1986-03-05-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 18 Nr. 1,1 märtsil 1986 aua ^:March 5,1986: Lk.. 3 ^ L M ^ V M vi*: •" ^ ••. ^eiy)dusid. P i ^ ^ lä jiresident Karl P Narva rindel lini, siis põieks meist |ü läähemsmilma; vs"- ibaduseärmastus öo Eestlaste elu alus Eestlased on tel" |mä idanaabriga kui-ida, kuid sellest hoõ- ^örd kodumaal tõsi- |tav. Venestamine ja on muutumas in- |päev-päevält. Selleks kaasa Karl Vaino, |k, kes täidab pimesi [ju. Eestist/väljapääs ^ad traagiliselt olu- [ai sõnadega: ,,Kak-ei ole enam: Eesti-raujjed yenestarTiisest [avatest tagajärgedest on kahtlematult oi" leme teadlikud, et Id võim umehed tipp-jTallinnas on Moskva les on tundetud eestii poovide, vajaduste ja j;imuste suhtes. Neo-i'' je„noukogude i n i - [htsam kui eesti rah-kultuuriline püsimi-on olnud peamiseks loorte ja üliõpilaste iks väljaastumiseks. Ijuti väljapääsenud [avad, et kommunist- ?iat ei karda kaas-lumaal üldse. Kui loaks saab, võib ka üsna kergelt nurka m kardetakse venes^ riseerimist, mis.koos-lärgmistest 10 punkidest: Lse üha enam vei[iie° kitaiiia ja elama, kas oma rahvas ji ja töökohtade jaga» iikse - venelasa ©ma-. lel. bkse emakeele õpeto" likse peale vene keele |itel|Ls peavad lapsecü lene keelt õppima J® p tahab paremat töö?> (Järg lk. 3) i )•••• t Äsjases eelarvek©h(^§. Imanttsml-saister Michael Wilson puudutas Kanada Posti. Mitte selle tegevusit ja puudusi, vafd kärpis postltege-vuseks eelarves summasid ja nõu-dis et postikompanül tuleks kaotada 19^8. aastaks jdoö-miljoniline puudujääk. Minister Wilson oli nii optimistlik, et julges öelda, ©t j/^/alitSais usub, et tehes mõningatdt samme prÄktiivsuse ja efektiivsuse parandamiseks, Kanada Post ja tema töölised võivad jõuda isemajandamisele^', kõnest jäi siiski miilje, et nagii töötaks ICanada Post vaid väikeste mittefektiivset© puudujääkidega, millelt hoolsama majandamise juures võib vabaneda. Just nagu oleks täiesti normaalne olukord, ei imetiühinguid ©ma nõudmistega, kes ei lepi mitte kulude kärpimisega vaid nõuav rapärasuse üle pole sõnagi parlamendis räägUud, ei üjcski parlamendiliige pole juhtinud tähelepanu kahjudele, mida väikesed ettevõtted ja etnilised . ajalehed/ mille levitamine toimub Kanada posti kaudu, kannatavad. Võibolla pa mendiiiikmed jjole teadlikud, et kiri iibest iinžiaosast teise nõuab aga veeM ^ kiuemini :„kinni", põhjustades alalist nurinat ja välja- (Algus lk. 2) kohta, peab; oma mma vene keelt. 4) Takistatakse emakeelse trükisõna levitamist. Selleks otstarbeks antakse yähempabeiPit, kui venekeelsele ajakirjadele ja raamatutele. Rahvale jäägu tunnef nagu oleks Eende emakeel aiiiult telsejärgiuili-oDe. yähemusrahvadN. Liidus lugegu venekeelset kirjandust. 5) Ajaloos käsitletakse esmajoö-mes vene ja kommunistlikku ajalugu. Vähemusrahvad uhoastagü onia Qininevik ja ajalugu. B a 0 Pagulaseestlased on need, kes nüüd peavad eriti energiliselt võitlema valda- Eesti vabaduse eest. Relvaks kasutame vaba sõna. Kogume sõpru teistest rahvustest, kes meie missiooni — Vaba Eesti mõtet enam ja tööstuste arenemist, millised kasulikud Moskvale ja venelastel®, mitte oma rahvale. 