0080a |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
l! '
: j Lhk C VABA EESTLANE kolmapäeval 10 märtsil 1965 — Wednesday March 10 1965 ri}
Ei faha kodakondsust
Uustulnukate probleemid Austraalias
CANBERRA (EIL) — Jaanuari teisel poolel tolmus Austraalia
pealinnas Canberras järjekordne immigratsiooni küsimustele
pühendatud konverents nn Citizenship Convention Nende kon-verentside
kokkukutsujaks on immigratsiooniminister ja riigi-võimu
esindajate kõrval võtavad osa ka kõigi nende rohkete va-batahtlike
organisatsioonide esindajad mLs töötavad uustulnu-kate
integreerimise küsimustega ühtekokku mitusada inimest
Igal aastal on mainitud konverents pühendatud mingile erilise
küsimusele seoses sisserännuga ja ühistel nõupidamisel katsu-takse
leida sobiv lahendus Tänavu oli konverentsi lahendada
küsimus mis juba ammu on põhjustanud Austraalia valitsusele
peavalu Ja nimelt: millest oleneb et veerand miljonit kodakond-sus- e
saamiseks õigustatud uustulnukat ei taha hakata Austraa-lia
kodanikeks eelistades säilitada oma päritolumaa kodakond- -
fcUSC
Konverentsil selgus et uustul-- i
nukate seas korraldatud suulistel
küsitlustel Ja kirjalikkudes an-keetides
selle küsimuse kohta on
Jõutud Järgmistele tulemustele:
Kolmandik kõigist Põhja-Eu-roop- a
päritoluga uustulnukaist
ei soovi Austraalia kodakond-sust
põhjusel et nad kavatse-vad
tulevikus tagasi pöörduda
oma päritolumaale
Samuti on uustulnukate seas le-vlnen- ud
seisukoht et Austraalia
kodanikeks saamisel jäävad nad
kohalike inimeste silmis ikkagi
slsserändajateks ja neid ei kohel-da
mitto kaaskodanikena vaid
võõrastena
Uustulnukate seas valitseb ka
vaade et kodakondsuse saamisel
peavad andma vande Inglise ku-r'nganna- le
ja seega loobuvad lo-jaalsusest
oma kodumaa vastu
Konverentsil leiti et peamine
kurjuse Juur" peitubki vastu-meelses
vandes Ja seepärast tahe-takse
edaspidi muuta vandetõotu-s- e
teksti Sealt kustutatakse dek-laratsioon
lojaalsuse äraütlemi
sest oma päritolu maa vastu
Sellega sünniks jälle kahekord-se
kodakondsuse põhimõte mi-da
ei saa pidada kuigi targaks
kUsimusc lahenduseks
Uustulnukate probleemidega sü-gavamalt
tuttavail inimesil on
aga selge et sellele võrdlemisi
mitteolulisele üksikasjale anti
konverentsil liialdatud tähtsust
asudes seegp põhjuste otsingul
valele teele
Tegelikuks põhjuseks koda-kondsuse
võtmisest keeldumisel
võiks siiski pidada seda et suur
osa sisserändajatest kavatseb tu-levikus
asuda tagasi kodumaale
kahel erilisel motiivil
Neist on üheks põhjuseks ra-hulolematus
mis valitseb Euroo-pa
päritoluga uustulnukate seas
nende hariduslike Ja tööoskuslikc
kvalifikatsioonide mittetunnista-mise
pärast Austraalia valitsuse
poolt Olles lõpetanud kas kas või
mingi kolmanda Järgu ülikooli
kuski Briti Driti Commonwealthl
kuuluval maal leiab see täit tun-nustamist
ja annab õiguse tööta-miseks
oma haridusele vastaval
SUURE SDIA SALADUSED
Üksik B-2- 9 oligi tegelikult Ilmas-tlkulennu- k
Selle nimi oli
„Straight Flush" Missiooni läbi- -
viimiseks oli tegelikult rakenda-tud
seitse Tibbetsi viieteistküm-nest
B29 pommllennuklst 4 au- -
gustll kutsuti seitse meeskonda
Instruktsloonlde-barakk- i Ja USA
merevnkke kuuluv kapten Wil-liam
Parsons kelle ülesandeks oli
aatompommi aktiviseerimine näi-tas
filme aatomlkatsetest Alamo-gordo- s
Nüüd oli igale mehele sel-ge
miks piloodid praktiseerisid
kiireid pööranguid suures kõrgu-ses
Parsons hoiatas piloote et need
ei lendaks läbi seenetaollse pilve
sest sealne radioaktiivsus oli vä-ga
ohtlik Ta ütles avameelselt et
keegi saa olla päris kindel mis
tegelikult juhtub ja võib Isegi või-malik
olla et pomm lõhestab
maakera koort
Järgmine päev 5 august oli pü-hapäev
— kuum ilm kirka päike-sepaistega
Kogu Tinlani saarel
langetasid mehed hetkeks pead
palveks kuld sõda ei võimalda-nud
kuigi palju aega Jumala tee-nimiseks
Tähelepanu keskpunk-tiks
kujunes aatompomm
See oli umbes 14 Jalga pikk ja
5-jalal-ise
läbimõõduga Pomm
kaalus pisut vähem kui neli ja
ametkohal Olles aga lõpetanud
Sorbonne'1 Heidelbergi Harvardi
või mõne teise ülikooli ei loe see
diplom õieti midagi Ent olles lõ-petanud
hiilgavate tagajärgedega
mõne Austraalia ülikooli siis saa-detakse
tavaliselt edasi õppima
