Vaba eestlane , April 24, 1979

              Nr. 31
IWiTII O K
^mmm
SUUUilN
V M J M Ä A : : O/Ü Vaba. E ^ ^ ^
PEAfOIMETAJÄ: Kari Ärrb
^ -TOimTAJA: H
RO. te 70, stii. a
lÄOTPOSTIGA mm
^^^^^^^^^^ ^
•.Mtessi müudätws 40 c.^^^^^^ hind,40:
l^ÄsSs^iby 185-T<B©
::•; -Töroito 2H2:.:,
üsacimt
mwd ajal akuutselt
kerMnud
Sadudes 308
likku S S 4 8 : t ü i l ^ r a^
piiramise KOMueppe SMii? II varustatud;^^^^^^
.klimitaÄühe; Leping p n ^ j ^
Mlisdt - k o o s t o d ; js^
muste Isuiites vastastikku kokku Teiseks venelaste eeliseks on, ©t
lepitud .'ning: :Moiäkvast^- 0 'nad produtseerivad tule^itais Etiit-leiidu
lasftud sõna, et BrezMev met tüiipi hi!^^
on ;t?almis kokkulepet alla Mr ju- i dest väljalastayäid rakette, mis
Moskva on rakendanud olnipe^
dtud Eestis kindla ja läbiproovitud
valitsemissüsteemi — Venemaalt
Eestisse saadetud eestlased jä ve­nelased
käsutavad ning eesti oma
parteimeiied on nende käskude ja
korralduste rakendajaks. See sel­gus
eriti kujukalt Tallinnas äsja
toimunud Eesti Kommunistliku
Partei Keskkomitee koosolekul,
kus Venemaalt sisse toodud eesti
päritclüga peaminister V. Kläuson
tõi esile põüumajanduses esine­vaid
tagasilööke Ja ettepanekuid
nende parandamiseks ja puht eesti
päritoluga põliumajandusminister
H. Männik alandlikult need nuri-semised
Ja parandusettepanekud
aktsepteeris, märkides, et Eesti
NSV põllumajandusininisteerinm
võtab arvesse tema aadressil plee­numil
tehtud kriitilised märkused
Ja rakendab abinõusid selleks, et
rajoonid ja majandid tin
täidaksid tootmisplaanid.
Ä ei. tea-iihtegi lage, müestta
Peaminister Klausoiiii oli oma
pikas mitmetunnilises kõrtes eesti
põllumajanduse kohta palju ütelda
ja kritiseerida ning ta oli sunnitud
isegi avameelselt tunnistama, et
käesoleval aasta! on esimesi kalie
ja poole kuuga varutud mullusega
tarna. Kokkuleppele
miseks on valmis ka
031 yõimelised kandma, palju suu­remaid
; tuumaläengute laadungeid
de president Jimmy Carter, kuid kui Ühiendriikide raketid. Ärve^ä-sealjuures
jääb omaette M s i m u - des seda arengut omavad venela­seks,
^kas senat
nõusjtub. . 1 ; .
.Probieeme,
selle
ühendriikide poliitilistes ringkon­dades
lepingut kritiseeritakšej on
õige; mltmeid.1 'Üheks, õige kaalu­vaks
ja. viimasel ajal Üleskerkinud
probleemiks on venelaste
niine kokkuleppe
kinnipidamiseks, kuna
toimunud revolutsiooni tulemuse­na
kaotasid ameeinkiased oma
tähtsad elektroqnaised
mkd Iraani 1 ja N. Liidu
ühendriikide kaitseministeeriumi
Ja GIÄ andmetel kulub selleks
aastaid enne kui need jaamad
suudetakse tefste usaldusväärsete
luurejafflmiadega'.asendada. :
•Kuid 'see ei ole aiims põhjus.
Mis tekltah senatis SM/T II; vas­tu
opositsiooni. Paljud eksperdid
on kokkulejppe tingimusi üksikas­jaliselt
uurinud jä jõudnud veen­dumusele,
et SALT I I sõlmimi­sel
on venelkste huvisid rohkem
silmas peetud kui ameeriklaste
Jä nende lütlasite julgeolekunou-deid.
