Vaba eestlane , December 17, 1981

              \
\
VABA EESTLANE neljapäeval, 17. detsembril 1981 — Tliiirsday, Becemher 17.1981 ^ r . 90
VABADE EESTLASTE HMLEKANDJA
VABA ^eSTLANi
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth StToroatos
PEATOIMETAJA: Karl Arrp
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSnAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M 6 J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.— ja veerandaastas $l5<n
Aadressi muudatus 50 c.—^ Üksiknumbri hind 50 Ci
, PREE ESTONIA
Publlshed by Free Estonian Publisher Ltd.,
135 Tecumseth St., Toronto, Ont. M6J 2H2
Ontario peaministri jõululäkitiis
Mul on hea meel anda minu soojemad tervitused teie lugejatele
käesolevaks pühade perioodiks.
Jõulud ja uusaasta on ajaks, mil me tuleme kokku oma perekon-malükmete
ja sõpradega, et jagada rõõmu j a ttõotostj mida need pühad
sündmused on sisendanud palju aastaid tagasi.
I Vaatamata meie tagapõhjale rikkalikult mitmekultunrilises ühis-iJkonnas
olen ma kindlalt veendunud, et kogu meie" ühiskond saab jul­gustust
armastuse, inimeste võrdsuse ja rahu põhilistest printsüpidestj
u i s on meie kõikide vahel jagatud pärandiks.
Ma usun, et need tunnused märgivad seda koostööllst ühiskonda,
mis meie oleme loonud siin Ontarios paljude rahvaste ja paljude tra^
ditsioonide laiendatud koostöös.
Ma arvan, et mei^ edu äsjasel põhiseaduse konverentsil reflektee­rib
seda üksteisesse suhtumist ja võimet lahenduste leidmiseks, mis on
ainulaadselt kanadalikud. SeUes kokkuleppes ilmneb uus küpsus ja nnns
otsustavus sellise ühiskonna ehitanlseks, kus kõik inunesed jagavad
meie üldist jõukust ja meie lootust.^
Selles vaunus annan ma teUe edasi oma varunad soovid õnnelilkeks
pühaäeks koos oma perekondadega Ja sõpradega ning soovin tei9e pa­rimat
liieks aastaks.
Ä L I A M G. DAVIS
Otsustav moment Poolas
- Poola sündmused võtsid möödu- sed ekstremistide pilamiseks, siis
nud pühapäeval dramaatilise pöör^ on Igal poolakal põhjust deklaree-de
kui Poola pea- ja kaitseminister rida, et nälgiv poola rahvas on
fcmdral Jamzelski, kes kõigele l i - kaotanud oma kannatuse Poolale
saks on ka kommunistliku partei Tiukatust, viletsust ja õnnetust kae-peasekretärma
kommunistliku par- la toonud kommunistliku süsteemi
tei kõrgem juht, välja kuulutas talumisel ning poola rahval on õi-
Poolas üldise sõjaseisukorra. See gns nõuda võimalusi oma vaba
eriline surveolukord, mUlega Poo- tahte avaldamiseks riikliku süstee-las
keelustatakse kõik normaalsed ml valunisel, mis vastab poola rah-eluavaldused,
liiklemis- ja kõmmu- va mentaliteedfle, soovidele ja või-mikatsioonivõlmalused,
koosolekud metele.
|a organisatsiooniline tegevus ning Kahtlemata on selle drastilise
ähvardatakse ka kõige väiksematki otsuse tegemisel kaaluvalt mängis
valitsuse korralduste ignoreerimist ka Moskva mõju ja surve, knn^t
surmanuhtlusega, näitab kuhu Kremlis kardetakse kommunistliku
Foola on sattunud tagatipus oma süsteemi kärisemist Poolas sama
Ikommunistllku süsteemiga. Majan- hirmuvärinaga uagu Varssavi kom°
duslikule allakäigule ja poliitiliste munistliku partel tagatubades,
ning isikuvabaduste piiramistele on Mängus ei ole süsteemi muudatus
nüüd lisatud täielik diktatuur, mil- amult ühes riigis, vaid kogu N .
3e rakendajat kommunistlikule par- Liidu punases impeeriumis, ning
teile maski ette v tõmbamiseks nl- sellele tuleb drastiliste abinõudega
metatakse Riigi Päästmise Sõjali- vastu astuda. Rahvusvahelist survet
seks Nõukoguks. arvestades on venelased usaldanud
Poola komministlikn partei ja poola rahva aktiivsete elementide
tema Juhi kindral Jamzelski poolt tegevuse pidurdamise ja nende
rakendatud sõjaseisukord kujutab sündmuste arengu protsessist kõr-endast
kommunistide viimast mee- valdamise esialgu poola oma kom-leheitlikku
sammu Poolas toimuva munistide hoolde, lootes sellega
kommunistllkkust Ikkest vabaneml- vabaneda ka Poola majanduslrkust
se ajaloolise protsessi pldurdaml- abistamisest, milline koorem lan-seks.
