0080a |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
l! ' : j Lhk C VABA EESTLANE kolmapäeval 10 märtsil 1965 — Wednesday March 10 1965 ri} Ei faha kodakondsust Uustulnukate probleemid Austraalias CANBERRA (EIL) — Jaanuari teisel poolel tolmus Austraalia pealinnas Canberras järjekordne immigratsiooni küsimustele pühendatud konverents nn Citizenship Convention Nende kon-verentside kokkukutsujaks on immigratsiooniminister ja riigi-võimu esindajate kõrval võtavad osa ka kõigi nende rohkete va-batahtlike organisatsioonide esindajad mLs töötavad uustulnu-kate integreerimise küsimustega ühtekokku mitusada inimest Igal aastal on mainitud konverents pühendatud mingile erilise küsimusele seoses sisserännuga ja ühistel nõupidamisel katsu-takse leida sobiv lahendus Tänavu oli konverentsi lahendada küsimus mis juba ammu on põhjustanud Austraalia valitsusele peavalu Ja nimelt: millest oleneb et veerand miljonit kodakond-sus- e saamiseks õigustatud uustulnukat ei taha hakata Austraa-lia kodanikeks eelistades säilitada oma päritolumaa kodakond- - fcUSC Konverentsil selgus et uustul-- i nukate seas korraldatud suulistel küsitlustel Ja kirjalikkudes an-keetides selle küsimuse kohta on Jõutud Järgmistele tulemustele: Kolmandik kõigist Põhja-Eu-roop- a päritoluga uustulnukaist ei soovi Austraalia kodakond-sust põhjusel et nad kavatse-vad tulevikus tagasi pöörduda oma päritolumaale Samuti on uustulnukate seas le-vlnen- ud seisukoht et Austraalia kodanikeks saamisel jäävad nad kohalike inimeste silmis ikkagi slsserändajateks ja neid ei kohel-da mitto kaaskodanikena vaid võõrastena Uustulnukate seas valitseb ka vaade et kodakondsuse saamisel peavad andma vande Inglise ku-r'nganna- le ja seega loobuvad lo-jaalsusest oma kodumaa vastu Konverentsil leiti et peamine kurjuse Juur" peitubki vastu-meelses vandes Ja seepärast tahe-takse edaspidi muuta vandetõotu-s- e teksti Sealt kustutatakse dek-laratsioon lojaalsuse äraütlemi sest oma päritolu maa vastu Sellega sünniks jälle kahekord-se kodakondsuse põhimõte mi-da ei saa pidada kuigi targaks kUsimusc lahenduseks Uustulnukate probleemidega sü-gavamalt tuttavail inimesil on aga selge et sellele võrdlemisi mitteolulisele üksikasjale anti konverentsil liialdatud tähtsust asudes seegp põhjuste otsingul valele teele Tegelikuks põhjuseks koda-kondsuse võtmisest keeldumisel võiks siiski pidada seda et suur osa sisserändajatest kavatseb tu-levikus asuda tagasi kodumaale kahel erilisel motiivil Neist on üheks põhjuseks ra-hulolematus mis valitseb Euroo-pa päritoluga uustulnukate seas nende hariduslike Ja tööoskuslikc kvalifikatsioonide mittetunnista-mise pärast Austraalia valitsuse poolt Olles lõpetanud kas kas või mingi kolmanda Järgu ülikooli kuski Briti Driti Commonwealthl kuuluval maal leiab see täit tun-nustamist ja annab õiguse tööta-miseks oma haridusele vastaval SUURE SDIA SALADUSED Üksik B-2- 9 oligi tegelikult Ilmas-tlkulennu- k Selle nimi oli „Straight Flush" Missiooni läbi- - viimiseks oli tegelikult rakenda-tud seitse Tibbetsi viieteistküm-nest B29 pommllennuklst 4 au- - gustll kutsuti seitse meeskonda Instruktsloonlde-barakk- i Ja USA merevnkke kuuluv kapten Wil-liam Parsons kelle ülesandeks oli aatompommi aktiviseerimine näi-tas filme aatomlkatsetest Alamo-gordo- s Nüüd oli igale mehele sel-ge miks piloodid praktiseerisid kiireid pööranguid suures kõrgu-ses Parsons hoiatas piloote et need ei lendaks läbi seenetaollse pilve sest sealne radioaktiivsus oli vä-ga ohtlik Ta ütles avameelselt et keegi saa olla päris kindel mis tegelikult juhtub ja võib Isegi või-malik olla et pomm lõhestab maakera koort Järgmine päev 5 august oli pü-hapäev — kuum ilm kirka päike-sepaistega Kogu Tinlani saarel langetasid mehed hetkeks pead palveks kuld sõda ei võimalda-nud kuigi palju aega Jumala tee-nimiseks Tähelepanu keskpunk-tiks kujunes aatompomm See oli umbes 14 Jalga pikk ja 5-jalal-ise läbimõõduga Pomm kaalus pisut vähem kui neli ja ametkohal Olles aga lõpetanud Sorbonne'1 Heidelbergi Harvardi või mõne teise ülikooli ei loe see diplom õieti midagi Ent olles lõ-petanud hiilgavate tagajärgedega mõne Austraalia ülikooli siis saa-detakse tavaliselt edasi õppima Sorbonne'1 Heidelbergi Harvardi või mujale Ja seal