7) Ekspluateeritakse maapõuevarasid vaatamata ökoloogilisele tasakaalule, kuna see on Moskvale ka- / TES Täienduskooli E V •aastapäeva: Eesti eest langenuid Toivo Pajo. @) Kultuurilistes institutsioonides asuvad venelased juhtivatel kohtadel,; kuigi nad ea oma mingisuguseid teadmisi selle maa kultuurist. iga Alissa Puhm jä Eestlane " Kogu'olukorrale^ saab - vaadata veel iibest aspektist --- kanada mit-mekultuurilist ühiskonda kann avad etnilised ajalehed, sidudes hajutatud gruppö iile-kanadaliselt. K nüüd nostiteenindüs ajalehtede väljaandmise teeb võimatuks, kuidas siis saadakse mitmekultuurilisisst edasi arendada? Nagunii on Higi (toetus) kuulutuste ärajäämisega juba mitmeid ajalehti šuiinitud oma ilmumise lõpetamSi; Ebakorra- ;pärane; posti kätteviimiiniekaotab usalduse ajalehe vastu. :.>.:Kõgu küsimus:,on tormieel^^ vaikuses Ja keegi ei suuda (või ei julge) hakata selgust nõudma, kuhu me oma postiteenindusega jõuame vÕi oleme juba Jõudnud. Kas valitsus ei airvestanud, et postile summade kasimisega võiksid ametiühingud boonis pahaseks saada ja uusi kätte niaksuvõtteid kaaluda. Sellejuures veel efektiivsusest rääkida see kõlab nagu poleks ::üldse .probleeme: /duses.. le seni ametlikku selgitavat põhjust pole antud, on Itekitanud etni-iiste äialehtede toimetustestalitus-tes omamoodi tööseisaku, kuna pä- . fimisi, miks leht ei ole kätte tulnud parimaICS on vahetpidamata la keed ei süüdista nostiteenindust, vaid alalehti sellest, et nad Kanada posti peaksid liikumas hoidma: See peaks väljaandjate meeleolu küll omamoodi tõstma, kui neid nii tähtsaiks Ja võimupositsioonil olijaks peetakse, et nad suudavad Kanada rosti käima panna, seisma : muud trikki tegema. .•.•.•.•i-.'.V.-.'.'. • :-:!:!r 9) Muinsuskaitse annab vene ja kommunistlikele ehitustele ning ausammastele rohkem raha vabaks kuD natsionaalsetele. 10) Neid eestlasi, kes kooskõlas soviettide seadustikuga nõuavad poliitilisi, sotsiaalseid, kultuurilisi Bing usulisi põhiõigusi, shškaneero- Hakse j a vahistatakse, . Meie tähtpäevadel on Kanada suurused tunnustanud, et nad tunnevad headmeelt nende kultüurilis- ; se yäärtuste üle, milliseid on eestlased lisanud Kanada mitmekul-tuurilisusele. Nad ' o n eestlaste, kui immigrantide suhtes, kõrgel hindamisel. Mida aga toid Venest orjastajad-okupandid Eestisse: oudsust, hirmu, sunnitööd, küüdita-misi, vangistamisi ja haigusi. Meie, praegused väliseestlased, hajutatud kaugustesse üle maailma, tunneme vabaduse hinda, peame kalliks omapära. Tähtsamad vahendid meie omapära alalhoidmiseks ön meie keel, rahvuslik kasvatus ning kultuuriline side. Suuname oma noored eesti kooli, eestikeelseid raamatu id ja ajakirju lugema, eesti laulukooridesse ja rahva-tantsugruppidesse, et neil oleks püsiv järelkasv. Ärgem unustagem tõsiasja, et ainult eesti keele abil püsib eesti kultuur