Sorbonne'1 Heidelbergi Harvardi
või mujale Ja seal nende poolt
saavutatud teaduslikud kraadid
leiavad Austraaliasse naasldes
täit tunnistamist ja neid diplome
loetakse koguni suureks auks
Teiseks motiiviks võiks pidada
kartust mis võtab järjest roh
kem maad uustulnukate seas
et Austraalia paneb liialt vähe
rõhku oma kaitsevõime tugev-damisele
Aasia maadest varit-seva
ohu parcerimiseks
Konverentsil avaldas eriti kibe-daid
sõnu nende uustulnukate
aadressil kes ei taha võtta Aust-raalia
kodakondsust lennuväe
staabiülem Ja praegune Immi-gratsiooni
Nõuandva Kogu liige
Sir Richard Williams Ta avaldas
koeuni mõtet et kõik need sisse
rändajad kes pole viie aasta möö-dumisel
Austraalia kodakondsust
võtnud tuleksid saata tagasi
J Kibedaid sõnu kuuldus konve-rentsil
ka inglise Immigrantide
1 aadressil kellede seas on palju
rahulolematuid Ja kellede seast
I paljud sõidavad lõpuks Inglis-maale
tagasi ühe delegaadi Ute- -
Jluse järele võtavad nemad sageli
I omaks virisejate primadonnade
hoiaku Ja ta leidis et tuleks pan-na
toime korjandus selliste lng- -
(laste kodumaale saatmiseks
I L Trett
New Yorgi Eesti Maleklubi tur-niiri
esimesel ringil juhtis mag
Jüri Taht temale järgnesid Io
Kull Eduard Rüga A Veldemaa
ja Jüri Tint Nüüd alustati juba
teise ringi mängudega
1 Veronas New Jersevs tähistas
oma 50 a sünnipäeva arhitekt Os-vald
Mitt Juubilar on pärit Vil-jandimaalt
1939 a lõpetas ta
Müncheni ülikooli dipl arhitekti-na
Põgenikuna viibis Oeislingeni
laagris ning 1919 a asus New
Yorki kus sai tööle oma erialal
89
ei
pool tonni Plahvatust põhjustav
tuum moodustas vähem kui pool
protsenti pommi kogukaalust Ja
oli peidetud sügavasse pommi si-semusse
nagu väike briljant to-hutusse
vatitopsu nagu Oppen-helme- r
oli kord Iseloomustanud
Süüteseadeldls oli seatud selliselt
et pomm lõheks 1850 Jala kõrgu-sel
Umbes kesköö ajal korraldati
lühike Jumalateenistus kus paluti
tähtsa missiooni õnnestumist Stls
võtsid seitsme lennuki meeskon-nad
hommikueinet Ja kell 137
asusid kolm ilmauurimlse lennu-kit
teele Hiroshima Kokura ja
Nagasakl kohale Juhul kui Hiro-shima
lasus udu valduses pidi va-litama
märklauakohaks Kokura
või Nagasaki
Pisut rohkem kui tund aega hil-jem
— kell oli 245 6 augusti va-rahommikul
— tõusis õhku —
I Tibbetsi raskelt täislaaditud len--i
nuk mis oli ristitud tema ema ni-me
Järele nola Gayks" Kahe--
minutlliste vaheaegadega järgne-sid
neile veel kaks B-2- 9 pommi-lennuki- t
milledest üks pidi mõõt-ma
radioaktiivsust ja teine jääd-vustama
õhufotosld
Lennates Vaikse ookeani koha-le
vappus Xnola Gay" raskusest
Meeskond hingas kergemalt kui
PflWffVP(HB'flHHfiMiHESV' mwmmmmm"
nTmMwnMmmm9'~ vRkumI- - (rtHSmtmtfKmVjk
♦ ▼ BmJltm)imWmmwKmmmmmmmmmmmmt — i w Lw "JL — fcr 5--
w _ w NflBf Prmm9Lm9JmmWmVwk%
t 4 K J mmmmmmmmmmvmmTmmmmwmmwfmmmmlmmwm y Jt HE ' BVs Jm r ™r W jm ffkmmmmmMmrkmmmmm 4 BmwJwMzlSm') 'Wajjrb wSk SrMwA imämmi
fc" rJK£&wmmiHmmmwmmw5X'- - 3Fammmmm ViWj' mrtk~ililrf& SförWmmmmWmm
tjMmmmmj lHnuwvV B9 't jmmhiJmw rFvTfiQ ImmmmmWsi tJmammJmmmmmmmXwzmmmmmmmmmmmzMm 'aWLBillmJfeJiy 4K3k
r? mf mlF Kmmmwmmtmmmm viiA! vUHBJHwHnflBHB tVs ilam M X l KKäMMMMMKmMMMMM VvT mmWmmmmmJMmVLMm9MBmmmAMimpJirV
w BB AMmmmmmmmmmWS3ltMSmmTf'99BmmmBmmmmmmmW'SKtM Ew A"MlBEW2 TimVmmHm'fBV&z06amlnjmimEmw4a~rL~—m—¥ mmmmmuimmmmmmmummmmmmmmmmmmmmmmmmmmmtimmmmmmmmmmmmmmmM ~Z-ZrrmUKZjmWmmmmmmmWSlmcJmSMTWKKKifiJmmmmmmmmmmWfmm - _ Wmmm%mtmmmmwZZZJUSmWZxZrZWl W -- j
Pikad lumega kaetud männid ümbritsevad mägedes asuvaid talviseid väljasõidukohtl Harvie Heightsls
Canmore'i piirkonnas Banffi lähedal Albertas Foto: Bruno Engler Calgary Herald
Esimesed eesti ajalehekuulutused
Tänapäeval pole ajaleht kuulutusteta nagu mõeldavgi Kuulu-tuste
kaudu avaldub igapäevane elu ja neid lugejaid pole vähe
kes alustavad ajalehe lugemist just kuulutuste küljelt Seal aval-dub
igasugusel viisil kõik mida inimesed teevad ja mida nad ta-llavad
— sünnid suremised otsimised müümised koosolekutele
kutsumised hoiatused ja igasugused muud teadaanded Jooks-valt
lehelugeja peab kuulutusi ajalehes endastmõistetavaks ja
vaevalt keegi on oma mõtteis küsinud: kui vana on eesti ajalehes
kuulutus? Millal ilmus esimene eestikeelne kuulutus ajalehes?
