Vaba eestlane , March 5, 1986

              Nr. 18 Nr. 1,1 märtsil 1986
aua
^:March 5,1986: Lk.. 3
^ L M
^ V M
vi*:
•" ^ ••.
^eiy)dusid. P i ^ ^
lä jiresident Karl
P Narva rindel
lini, siis põieks meist
|ü läähemsmilma; vs"-
ibaduseärmastus öo
Eestlaste elu alus
Eestlased on tel"
|mä idanaabriga kui-ida,
kuid sellest hoõ-
^örd kodumaal tõsi-
|tav. Venestamine ja
on muutumas in-
|päev-päevält. Selleks
kaasa Karl Vaino,
|k, kes täidab pimesi
[ju. Eestist/väljapääs
^ad traagiliselt olu-
[ai sõnadega: ,,Kak-ei
ole enam: Eesti-raujjed
yenestarTiisest
[avatest tagajärgedest
on kahtlematult oi"
leme teadlikud, et
Id võim umehed tipp-jTallinnas
on Moskva
les on tundetud eestii
poovide, vajaduste ja
j;imuste suhtes. Neo-i''
je„noukogude i n i -
[htsam kui eesti rah-kultuuriline
püsimi-on
olnud peamiseks
loorte ja üliõpilaste
iks väljaastumiseks.
Ijuti väljapääsenud
[avad, et kommunist-
?iat ei karda kaas-lumaal
üldse. Kui
loaks saab, võib ka
üsna kergelt nurka
m kardetakse venes^
riseerimist, mis.koos-lärgmistest
10 punk­idest:
Lse üha enam vei[iie°
kitaiiia ja elama,
kas oma rahvas ji
ja töökohtade jaga»
iikse - venelasa ©ma-.
lel.
bkse emakeele õpeto"
likse peale vene keele
|itel|Ls peavad lapsecü
lene keelt õppima J®
p tahab paremat töö?>
(Järg lk. 3)
i
)•••• t
Äsjases eelarvek©h(^§. Imanttsml-saister
Michael Wilson puudutas
Kanada Posti. Mitte selle tegevusit
ja puudusi, vafd kärpis postltege-vuseks
eelarves summasid ja nõu-dis
et postikompanül tuleks kaota­da
19^8. aastaks jdoö-miljoniline
puudujääk. Minister Wilson oli nii
optimistlik, et julges öelda, ©t
j/^/alitSais usub, et tehes mõningatdt
samme prÄktiivsuse ja efektiiv­suse
parandamiseks, Kanada Post
ja tema töölised võivad jõuda ise­majandamisele^',
kõnest jäi siiski
miilje, et nagii töötaks ICanada
Post vaid väikeste mittefektiivset©
puudujääkidega, millelt hoolsama
majandamise juures võib vabane­da.
Just nagu oleks täiesti nor­maalne
olukord, ei imetiühinguid
©ma nõudmistega, kes ei lepi mitte
kulude kärpimisega vaid nõuav
rapärasuse üle pole sõnagi parla­mendis
räägUud, ei üjcski parla­mendiliige
pole juhtinud tähelepa­nu
kahjudele, mida väikesed ette­võtted
ja etnilised . ajalehed/ mille
levitamine toimub Kanada posti
kaudu, kannatavad. Võibolla pa
mendiiiikmed jjole teadlikud, et
kiri iibest iinžiaosast teise nõuab
aga veeM ^ kiuemini :„kinni", põh­justades
alalist nurinat ja välja-
(Algus lk. 2)
kohta, peab; oma
mma vene keelt.
4) Takistatakse emakeelse trüki­sõna
levitamist. Selleks otstarbeks
antakse yähempabeiPit, kui vene­keelsele
ajakirjadele ja raamatute­le.
Rahvale jäägu tunnef nagu oleks
Eende emakeel aiiiult telsejärgiuili-oDe.
yähemusrahvadN. Liidus lu­gegu
venekeelset kirjandust.
5) Ajaloos käsitletakse esmajoö-mes
vene ja kommunistlikku ajalu­gu.
Vähemusrahvad uhoastagü onia
Qininevik ja ajalugu.