Parteile ja tema funktsionäri- geks kõigele muule lisaks parata-dele
oli eriliseks hoiatuseks Soil- matult venelaste õlgadele kui nad
idaarsnse juhtkonna nõupidamisel oma sõjnjõndudega Poolasse sisse
vastu võetud resolutsioon, mis marssiksid.
MÕudis Poolas vabade valimiste Kuid venelaste aktiivne sekkra-
IkjOrraldamist. Kommunistlikule mine Poola sündmustesse ei ole
parteile tähendab selline nõudmine veel kaugeltki kõrvaldatud. See oht
surmaotsuse kuulutamist, kuna Jääb püsima kui poola rahvas ei
kommunistid ei karda midagi roh- alistu Jamzelski nõudmistele |a
kem kui vabu valimisi rahva Poola kommunistid vajavad Krem-otsust
punafe kumamlssüsteemi l i ^.vennalikku*' abi. Sõjaseisukorra
kaotamiseks ja selle rakendajate väljakuulutamisega on sündmuste
kõrvaldamiseks, kõigi oletuste ko- areng Poolas jõudnud oisustavas<;e
Ilaselt ka nende vastutusele võtmi- faasi ja lähemad päevad peaksid
seks. näitama, kas ühel rahval on võ3-
Kindral^ Jaruzelski põhjendused mallk neile vä^valdselt pealesunn-sõjaseisukorra
rakendamiseks on tud rezhiimi laiusist pääseda vÕi
ebaloogilised, paiguti Isesi koomi- peab ta oma vabaduse j a iseselsvu-
Used. Kui kindral mainib^ et Poo- se taotlused maha matma ning al­la
võimud on kaotanud kannatuse luma väikese ja vihatud kliki sw-
Solidaarsuse juhtidega suhtlemisel ve- ja terrorirezhiimüe.
l i n g on kasutanud kõik võlmalu- K. A .
Lugege kaks korda nädahs ilmuvat
^VABAEESTLASr — sisukam fo odavam
©esfi ajaleM vabas maailmas!
• • J
1 ^
> f >
Komilien
Toronto Ülikooli Balti kuu lõppes li
muusikat. Leedulaste poolt laiiis
rahvarõivaste^a.
rahva iihise ^kontserdiga, kus esitati nende rahvaste vanimat
,jVolung®^*, kes jätsid haruldaselt kauni pUdi oma värviküllaste
Foto: Vaba Eestlane
lesti lielilooming 1(ommunismi surve ai
Helilooja Arvo Part selgitos Torontos heliloojate probleeme
Vümase JEesti Kunstide Keskuse, E K N Ja Tartu Instituudi ühise üritusena äsjasel muusikasündmuste
nädalal oli muusikalöojate laradkonnavestlus. Eriti halbade Umastikuolude tõttu oli osavõtjate arv taga-sihoidük,
50—60 ringis, õhtu avati Arvo Parti helitööga „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", mis eel­misel
õhtul oli okud Toronto Sümfooniaorkeski programmis. '
Laudkonnavestluse moderaator
Stella Kerson tutvustas laudkonna-liikmeid,
alates noore komponisti,
ja doktorikraadi taotleja ning'jjKa-levipoja"
. ooperi^ looja Kristi Alli­kuga.
Järgnesid aukülaline ABVO
Kuid ka muusikalise aktüvsusega
võib end üles töötada, kuld see
nõuab tööd, pingutusi, taleti, os­kust
ning Õnne.
Mõnikord on teos Juba kirjastab bü sisse andh^
misel, kui mõni „seltsimees" kumise sooviavalduse. J
hakkab mingit vastuaktsiooni Kuidas ^:tašuta^
üritama, -et teos saaks kirjastus- nende tööcfeees^^^^
kavast-niaha kustutatud. ; ^ et teenetega liej^
x v « 6 « « « x ö » ^ o x « « « . v « x « i . x . v A ^ ^ » " , , • - ' suuremat tasu, kuid nende teened
Part," kellele see oli viimaseks ^h- /^^^^^^t^^^f "1^^* ei tarvitse alati olla muusikas. Tee-tuks
Toronto ja tuntud organist, he- l'] ^.f' abieUumisel ^^^^^^^^ kraadi, kõige pri-lilooja
ja dirigent Lembit Avesson. ^f^^^ f^"^^!^^' mitiivsem variant seisneb parteüi-
§. Kerson .sitas laudkonnale, jatseb välismaale minna, mistot- ^^^^^^
peamiselt küU Arvo PärtUe seifi- ^..^f.^^.^^ soovitusel voeti tema
se küsimust kodumaa mousika- 00 kirjastuskavast valja. »
elu ule, mis o«ilsi antudT Oor . R. rTp>,8 okaard^a b , om, a naha, paras,t . K•u,i d. li,i t
poolt, M polnud vSimalik kota- "If^!^'' ^'^"'^^ ettekandmisele
letuBa. •• • , ' ..^võtmist. . ,
Esimeseks oli: Milliae' on kodw-v Kuidas saab liidu liikraeksy Tava- Muud^^^^a^^ on sellest sõltu^
^maal Eesti Heliloojate MdU'fönkt: liselt pärast konvervatooriumi lõpe^ vad. Kõrgeim aunimetus on Nõu-sioon?