Vastuse sellele küsimusele leiavad lugejad allpool Kui Otto-Wil-le- m
Masing 1818 a hakkas väljaandma Pühhapäeva vahhe-lug-gemise- d"
siis ei sisaldanud see ühtki kuulutusetaolist teada-annet
Alles ajalehtede perioodilise ilmumise kujunedes hakati
neid avaldama 185: aastal seega 108 aastat tagasi ilmus Johan
Woldemar Janneni „Perno Postimehes" esimene kuulutus See
oli trükitud hariliku tekstikirjaga ainult vahejoontega eralda-tud
Kõik need kuulutused olid pealkirjastatud sõnaga Teada-anded- "
Need tolleaegsed kuulutused ei mees" ilmus üks kord nädalas nä-olnu- d
mitte ärikuulutused vald dalalehena ilmusid ka ärikuulu-sõn- a
tõsises mõttes teadaanded tused milliseid trükiti samasugu-- —
maksude maksmise kohta kus se tekstiga nagu ametlikud tea-j- a
millal renditalude väljapakku-- ' daanded" Ainult mõned üksikud
mlsed ähvardused telegraafiliinl-- sõnad olid rasvase kirjaga trüki-d- e
lõhkumise eest jne Aga Juba tud
samal aastal mil Perno Posti--1 Mõned näited neist esimestest
Tlbbets Jõudis küllaldasesse kõr- -
j
gusesse et pöörduda vasakule
622 miili põhja pool asuva Iwo
Jima suunas
4000 miili kõrgusel hakkas Par-sons
aatompommi lõhkevalmls
seadma Selle ülesande sooritami-seks
kulus tal 25 minutit Kell 4 55
sai „Enola Gay" Iwo Jima kohal
kokku kahe B29 lennukiga mil-lised
pidid teda eskorteerima Siis
asuti laia V formatsioonis ilma
raadiot kasutamata teele Shikoku
saare suunas
Peatselt teatas Tibbets meeste-le
et igaüks peab nüüd oma üles-andeks
valmis olema Ja ta ütles
ühtlasi et kui nad Jõuavad Jaa-pani
kohale pannakse kirja kõik
mida nad omavahel sisetelefonil
raagivad See läheb ajalukku" üt-les
Tibbets Seepärast rääkige
viisakalt Meil on kaasas aatom-pomm
See oli esimene kord kus ena-mus
meeskonnahikmeist kuulis
aatompommi nime
Kell 709 nendest kaugel ees-pool
lähenes ilmauurimlse lennuk
„Straight" Flush" Hiroshima ees-linnadele
Tihe pilvitus kattis Jaa-panit
nii kaugel kui silm ulatus
1 Mõned minutid hiljem aga avanes
vaade kogu Unnale Kohas kus
'„Enola Gay" pidi oma laadungi
' alla laskma paistis linn all nii sel-gesti
et meeskonnaliikmed silma-sid
rohelisi muruväljakuid Küm--
1 ne miili laiune auk muidu nii tihe-das
pllvekattes märkis Hiroshi- -
'mat Just nagu oleks saatus plst--
'nud oma oda linna südamesse
I Kell 725 teatas traight Flush"
oma rapordl mis lõppes sõnade
ga: Tähelepanu: Pommi eelala"
Kui Tibbets oli selle raadioteate
deshifreerinud pöördus ta oma
kõrval istuva navigaatori poole
See on Hiroshima" ütles ta
Kell 750 lendas Enola Gay"
üle Shikoku saare serva Mees-kond
pani selga oma flakiülikon-na- d
Vastav aparaat näitas et
pommi elektriseadmed olid täies-ti
korras
Kell 809 olid Hiroshima kon
tuurid läbi pilvedes oleva avause
selgesti näha Me laseme kohe
pommi alla" teatas Tibbets läbi
sisetelefoni Niipea kui kuulete
signaali pange endile kaitsepril-lid
ette Ja hoidke need ees nii-kaua
kui valgusesähvatus kustub
Kõigil meeskonnaliikmetel olid
eriliselt valmistatud prillid mille
klaasides leiduvad hlnlinikristal-li- d
lasid läbi ainult purpurset val-gust
Kui Enola Gay" lendas 31600
jala kõrgusel laius all täiesti kait-setuna
Ja pahaaimamatult Hiro-shima
Sihtur major Torn Fere-be- e
silmale avanes tuttavlik mus-ter
See mis talle alt paistis või-nuks
samahästi olla foto märk-laua
kohta mida ta varem oli nll
tihti uurinud Selgesti nägi ta ka
oma sihtlmisekohta milleks oli
Ota Jõe ületav suur sild
Ma olen valmis" ütles Ferebee
ja alustas automaatset sünkroni-seerimist
45 sekundit hiljem an-dis
ta raadiosignaali mis tahen-das
et pomm langeb 15 sekundi
pärast
Kui kell oli 815 möödus veel 15
sekundit Ja siis läks pommiluuk
lahti Järgmisel hetkel tõusis len
I
kuulutuse-paäsukestes- t:
„Ued raamatud Tartu II
Laakmanni juures on üks vväg-g- a
tullulik arstimise raamat
nimmega Maarahvva Koddo-arst- "
vv älja tulnu mis 20 kopp
eest müakse agga maal kus
tohtrid paljo poile ollemas mit-to
kord ennam kui 20 rubla
vväärt on kus innime hädda
sees nou leiab"
Nagu toodud kuulutusest näh-tub
oli see 108 aasta eest juba
üsna osavalt koostatud mille kõr-val
tänapäeva moodne reklaam
polegi mõtteliselt palju edasi
Jõudnud
Uks teine kuulutus sel ajal kõ-las
nii:
SKANDINAAVIA
MÖÖBEL
1942 Avenue Rd
nuk ülespoole olles järsku 41- - '
tonni kergem Tibbets suunas len-- 1
nuki paremale ja sooritas 158 1
kraadilise pöörangu
! Pardalaskur lennuki sabaosas
Bob Caron sai korralduse kirjel-dada
kõigile mida ta näeb Tib
bets hakkas mõttes lugema 45 se
kundit Iga hetk tundus nüüd lõ-putuna
„Kas näete juba midagi?"