võõrsil! Mõtelgem sellele, kui ei ole eesti keelt, siis pole eestlust, veel vähem valiseest-lust. • TT . . . . veri§ alles juuli algul 19875 uias. Päevade esimeheks on Fäe?ad toimuvad ¥awcoE-eeltööd juba lioogsalt käi-i Klaar ja juiiafus ning kult tugevat väliseestlust on meil nüüd rohkem kui kunagi varem rjaSoo kestel vaja. Tegelikult on' ajalehed need sutu-remad ohvrid, kelle materjal Meh posti kaudnia kes oma toodete levitamiseks jäävad usaldama asutust, mille vä?a komplitseeritud tingimuste ja eeskirjade kohaselt atalehed postitakse. Ajaleht peab olema üsna alandlik Kanada posti-asutustega läb^i käies, et vahetpidamata tehtud eeskirjade ümberku-jnndamise<? a slammu pidada, et mõnele i*le panemata punktE tõttu lehed tagasi ei tuleks. • K " i finantsmiriister suudab posti eelarve vähendamisega postiteenis-tujailt suuremat efektiivsust saavutada oleks küll ime, võib olla suurim ime kogu eelarves ettenäh-iiid punktide' teostamisel.: Praegu?-^ Vancouver elab tänavu maailmanäituse Expo 86 tähe all. Sel suvel oodatakse siia 4 miljonit turisti. Kohapealsed eestlased loodavad, et kaasmaalased tulevad siia nii Expo 86-le kui ka Eesti Päevadele 1987. Kes aga ei suvatse kaks aastat järjest pikka reisi ette võtta, jätku oma siiasõit Eesti Päevadeks. te postisegaduste taustal ei saa seda uskuda. Streigist streigini kirjutab Kanada Post oma ajalugu, a^fa veelgi häirivam on streigi ettevalmistustest teise ettevalmistuseni kasutatav aeg, mis. üldiselt vaadeldes hõlmab ko^fu kalendriaasta. Sellelt pinnalt yaadates peaksid kanadalased olema juba immuunsed postilt imet ^ oodates. ' ' Põhjusi selleks on mitu: eestlaste ettevõtte, toetamine, hulgaline kaaseestlaste kohtamine; lahedam liiklus ja odavamad hinnad. praegu. hotellide vastu j. kes tubade hinnad Expo 86 puhul on Tuleval aastal langevad hotellitubade hinnad jälle normaalsele tasemele. ':••[/. Lääneranniku Eesti Päevad Van-cquveris on saanud endale juba uue embleemi, mille kujutis siin on toodud. Embleem põhineb stiliseeritud vahtralehe motiivil. Selle autoriks on kunstnik Aino Kabe Santa Mo-nicast, C A . Sisse oli saadetud seitse kavandit kuuelt kunstnikult. Valikut toimetas žhürii koosseisus dr. Maldus Marits, Matti Klaar ja A n ne Veemees. Auhinnaks embleemi eest. oli $1ÖQ Gan. „• Korra;.kohaselt teised esitatud tööd ribastati ja seega autorite identsus on teadmata,. 987. aasta Lääneranniku Eesti Päevad on järjekorras 18-ndad. Esimesed toimusid San Franciscos aastal 1953. Esimeheks oli John Ostrat. Peale seda on päevi peetud iga kahe aasta tagant korda mööda lääneranniku suuremates eestlaste keskustes: Los Angeles, San Francisco, Portland; Seattle, ja Vancouver; Üha suuremal määral tõmbavad need päevad kaasmaalasi üle kogu Põhja-^Ameerika mandri ja isegi ülemeremaadeSt Lääneranniku Eesti Päevad Van-couveris tõotavad kujuneda kõige suuremaks eestlaste ürituseks pärast Esto '84 Torontos. Jälgige edasist informatsiooni ülaltoodud embleemi all selle lehe veergudel. enam