nende poolt saavutatud teaduslikud kraadid leiavad Austraaliasse naasldes täit tunnistamist ja neid diplome loetakse koguni suureks auks Teiseks motiiviks võiks pidada kartust mis võtab järjest roh kem maad uustulnukate seas et Austraalia paneb liialt vähe rõhku oma kaitsevõime tugev-damisele Aasia maadest varit-seva ohu parcerimiseks Konverentsil avaldas eriti kibe-daid sõnu nende uustulnukate aadressil kes ei taha võtta Aust-raalia kodakondsust lennuväe staabiülem Ja praegune Immi-gratsiooni Nõuandva Kogu liige Sir Richard Williams Ta avaldas koeuni mõtet et kõik need sisse rändajad kes pole viie aasta möö-dumisel Austraalia kodakondsust võtnud tuleksid saata tagasi J Kibedaid sõnu kuuldus konve-rentsil ka inglise Immigrantide 1 aadressil kellede seas on palju rahulolematuid Ja kellede seast I paljud sõidavad lõpuks Inglis-maale tagasi ühe delegaadi Ute- - Jluse järele võtavad nemad sageli I omaks virisejate primadonnade hoiaku Ja ta leidis et tuleks pan-na toime korjandus selliste lng- - (laste kodumaale saatmiseks I L Trett New Yorgi Eesti Maleklubi tur-niiri esimesel ringil juhtis mag Jüri Taht temale järgnesid Io Kull Eduard Rüga A Veldemaa ja Jüri Tint Nüüd alustati juba teise ringi mängudega 1 Veronas New Jersevs tähistas oma 50 a sünnipäeva arhitekt Os-vald Mitt Juubilar on pärit Vil-jandimaalt 1939 a lõpetas ta Müncheni ülikooli dipl arhitekti-na Põgenikuna viibis Oeislingeni laagris ning 1919 a asus New Yorki kus sai tööle oma erialal 89 ei pool tonni Plahvatust põhjustav tuum moodustas vähem kui pool protsenti pommi kogukaalust Ja oli peidetud sügavasse pommi si-semusse nagu väike briljant to-hutusse vatitopsu nagu Oppen-helme- r oli kord Iseloomustanud Süüteseadeldls oli seatud selliselt et pomm lõheks 1850 Jala kõrgu-sel Umbes kesköö ajal korraldati lühike Jumalateenistus kus paluti tähtsa missiooni õnnestumist Stls võtsid seitsme lennuki meeskon-nad hommikueinet Ja kell 137 asusid kolm ilmauurimlse lennu-kit teele Hiroshima Kokura ja Nagasakl kohale Juhul kui Hiro-shima lasus udu valduses pidi va-litama märklauakohaks Kokura või Nagasaki Pisut rohkem kui tund aega hil-jem — kell oli 245 6 augusti va-rahommikul — tõusis õhku — I Tibbetsi raskelt täislaaditud len--i nuk mis oli ristitud tema ema ni-me Järele nola Gayks" Kahe-- minutlliste vaheaegadega järgne-sid neile veel kaks B-2- 9 pommi-lennuki- t milledest üks pidi mõõt-ma radioaktiivsust ja teine jääd-vustama õhufotosld Lennates Vaikse ookeani koha-le vappus Xnola Gay" raskusest Meeskond hingas kergemalt kui PflWffVP(HB'flHHfiMiHESV' mwmmmmm" nTmMwnMmmm9'~ vRkumI- - (rtHSmtmtfKmVjk ♦ ▼ BmJltm)imWmmwKmmmmmmmmmmmmt — i w Lw "JL — fcr 5-- w _ w NflBf Prmm9Lm9JmmWmVwk% t 4 K J mmmmmmmmmmvmmTmmmmwmmwfmmmmlmmwm y Jt HE ' BVs Jm r ™r W jm ffkmmmmmMmrkmmmmm 4 BmwJwMzlSm') 'Wajjrb wSk SrMwA imämmi fc" rJK£&wmmiHmmmwmmw5X'- - 3Fammmmm ViWj' mrtk~ililrf& SförWmmmmWmm tjMmmmmj lHnuwvV B9 't jmmhiJmw rFvTfiQ ImmmmmWsi tJmammJmmmmmmmXwzmmmmmmmmmmmzMm 'aWLBillmJfeJiy 4K3k r? mf mlF Kmmmwmmtmmmm viiA! vUHBJHwHnflBHB tVs ilam M X l KKäMMMMMKmMMMMM VvT mmWmmmmmJMmVLMm9MBmmmAMimpJirV w BB AMmmmmmmmmmWS3ltMSmmTf'99BmmmBmmmmmmmW'SKtM Ew A"MlBEW2 TimVmmHm'fBV&z06amlnjmimEmw4a~rL~—m—¥ mmmmmuimmmmmmmummmmmmmmmmmmmmmmmmmmmtimmmmmmmmmmmmmmmM ~Z-ZrrmUKZjmWmmmmmmmWSlmcJmSMTWKKKifiJmmmmmmmmmmWfmm - _ Wmmm%mtmmmmwZZZJUSmWZxZrZWl W -- j Pikad lumega kaetud männid ümbritsevad mägedes asuvaid talviseid väljasõidukohtl Harvie Heightsls Canmore'i piirkonnas Banffi lähedal Albertas Foto: Bruno Engler Calgary Herald Esimesed eesti ajalehekuulutused Tänapäeval pole ajaleht kuulutusteta nagu mõeldavgi Kuulu-tuste kaudu avaldub igapäevane elu ja neid lugejaid pole vähe kes alustavad ajalehe lugemist just kuulutuste küljelt Seal aval-dub igasugusel viisil kõik mida inimesed teevad ja mida nad ta-llavad — sünnid suremised otsimised müümised koosolekutele kutsumised hoiatused ja igasugused muud teadaanded Jooks-valt lehelugeja peab kuulutusi ajalehes endastmõistetavaks ja vaevalt keegi on oma mõtteis küsinud: kui vana on eesti ajalehes kuulutus? Millal ilmus esimene eestikeelne kuulutus ajalehes? Vastuse sellele küsimusele leiavad lugejad allpool Kui Otto-Wil-le- m Masing 1818 a hakkas väljaandma