^^^^I^ $3.90, eaoMMi $9M Mart NiUase kiijafimbrlkad tema ramütdOvans^ aadressi^ Mffli Nfldose, Ena Tarto, Lagle Pareki, Mad^sõni, Meiki Ahoneni > Arve Pesti irabastamisenõudega postkaardid saatmiseks ENSV asehäldurile Karl Vainole Tallinnasse ja NSVL ülemvalitsejale Mifahaü GorbatshovUe Mokasse Tasuta teilimistele Usada $0.50 natelaln S. EKBAUMI iUULETUSKOGU Hhd $10.-pluss saqtekulu $1.75 SaodcfyolViaba Eestlase talituses ILMUS KOGUTEOS suinres iormaadiSs, 2261^^^ palja fotosid! Kaastöölised prof essorid: MÄE LEHISTiE, IVAR IVASK,FELIX OINAS Artikleid eesti kõltnurist ja muust TV»imetamid HEINO SUSI SSaadaral Vaba Eestlase talituses ^^^^^ $1.50 aasta iugisel €1 muid võimalusi, kui Soome pidi lunastama rindemeestele antud lubaduse neile asunduskoha andmisega. Talvesõja järgsest ajast oli asundusköhtade saajate arv laienenud ikahekoi^dseks, kuid selle hiigelülesande lahendamiseks oli olemas hea ühiskondlik valmisolek jä hakkaja valitsus. ; Soome ja N . Liidu vaherahu sõlmiti 19; septembril 1944:^ vuüe valitsuse moodustamise järel alustas valitsuse komitee asustamis-tegevusega jä rindesõdurite abistamisega. Komitee juurde kuulus ka karjalaste esindus. Komitee esimees Veikko Vennänao oli karjalane, kuid samal ajal ka seotud sõjaaegse tegevuse tõttu rindesõdurite asustamise edendamisega. Talvesõja kogemuste kohaselt ei antud nüüd sama lootusrikkaid hi-badusi maa saamiseks kui märtsis 194a Komitee töötas oma ülesandega aeglaselt, mida mõjutas ka vaherahujargne eriti raske olukord Soome riiklikus elus. peeti veel sõda. Soomeski käisid võitlused Lapis Saksa vägede vastu, samal ajal demobiliseeiti sõjaväge. Riigi tulevik oli nii sisemiselt kui ka väliselt veel selgumata. So omlased kartsid, mis tulevik võib tuua. Kui J. K. Paasikivi sai peaministriks, tegi ta ettepaneku, et kõigepealt tuleb asustada evakueeritud ja anda neile pool endisest põllu-pinnast valmis põlluna. Valitsuse esitus anti eduskunnale veebruari alul 1945. Eduskund hoidis seda veel paar kuud, mil aj ai valmistati valimisteks ja valiti uusi nägusid uue poliitilise parteina kommunistid. Maaküsimus viidi kiiresti uue edüskunna poolt läbi, mis jättis arvamuse, et lius parlament suhtub soosivalt kogu küsimusse. Küsimus^ oli ;süski komplitseerir tud, kuna maakorraldusse sekkus soom: kakskeelsus ja rootslaste talundid ei tahtnud loovutada maad karj alastele keele tõttu, sest rootslased tundsid ümbritseva soome keele tõttu oma rootsi keelt ohustatuna. Nü jäigi, et kui Soomes jagati maad enam kui muudes Euroopa ' riikides, jäid rootsikeelse Uudenmaa mõisad puutumatuks. Soomes oli 1945. aasta talvel viidud läbi maareform, mis sügavamalt kui ükski varasem seadus sel aastasajal mõjutas maaelanike olusid. See toimus veel ajal, kui muu maaüm oli sõjakeerises. Evaküeeritute j ä rmdesõdurite asustamisse puutuva seadusega oli Soome võtnud esimese ja ühe tähtsama sammu sõjajärgse ülesehituse teele. Selle seaduse vastuvõtr line ja täitmine võinuks toimuda palju kiu^mini, kui oleks piirdutud vaid evaküeeritute asustamisega. Seda ön arvanud ka mitmed karjalased. Kuid rmdesõdureüe oli lubatud sõjaaastail maad. See lubadus tuli kohe sõja järel lunastada, kuigi see tundus raskena. Kuid; rmdesõdurite osa oU lahutamata Soome sõjajärgsest ülesehitamisest, nagu evaküeeritute maasaamine. Tegelikult karjalased ja sõdurid vaid harva võitlesid samade kalapüügikohtade pärast. Karjalastele ettenähtud maa oli lõunas, kuna rindesõdureile ettenähtud maakohad olid suuremalt osalt rajatud pikkondadesse, kuhu ei olnud karjalasi paigutatud. Evä-kueerituile tuli rajada põUupidami-si, majaehitamise ja kalastusvõima-lüsi ning krunte elamute ehitamiseks. Kui maa-ala