üldsusele tutvustaksid. Eesti noored kodumaal on asunud avalikult küsitlema kehtiva võimu õiguspärasust ja protesteerima inimõiguste rikkumisi selle võimu poolt, Me saame ainult imetleda nende noorte patriootide julgust, sest teame kui armutult karistab kommunistlik süsteem oma vastaseid. Siiski see uus, pealekasvav va-badustaotlejate sugupõlv kodumaaS on valmis kannatama raskeid tagajärgi oma põhimõtete pärast. Kas ei ole siin tähelepandav ajalooline paralleel ajaga 68 aastat tagasi? Tollal leidus samuti noori, ennastohverdavaid patrioote, kes olid valmis astuma hoolimata suurtest riskidest võõra võimu vastu. Nende Eesti poegade ja tütarde julguse ja eneseohverduse resultaadiks kujunes Eesti Vabariik. Tänasel E. V. aastapäeva tähistamisel usume, loodame ja palvetame, et meie praeguste vabadusvõitlejate kannatused ja pingutused poleks asjatud, vaid et neist kannatusist tõuseks uus va-baduskoit üle meie paljukannatanud kodumaa. Kui eestlane kodupinnal on rin-nutsl koos ähvarduslike olukordadega, siis ei tohi väsida meie^ vaid peame jätkama võitlust. Nooremast generatsioonist koosnev £KN'u aktsioonikomitee m algatanud ja Ida-Euroopa ühiskonda läänes informeerinud. Musta Paela päevast, mis toimub) koos teiste - siktsioonidega, üSeo maailmselt 21. juunil^ s.si. Peamiselt vanemast generatsioon nist koosnev Eestlaste Rahvuslik ÜRO Aktsioonikomitee on üle Põhja- Ameerika levitanud petitsiooni-ankeete, mis nõuavad et ÜRO liikmesmaad tõstaksid Balti riikide küsimuse päevakorda igal võimalikul ÜRO foorumil ja annaks Eesti, Läti ja Leedu iseseisvate vabariikide esindajatele ÜRO vaatleja staa-tuse. • EKN; koos lati, leedu ja ukraina keskorganisatsioonidega, on tõstnud Kanada föderaalkohtus üles nõudmise, et Kanada valitsuse poolt organiseeritud, nn. sõjakurjategijate komisjon, ei saaks mitte koguda dokumente ega ülekuulata tunnistajaid ilma, et demokraatlike õigusnormide ja kriminaäluuri-mis- sätted ei maksaks koha peal, • Moskvas., :. Meie nõuame ka, et juurdlus toimuks neutraalse uurija poolt. On raske uskuda, et Kanada föderaai-kohus ei rahuldaks meie nõudmisi. Ülalmainitud tegevus on aga üks väike osa meie vabadusvõitluse tegevuskavast. Musta Paela ja ÜRO petitsiooni aktsioonidest saavad kõik pagulaseestlased osa võtta. On ülimalt oluline, et igaüks meist oleks še'gusel — mis on tema osa ühiskonnas? Kas ainult, et kuulun ühiskonda sünnilt? Kas ainult, et olla eemaltvaatajaks jä kritiseerijaks? . Või eestlaseks, kes mõistab oma kuuluvust*, mõistab kus meie seisame ja mida meie tahame; mõistab meile usaldatud missiooni suurust ja sellega seoses olevaid kohustusi ning tunnetab: seda tuleb teha nende abistamiseks, kes peavad vaikima ja elama riigiorjadena rahvaste vanglas, kuid igatsevad tõe, õigluse ja vabaduse järele, sest ka nendel on eestlase põline eluideaal, eestlasele omased pärimused ja elustiil.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 5, 1986 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1986-03-05 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e860305 |