K u i see leping senati poolt
kumitatakse, siis on paljud eks­perdid
Veendunud, et 1085.
ni kehtiv / kokkulepe sisaldab
ameeriklastele suuri ohtusid ning
Järgmised; seitse aastat võivad-ku-^
Jüneda ÜhendriikM kogu
deniökraatlikule maailmale saa-
"tüslikäks.•.•
K i i i SÄLT II tundub pealis­kaudsel
vatilisel olevat isiõlema
poole seisukohad vaadatuna häs­ti
tasakaalustatud siis lähem ajia-liiiis
kimiitab, et seUes peituvad
.'.suuf^ soodustused. N..Liidu- ka­asuks.
Kokkulelppe kohaselt on
anõleimöte poolte tuumalaengute-ga
varustatud rakettide arv kind­laks
määratud 2250-le, milledest
1320 raketti võivad kanda mitut
laengut, võib; tübraketti. f r a k t l l i -
sdt tekib 1980. aastaks seMiie
olukord, et venelased ön oma s©-
Jatööstuse praeguse kapatsiteedi
kohaselt võimelised lubatud ra-
• kettide arvu prodütseerjma,:
na ämeerikliased ei päase^^^^^^^^^^i^^
relvastamise plaanide kohaselt
sinna lähfedMe Eriti h ^ olü-l
korras .Oiivameeriklased' sraiirte'
sed 1985. aastal 3:1 vastu ülekaa-.
l u Ühendriikide raketibaaside hä-vVitamiseks
ning 2:1 vastu ülekaa­lu
linnade maapinnalt ära pühki-nüseks.
:
Ühendriikide 'liitlasi Lääne-Eu-roopas
häirib eriti, et Washington
on. Moskvaga kokku leppinud
nende rakettide piiramiseks, mis
on suunatud Ühendriikidele, kuid
lepingus ei leidu paragraafe nen-i^
akeitide koMa, mis o u suuna--
• iMne-Euroopale. 'Vene. poih-
M e i m u k i Backfire-i suhtes oa
kokku- lepitud, et seda ei kasutata
Ühendriikide vastu... kuid. . samal
ajal ei räägita midagi Euroopa
riikide võimalikustründamisest.
Kõigele muule lisaks keelab le-y,
airistian IMsslons to the Commmilst W
Wurmbrand. Organisatsiooni ajakirja „The Voice of th© Martyips" detseinbrikuu nimib-rls
toob pastor Kiehard Wurmbrand mitmeid uudiseid j a teatead olukorra, kohta N . Liidus usull-alal.
Need Mudised e| aäita kõrgdtkildetud ,,Msuvabad^^^
R; Wurmbrand ütäeb, et;päiast desertööride
kaiheksait aastat ikömmiini^^^ a. tagasi, j mitu koTda arreteedtud. ,;Se^
vanglas viibimist; on talle tuttav
seaMe kord. Ühel päeval
grupfp õrtodctepreestf eid vaagis^
tati. See jiilitiis talvel ja ikoigü
tüli istuda külmal \betoönpõran-dal.
Aegajalt joobnud vangival­vurid
ikarjusid: ..^õik preestrid
väljal" iniisjärel neid peksti t)'te
preester ikedä ta feaua olifjiflid-nud,
ütles siiski, et šee 'ei'm
feurvaks> kuna 3 a ^ teeb
tiibraketi produtseerimise, mis
oleks kompenseerinud N. l i i du
ülekaalu teiste rakettide osas.
Lepingu vastased. Ühendriikides
saavad aga endi kasutusesse kõi­ge
suuremad trumbid sellega, et
ühendriigid' ei ole kuidagi kaits­tud-
võimalike vene üllatusrünha-kute
vastu. 1980-nendate aastate
algul jõuavad veneiased Juba nll
kaugele, et and on • võimelised
oma rakettidega hävitama kõik
Ühendriikide pinnal asuvad raket­tide
baasid, hoides aga sanial ajal
suure arvu rakette reservis;.järg­mise
teise hävitava rünnaku lans-seeifinisseks.
Sama! ajal. on aga
ameeriklased- võimelised oma esi­mese
:üllaiüsrünnakuga hävitama
ainult kaks kolmändlMai venelas­te
.•.rhaapiiina!,-asuvatest ' rakettl-asjäolu,
et ta ipole püiiak.[.