Pühhapäeva vahhe-lug-gemise- d" siis ei sisaldanud see ühtki kuulutusetaolist teada-annet Alles ajalehtede perioodilise ilmumise kujunedes hakati neid avaldama 185: aastal seega 108 aastat tagasi ilmus Johan Woldemar Janneni „Perno Postimehes" esimene kuulutus See oli trükitud hariliku tekstikirjaga ainult vahejoontega eralda-tud Kõik need kuulutused olid pealkirjastatud sõnaga Teada-anded- " Need tolleaegsed kuulutused ei mees" ilmus üks kord nädalas nä-olnu- d mitte ärikuulutused vald dalalehena ilmusid ka ärikuulu-sõn- a tõsises mõttes teadaanded tused milliseid trükiti samasugu-- — maksude maksmise kohta kus se tekstiga nagu ametlikud tea-j- a millal renditalude väljapakku-- ' daanded" Ainult mõned üksikud mlsed ähvardused telegraafiliinl-- sõnad olid rasvase kirjaga trüki-d- e lõhkumise eest jne Aga Juba tud samal aastal mil Perno Posti--1 Mõned näited neist esimestest Tlbbets Jõudis küllaldasesse kõr- - j gusesse et pöörduda vasakule 622 miili põhja pool asuva Iwo Jima suunas 4000 miili kõrgusel hakkas Par-sons aatompommi lõhkevalmls seadma Selle ülesande sooritami-seks kulus tal 25 minutit Kell 4 55 sai „Enola Gay" Iwo Jima kohal kokku kahe B29 lennukiga mil-lised pidid teda eskorteerima Siis asuti laia V formatsioonis ilma raadiot kasutamata teele Shikoku saare suunas Peatselt teatas Tibbets meeste-le et igaüks peab nüüd oma üles-andeks valmis olema Ja ta ütles ühtlasi et kui nad Jõuavad Jaa-pani kohale pannakse kirja kõik mida nad omavahel sisetelefonil raagivad See läheb ajalukku" üt-les Tibbets Seepärast rääkige viisakalt Meil on kaasas aatom-pomm See oli esimene kord kus ena-mus meeskonnahikmeist kuulis aatompommi nime Kell 709 nendest kaugel ees-pool lähenes ilmauurimlse lennuk „Straight" Flush" Hiroshima ees-linnadele Tihe pilvitus kattis Jaa-panit nii kaugel kui silm ulatus 1 Mõned minutid hiljem aga avanes vaade kogu Unnale Kohas kus '„Enola Gay" pidi oma laadungi ' alla laskma paistis linn all nii sel-gesti et meeskonnaliikmed silma-sid rohelisi muruväljakuid Küm-- 1 ne miili laiune auk muidu nii tihe-das pllvekattes märkis Hiroshi- - 'mat Just nagu oleks saatus plst-- 'nud oma oda linna südamesse I Kell 725 teatas traight Flush" oma rapordl mis lõppes sõnade ga: Tähelepanu: Pommi eelala" Kui Tibbets oli selle raadioteate deshifreerinud pöördus ta oma kõrval istuva navigaatori poole See on Hiroshima" ütles ta Kell 750 lendas Enola Gay" üle Shikoku saare serva Mees-kond pani selga oma flakiülikon-na- d Vastav aparaat näitas et pommi elektriseadmed olid täies-ti korras Kell 809 olid Hiroshima kon tuurid läbi pilvedes oleva avause selgesti näha Me laseme kohe pommi alla" teatas Tibbets läbi sisetelefoni Niipea kui kuulete signaali pange endile kaitsepril-lid ette Ja hoidke need ees nii-kaua kui valgusesähvatus kustub Kõigil meeskonnaliikmetel olid eriliselt valmistatud prillid mille klaasides leiduvad hlnlinikristal-li- d lasid läbi ainult purpurset val-gust Kui Enola Gay" lendas 31600 jala kõrgusel laius all täiesti kait-setuna Ja pahaaimamatult Hiro-shima Sihtur major Torn Fere-be- e silmale avanes tuttavlik mus-ter See mis talle alt paistis või-nuks samahästi olla foto märk-laua kohta mida ta varem oli nll tihti uurinud Selgesti nägi ta ka oma sihtlmisekohta milleks oli Ota Jõe ületav suur sild Ma olen valmis" ütles Ferebee ja alustas automaatset sünkroni-seerimist 45 sekundit hiljem an-dis ta raadiosignaali mis tahen-das et pomm langeb 15 sekundi pärast Kui kell oli 815 möödus veel 15 sekundit Ja siis läks pommiluuk lahti Järgmisel hetkel tõusis len I kuulutuse-paäsukestes- t: „Ued raamatud Tartu II Laakmanni juures on üks vväg-g- a tullulik arstimise raamat nimmega Maarahvva Koddo-arst- " vv älja tulnu mis 20 kopp eest müakse agga maal kus tohtrid paljo poile ollemas mit-to kord ennam kui 20 rubla vväärt on kus innime hädda sees nou leiab" Nagu toodud kuulutusest näh-tub oli see 108 aasta eest juba üsna osavalt koostatud mille kõr-val tänapäeva moodne reklaam polegi mõtteliselt palju edasi Jõudnud Uks teine kuulutus sel ajal kõ-las nii: SKANDINAAVIA MÖÖBEL 1942 Avenue Rd nuk ülespoole olles järsku 41- - ' tonni kergem Tibbets suunas len-- 1 nuki paremale ja sooritas 158 1 kraadilise pöörangu ! Pardalaskur