Description
Title | 1986-03-05-03 |
OCR text | Nr. 18 Nr. 1,1 märtsil 1986 aua ^:March 5,1986: Lk.. 3 ^ L M ^ V M vi*: •" ^ ••. ^eiy)dusid. P i ^ ^ lä jiresident Karl P Narva rindel lini, siis põieks meist |ü läähemsmilma; vs"- ibaduseärmastus öo Eestlaste elu alus Eestlased on tel" |mä idanaabriga kui-ida, kuid sellest hoõ- ^örd kodumaal tõsi- |tav. Venestamine ja on muutumas in- |päev-päevält. Selleks kaasa Karl Vaino, |k, kes täidab pimesi [ju. Eestist/väljapääs ^ad traagiliselt olu- [ai sõnadega: ,,Kak-ei ole enam: Eesti-raujjed yenestarTiisest [avatest tagajärgedest on kahtlematult oi" leme teadlikud, et Id võim umehed tipp-jTallinnas on Moskva les on tundetud eestii poovide, vajaduste ja j;imuste suhtes. Neo-i'' je„noukogude i n i - [htsam kui eesti rah-kultuuriline püsimi-on olnud peamiseks loorte ja üliõpilaste iks väljaastumiseks. Ijuti väljapääsenud [avad, et kommunist- ?iat ei karda kaas-lumaal üldse. Kui loaks saab, võib ka üsna kergelt nurka m kardetakse venes^ riseerimist, mis.koos-lärgmistest 10 punkidest: Lse üha enam vei[iie° kitaiiia ja elama, kas oma rahvas ji ja töökohtade jaga» iikse - venelasa ©ma-. lel. bkse emakeele õpeto" likse peale vene keele |itel|Ls peavad lapsecü lene keelt õppima J® p tahab paremat töö?> (Järg lk. 3) i )•••• t Äsjases eelarvek©h(^§. Imanttsml-saister Michael Wilson puudutas Kanada Posti. Mitte selle tegevusit ja puudusi, vafd kärpis postltege-vuseks eelarves summasid ja nõu-dis et postikompanül tuleks kaotada 19^8. aastaks jdoö-miljoniline puudujääk. Minister Wilson oli nii optimistlik, et julges öelda, ©t j/^/alitSais usub, et tehes mõningatdt samme prÄktiivsuse ja efektiivsuse parandamiseks, Kanada Post ja tema töölised võivad jõuda isemajandamisele^', kõnest jäi siiski miilje, et nagii töötaks ICanada Post vaid väikeste mittefektiivset© puudujääkidega, millelt hoolsama majandamise juures võib vabaneda. Just nagu oleks täiesti normaalne olukord, ei imetiühinguid ©ma nõudmistega, kes ei lepi mitte kulude kärpimisega vaid nõuav rapärasuse üle pole sõnagi parlamendis räägUud, ei üjcski parlamendiliige pole juhtinud tähelepanu kahjudele, mida väikesed ettevõtted ja etnilised . ajalehed/ mille levitamine toimub Kanada posti kaudu, kannatavad. Võibolla pa mendiiiikmed jjole teadlikud, et kiri iibest iinžiaosast teise nõuab aga veeM ^ kiuemini :„kinni", põhjustades alalist nurinat ja välja- (Algus lk. 2) kohta, peab; oma mma vene keelt. 4) Takistatakse emakeelse trükisõna levitamist. Selleks otstarbeks antakse yähempabeiPit, kui venekeelsele ajakirjadele ja raamatutele. Rahvale jäägu tunnef nagu oleks Eende emakeel aiiiult telsejärgiuili-oDe. yähemusrahvadN. Liidus lugegu venekeelset kirjandust. 