Kuid praegu on kirikuäis
j u tõsisemaid asju,
WurmbrandI kurvastava
Ta vaatleb olukorda Lülmonis,
kus sadu - kristlasi on minratud
Nõukogude Liidu poolt toitataya-te
süüria vägede poolt. Bdmt on
pepaegu hävitatud. PastoirWumi-brand
arvab, et kui tibanoni
kristlased on tapetud, tuljb järg
miljonite teiste
Adventistide „Rev!ew" 1970. a. Y^^ ^ iiad m u m v ^ mu kaela,
jaanuari numbris .kirjeldas suu- jää sinna enam avatud kirikut,
reipärast usuvabadust N . Liidus. PaJun, aita
üks dokument aga, mis salaja birääkimisi ikui nad Äivad?^
sealt välja sniugeldaitud j a kan- Olukoh^ tegi (halvaks
nab nime',,Uniön of F^itMuLand ©t^^^ oli paavst Nõukogude
Pree Adventišts" eitab ametlike
adventistide juhtide jutrtu j a n i -
iBetab neid koonmimistide hüpik-nukkudeks,
kes valetavad oma
läänes asuvaile usuvendadele ole-j
matust vabadusest. IX»kumendis
on antud nende adventistide n i -
mied, kes on praegu oma u s u pä­rast
vanglas, keda on peksetud
j a mainitakse, et Müiail Kozaki
laps rööviti kommunistide poole
nende vanemailt, kuna ta õpetas
oma lapsele adventistide usku.
Liidu kiriku saladusist teadlik.
Nifcodemos kindl-aisti rääkis taJle
palju roblkem k u i ajalehes avalda­ti.
J/Eõned päevad . hEjem oli
paavst surnud, kuigi ta o l i täie
tervise juures, täpselt nn nagu
sobis Nõukogude Liidiile. Jugos­laavia
kommunistlik ajalelht an­dis
oma hoiatuse juba enne tema
valiimlsti,;..". ^-
' Itaalia katoliiklik • oirgamisatsi-oon
,iCivilta Ghristina" kahtlus­tas
halba mängu Ja nõudis lah­kamist,
nagu seda o i tehtud
Pius V I I I ^ ; ^ - •
Kui Saps nõudis oma vanema­te
Juurde laskihlst, vfidi ta
psühhlaaMse h d ^
daseiest soovist „val3a^-—
faktide taustal ei
anieerikiastei SÄLT II kokkulep-peslt
erilist rõõmu Ja pärast selle
lepingu allakirjutamist ja selle
kinnitamist' läheb •läänemaailm
vastu tundmatule Ja ohtlikule t u ­levikule.
Kuid ÜhendriiMdes lähe­nevad
presidendivalimised j a pre^
stdent Carteril on • vaja näidata,
et ta, on võimeline ka välispoliiti­liselt
tähtsaid kokkuleppeid sõ^
^ntoa. . ; M suur on'aga: SAI/T II
t$el'lne v ä ä Ä s peaks selguma se-toimuvatel:
1^
asja
' TraditsloMiline vMlismlnis^^ <5.
,¥ance ja, tqna,. .abikaasa. poolt
USA-s. akrediteeritud välisriikide
saatkondade juhtide j a nende abi­kaasade
auiks korralda,tud vastu­võtt
j a eine toimus vališmihlst^
i-iuml vastuvõtu niuimides 6. ap^
grillil. Sellele o l i kutsutud ka E.V.
M n d a j a Ernst
K.A.
esitati riikide
esindajaid protc^oUiüläiia. poolt
mlisminister C. Vancele j a tema
abikaasale. Selle järele avanes
hea võimalus saadikutel öiinava-heilÄeks
kõnelustefefe. ;
9. aprillil Mniüs New Yorgi
konsülaarkoripuse koosolek, mil­leks
koguneti P l i ^ majja.
Sellest võtsid osa E.V.; esindusest
E. Jaakson j a konsul Ä.Linkhorst.
Kõnega esines seal New Yorgi
l i n i l a Ä Ä kultuuriliste küsl-
M Ä ;Ma|:Hen^ :
kes elavad Kesk-Idas.^ Ainsagi, kes
kristlasi seni on aidanud, on oi- icuid Wurmbrand ütleb, et - ta
riud l i s r a d i sõjaväeüksuM.^^^^^^^^^^^^; Liidu prclesfe^
Mis teda aga eriti kurvastab, kannatuste pärast. 1930. aastal N.