B a 0
Pagulaseestlased on need, kes nüüd
peavad eriti energiliselt võitlema
valda- Eesti vabaduse eest. Relvaks kasu­tame
vaba sõna. Kogume sõpru
teistest rahvustest, kes meie missi­ooni
— Vaba Eesti mõtet enam ja
tööstuste arenemist, millised kasu­likud
Moskvale ja venelastel®, mit­te
oma rahvale.
7) Ekspluateeritakse maapõueva­rasid
vaatamata ökoloogilisele tasa­kaalule,
kuna see on Moskvale ka-
/ TES Täienduskooli E V •aastapäeva:
Eesti eest langenuid
Toivo Pajo.
@) Kultuurilistes institutsioonides
asuvad venelased juhtivatel kohta­del,;
kuigi nad ea oma mingisugu­seid
teadmisi selle maa kultuurist.
iga Alissa Puhm jä
Eestlane
" Kogu'olukorrale^ saab - vaadata
veel iibest aspektist --- kanada mit-mekultuurilist
ühiskonda kann avad
etnilised ajalehed, sidudes hajuta­tud
gruppö iile-kanadaliselt. K
nüüd nostiteenindüs ajalehtede väl­jaandmise
teeb võimatuks, kuidas
siis saadakse mitmekultuurilisisst
edasi arendada? Nagunii on Higi
(toetus) kuulutuste ärajäämisega
juba mitmeid ajalehti šuiinitud
oma ilmumise lõpetamSi; Ebakorra-
;pärane; posti kätteviimiiniekaotab
usalduse ajalehe vastu.
:.>.:Kõgu küsimus:,on tormieel^^
vaikuses Ja keegi ei suuda (või ei
julge) hakata selgust nõudma, ku­hu
me oma postiteenindusega jõua­me
vÕi oleme juba Jõudnud. Kas
valitsus ei airvestanud, et postile
summade kasimisega võiksid
ametiühingud boonis pahaseks saa­da
ja uusi kätte niaksuvõtteid kaa­luda.
Sellejuures veel efektiivsu­sest
rääkida see kõlab nagu po­leks
::üldse .probleeme:
/duses..
le seni ametlikku selgitavat põh­just
pole antud, on Itekitanud etni-iiste
äialehtede toimetustestalitus-tes
omamoodi tööseisaku, kuna pä- .
fimisi, miks leht ei ole kätte tulnud parimaICS
on vahetpidamata la keed ei süü­dista
nostiteenindust, vaid alalehti
sellest, et nad Kanada posti peaksid
liikumas hoidma: See peaks välja­andjate
meeleolu küll omamoodi
tõstma, kui neid nii tähtsaiks Ja
võimupositsioonil olijaks peetakse,
et nad suudavad Kanada rosti käi­ma
panna, seisma :
muud trikki tegema.
.•.•.•.•i-.'.V.-.'.'.
• :-:!:!r
9) Muinsuskaitse annab vene ja
kommunistlikele ehitustele ning au­sammastele
rohkem raha vabaks
kuD natsionaalsetele.
10) Neid eestlasi, kes kooskõlas
soviettide seadustikuga nõuavad
poliitilisi, sotsiaalseid, kultuurilisi
Bing usulisi põhiõigusi, shškaneero-
Hakse j a vahistatakse, .
Meie tähtpäevadel on Kanada
suurused tunnustanud, et nad tun­nevad
headmeelt nende kultüurilis-
; se yäärtuste üle, milliseid on eest­lased
lisanud Kanada mitmekul-tuurilisusele.
Nad ' o n eestlaste,
kui immigrantide suhtes, kõrgel
hindamisel. Mida aga toid Venest
orjastajad-okupandid Eestisse:
oudsust, hirmu, sunnitööd, küüdita-misi,
vangistamisi ja haigusi.
Meie, praegused väliseestlased,
hajutatud kaugustesse üle maailma,
tunneme vabaduse hinda, peame
kalliks omapära. Tähtsamad va­hendid
meie omapära alalhoidmi­seks
ön meie keel, rahvuslik kasva­tus
ning kultuuriline side. Suuna­me
oma noored eesti kooli, eesti­keelseid
raamatu id ja ajakirju luge­ma,
eesti laulukooridesse ja rahva-tantsugruppidesse,
et neil oleks pü­siv
järelkasv. Ärgem unustagem tõ­siasja,
et ainult eesti keele abil pü­sib
eesti kultuur võõrsil! Mõtelgem
sellele, kui ei ole eesti keelt, siis
pole eestlust, veel vähem valiseest-lust.