5) Ajaloos käsitletakse esmajoö-mes vene ja kommunistlikku ajalugu. Vähemusrahvad uhoastagü onia Qininevik ja ajalugu. B a 0 Pagulaseestlased on need, kes nüüd peavad eriti energiliselt võitlema valda- Eesti vabaduse eest. Relvaks kasutame vaba sõna. Kogume sõpru teistest rahvustest, kes meie missiooni — Vaba Eesti mõtet enam ja tööstuste arenemist, millised kasulikud Moskvale ja venelastel®, mitte oma rahvale. 7) Ekspluateeritakse maapõuevarasid vaatamata ökoloogilisele tasakaalule, kuna see on Moskvale ka- / TES Täienduskooli E V •aastapäeva: Eesti eest langenuid Toivo Pajo. @) Kultuurilistes institutsioonides asuvad venelased juhtivatel kohtadel,; kuigi nad ea oma mingisuguseid teadmisi selle maa kultuurist. iga Alissa Puhm jä Eestlane " Kogu'olukorrale^ saab - vaadata veel iibest aspektist --- kanada mit-mekultuurilist ühiskonda kann avad etnilised ajalehed, sidudes hajutatud gruppö iile-kanadaliselt. K nüüd nostiteenindüs ajalehtede väljaandmise teeb võimatuks, kuidas siis saadakse mitmekultuurilisisst edasi arendada? Nagunii on Higi (toetus) kuulutuste ärajäämisega juba mitmeid ajalehti šuiinitud oma ilmumise lõpetamSi; Ebakorra- ;pärane; posti kätteviimiiniekaotab usalduse ajalehe vastu. :.>.:Kõgu küsimus:,on tormieel^^ vaikuses Ja keegi ei suuda (või ei julge) hakata selgust nõudma, kuhu me oma postiteenindusega jõuame vÕi oleme juba Jõudnud. Kas valitsus ei airvestanud, et postile summade kasimisega võiksid ametiühingud boonis pahaseks saada ja uusi kätte niaksuvõtteid kaaluda. Sellejuures veel efektiivsusest rääkida see kõlab nagu poleks ::üldse .probleeme: /duses.. le seni ametlikku selgitavat põhjust pole antud, on Itekitanud etni-iiste äialehtede toimetustestalitus-tes omamoodi tööseisaku, kuna pä- . fimisi, miks leht ei ole kätte tulnud parimaICS on vahetpidamata la keed ei süüdista nostiteenindust, vaid alalehti sellest, et nad Kanada posti peaksid liikumas hoidma: See peaks väljaandjate meeleolu küll omamoodi tõstma, kui neid nii tähtsaiks Ja võimupositsioonil olijaks peetakse, et nad suudavad Kanada rosti käima panna, seisma : muud trikki tegema. .•.•.•.•i-.'.V.-.'.'. • :-:!:!r 9) Muinsuskaitse annab vene ja kommunistlikele ehitustele ning ausammastele rohkem raha vabaks kuD natsionaalsetele. 10) Neid eestlasi, kes kooskõlas soviettide seadustikuga nõuavad poliitilisi, sotsiaalseid, kultuurilisi Bing usulisi põhiõigusi, shškaneero- Hakse j a vahistatakse, . Meie tähtpäevadel on Kanada suurused tunnustanud, et nad tunnevad headmeelt nende kultüurilis- ; se yäärtuste üle, milliseid on eestlased lisanud Kanada mitmekul-tuurilisusele. Nad ' o n eestlaste, kui immigrantide suhtes, kõrgel hindamisel. Mida aga toid Venest orjastajad-okupandid Eestisse: oudsust, hirmu, sunnitööd, küüdita-misi, vangistamisi ja haigusi. Meie, praegused väliseestlased, hajutatud kaugustesse üle maailma, tunneme vabaduse hinda, peame kalliks omapära. Tähtsamad vahendid meie omapära alalhoidmiseks ön meie keel, rahvuslik kasvatus ning kultuuriline side. Suuname oma noored eesti kooli, eestikeelseid raamatu id ja ajakirju lugema, eesti laulukooridesse ja rahva-tantsugruppidesse, et neil oleks püsiv järelkasv. Ärgem unustagem