lennuki sabaosas Bob Caron sai korralduse kirjel-dada kõigile mida ta näeb Tib bets hakkas mõttes lugema 45 se kundit Iga hetk tundus nüüd lõ-putuna „Kas näete juba midagi?" küsis Tibbets Caronilt kui 35 se-- jkundlt oli möödunud I „E1 härrp kolonel" Leitnant Morris Jeppson oli sa muti sekundeid lugenud Ja hak-kas nüüd lõpule jõudma: neli kümmend nelikümmend üks nelikümmend kaks Jeppson lõ-- i petas sekundile lugemise i Mõte läbistas ta pead Pomm ei lõhke" Samal hetkel muutus maailm 'Caronl silmade ees purpurpuna-- J seks i Ta sllmalaod sulgusid kaitse- - prillide taga automaatselt Ma olen nüüd küll vist täiesti pime 'arvas ta — Caron oli Just mõni hetk hiljem vaadanud oma prillide 'läbi otse päikesesse Ja see oli paistnud vaid ähmaselt Ta oli esi- - j ' algu liiga rabatud et teatada mi dagi sisetelefoni kaudu Caron oli vaadanud plahvatus-s- e mis sekundi murdosa vältel oli muutunud 1800-jalalls- e läbi- - ' mõõduga tulekeraks mille keskel temperatuur ulatus 100 miljonile kraadile Hiroshima oli juba ka-dunud linn I õhuhäire lõppalarm Hiroshi-mas kell 731 hommikul 6 augus-til avaldas väga vähe mõju linna lükluspildile Enamus inimesi ei nAllamal nimmetatud ftn kaupmees annab siin Uhul temma nl hlsti lojuste liddiS nasid ning takkusid hilpuiidT ride tukka üllesostab j3 neoJ eheinstda naaenlnaabj"a puda uisi hta Pernos sel 18 mai Junil J- - A KLEIN Ari ümberkollmlsekuulu kõlasid nii: I „Minna wanna Perno kass mees (J F Tõppfer L Co) lsäõibnruasdeiaeimjaan tustutnawKateeiglee otemädoi et onuna kauplemise kohhi ollen teise paika asutanud Tal linna kaupmehhe Krahwi vus to Tarto Ulitsas parremat kit nurga peal vvanna Hagi majv se ja pallun keiki kes nhd tunnevvad ja teawad ja nisana ka vvöeraid omma kaubm senna tulla ja seal Manna sV rust jälle uendada Willantlis sel 10 mai u? U ROSLNBERC Perno Kaupmet Eimene illustratsiooniga fer tus Ilmus Perno Postimehes t: 9 Puulõikes kahekordse aa kõrval seisis sõnasõnalt fcrja (nii „L'ht uut maja ja aeda ku liggi 80 noort uiljapuud sees pakkutakse oddavva hinna eest müa Selgemat teadust wõiwii ostjad Fükki maiast saada" Juba siis eestikeelse ajaleh-ekuulutuse sünniaastal soovist [kuulutajad avalikkuse ees aa I nüümseks jääda nagu seda tas päeval teame kuulutustest Ene kui saja aasta eest väljendati da aga pisut teisiti ja nimelt „t'ks hea töö hobbune on od daw a hinnaga saada Agga kus — seda wöib ka trükinuiu teada saada" Muidugi ilmus enam kui sas aasta eest eestikeelses ajalehes kuulutusi harva Ja nende osatäht sus ajalehes ei olnud suur AT pärast 1880 aastat hakkas i lehes kuulutus domineerima ca gu seda näitab 1882 aastal t Grenzsteinl Olevik" PO New Yorgis Eesti Majas km raldati kahe Tartu Pallase korp mast kunstikoolist võrsunu kunstniku loomingu näitus Töt dega esinesid realistlik ekspressi nist Anne Voolaine ja portretist 'na ning figuraal-kompositsio- o de maalijana tuntud Rudolfi? valts Mõned tööd olid esitatul Jka Peet Arenilt Suur valik [fSW Imporditud Ttl RU 7-5- 77 olnud nii kui nii chualarmüe ci git tähelepanu omistanud Kr kelt ülelendava üksiku BI9lah kumine äratas niisama vähe täh-elepanu kui selle saabumine ta kohale 22 minutit varem Kell 815 nägid mõned inteesi uut lennukitegruppi ja silaas: et Ühelt langes alla kolm lay varju Need pärinesid plahvata ja radiatsiooni mõõtmiseks = ratud lennukilt Ja kandsid es mente selle ülesande soortss seks Nähes langevarje hakkas mõned iaaüanlased Juubeldab kuna see näis tähendavat et fc nuk oli sattunud ubarasse c-- korda ja meeskond püüda eS päästa allahüppamls e-- ä Kolmveerand minu keseJ olnud linna kohal micagi c-k- ui vaid langevarjud Siis Järsku ei olnud Hiro&3 kohal enam mingit taevast Nende seletuse põhl kes oli nlahvatuse esis märgiks valgus — pimestst init mld nra nll väea ii JS i ' i atsiooniderohke Uks tunnist:1! miph pt nll alsrul valge ' tnc ette rnnollrt 4a lÕDUkS seks tõustes nagu tohutusuur taeva poole Teisea Kirjes-- — 4 fl-°- i ' vaigus nais Koosnen - kuuest eredast värvist Ko~ rlait Htloforl t nil lai Z&S ' gu oleks tohutusuur map mipirn lõhkenud unna --- i - i i t Iff!! V-- & rveegi ei kuujuuu -!-- - tust- - -- v
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, March 10, 1965 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1965-03-10 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000019 |