p n et Kirikute Maallmaliit on and- Lüdu patriarhile Sergeile oli an-nud
rahalist toetus kommunistli- tud kaks võinialiist Wetivõi^
kele geriljadele Rodeesias, kes de poolt: rääkida tõde kõmmu-on
Büimamid 40 misjönäii ja nismi iile ja k i r i k u tagaikiüsami-nende
lapsed. Mõinra^ mille tulemusena vkngista-vad
end ,,vabadus^itlejaife". ; takse 163 piiskoppi js^ kogu k i r Eu
0 , ^ , ^! struktuur saaks ^-^^
u - Ja piiäfeopid võiksid
vad toelWt vabaduse^ eest na- jäftata o im kiriklikfee talitusi
gu Lübanom tefc^ pole sõnagi enam
munistl&es^v^g^s TOevlejad, ^5^6, Sergei valis toostöö jtima?
iilciuit soeMis*. s '
„ . ^ ., Sama valikuvõimalus on valit^
H o o ^ vastupidi, jKirikute Maa. semul konmmnisttikes
itoaliitvön. asunud Wurnibmndi tänasena,
vastu võitlusse.'• - J --'^-.^
Van der Heuvel, i i c s Kirikute Wss, kes valis kommmiistideg
Maailmaliidu diräktoreist on Mr-1koostöö: oli metrapoliit j a K i r i k u -
jutanud pämfleti tiitliga „Richard i te Maailmaliidu abipresidönit N i -
Wümibrand — reaktsionäär", | kodemos. Teda peeti toammu-kus
.kirjeldatakse pastorit k^^. nistlikuks agendiks Kirikus, et
fcommunistlike riikide tagaikiusa- seda seestpoolt hävitada. Sellefcöt-jat.
Keegi kirikute juurest pole tu kiitis ta alaliselt olematuid va-tema
kaitseks sõna võtnud' ainult badusi IkoinMnunismi M kui-
Ausltraalias ilmuv „Newš Week- gi ta oli kommunist, oli. ta siiski
l y " oma 6. sept. numbris ^ob kohustatud k i r i k u h u v i d e laulma
selle e s i e , Öeldes, et Van der Hue- kirikulaule j a tundma Piiblit, mis
v®rrelte. liha 16 protsenü, piima
13 protsenti ja mune 5 protsenti
vähem, mis omakorda on põh|us°
taMä mõningaid raskusi elanik©
normaalsel varustamisel looma-kaitsesaadtistega.
Kuid peaministril oUd ka oma
kindlad pltpnid kuidas nendest hä­dadest
iile saada ning ta andis
keskkomitee liikmetele ja põllu­majanduse
ekspertidele tiheda õp­petunni
lihasaaduste produktsiooni
suurendamiseks, mainides, et liha-toodangu
peamine suurendamise
reserv on seakasvatuse ja lihalin­nukasvatuse
aktiivne arendamine,
samuti realiseeritavate karilooma­de
ööpäevase kaaluiibe ja keskmi­se
kaalu märgatay suurendamine.
Peaminister andis agronoomidele
partei täpsed juhised kuidas sigiB
intensiivsemalt nuumata, ja kuhu
üha kasvavat sigade peret korte­risse
paigutada. Kuivõrd detaili­desse
läks peaininister seakasvatu­se
alal, seda kinnitab, juba seegS
osa kõnest, milles kinnitati, et si­gade
nuumämisel tuleb saavutada
ööpäeva keskmise kaaluübe suure­nemine
vähemalt 500 grammini ja
viia realiseeritavate sigade kesk­mine
kaal 105—110 kilogrammini.
Nii-siis — Kreml on rääkinud
oma asevalitseja suu läbi ja teinuiä
korralduse, et iga eesti siga peab
ööpäeva jooksul võtma kaalu juur­de
500 grammi. Kui põllumajandu­se
minister ja kolhooside esimehed
seda korraldusjt ei suuda täita ja'
sea kaal tõuseb amult 499 grammi,
siis hoidku oma nahk
Asjad ei ole töötanud kaugeltki
vülja sellisel kujul nagu seda loo­deti.
Juttu on Vietnamist, kus Ha­noi
valitsus pärast sõja lõppemist
ja Lõuna-Vietnami üheridamist
Põhja-Vietnamiga deklareeris, et
nüüd on kõik mured ja raskused
murtud ja ühendatud Vietnam lä­heb
vastu hiilgavale tulevikule ja
majanduslikule õitsengule. Tegeli­kult
ei ole need unistused ja lootu­sed
äga kaugeltki täitunud ning
ühendatud Vietnam on palju ras­kemas
ölukön-as kui enne Põhja­ja
Lõüna-Vietnami lütmist.
Vietnami majanduslikud rasku­sed
on tingitud paljudest põhjus­test.