tõsiasja, et ainult eesti keele abil püsib eesti kultuur võõrsil! Mõtelgem sellele, kui ei ole eesti keelt, siis pole eestlust, veel vähem valiseest-lust. • TT . . . . veri§ alles juuli algul 19875 uias. Päevade esimeheks on Fäe?ad toimuvad ¥awcoE-eeltööd juba lioogsalt käi-i Klaar ja juiiafus ning kult tugevat väliseestlust on meil nüüd rohkem kui kunagi varem rjaSoo kestel vaja. Tegelikult on' ajalehed need sutu-remad ohvrid, kelle materjal Meh posti kaudnia kes oma toodete levitamiseks jäävad usaldama asutust, mille vä?a komplitseeritud tingimuste ja eeskirjade kohaselt atalehed postitakse. Ajaleht peab olema üsna alandlik Kanada posti-asutustega läb^i käies, et vahetpidamata tehtud eeskirjade ümberku-jnndamise a slammu pidada, et mõnele i*le panemata punktE tõttu lehed tagasi ei tuleks. • K " i finantsmiriister suudab posti eelarve vähendamisega postiteenis-tujailt suuremat efektiivsust saavutada oleks küll ime, võib olla suurim ime kogu eelarves ettenäh-iiid punktide' teostamisel.: Praegu?-^ Vancouver elab tänavu maailmanäituse Expo 86 tähe all. Sel suvel oodatakse siia 4 miljonit turisti. Kohapealsed eestlased loodavad, et kaasmaalased tulevad siia nii Expo 86-le kui ka Eesti Päevadele 1987. Kes aga ei suvatse kaks aastat järjest pikka reisi ette võtta, jätku oma siiasõit Eesti Päevadeks. te postisegaduste taustal ei saa seda uskuda. Streigist streigini kirjutab Kanada Post oma ajalugu, a^fa veelgi häirivam on streigi ettevalmistustest teise ettevalmistuseni kasutatav aeg, mis. üldiselt vaadeldes hõlmab ko^fu kalendriaasta. Sellelt pinnalt yaadates peaksid kanadalased olema juba immuunsed postilt imet ^ oodates. ' ' Põhjusi selleks on mitu: eestlaste ettevõtte, toetamine, hulgaline kaaseestlaste kohtamine; lahedam liiklus ja odavamad hinnad. praegu. hotellide vastu j. kes tubade hinnad Expo 86 puhul on Tuleval aastal langevad hotellitubade hinnad jälle normaalsele tasemele. ':••[/. Lääneranniku Eesti Päevad Van-cquveris on saanud endale juba uue embleemi, mille kujutis siin on toodud. Embleem põhineb stiliseeritud vahtralehe motiivil. Selle autoriks on kunstnik Aino Kabe Santa Mo-nicast, C A . Sisse oli saadetud seitse kavandit kuuelt kunstnikult. Valikut toimetas žhürii koosseisus dr. Maldus Marits, Matti Klaar ja A n ne Veemees. Auhinnaks embleemi eest. oli $1ÖQ Gan. „• Korra;.kohaselt teised esitatud tööd ribastati ja seega autorite identsus on teadmata,. 987. aasta Lääneranniku Eesti Päevad on järjekorras 18-ndad. Esimesed toimusid San Franciscos aastal 1953. Esimeheks oli John Ostrat. Peale seda on päevi peetud iga kahe aasta tagant korda mööda lääneranniku suuremates eestlaste keskustes: Los Angeles, San Francisco, Portland; Seattle, ja Vancouver; Üha suuremal määral tõmbavad need päevad kaasmaalasi üle kogu Põhja-^Ameerika mandri ja isegi ülemeremaadeSt Lääneranniku Eesti Päevad Van-couveris tõotavad kujuneda kõige suuremaks eestlaste ürituseks pärast Esto '84 Torontos. Jälgige edasist