Description
Title | 0080a |
OCR text | l! ' : j Lhk C VABA EESTLANE kolmapäeval 10 märtsil 1965 — Wednesday March 10 1965 ri} Ei faha kodakondsust Uustulnukate probleemid Austraalias CANBERRA (EIL) — Jaanuari teisel poolel tolmus Austraalia pealinnas Canberras järjekordne immigratsiooni küsimustele pühendatud konverents nn Citizenship Convention Nende kon-verentside kokkukutsujaks on immigratsiooniminister ja riigi-võimu esindajate kõrval võtavad osa ka kõigi nende rohkete va-batahtlike organisatsioonide esindajad mLs töötavad uustulnu-kate integreerimise küsimustega ühtekokku mitusada inimest Igal aastal on mainitud konverents pühendatud mingile erilise küsimusele seoses sisserännuga ja ühistel nõupidamisel katsu-takse leida sobiv lahendus Tänavu oli konverentsi lahendada küsimus mis juba ammu on põhjustanud Austraalia valitsusele peavalu Ja nimelt: millest oleneb et veerand miljonit kodakond-sus- e saamiseks õigustatud uustulnukat ei taha hakata Austraa-lia kodanikeks eelistades säilitada oma päritolumaa kodakond- - fcUSC Konverentsil selgus et uustul-- i nukate seas korraldatud suulistel küsitlustel Ja kirjalikkudes an-keetides selle küsimuse kohta on Jõutud Järgmistele tulemustele: Kolmandik kõigist Põhja-Eu-roop- a päritoluga uustulnukaist ei soovi Austraalia kodakond-sust põhjusel et nad kavatse-vad tulevikus tagasi pöörduda oma päritolumaale Samuti on uustulnukate seas le-vlnen- ud seisukoht et Austraalia kodanikeks saamisel jäävad nad kohalike inimeste silmis ikkagi slsserändajateks ja neid ei kohel-da mitto kaaskodanikena vaid võõrastena Uustulnukate seas valitseb ka vaade et kodakondsuse saamisel peavad andma vande Inglise ku-r'nganna- le ja seega loobuvad lo-jaalsusest oma kodumaa vastu Konverentsil leiti et peamine kurjuse Juur" peitubki vastu-meelses vandes Ja seepärast tahe-takse edaspidi muuta vandetõotu-s- e teksti Sealt kustutatakse dek-laratsioon lojaalsuse äraütlemi sest oma päritolu maa vastu Sellega sünniks jälle kahekord-se kodakondsuse põhimõte mi-da ei saa pidada kuigi targaks kUsimusc lahenduseks Uustulnukate probleemidega sü-gavamalt tuttavail inimesil on aga selge et sellele võrdlemisi mitteolulisele üksikasjale anti konverentsil liialdatud tähtsust asudes seegp põhjuste otsingul valele teele Tegelikuks põhjuseks koda-kondsuse võtmisest keeldumisel võiks siiski pidada seda et suur osa sisserändajatest kavatseb tu-levikus asuda tagasi kodumaale kahel erilisel motiivil Neist on üheks põhjuseks ra-hulolematus mis valitseb Euroo-pa päritoluga uustulnukate seas nende hariduslike Ja tööoskuslikc kvalifikatsioonide mittetunnista-mise pärast Austraalia valitsuse poolt Olles lõpetanud kas kas või mingi kolmanda Järgu ülikooli kuski Briti Driti Commonwealthl kuuluval maal leiab see täit tun-nustamist ja annab õiguse tööta-miseks oma haridusele vastaval SUURE SDIA SALADUSED Üksik B-2- 9 oligi tegelikult Ilmas-tlkulennu- k Selle nimi oli „Straight Flush" Missiooni läbi- - viimiseks oli tegelikult rakenda-tud seitse Tibbetsi viieteistküm-nest B29 pommllennuklst 4 au- - gustll kutsuti seitse meeskonda Instruktsloonlde-barakk- i Ja USA merevnkke kuuluv kapten Wil-liam Parsons kelle ülesandeks oli aatompommi aktiviseerimine näi-tas filme aatomlkatsetest Alamo-gordo- s Nüüd oli igale mehele sel-ge miks piloodid praktiseerisid kiireid pööranguid suures kõrgu-ses Parsons hoiatas piloote et need ei lendaks läbi seenetaollse pilve sest sealne radioaktiivsus oli vä-ga ohtlik Ta ütles avameelselt et keegi saa olla päris kindel mis tegelikult juhtub ja võib Isegi või-malik olla et pomm lõhestab maakera koort Järgmine päev 5 august oli pü-hapäev — kuum ilm kirka päike-sepaistega Kogu Tinlani saarel langetasid mehed hetkeks pead palveks kuld sõda ei võimalda-nud kuigi palju aega Jumala tee-nimiseks Tähelepanu keskpunk-tiks kujunes aatompomm See oli umbes 14 Jalga pikk ja 5-jalal-ise läbimõõduga Pomm kaalus pisut vähem kui neli ja ametkohal Olles aga lõpetanud Sorbonne'1 Heidelbergi Harvardi või mõne teise ülikooli ei loe see diplom õieti midagi Ent olles lõ-petanud hiilgavate tagajärgedega mõne Austraalia ülikooli siis saa-detakse tavaliselt