küsis Tibbets Caronilt kui 35 se--
jkundlt oli möödunud
I „E1 härrp kolonel"
Leitnant Morris Jeppson oli sa
muti sekundeid lugenud Ja hak-kas
nüüd lõpule jõudma: neli
kümmend nelikümmend üks
nelikümmend kaks Jeppson lõ-- i
petas sekundile lugemise
i Mõte läbistas ta pead Pomm
ei lõhke"
Samal hetkel muutus maailm
'Caronl silmade ees purpurpuna-- J
seks
i Ta sllmalaod sulgusid kaitse- -
prillide taga automaatselt Ma
olen nüüd küll vist täiesti pime
'arvas ta — Caron oli Just mõni
hetk hiljem vaadanud oma prillide
'läbi otse päikesesse Ja see oli
paistnud vaid ähmaselt Ta oli esi- - j
' algu liiga rabatud et teatada mi
dagi sisetelefoni kaudu
Caron oli vaadanud plahvatus-s- e
mis sekundi murdosa vältel
oli muutunud 1800-jalalls- e läbi- -
' mõõduga tulekeraks mille keskel
temperatuur ulatus 100 miljonile
kraadile Hiroshima oli juba ka-dunud
linn
I õhuhäire lõppalarm Hiroshi-mas
kell 731 hommikul 6 augus-til
avaldas väga vähe mõju linna
lükluspildile Enamus inimesi ei
nAllamal nimmetatud ftn kaupmees annab siin Uhul
temma nl hlsti lojuste liddiS
nasid ning takkusid hilpuiidT
ride tukka üllesostab j3 neoJ
eheinstda naaenlnaabj"a puda uisi hta
Pernos sel 18 mai Junil
J- - A KLEIN
Ari ümberkollmlsekuulu
kõlasid nii:
I „Minna wanna Perno kass
mees (J F Tõppfer L Co)
lsäõibnruasdeiaeimjaan tustutnawKateeiglee otemädoi et onuna kauplemise kohhi ollen teise paika asutanud Tal linna kaupmehhe Krahwi vus to Tarto Ulitsas parremat kit
nurga peal vvanna Hagi majv
se ja pallun keiki kes nhd
tunnevvad ja teawad ja nisana
ka vvöeraid omma kaubm
senna tulla ja seal Manna sV rust jälle uendada
Willantlis sel 10 mai u?
U ROSLNBERC
Perno Kaupmet
Eimene illustratsiooniga fer
tus Ilmus Perno Postimehes t:
9 Puulõikes kahekordse aa
kõrval seisis sõnasõnalt fcrja
(nii
„L'ht uut maja ja aeda ku
liggi 80 noort uiljapuud sees
pakkutakse oddavva hinna eest
müa Selgemat teadust wõiwii
ostjad Fükki maiast saada"
Juba siis eestikeelse ajaleh-ekuulutuse
sünniaastal soovist
[kuulutajad avalikkuse ees aa
I nüümseks jääda nagu seda tas
päeval teame kuulutustest Ene
kui saja aasta eest väljendati
da aga pisut teisiti ja nimelt
„t'ks hea töö hobbune on od
daw a hinnaga saada Agga kus
— seda wöib ka trükinuiu
teada saada"
Muidugi ilmus enam kui sas
aasta eest eestikeelses ajalehes
kuulutusi harva Ja nende osatäht
sus ajalehes ei olnud suur AT
pärast 1880 aastat hakkas i
lehes kuulutus domineerima ca
gu seda näitab 1882 aastal t
Grenzsteinl Olevik"
PO
New Yorgis Eesti Majas km
raldati kahe Tartu Pallase korp
mast kunstikoolist võrsunu
kunstniku loomingu näitus Töt
dega esinesid realistlik ekspressi
nist Anne Voolaine ja portretist
'na ning figuraal-kompositsio- o
de maalijana tuntud Rudolfi?
valts Mõned tööd olid esitatul
Jka Peet Arenilt
Suur valik
[fSW Imporditud
Ttl RU 7-5- 77
olnud nii kui nii chualarmüe ci
git tähelepanu omistanud Kr
kelt ülelendava üksiku BI9lah
kumine äratas niisama vähe täh-elepanu
kui selle saabumine ta
kohale 22 minutit varem
Kell 815 nägid mõned inteesi
uut lennukitegruppi ja silaas:
et Ühelt langes alla kolm lay
varju Need pärinesid plahvata
ja radiatsiooni mõõtmiseks =
ratud lennukilt Ja kandsid es
mente selle ülesande soortss
seks Nähes langevarje hakkas
mõned iaaüanlased Juubeldab
kuna see näis tähendavat et fc
nuk oli sattunud ubarasse c--
korda ja meeskond püüda eS
päästa allahüppamls e-- ä
Kolmveerand minu keseJ
olnud linna kohal micagi c-k- ui
vaid langevarjud
Siis Järsku ei olnud Hiro&3
kohal enam mingit taevast
Nende seletuse põhl kes
oli nlahvatuse esis
märgiks valgus — pimestst
init mld nra nll väea ii JS i ' i
atsiooniderohke Uks tunnist:1!