Esmajoones on pikad sõjad
Vietnami majandust raskelt, koor­manud
ning viimaste' kuude kestel
annavad eriti rängalt tunda sõjalis­te
operatsioonide kulud Kambodz-has
ja võitlustes Hiina vastu.
Vietnami põllumajandus, mis moo­dustab
rahva peamise sissetuleku­allika,
pn kannatanud 1977. ja 1978=
aastal tormide ja üleujutuste taga­järjel
ning tööstus, mis asub pea-ku
takistust, aga M korral keel--«^is^l* Louna-Vietnamis, ei
duiti, kuigi seda oleks tehtud iga^^! f aanud ^ " ^ ^ J ^ ^ g w ^ ^ ^ ^®
ühega, kes selliselt müstiliselit su­vel
on jätnud nimetamata salaja­se
poltsei ja soomusmasinate
arvu, mis nende süüdistuste esi-lõpüks
talle siiski oma mõju
avaldas. Olles kahekesi paavst
Johannes Paul I-ga, e i mänginud
tamlse! peaks olema Wurmbran-j 'ta enam oma fcahenäolist c ^ . Ta
dE ifeasutada, j a , küsib,; kuidas' pihtis kiriku juhile, et ta kahjat-võiks
'.pastor Wurtmforand üksin- seb oma osa k i r i k u tagakiusamise
dätagakiusata sellist jõulist r i ^ pärast. Priaiitsuse ajaleht „Auro-kide
blokki, mida l % i Ameerika • ^Wntas sel puhul:
tJhendriigid ei taha^^^M^ ,.Ta seletas kõigist: preestrite
Ta ei saa nõustuda k a K i r f e t e valikust, kes k f c
Maailmaliidu . poolt ^^ijaantu^
pam|l©tigä mille tiitliks on „Just reerimisešt kommunistlike ägen-
Men Äert**' (õiged mehed de- tide poolt,/ h a l b a d e s t ^ p r e ÄÄ
serteerušid), kus öeldakse ©t kes teenisi(i toil rezhiimi tööriis-
, Jumalk R^arüuöstisünd toimus tad, küüditj^istest vanglaagm^
.se, tos'
ri. Wurmbrand ütleb, et samal
ajal surmati Loiidonis bulgaarla­ne
mürgitatud nõelaga j a küsib,
et kas midagi samasugust võis
juhtuda paavstiga? Ja kas peeti
targemaks mitte kommuniste häi-'
rida oma uurimisega? 1948. a. Ru­meenia
metropoliit Xreneu ja pat­riarh
Nikodemuš surid müstili­selt
just siis jicu! kommunistid
soovisid nende kohti asendada
oma meestega. Usuti, et punased
d i d tapjad.
Edasi Wuumbrand vaatleb kom-jnunlstliku
arengul maaümas.
Uus Hebrüdidel, Melaneesias asu-vail
saartel olid esimesteks missjo-näridefcs
Williams j a Harris, kes
kannibaaide poolt söödi. Neile
järgnes miljonärina Paton, kes
aastakümneid suure raskusega
suutis saarte elanikele selgeks te­ha
kristliku eluviisi j a usu Pääst­jasse.
K u i '50 aastat tagasi esime­sed
kommunistid sinna läksid
oma propagandat tegema, öeldes
et Jumalat pole olemas, vastas
talle koihalik' pealik: ,,Tänu Juma­lale,
kelle eksistentsi sa ei usu,
et s a tulid pärast Patoni siia, mui­du
oleksid sa juba söödud!"
Pärast seda on kommimistid
muutunud targemaks, nad p i ­davad
oma usu vihkamise, nad
lalievad alaarenenud maadele
l o i l ^jprbgresi^seä krisÜJ^•^
te nappuse ja kommunistliku süs­teemi
rakendamise tõttu. Erilise
pinge ja seoses sellega ka majan­duslikud
tagasilöögid on tekitanud
Hanoi valitsuse range ja kange­kaelne
poliitika, mis taotleb Lõu­na-
Vietnami vormimist ja kujun­damist
täpselt Põhja-Vietnami näo
järele. Kogemused aga kinnitavad,
et tööstuse natsionaliseerimine,
põllumajanduse kolhoseerimine
ning endiste sõdurite ja riigiteeni­jate
allasurumine ja orja seisusse
paigutamine, on tekitanud Lõuna-
Vietnamis kommunistidele selli­seid
tagasilööke, mida nad ei osa­nud
enne oma vallutusretkele asu­mist
karta.