edasi õppima Sorbonne'1 Heidelbergi Harvardi või mujale Ja seal nende poolt saavutatud teaduslikud kraadid leiavad Austraaliasse naasldes täit tunnistamist ja neid diplome loetakse koguni suureks auks Teiseks motiiviks võiks pidada kartust mis võtab järjest roh kem maad uustulnukate seas et Austraalia paneb liialt vähe rõhku oma kaitsevõime tugev-damisele Aasia maadest varit-seva ohu parcerimiseks Konverentsil avaldas eriti kibe-daid sõnu nende uustulnukate aadressil kes ei taha võtta Aust-raalia kodakondsust lennuväe staabiülem Ja praegune Immi-gratsiooni Nõuandva Kogu liige Sir Richard Williams Ta avaldas koeuni mõtet et kõik need sisse rändajad kes pole viie aasta möö-dumisel Austraalia kodakondsust võtnud tuleksid saata tagasi J Kibedaid sõnu kuuldus konve-rentsil ka inglise Immigrantide 1 aadressil kellede seas on palju rahulolematuid Ja kellede seast I paljud sõidavad lõpuks Inglis-maale tagasi ühe delegaadi Ute- - Jluse järele võtavad nemad sageli I omaks virisejate primadonnade hoiaku Ja ta leidis et tuleks pan-na toime korjandus selliste lng- - (laste kodumaale saatmiseks I L Trett New Yorgi Eesti Maleklubi tur-niiri esimesel ringil juhtis mag Jüri Taht temale järgnesid Io Kull Eduard Rüga A Veldemaa ja Jüri Tint Nüüd alustati juba teise ringi mängudega 1 Veronas New Jersevs tähistas oma 50 a sünnipäeva arhitekt Os-vald Mitt Juubilar on pärit Vil-jandimaalt 1939 a lõpetas ta Müncheni ülikooli dipl arhitekti-na Põgenikuna viibis Oeislingeni laagris ning 1919 a asus New Yorki kus sai tööle oma erialal 89 ei pool tonni Plahvatust põhjustav tuum moodustas vähem kui pool protsenti pommi kogukaalust Ja oli peidetud sügavasse pommi si-semusse nagu väike briljant to-hutusse vatitopsu nagu Oppen-helme- r oli kord Iseloomustanud Süüteseadeldls oli seatud selliselt et pomm lõheks 1850 Jala kõrgu-sel Umbes kesköö ajal korraldati lühike Jumalateenistus kus paluti tähtsa missiooni õnnestumist Stls võtsid seitsme lennuki meeskon-nad hommikueinet Ja kell 137 asusid kolm ilmauurimlse lennu-kit teele Hiroshima Kokura ja Nagasakl kohale Juhul kui Hiro-shima lasus udu valduses pidi va-litama märklauakohaks Kokura või Nagasaki Pisut rohkem kui tund aega hil-jem — kell oli 245 6 augusti va-rahommikul — tõusis õhku — I Tibbetsi raskelt täislaaditud len--i nuk mis oli ristitud tema ema ni-me Järele nola Gayks" Kahe-- minutlliste vaheaegadega järgne-sid neile veel kaks B-2- 9 pommi-lennuki- t milledest üks pidi mõõt-ma radioaktiivsust ja teine jääd-vustama õhufotosld Lennates Vaikse ookeani koha-le vappus Xnola Gay" raskusest Meeskond hingas kergemalt kui PflWffVP(HB'flHHfiMiHESV' mwmmmmm" nTmMwnMmmm9'~ vRkumI- - (rtHSmtmtfKmVjk ♦ ▼ BmJltm)imWmmwKmmmmmmmmmmmmt — i w Lw "JL — fcr 5-- w _ w NflBf Prmm9Lm9JmmWmVwk% t 4 K J mmmmmmmmmmvmmTmmmmwmmwfmmmmlmmwm y Jt HE ' BVs Jm r ™r W jm ffkmmmmmMmrkmmmmm 4 BmwJwMzlSm') 'Wajjrb wSk SrMwA imämmi fc" rJK£&wmmiHmmmwmmw5X'- - 3Fammmmm ViWj' mrtk~ililrf& SförWmmmmWmm tjMmmmmj lHnuwvV B9 't jmmhiJmw rFvTfiQ ImmmmmWsi tJmammJmmmmmmmXwzmmmmmmmmmmmzMm 'aWLBillmJfeJiy 4K3k r? mf mlF Kmmmwmmtmmmm viiA! vUHBJHwHnflBHB tVs ilam M X l KKäMMMMMKmMMMMM VvT mmWmmmmmJMmVLMm9MBmmmAMimpJirV w BB AMmmmmmmmmmWS3ltMSmmTf'99BmmmBmmmmmmmW'SKtM Ew A"MlBEW2 TimVmmHm'fBV&z06amlnjmimEmw4a~rL~—m—¥ mmmmmuimmmmmmmummmmmmmmmmmmmmmmmmmmmtimmmmmmmmmmmmmmmM ~Z-ZrrmUKZjmWmmmmmmmWSlmcJmSMTWKKKifiJmmmmmmmmmmWfmm - _ Wmmm%mtmmmmwZZZJUSmWZxZrZWl W -- j Pikad lumega kaetud männid ümbritsevad mägedes asuvaid talviseid väljasõidukohtl Harvie Heightsls Canmore'i piirkonnas Banffi lähedal Albertas Foto: Bruno Engler Calgary Herald Esimesed eesti ajalehekuulutused Tänapäeval pole ajaleht kuulutusteta nagu mõeldavgi Kuulu-tuste kaudu avaldub igapäevane elu ja neid lugejaid pole vähe kes alustavad ajalehe lugemist just kuulutuste küljelt Seal aval-dub igasugusel viisil kõik mida inimesed teevad ja mida nad ta-llavad — sünnid suremised otsimised müümised koosolekutele kutsumised hoiatused ja igasugused muud teadaanded Jooks-valt lehelugeja peab kuulutusi ajalehes endastmõistetavaks ja vaevalt keegi on oma mõtteis küsinud: kui vana on eesti ajalehes kuulutus? Millal ilmus esimene eestikeelne kuulutus ajalehes? Vastuse sellele küsimusele leiavad