miph pt nll alsrul valge '
tnc ette rnnollrt 4a lÕDUkS
seks tõustes nagu tohutusuur
taeva poole Teisea Kirjes-- —
4 fl-°- i ' vaigus nais Koosnen -
kuuest eredast värvist Ko~
rlait Htloforl t nil lai Z&S '
gu oleks tohutusuur map
mipirn lõhkenud unna ---
i - i i t Iff!! V-- & rveegi ei kuujuuu -!-- -
tust- - -- v
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba Eestlane, March 10, 1965 |
| Language | et |
| Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
| Date | 1965-03-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | VabaeD8000019 |
Description
| Title | 0080a |
| OCR text | l! ' : j Lhk C VABA EESTLANE kolmapäeval 10 märtsil 1965 — Wednesday March 10 1965 ri} Ei faha kodakondsust Uustulnukate probleemid Austraalias CANBERRA (EIL) — Jaanuari teisel poolel tolmus Austraalia pealinnas Canberras järjekordne immigratsiooni küsimustele pühendatud konverents nn Citizenship Convention Nende kon-verentside kokkukutsujaks on immigratsiooniminister ja riigi-võimu esindajate kõrval võtavad osa ka kõigi nende rohkete va-batahtlike organisatsioonide esindajad mLs töötavad uustulnu-kate integreerimise küsimustega ühtekokku mitusada inimest Igal aastal on mainitud konverents pühendatud mingile erilise küsimusele seoses sisserännuga ja ühistel nõupidamisel katsu-takse leida sobiv lahendus Tänavu oli konverentsi lahendada küsimus mis juba ammu on põhjustanud Austraalia valitsusele peavalu Ja nimelt: millest oleneb et veerand miljonit kodakond-sus- e saamiseks õigustatud uustulnukat ei taha hakata Austraa-lia kodanikeks eelistades säilitada oma päritolumaa kodakond- - fcUSC Konverentsil selgus et uustul-- i nukate seas korraldatud suulistel küsitlustel Ja kirjalikkudes an-keetides selle küsimuse kohta on Jõutud Järgmistele tulemustele: Kolmandik kõigist Põhja-Eu-roop- a päritoluga uustulnukaist ei soovi Austraalia kodakond-sust põhjusel et nad kavatse-vad tulevikus tagasi pöörduda oma päritolumaale Samuti on uustulnukate seas le-vlnen- ud seisukoht et Austraalia kodanikeks saamisel jäävad nad kohalike inimeste silmis ikkagi slsserändajateks ja neid ei kohel-da mitto kaaskodanikena vaid võõrastena Uustulnukate seas valitseb ka vaade et kodakondsuse saamisel peavad andma vande Inglise ku-r'nganna- le ja seega loobuvad lo-jaalsusest oma kodumaa vastu Konverentsil leiti et peamine kurjuse Juur" peitubki vastu-meelses vandes Ja seepärast tahe-takse edaspidi muuta vandetõotu-s- e teksti Sealt kustutatakse dek-laratsioon lojaalsuse äraütlemi sest oma päritolu maa vastu Sellega sünniks jälle kahekord-se kodakondsuse põhimõte mi-da ei saa pidada kuigi targaks kUsimusc lahenduseks Uustulnukate probleemidega sü-gavamalt tuttavail inimesil on aga selge et sellele võrdlemisi mitteolulisele üksikasjale anti konverentsil liialdatud tähtsust asudes seegp põhjuste otsingul valele teele Tegelikuks põhjuseks koda-kondsuse võtmisest keeldumisel võiks siiski pidada seda et suur osa sisserändajatest kavatseb tu-levikus asuda tagasi kodumaale kahel erilisel motiivil Neist on üheks põhjuseks ra-hulolematus mis valitseb Euroo-pa päritoluga uustulnukate seas nende hariduslike Ja tööoskuslikc kvalifikatsioonide mittetunnista-mise pärast Austraalia valitsuse poolt Olles lõpetanud kas kas või mingi kolmanda Järgu ülikooli kuski Briti Driti Commonwealthl kuuluval maal leiab see täit tun-nustamist ja annab õiguse tööta-miseks oma haridusele vastaval SUURE SDIA SALADUSED Üksik B-2- 9 oligi tegelikult Ilmas-tlkulennu- k Selle nimi oli „Straight Flush" Missiooni läbi- - viimiseks oli tegelikult rakenda-tud seitse Tibbetsi viieteistküm-nest B29 pommllennuklst 4 au- - gustll kutsuti seitse meeskonda Instruktsloonlde-barakk- i Ja USA merevnkke kuuluv kapten Wil-liam Parsons kelle ülesandeks oli aatompommi aktiviseerimine näi-tas filme aatomlkatsetest Alamo-gordo- s Nüüd oli igale mehele sel-ge miks piloodid praktiseerisid kiireid pööranguid suures kõrgu-ses Parsons hoiatas piloote et need ei lendaks läbi seenetaollse pilve sest sealne radioaktiivsus oli vä-ga ohtlik Ta ütles avameelselt et keegi saa olla päris kindel mis tegelikult juhtub ja võib Isegi või-malik olla et pomm lõhestab maakera koort Järgmine päev 5 august oli pü-hapäev — kuum ilm kirka päike-sepaistega Kogu Tinlani saarel langetasid mehed hetkeks pead palveks kuld sõda ei võimalda-nud kuigi palju aega Jumala