• TT . . . .
veri§ alles juuli algul 19875
uias. Päevade esimeheks on
Fäe?ad toimuvad ¥awcoE-eeltööd
juba lioogsalt käi-i
Klaar ja juiiafus ning
kult tugevat väliseestlust on meil
nüüd rohkem kui kunagi varem
rjaSoo kestel vaja.
Tegelikult on' ajalehed need sutu-remad
ohvrid, kelle materjal Meh
posti kaudnia kes oma toodete le­vitamiseks
jäävad usaldama asu­tust,
mille vä?a komplitseeritud
tingimuste ja eeskirjade kohaselt
atalehed postitakse. Ajaleht peab
olema üsna alandlik Kanada posti-asutustega
läb^i käies, et vahetpida­mata
tehtud eeskirjade ümberku-jnndamise<?
a slammu pidada, et
mõnele i*le panemata punktE tõt­tu
lehed tagasi ei tuleks. •
K " i finantsmiriister suudab posti
eelarve vähendamisega postiteenis-tujailt
suuremat efektiivsust saa­vutada
oleks küll ime, võib olla
suurim ime kogu eelarves ettenäh-iiid
punktide' teostamisel.: Praegu?-^
Vancouver elab tänavu maailma­näituse
Expo 86 tähe all. Sel suvel
oodatakse siia 4 miljonit turisti.
Kohapealsed eestlased loodavad, et
kaasmaalased tulevad siia nii Expo
86-le kui ka Eesti Päevadele 1987.
Kes aga ei suvatse kaks aastat jär­jest
pikka reisi ette võtta, jätku
oma siiasõit Eesti Päevadeks.
te postisegaduste taustal ei saa seda
uskuda. Streigist streigini kirjutab
Kanada Post oma ajalugu, a^fa
veelgi häirivam on streigi etteval­mistustest
teise ettevalmistuseni
kasutatav aeg, mis. üldiselt vaadel­des
hõlmab ko^fu kalendriaasta.
Sellelt pinnalt yaadates peaksid
kanadalased olema juba immuun­sed
postilt imet ^ oodates. ' '
Põhjusi selleks on mitu: eestlas­te
ettevõtte, toetamine, hulgaline
kaaseestlaste kohtamine; lahedam
liiklus ja odavamad hinnad.
praegu. hotellide vastu j. kes tuba­de
hinnad Expo 86 puhul on
Tuleval aastal langevad hotellituba­de
hinnad jälle normaalsele tase­mele.
':••[/.
Lääneranniku Eesti Päevad Van-cquveris
on saanud endale juba uue
embleemi, mille kujutis siin on too­dud.
Embleem põhineb stiliseeritud
vahtralehe motiivil. Selle autoriks
on kunstnik Aino Kabe Santa Mo-nicast,
C A . Sisse oli saadetud seitse
kavandit kuuelt kunstnikult. Vali­kut
toimetas žhürii koosseisus dr.
Maldus Marits, Matti Klaar ja A n ­ne
Veemees. Auhinnaks embleemi
eest. oli $1ÖQ Gan. „• Korra;.kohaselt
teised esitatud tööd ribastati ja see­ga
autorite identsus on teadmata,.
987. aasta Lääneranniku Eesti
Päevad on järjekorras 18-ndad.
Esimesed toimusid San Franciscos
aastal 1953. Esimeheks oli John
Ostrat. Peale seda on päevi peetud
iga kahe aasta tagant korda mööda
lääneranniku suuremates eestlaste
keskustes: Los Angeles, San Fran­cisco,
Portland; Seattle, ja Vancou­ver;
Üha suuremal määral tõmbavad
need päevad kaasmaalasi üle ko­gu
Põhja-^Ameerika mandri ja
isegi ülemeremaadeSt
Lääneranniku Eesti Päevad Van-couveris
tõotavad kujuneda kõige
suuremaks eestlaste ürituseks pä­rast
Esto '84 Torontos. Jälgige eda­sist
informatsiooni ülaltoodud
embleemi all selle lehe veergudel.
enam üldsusele tutvustaksid.