ei olnud seotud metsaga, süs tuli luua ühismetsad. Põllupmna suurus pidi olema nii suur, et vähemalt 75% tuH normaalsele perekonnale omast maja-, pidamisest. Soome tahjpidajad loovutasid uusasunikele põllumaad 245.724 hektari, koos mitmesuguse muu maaga kokku 278.366 ha. Mis selle asustamispolütika realiseerimise on eriti huvitavaks teinud on, et täpsete kavade kohaselt tehti paigutamised Mhelkonniti, kusjuures arvestati maasaamise tulemustega. Lõplik külaulatusega päigütusplaan vahnis 1945. aasta septembris, kuna kalastajate osas 1946. aasta augustis. Alles .1946. aasta suvel oli üldine asustamine pääsenud hoogu, kuid mõned karjalased olid juba selleks ajaks Ostnud omale maakohad. Ümberpaigutamine tehti nii, ert ühe kihelkonna rahvas loovutatud Karjalast oli saanud elukoha ühes küielkonnas Lõuna-Soomes. Asustamine viidi läbi kolme aastaga. Aasta 1948 lõpuks oli veel 4% karjalastest asustamata^ Küll olid 16% loobunud valitsuse maasaamise Õigustest. Karjalaste evaküeeritute tausta vaatlemisel on selge, et suurhna osa evakueerituile moodustasid põllumajandused, kokku umbes 19.000. Karjalaste maasoovid olid olnud põllumajanduslikud, kuna Karjala Kannasel ja Püri-Karjalas olid enamusel obud väiketalud ja uued põllundusalad olid isegi endisist suuremad. Maasaamisele järjes küre ehitustegevus, kusjuures oli suuri raskusi ehitusmaterjalide saamisega. Nii saadeti Rootsist Soome isegi pruugitud raudnaelu. Maahankeseaduse teostamme on Soomes moodsa asustustegevuse nurgakivi. Maaküsimus ajakohas-tas 1800-ndate aastate lõpul maata elanike küsimuse, mis iga soomlase arvates sai 1945. aastal lõpUku lahenduse. Soomes on fmaad jagatud 1860^1960 aastate vahel 6,6 müjonit hektarit. Soome tuleviku seisukohalt evaküeeritute ja rindesõdurite asustamine oli üks kesksemaid nende saatuse kujundamisel, kuna sellega lõigati ära esikohale tulnud kommunistide lubaduste võluvus, nulle soome vasakpoolsed on alati oma kampaaniapunktina hoidnud. Nüüd anti maad N. Liidu poolt lahkuma sunnitud karjalastele ja sõdureile, kes olid võidel-imdkpnwnünistide vastu. Soome suurtalude esindajad hoiatasid, et nende suurtalude jagamise tõttu kannatavat rügi ela-tistarvete toodang. Viimastel aastatel on vastupidi kurdetud, et praegune põllumajandus põhjustab ületoodangut, ka karjalased armastavad maad ja toodavad vilja, "Mõned karjalaste talud on nüüd lõpetanud viljelemise, kuna vanad ei jaksa enam töötada ja nende tööle pole leitud jätkajaid. Peagu pooled karjalased on leidnud tegevust muudel elualadel. Osa neist ei läinud sõjaaastate vahel tagasi Karjalasse, vaid leidsid juba enne mujal tööd. Sõjajärgseü aastail pole ohiud töö saamiseks raskusi, raskem on olnud korterite saamisega. Märgatav osa karjala-sist on elanud maapiirkonna läheduses: üks osa on linnastunud; Lõuna-Soome linnadesse asus 1940-ndais aastais ca 150.000 karjalast. Helsingi kõrval ön esikohtades loodud arvukaid karjalaste keskusi, kes viljelevad karjala kultuuri ja ühiskondlikku tegevust. Kui nüüd karjalased olid paigutatud kihelkonniti Lõuna-Soome kihelkondadesse, algas uutesse ühiskondadesse sobitumine, sotsiaalne kujunemme uue keskkonna elulaadi kohaselt, kuigi karjalased ei saanud erilisi raskusi olla soomlastega. Keel, kultuuripärimus on sama, ainult usk on vene naabru-r sest tmgituna ortodbkslik. Soome ühiskonnateadlased on alles hiljem alustanud karjalaste uude ühiskonda sulamist üksikasjalikult uurima. Detailsemate, lähedasemate sobitusprotsessi käsitlevate probleemide esitamisel tuleb osalt esile juba mõned varem kinnitust leidnud olukorra tähelepanekud ja uurimused ning artiklid. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-10-08-06