tee-nimiseks Tähelepanu keskpunk-tiks kujunes aatompomm See oli umbes 14 Jalga pikk ja 5-jalal-ise läbimõõduga Pomm kaalus pisut vähem kui neli ja ametkohal Olles aga lõpetanud Sorbonne'1 Heidelbergi Harvardi või mõne teise ülikooli ei loe see diplom õieti midagi Ent olles lõ-petanud hiilgavate tagajärgedega mõne Austraalia ülikooli siis saa-detakse tavaliselt edasi õppima Sorbonne'1 Heidelbergi Harvardi või mujale Ja seal nende poolt saavutatud teaduslikud kraadid leiavad Austraaliasse naasldes täit tunnistamist ja neid diplome loetakse koguni suureks auks Teiseks motiiviks võiks pidada kartust mis võtab järjest roh kem maad uustulnukate seas et Austraalia paneb liialt vähe rõhku oma kaitsevõime tugev-damisele Aasia maadest varit-seva ohu parcerimiseks Konverentsil avaldas eriti kibe-daid sõnu nende uustulnukate aadressil kes ei taha võtta Aust-raalia kodakondsust lennuväe staabiülem Ja praegune Immi-gratsiooni Nõuandva Kogu liige Sir Richard Williams Ta avaldas koeuni mõtet et kõik need sisse rändajad kes pole viie aasta möö-dumisel Austraalia kodakondsust võtnud tuleksid saata tagasi J Kibedaid sõnu kuuldus konve-rentsil ka inglise Immigrantide 1 aadressil kellede seas on palju rahulolematuid Ja kellede seast I paljud sõidavad lõpuks Inglis-maale tagasi ühe delegaadi Ute- - Jluse järele võtavad nemad sageli I omaks virisejate primadonnade hoiaku Ja ta leidis et tuleks pan-na toime korjandus selliste lng- - (laste kodumaale saatmiseks I L Trett New Yorgi Eesti Maleklubi tur-niiri esimesel ringil juhtis mag Jüri Taht temale järgnesid Io Kull Eduard Rüga A Veldemaa ja Jüri Tint Nüüd alustati juba teise ringi mängudega 1 Veronas New Jersevs tähistas oma 50 a sünnipäeva arhitekt Os-vald Mitt Juubilar on pärit Vil-jandimaalt 1939 a lõpetas ta Müncheni ülikooli dipl arhitekti-na Põgenikuna viibis Oeislingeni laagris ning 1919 a asus New Yorki kus sai tööle oma erialal 89 ei pool tonni Plahvatust põhjustav tuum moodustas vähem kui pool protsenti pommi kogukaalust Ja oli peidetud sügavasse pommi si-semusse nagu väike briljant to-hutusse vatitopsu nagu Oppen-helme- r oli kord Iseloomustanud Süüteseadeldls oli seatud selliselt et pomm lõheks 1850 Jala kõrgu-sel Umbes kesköö ajal korraldati lühike Jumalateenistus kus paluti tähtsa missiooni õnnestumist Stls võtsid seitsme lennuki meeskon-nad hommikueinet Ja kell 137 asusid kolm ilmauurimlse lennu-kit teele Hiroshima Kokura ja Nagasakl kohale Juhul kui Hiro-shima lasus udu valduses pidi va-litama märklauakohaks Kokura või Nagasaki Pisut rohkem kui tund aega hil-jem — kell oli 245 6 augusti va-rahommikul — tõusis õhku — I Tibbetsi raskelt täislaaditud len--i nuk mis oli ristitud tema ema ni-me Järele nola Gayks" Kahe-- minutlliste vaheaegadega järgne-sid neile veel kaks B-2- 9 pommi-lennuki- t milledest üks pidi mõõt-ma radioaktiivsust ja teine jääd-vustama õhufotosld Lennates Vaikse ookeani koha-le vappus Xnola Gay" raskusest Meeskond hingas kergemalt kui PflWffVP(HB'flHHfiMiHESV' mwmmmmm" nTmMwnMmmm9'~ vRkumI- - (rtHSmtmtfKmVjk ♦ ▼ BmJltm)imWmmwKmmmmmmmmmmmmt — i w Lw "JL — fcr 5-- w _ w NflBf Prmm9Lm9JmmWmVwk% t 4 K J mmmmmmmmmmvmmTmmmmwmmwfmmmmlmmwm y Jt HE ' BVs Jm r ™r W jm ffkmmmmmMmrkmmmmm 4 BmwJwMzlSm') 'Wajjrb wSk SrMwA imämmi fc" rJK£&wmmiHmmmwmmw5X'- - 3Fammmmm ViWj' mrtk~ililrf& SförWmmmmWmm tjMmmmmj lHnuwvV B9 't jmmhiJmw rFvTfiQ ImmmmmWsi tJmammJmmmmmmmXwzmmmmmmmmmmmzMm 'aWLBillmJfeJiy 4K3k r? mf mlF Kmmmwmmtmmmm viiA! vUHBJHwHnflBHB tVs ilam M X l KKäMMMMMKmMMMMM VvT mmWmmmmmJMmVLMm9MBmmmAMimpJirV w BB AMmmmmmmmmmWS3ltMSmmTf'99BmmmBmmmmmmmW'SKtM Ew A"MlBEW2 TimVmmHm'fBV&z06amlnjmimEmw4a~rL~—m—¥ mmmmmuimmmmmmmummmmmmmmmmmmmmmmmmmmmtimmmmmmmmmmmmmmmM ~Z-ZrrmUKZjmWmmmmmmmWSlmcJmSMTWKKKifiJmmmmmmmmmmWfmm - _ Wmmm%mtmmmmwZZZJUSmWZxZrZWl W -- j Pikad lumega kaetud männid ümbritsevad mägedes asuvaid talviseid väljasõidukohtl Harvie Heightsls Canmore'i piirkonnas Banffi lähedal Albertas Foto: Bruno Engler Calgary Herald Esimesed eesti ajalehekuulutused Tänapäeval pole ajaleht kuulutusteta nagu mõeldavgi Kuulu-tuste kaudu avaldub igapäevane elu ja neid lugejaid pole vähe kes alustavad ajalehe lugemist just kuulutuste küljelt Seal aval-dub igasugusel viisil kõik mida inimesed teevad ja mida nad ta-llavad — sünnid suremised otsimised müümised koosolekutele kutsumised hoiatused ja igasugused muud