lugejad allpool Kui Otto-Wil-le- m Masing 1818 a hakkas väljaandma Pühhapäeva vahhe-lug-gemise- d" siis ei sisaldanud see ühtki kuulutusetaolist teada-annet Alles ajalehtede perioodilise ilmumise kujunedes hakati neid avaldama 185: aastal seega 108 aastat tagasi ilmus Johan Woldemar Janneni „Perno Postimehes" esimene kuulutus See oli trükitud hariliku tekstikirjaga ainult vahejoontega eralda-tud Kõik need kuulutused olid pealkirjastatud sõnaga Teada-anded- " Need tolleaegsed kuulutused ei mees" ilmus üks kord nädalas nä-olnu- d mitte ärikuulutused vald dalalehena ilmusid ka ärikuulu-sõn- a tõsises mõttes teadaanded tused milliseid trükiti samasugu-- — maksude maksmise kohta kus se tekstiga nagu ametlikud tea-j- a millal renditalude väljapakku-- ' daanded" Ainult mõned üksikud mlsed ähvardused telegraafiliinl-- sõnad olid rasvase kirjaga trüki-d- e lõhkumise eest jne Aga Juba tud samal aastal mil Perno Posti--1 Mõned näited neist esimestest Tlbbets Jõudis küllaldasesse kõr- - j gusesse et pöörduda vasakule 622 miili põhja pool asuva Iwo Jima suunas 4000 miili kõrgusel hakkas Par-sons aatompommi lõhkevalmls seadma Selle ülesande sooritami-seks kulus tal 25 minutit Kell 4 55 sai „Enola Gay" Iwo Jima kohal kokku kahe B29 lennukiga mil-lised pidid teda eskorteerima Siis asuti laia V formatsioonis ilma raadiot kasutamata teele Shikoku saare suunas Peatselt teatas Tibbets meeste-le et igaüks peab nüüd oma üles-andeks valmis olema Ja ta ütles ühtlasi et kui nad Jõuavad Jaa-pani kohale pannakse kirja kõik mida nad omavahel sisetelefonil raagivad See läheb ajalukku" üt-les Tibbets Seepärast rääkige viisakalt Meil on kaasas aatom-pomm See oli esimene kord kus ena-mus meeskonnahikmeist kuulis aatompommi nime Kell 709 nendest kaugel ees-pool lähenes ilmauurimlse lennuk „Straight" Flush" Hiroshima ees-linnadele Tihe pilvitus kattis Jaa-panit nii kaugel kui silm ulatus 1 Mõned minutid hiljem aga avanes vaade kogu Unnale Kohas kus '„Enola Gay" pidi oma laadungi ' alla laskma paistis linn all nii sel-gesti et meeskonnaliikmed silma-sid rohelisi muruväljakuid Küm-- 1 ne miili laiune auk muidu nii tihe-das pllvekattes märkis Hiroshi- - 'mat Just nagu oleks saatus plst-- 'nud oma oda linna südamesse I Kell 725 teatas traight Flush" oma rapordl mis lõppes sõnade ga: Tähelepanu: Pommi eelala" Kui Tibbets oli selle raadioteate deshifreerinud pöördus ta oma kõrval istuva navigaatori poole See on Hiroshima" ütles ta Kell 750 lendas Enola Gay" üle Shikoku saare serva Mees-kond pani selga oma flakiülikon-na- d Vastav aparaat näitas et pommi elektriseadmed olid täies-ti korras Kell 809 olid Hiroshima kon tuurid läbi pilvedes oleva avause selgesti näha Me laseme kohe pommi alla" teatas Tibbets läbi sisetelefoni Niipea kui kuulete signaali pange endile kaitsepril-lid ette Ja hoidke need ees nii-kaua kui valgusesähvatus kustub Kõigil meeskonnaliikmetel olid eriliselt valmistatud prillid mille klaasides leiduvad hlnlinikristal-li- d lasid läbi ainult purpurset val-gust Kui Enola Gay" lendas 31600 jala kõrgusel laius all täiesti kait-setuna Ja pahaaimamatult Hiro-shima Sihtur major Torn Fere-be- e silmale avanes tuttavlik mus-ter See mis talle alt paistis või-nuks samahästi olla foto märk-laua kohta mida ta varem oli nll tihti uurinud Selgesti nägi ta ka oma sihtlmisekohta milleks oli Ota Jõe ületav suur sild Ma olen valmis" ütles Ferebee ja alustas automaatset sünkroni-seerimist 45 sekundit hiljem an-dis ta raadiosignaali mis tahen-das et pomm langeb 15 sekundi pärast Kui kell oli 815 möödus veel 15 sekundit Ja siis läks pommiluuk lahti Järgmisel hetkel tõusis len I kuulutuse-paäsukestes- t: „Ued raamatud Tartu II Laakmanni juures on üks vväg-g- a tullulik arstimise raamat nimmega Maarahvva Koddo-arst- " vv älja tulnu mis 20 kopp eest müakse agga maal kus tohtrid paljo poile ollemas mit-to kord ennam kui 20 rubla vväärt on kus innime hädda sees nou leiab" Nagu toodud kuulutusest näh-tub oli see 108 aasta eest juba üsna osavalt koostatud mille kõr-val tänapäeva moodne reklaam polegi mõtteliselt palju edasi Jõudnud Uks teine kuulutus sel ajal kõ-las nii: SKANDINAAVIA MÖÖBEL 1942 Avenue Rd nuk ülespoole olles järsku 41- - ' tonni kergem Tibbets suunas len-- 1 