Eesti noored kodumaal on asu­nud
avalikult küsitlema kehtiva
võimu õiguspärasust ja protesteeri­ma
inimõiguste rikkumisi selle või­mu
poolt, Me saame ainult imetle­da
nende noorte patriootide julgust,
sest teame kui armutult karistab
kommunistlik süsteem oma vasta­seid.
Siiski see uus, pealekasvav va-badustaotlejate
sugupõlv kodumaaS
on valmis kannatama raskeid taga­järgi
oma põhimõtete pärast. Kas
ei ole siin tähelepandav ajalooline
paralleel ajaga 68 aastat tagasi?
Tollal leidus samuti noori, ennast­ohverdavaid
patrioote, kes olid val­mis
astuma hoolimata suurtest ris­kidest
võõra võimu vastu. Nende
Eesti poegade ja tütarde julguse ja
eneseohverduse resultaadiks kuju­nes
Eesti Vabariik. Tänasel E. V.
aastapäeva tähistamisel usume, loo­dame
ja palvetame, et meie prae­guste
vabadusvõitlejate kannatused
ja pingutused poleks asjatud, vaid
et neist kannatusist tõuseks uus va-baduskoit
üle meie paljukannata­nud
kodumaa.
Kui eestlane kodupinnal on rin-nutsl
koos ähvarduslike olukorda­dega,
siis ei tohi väsida meie^ vaid
peame jätkama võitlust.
Nooremast generatsioonist koos­nev
£KN'u aktsioonikomitee m
algatanud ja Ida-Euroopa ühis­konda
läänes informeerinud.
Musta Paela päevast, mis toimub)
koos teiste - siktsioonidega, üSeo
maailmselt 21. juunil^ s.si.
Peamiselt vanemast generatsioon
nist koosnev Eestlaste Rahvuslik
ÜRO Aktsioonikomitee on üle Põh­ja-
Ameerika levitanud petitsiooni-ankeete,
mis nõuavad et ÜRO liik­mesmaad
tõstaksid Balti riikide
küsimuse päevakorda igal võimali­kul
ÜRO foorumil ja annaks Eesti,
Läti ja Leedu iseseisvate vabariiki­de
esindajatele ÜRO vaatleja staa-tuse.
•
EKN; koos lati, leedu ja ukrai­na
keskorganisatsioonidega, on
tõstnud Kanada föderaalkohtus
üles nõudmise,
et Kanada valitsuse poolt orga­niseeritud,
nn. sõjakurjategijate
komisjon, ei saaks mitte koguda
dokumente ega ülekuulata tun­nistajaid
ilma, et demokraatlike
õigusnormide ja kriminaäluuri-mis-
sätted ei maksaks koha peal,
• Moskvas., :.
Meie nõuame ka, et juurdlus toi­muks
neutraalse uurija poolt. On
raske uskuda, et Kanada föderaai-kohus
ei rahuldaks meie nõudmisi.
Ülalmainitud tegevus on aga üks
väike osa meie vabadusvõitluse te­gevuskavast.
Musta Paela ja ÜRO
petitsiooni aktsioonidest saavad
kõik pagulaseestlased osa võtta.
On ülimalt oluline, et igaüks
meist oleks še'gusel — mis on te­ma
osa ühiskonnas? Kas ainult, et
kuulun ühiskonda sünnilt? Kas ai­nult,
et olla eemaltvaatajaks jä
kritiseerijaks? .
Või eestlaseks, kes mõistab oma
kuuluvust*, mõistab kus meie sei­same
ja mida meie tahame;
mõistab meile usaldatud missi­ooni
suurust ja sellega seoses
olevaid kohustusi
ning tunnetab: seda tuleb teha nen­de
abistamiseks, kes peavad vaiki­ma
ja elama riigiorjadena rahvaste
vanglas, kuid igatsevad tõe, õigluse
ja vabaduse järele, sest ka nendel
on eestlase põline eluideaal, eestla­sele
omased pärimused ja elustiil.