teadaanded Jooks-valt lehelugeja peab kuulutusi ajalehes endastmõistetavaks ja vaevalt keegi on oma mõtteis küsinud: kui vana on eesti ajalehes kuulutus? Millal ilmus esimene eestikeelne kuulutus ajalehes? Vastuse sellele küsimusele leiavad lugejad allpool Kui Otto-Wil-le- m Masing 1818 a hakkas väljaandma Pühhapäeva vahhe-lug-gemise- d" siis ei sisaldanud see ühtki kuulutusetaolist teada-annet Alles ajalehtede perioodilise ilmumise kujunedes hakati neid avaldama 185: aastal seega 108 aastat tagasi ilmus Johan Woldemar Janneni „Perno Postimehes" esimene kuulutus See oli trükitud hariliku tekstikirjaga ainult vahejoontega eralda-tud Kõik need kuulutused olid pealkirjastatud sõnaga Teada-anded- " Need tolleaegsed kuulutused ei mees" ilmus üks kord nädalas nä-olnu- d mitte ärikuulutused vald dalalehena ilmusid ka ärikuulu-sõn- a tõsises mõttes teadaanded tused milliseid trükiti samasugu-- — maksude maksmise kohta kus se tekstiga nagu ametlikud tea-j- a millal renditalude väljapakku-- ' daanded" Ainult mõned üksikud mlsed ähvardused telegraafiliinl-- sõnad olid rasvase kirjaga trüki-d- e lõhkumise eest jne Aga Juba tud samal aastal mil Perno Posti--1 Mõned näited neist esimestest Tlbbets Jõudis küllaldasesse kõr- - j gusesse et pöörduda vasakule 622 miili põhja pool asuva Iwo Jima suunas 4000 miili kõrgusel hakkas Par-sons aatompommi lõhkevalmls seadma Selle ülesande sooritami-seks kulus tal 25 minutit Kell 4 55 sai „Enola Gay" Iwo Jima kohal kokku kahe B29 lennukiga mil-lised pidid teda eskorteerima Siis asuti laia V formatsioonis ilma raadiot kasutamata teele Shikoku saare suunas Peatselt teatas Tibbets meeste-le et igaüks peab nüüd oma üles-andeks valmis olema Ja ta ütles ühtlasi et kui nad Jõuavad Jaa-pani kohale pannakse kirja kõik mida nad omavahel sisetelefonil raagivad See läheb ajalukku" üt-les Tibbets Seepärast rääkige viisakalt Meil on kaasas aatom-pomm See oli esimene kord kus ena-mus meeskonnahikmeist kuulis aatompommi nime Kell 709 nendest kaugel ees-pool lähenes ilmauurimlse lennuk „Straight" Flush" Hiroshima ees-linnadele Tihe pilvitus kattis Jaa-panit nii kaugel kui silm ulatus 1 Mõned minutid hiljem aga avanes vaade kogu Unnale Kohas kus '„Enola Gay" pidi oma laadungi ' alla laskma paistis linn all nii sel-gesti et meeskonnaliikmed silma-sid rohelisi muruväljakuid Küm-- 1 ne miili laiune auk muidu nii tihe-das pllvekattes märkis Hiroshi- - 'mat Just nagu oleks saatus plst-- 'nud oma oda linna südamesse I Kell 725 teatas traight Flush" oma rapordl mis lõppes sõnade ga: Tähelepanu: Pommi eelala" Kui Tibbets oli selle raadioteate deshifreerinud pöördus ta oma kõrval istuva navigaatori poole See on Hiroshima" ütles ta Kell 750 lendas Enola Gay" üle Shikoku saare serva Mees-kond pani selga oma flakiülikon-na- d Vastav aparaat näitas et pommi elektriseadmed olid täies-ti korras Kell 809 olid Hiroshima kon tuurid läbi pilvedes oleva avause selgesti näha Me laseme kohe pommi alla" teatas Tibbets läbi sisetelefoni Niipea kui kuulete signaali pange endile kaitsepril-lid ette Ja hoidke need ees nii-kaua kui valgusesähvatus kustub Kõigil meeskonnaliikmetel olid eriliselt valmistatud prillid mille klaasides leiduvad hlnlinikristal-li- d lasid läbi ainult purpurset val-gust Kui Enola Gay" lendas 31600 jala kõrgusel laius all täiesti kait-setuna Ja pahaaimamatult Hiro-shima Sihtur major Torn Fere-be- e silmale avanes tuttavlik mus-ter See mis talle alt paistis või-nuks samahästi olla foto märk-laua kohta mida ta varem oli nll tihti uurinud Selgesti nägi ta ka oma sihtlmisekohta milleks oli Ota Jõe ületav suur sild Ma olen valmis" ütles Ferebee ja alustas automaatset sünkroni-seerimist 45 sekundit hiljem an-dis ta raadiosignaali mis tahen-das et pomm langeb 15 sekundi pärast Kui kell oli 815 möödus veel 15 sekundit Ja siis läks pommiluuk lahti Järgmisel hetkel tõusis len I kuulutuse-paäsukestes- t: „Ued raamatud Tartu II Laakmanni juures on üks vväg-g- a tullulik arstimise raamat nimmega Maarahvva Koddo-arst- " vv älja tulnu mis 20 kopp eest müakse agga maal kus tohtrid paljo poile ollemas mit-to kord ennam kui 20 rubla vväärt on kus innime hädda sees nou leiab" Nagu toodud kuulutusest näh-tub oli see 108 aasta eest juba üsna osavalt koostatud mille kõr-val tänapäeva moodne reklaam polegi mõtteliselt palju edasi Jõudnud Uks teine kuulutus sel ajal