Kommunistide julm ja ebaprak­tiline
sotsialiseerimisprotsess oe
toonud kaasa olukorra, kus Lõuna.'
Vietnamis vaiitseb suur toiduainete
ja tarbekaupade nappus ning inf­latsiooni
kasv on hirmuäratavalt
100 protsenti aastas.
On mõistetav, et selles olukorras
Vietnam sirutab oma käe välja ja
nõuab ning palub lääneriikidelt ja
kommunistlikkudelt riikidelt abi.
ÜhendriUddelt nõuti mitmesuguste
trikkide ja ettekäänetega miljar­deid
toetust, kuid ameeriklased ei
ole seni oma rahakapi Hanoile lah­ti
teinud. -Teistest demokraatlikku­dest
riikidest ön kõige rohkem toe-tulst
andnud Rootsi (umbes 100 mil­jonit
dollarit I aastas), Jaapan ja
Prantsusmaa. Kommunistlikkudest
Praegu' aga Uus Hebrüdidel^ va- riikidest on kõige suurimaks abis-litsevad:
kommunistid, valitsuselt^^ N. ^ t , keUe toetus peale
liikmeid n komissari.: sõjaHse abi ulatub 50 müjoni dofla-d
^ s j a ^ Ä ^ annab kaaslaste HIe aastas:^ Kuid sellele lisaks oo
^ s i m ^ ^ ^ J u b a ^ r ä ä g i ^
krisUaste l^gakiusamis^t,^^ . i ^ ^ umbes 300 m
lk. 3)
f
Nr. 31
VALVEARI
NÄDALAL
23. ja 29. apr. dr. T.|
181-0912,
5. ja 6. mail, dr.
532-9863.
Lembit Ävessol
kontsert
Pühapäeval. 29. aj
p.l. toimub Peetri kiril
Divina" koori j a „Mi
kammeroikestri kont
Avessoni juhatusel. K<
vas on barokkajastu
Antonio Vivaidi ja
ajastu Franz Schul:
Vivaldi helilooi
ooperid, oratooriumic
ja üle kolmesaja kon|
piiridele või keelpillic
pillide kombinatsiooi
nesoleval kontserdil i
; tamisele üks viiulil
tshello-sonaat.
Aastal 1815, kuuskü
aastat pärast Vivaldi
jutas 17-ne aastane
oma G-duur missa,
se ajavahemiku j<
sikaiine maailma kog^
kalise ajastu meistrit
Mozart, Beethoven —!
mida noor F. Schul
arendas.
Äärmiselt meloodüil
positsioonilt lihtne,
kus tekst seda nõual
liselt tugev, lühimisši
Haydni poolt eelista^
kus „Kyrie" muusiki
kordub nii .,0i
„Agnus Dei" osades,
on kõik viis peaosa
„Gloria", „Credo",
„Agnus Dei" kömponf
di tervikutena.
Loodame, et kai
harrastajad ja Leml
viimistletud muusika
duse hindajad austav|
võtuga meie andeka
maestro kontserti.
Päiäsmeks on
nool
eesfl kunstniki
21.—24. juunini to|
Majas Tallinn FestiT
ruum on sel puhul
noortele kimstnikele]
antud nimeks ,yKiek
ja seal on ettenähtu<
noorte kunstnike tööt
mi, kujutavkunsti j{
alal. Väijapankute
jaks on E v i Tarkus.
Organiseerija soovi
red eesti kunstnikul
enne 16. maid temj
öma tööde näitusele]
Kirjalikult: Evi Tai
watin Ave., Toi
M4P 2A5, telefonil
Teadaanne
Eesti Liit Kanadas
toimub ÜHISLEND 1
Eesti Päevadele, 1. j\
jast huvitatuil palum
da hiljemalt 1. maifc
hansonile, tel. 494-3147
KrNDLUSTi
23 WESTMORE Di
Rexdale, Ont.
Tel. 745463
Kommentadra
(Algus lk.
Kuid sellest kõigest
deks piinarikasteks
deks, mida nimetatah
nismi ülesehitamiseks
et Moskva peab Ham
tust veelgi suurenda
Vietnamist kujuneb
Liidu vasall või ,,t€
Jääb ainult üle küsid
määral ja kui kaua Sl
tr ja teised Moskva
tulevikus N. Liidu im
niviisil toetada ja sed