nuki paremale ja sooritas 158 1 kraadilise pöörangu ! Pardalaskur lennuki sabaosas Bob Caron sai korralduse kirjel-dada kõigile mida ta näeb Tib bets hakkas mõttes lugema 45 se kundit Iga hetk tundus nüüd lõ-putuna „Kas näete juba midagi?" küsis Tibbets Caronilt kui 35 se-- jkundlt oli möödunud I „E1 härrp kolonel" Leitnant Morris Jeppson oli sa muti sekundeid lugenud Ja hak-kas nüüd lõpule jõudma: neli kümmend nelikümmend üks nelikümmend kaks Jeppson lõ-- i petas sekundile lugemise i Mõte läbistas ta pead Pomm ei lõhke" Samal hetkel muutus maailm 'Caronl silmade ees purpurpuna-- J seks i Ta sllmalaod sulgusid kaitse- - prillide taga automaatselt Ma olen nüüd küll vist täiesti pime 'arvas ta — Caron oli Just mõni hetk hiljem vaadanud oma prillide 'läbi otse päikesesse Ja see oli paistnud vaid ähmaselt Ta oli esi- - j ' algu liiga rabatud et teatada mi dagi sisetelefoni kaudu Caron oli vaadanud plahvatus-s- e mis sekundi murdosa vältel oli muutunud 1800-jalalls- e läbi- - ' mõõduga tulekeraks mille keskel temperatuur ulatus 100 miljonile kraadile Hiroshima oli juba ka-dunud linn I õhuhäire lõppalarm Hiroshi-mas kell 731 hommikul 6 augus-til avaldas väga vähe mõju linna lükluspildile Enamus inimesi ei nAllamal nimmetatud ftn kaupmees annab siin Uhul temma nl hlsti lojuste liddiS nasid ning takkusid hilpuiidT ride tukka üllesostab j3 neoJ eheinstda naaenlnaabj"a puda uisi hta Pernos sel 18 mai Junil J- - A KLEIN Ari ümberkollmlsekuulu kõlasid nii: I „Minna wanna Perno kass mees (J F Tõppfer L Co) lsäõibnruasdeiaeimjaan tustutnawKateeiglee otemädoi et onuna kauplemise kohhi ollen teise paika asutanud Tal linna kaupmehhe Krahwi vus to Tarto Ulitsas parremat kit nurga peal vvanna Hagi majv se ja pallun keiki kes nhd tunnevvad ja teawad ja nisana ka vvöeraid omma kaubm senna tulla ja seal Manna sV rust jälle uendada Willantlis sel 10 mai u? U ROSLNBERC Perno Kaupmet Eimene illustratsiooniga fer tus Ilmus Perno Postimehes t: 9 Puulõikes kahekordse aa kõrval seisis sõnasõnalt fcrja (nii „L'ht uut maja ja aeda ku liggi 80 noort uiljapuud sees pakkutakse oddavva hinna eest müa Selgemat teadust wõiwii ostjad Fükki maiast saada" Juba siis eestikeelse ajaleh-ekuulutuse sünniaastal soovist [kuulutajad avalikkuse ees aa I nüümseks jääda nagu seda tas päeval teame kuulutustest Ene kui saja aasta eest väljendati da aga pisut teisiti ja nimelt „t'ks hea töö hobbune on od daw a hinnaga saada Agga kus — seda wöib ka trükinuiu teada saada" Muidugi ilmus enam kui sas aasta eest eestikeelses ajalehes kuulutusi harva Ja nende osatäht sus ajalehes ei olnud suur AT pärast 1880 aastat hakkas i lehes kuulutus domineerima ca gu seda näitab 1882 aastal t Grenzsteinl Olevik" PO New Yorgis Eesti Majas km raldati kahe Tartu Pallase korp mast kunstikoolist võrsunu kunstniku loomingu näitus Töt dega esinesid realistlik ekspressi nist Anne Voolaine ja portretist 'na ning figuraal-kompositsio- o de maalijana tuntud Rudolfi? valts Mõned tööd olid esitatul Jka Peet Arenilt Suur valik [fSW Imporditud Ttl RU 7-5- 77 olnud nii kui nii chualarmüe ci git tähelepanu omistanud Kr kelt ülelendava üksiku BI9lah kumine äratas niisama vähe täh-elepanu kui selle saabumine ta kohale 22 minutit varem Kell 815 nägid mõned inteesi uut lennukitegruppi ja silaas: et Ühelt langes alla kolm lay varju Need pärinesid plahvata ja radiatsiooni mõõtmiseks = ratud lennukilt Ja kandsid es mente selle ülesande soortss seks Nähes langevarje hakkas mõned iaaüanlased Juubeldab kuna see näis tähendavat et fc nuk oli sattunud ubarasse c-- korda ja meeskond püüda eS päästa allahüppamls e-- ä Kolmveerand minu keseJ olnud linna kohal micagi c-k- ui vaid langevarjud Siis Järsku ei olnud Hiro&3 kohal enam mingit taevast Nende seletuse põhl kes oli nlahvatuse esis märgiks valgus — pimestst init mld nra nll väea ii JS i ' i atsiooniderohke Uks tunnist:1! miph pt nll alsrul valge ' tnc ette rnnollrt 4a lÕDUkS seks tõustes nagu tohutusuur taeva poole Teisea Kirjes-- — 4 fl-°- i ' vaigus nais Koosnen - kuuest eredast värvist Ko~ rlait Htloforl t nil lai Z&S ' gu oleks tohutusuur map mipirn lõhkenud unna --- i - i i t Iff!! V-- & rveegi ei kuujuuu -!-- - tust- - -- v |
Tags
Comments
Post a Comment for 0080a