kõ-las nii: SKANDINAAVIA MÖÖBEL 1942 Avenue Rd nuk ülespoole olles järsku 41- - ' tonni kergem Tibbets suunas len-- 1 nuki paremale ja sooritas 158 1 kraadilise pöörangu ! Pardalaskur lennuki sabaosas Bob Caron sai korralduse kirjel-dada kõigile mida ta näeb Tib bets hakkas mõttes lugema 45 se kundit Iga hetk tundus nüüd lõ-putuna „Kas näete juba midagi?" küsis Tibbets Caronilt kui 35 se-- jkundlt oli möödunud I „E1 härrp kolonel" Leitnant Morris Jeppson oli sa muti sekundeid lugenud Ja hak-kas nüüd lõpule jõudma: neli kümmend nelikümmend üks nelikümmend kaks Jeppson lõ-- i petas sekundile lugemise i Mõte läbistas ta pead Pomm ei lõhke" Samal hetkel muutus maailm 'Caronl silmade ees purpurpuna-- J seks i Ta sllmalaod sulgusid kaitse- - prillide taga automaatselt Ma olen nüüd küll vist täiesti pime 'arvas ta — Caron oli Just mõni hetk hiljem vaadanud oma prillide 'läbi otse päikesesse Ja see oli paistnud vaid ähmaselt Ta oli esi- - j ' algu liiga rabatud et teatada mi dagi sisetelefoni kaudu Caron oli vaadanud plahvatus-s- e mis sekundi murdosa vältel oli muutunud 1800-jalalls- e läbi- - ' mõõduga tulekeraks mille keskel temperatuur ulatus 100 miljonile kraadile Hiroshima oli juba ka-dunud linn I õhuhäire lõppalarm Hiroshi-mas kell 731 hommikul 6 augus-til avaldas väga vähe mõju linna lükluspildile Enamus inimesi ei nAllamal nimmetatud ftn kaupmees annab siin Uhul temma nl hlsti lojuste liddiS nasid ning takkusid hilpuiidT ride tukka üllesostab j3 neoJ eheinstda naaenlnaabj"a puda uisi hta Pernos sel 18 mai Junil J- - A KLEIN Ari ümberkollmlsekuulu kõlasid nii: I „Minna wanna Perno kass mees (J F Tõppfer L Co) lsäõibnruasdeiaeimjaan tustutnawKateeiglee otemädoi et onuna kauplemise kohhi ollen teise paika asutanud Tal linna kaupmehhe Krahwi vus to Tarto Ulitsas parremat kit nurga peal vvanna Hagi majv se ja pallun keiki kes nhd tunnevvad ja teawad ja nisana ka vvöeraid omma kaubm senna tulla ja seal Manna sV rust jälle uendada Willantlis sel 10 mai u? U ROSLNBERC Perno Kaupmet Eimene illustratsiooniga fer tus Ilmus Perno Postimehes t: 9 Puulõikes kahekordse aa kõrval seisis sõnasõnalt fcrja (nii „L'ht uut maja ja aeda ku liggi 80 noort uiljapuud sees pakkutakse oddavva hinna eest müa Selgemat teadust wõiwii ostjad Fükki maiast saada" Juba siis eestikeelse ajaleh-ekuulutuse sünniaastal soovist [kuulutajad avalikkuse ees aa I nüümseks jääda nagu seda tas päeval teame kuulutustest Ene kui saja aasta eest väljendati da aga pisut teisiti ja nimelt „t'ks hea töö hobbune on od daw a hinnaga saada Agga kus — seda wöib ka trükinuiu teada saada" Muidugi ilmus enam kui sas aasta eest eestikeelses ajalehes kuulutusi harva Ja nende osatäht sus ajalehes ei olnud suur AT pärast 1880 aastat hakkas i lehes kuulutus domineerima ca gu seda näitab 1882 aastal t Grenzsteinl Olevik" PO New Yorgis Eesti Majas km raldati kahe Tartu Pallase korp mast kunstikoolist võrsunu kunstniku loomingu näitus Töt dega esinesid realistlik ekspressi nist Anne Voolaine ja portretist 'na ning figuraal-kompositsio- o de maalijana tuntud Rudolfi? valts Mõned tööd olid esitatul Jka Peet Arenilt Suur valik [fSW Imporditud Ttl RU 7-5- 77 olnud nii kui nii chualarmüe ci git tähelepanu omistanud Kr kelt ülelendava üksiku BI9lah kumine äratas niisama vähe täh-elepanu kui selle saabumine ta kohale 22 minutit varem Kell 815 nägid mõned inteesi uut lennukitegruppi ja silaas: et Ühelt langes alla kolm lay varju Need pärinesid plahvata ja radiatsiooni mõõtmiseks = ratud lennukilt Ja kandsid es mente selle ülesande soortss seks Nähes langevarje hakkas mõned iaaüanlased Juubeldab kuna see näis tähendavat et fc nuk oli sattunud ubarasse c-- korda ja meeskond püüda eS päästa allahüppamls e-- ä Kolmveerand minu keseJ olnud linna kohal micagi c-k- ui vaid langevarjud Siis Järsku ei olnud Hiro&3 kohal enam mingit taevast Nende seletuse põhl kes oli nlahvatuse esis märgiks valgus — pimestst init mld nra nll väea ii JS i ' i atsiooniderohke Uks tunnist:1! miph pt nll alsrul valge ' tnc ette rnnollrt 4a lÕDUkS seks tõustes nagu tohutusuur taeva poole Teisea Kirjes-- — 4 fl-°- i ' vaigus nais Koosnen - kuuest eredast värvist Ko~ rlait Htloforl t nil lai Z&S ' gu oleks tohutusuur map mipirn lõhkenud unna --- i - i i t Iff!! V-- & rveegi ei kuujuuu -!-- - tust- - -- v |
Tags
Comments
Post a Comment for 0080a