informatsiooni ülaltoodud embleemi all selle lehe veergudel. enam üldsusele tutvustaksid. Eesti noored kodumaal on asunud avalikult küsitlema kehtiva võimu õiguspärasust ja protesteerima inimõiguste rikkumisi selle võimu poolt, Me saame ainult imetleda nende noorte patriootide julgust, sest teame kui armutult karistab kommunistlik süsteem oma vastaseid. Siiski see uus, pealekasvav va-badustaotlejate sugupõlv kodumaaS on valmis kannatama raskeid tagajärgi oma põhimõtete pärast. Kas ei ole siin tähelepandav ajalooline paralleel ajaga 68 aastat tagasi? Tollal leidus samuti noori, ennastohverdavaid patrioote, kes olid valmis astuma hoolimata suurtest riskidest võõra võimu vastu. Nende Eesti poegade ja tütarde julguse ja eneseohverduse resultaadiks kujunes Eesti Vabariik. Tänasel E. V. aastapäeva tähistamisel usume, loodame ja palvetame, et meie praeguste vabadusvõitlejate kannatused ja pingutused poleks asjatud, vaid et neist kannatusist tõuseks uus va-baduskoit üle meie paljukannatanud kodumaa. Kui eestlane kodupinnal on rin-nutsl koos ähvarduslike olukordadega, siis ei tohi väsida meie^ vaid peame jätkama võitlust. Nooremast generatsioonist koosnev £KN'u aktsioonikomitee m algatanud ja Ida-Euroopa ühiskonda läänes informeerinud. Musta Paela päevast, mis toimub) koos teiste - siktsioonidega, üSeo maailmselt 21. juunil^ s.si. Peamiselt vanemast generatsioon nist koosnev Eestlaste Rahvuslik ÜRO Aktsioonikomitee on üle Põhja- Ameerika levitanud petitsiooni-ankeete, mis nõuavad et ÜRO liikmesmaad tõstaksid Balti riikide küsimuse päevakorda igal võimalikul ÜRO foorumil ja annaks Eesti, Läti ja Leedu iseseisvate vabariikide esindajatele ÜRO vaatleja staa-tuse. • EKN; koos lati, leedu ja ukraina keskorganisatsioonidega, on tõstnud Kanada föderaalkohtus üles nõudmise, et Kanada valitsuse poolt organiseeritud, nn. sõjakurjategijate komisjon, ei saaks mitte koguda dokumente ega ülekuulata tunnistajaid ilma, et demokraatlike õigusnormide ja kriminaäluuri-mis- sätted ei maksaks koha peal, • Moskvas., :. Meie nõuame ka, et juurdlus toimuks neutraalse uurija poolt. On raske uskuda, et Kanada föderaai-kohus ei rahuldaks meie nõudmisi. Ülalmainitud tegevus on aga üks väike osa meie vabadusvõitluse tegevuskavast. Musta Paela ja ÜRO petitsiooni aktsioonidest saavad kõik pagulaseestlased osa võtta. On ülimalt oluline, et igaüks meist oleks še'gusel — mis on tema osa ühiskonnas? Kas ainult, et kuulun ühiskonda sünnilt? Kas ainult, et olla eemaltvaatajaks jä kritiseerijaks? . Või eestlaseks, kes mõistab oma kuuluvust*, mõistab kus meie seisame ja mida meie tahame; mõistab meile usaldatud missiooni suurust ja sellega seoses olevaid kohustusi ning tunnetab: seda tuleb teha nende abistamiseks, kes peavad vaikima ja elama riigiorjadena rahvaste vanglas, kuid igatsevad tõe, õigluse ja vabaduse järele, sest ka nendel on eestlase põline eluideaal, eestlasele omased pärimused ja elustiil. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-05-03