^ tärnist vÕib sisse anda sooviavaldu- kogude Liidu rahvakunstnik, järg-
Sellele vastas A. Part, et heüloo- se liikmeks saamiseks. Otsus te- nevad Eesti rahvakunstnik, Eesti
ja Kuldar Sink astus kolm aastat hakse siis Tallinnas Või Moskvas, teeneline kunstitegelane, ülejäänud
tagasi sellest ludust väljfJ, kuna ta enne, mõlemas, nüüd ainult esime- on kõik t-eamehed.
ei leidnud sellel mingit otstarvet ses. Kiiid ette kantakse ka üliõpi; Kristi Mlik selgitas olukorda Ka­ja
sel polnud ka muusikaga .mida- laste töid. nadas, misjärel diskussioon võttis
gi tegemist. Kohe hakkasid Jutud Mida peab tegema, et lüdu liik- laiema ulatuse otseseis muusikali-liikuma,
et ta on hulluks läinud, meks jääda, sis küsiiiusis, mis on väärt omar
Kuid sellist lahkumist ei tule tava- A. Pärt ütles, et peale teniä ei ette vaatlemist ja mille juurde tu­liselt
ette. Kuid olukorda Võiks ka tea ta kedagi, kes oleks liidust leme tagasi oma järgmises numb-pehmemalt
vastata: elada saab, välja visatud selle järele,^ kui ta ris.
seal on andekaid helüoojaid, iga- ^ ,
üks hoiab oma loomingul elu sees ^— , —
nii kuidas suudab..
Tegelikult Eesti Heliloojgite gesfi Rada
Liit peab kontakti heliloojate Ja "
publiku vahel kõrgemalt poolt et-tenähtud
filtri (tsensguri) taoli­selt.
Poola,kommunistlUni vaUtsuse |ai
kommunistliku partei praegune te-rav
konflikt poola tööüskonnaga
kitsamas Ja kogu poola rahvaga
laiemas mõttes on esüe tõstnud
mitmeid aspekte komanunistlikus
-üsteemis Ja selle süsteemiga suht-lemisel,
mi lele tavaliselt tähelepa-au
ei omistata.
Kõige pealt on P^oola praeguste
sündmuste taustal eriti sUmatorka-valt
esile kerkinud need vastuolud,
mis valitsevad partei Ja rahva va­hel,
kuna partei käitumistest, kor­raldustest
Ja partei Juhtide sõna­võttudest
võib järeldada, et neil
ei'ole üldse püti ega arusaamist,
mida rahvas tahab, mis teda häi­rib,
müle alla ta kannatab Ja mil­liseid
muudatusi poola, elus ta­haks
näha. Kuid Kremlis omaks
võetud Ja satellütriüddele laienda­nud
diktaatorliku süsteemi alusel
ei ole kommunistlikus maailmas
midagi rahva tahta ega soovida,
vaid kõigi tema soovide Ja vaja-
&ste rahuldamise otsustab partel
kõrgem kükk ~ mönekümneliikme.
line poUitbüroo, mUlelükmed aas­takümnete
kestel parteiredelit
mööda iUes turnides on aintrtt su­mas
pidanud oma isiklikke huvisid
|a karjääripulkade kõrgust ning
kelledel on seetõttu ainult rahva­massidega
para^dikontakte.
Teise suurema väärnähtena tuleb
nentida Poola majanduslikku alla­käiku
j a stagneerumist kommunist­liku
süsteemi ja kommunistliku
juhtkonna rakendamisel, ühest '<
kiUjest on siin tegemist kommunist­liku
ideoloogiaga, mis röövib ini-mesteU
igasuguse isikliku initsiatii­vi
ja algatusvõime, kuid teisest
küljest on süüdi ka juhtkond, es
marksistliku ideoloogia võrgus si­peldes
pn sukeldunud eluvõõrastes­se
majanduslikkudesse tehingutes­se
nmgielledel ei ole ümselt aimu.
milline on põhUiselt Poola majan­duslik
kandepmd, mida see maa
suudab ja kus on ta võimete ja või­maluste
piirid.
aa
Organisatsioon teeb ära suure töö
ja täidab temale pandud lootused.
Mõned on lüdu tööga täiesti rahul,
teised mitte, ka kõrgemal pool. A.
Part ise leidis lahenduse oma loo­minguga
kuulajateni jõudmiseks,
sellega et kiriklikele lauludele
määratud pealkirjade tekstid peal-kirjastati
natuke teistmoodi, ka
tekst oli ladinakeelne nagu heli­töös
„Calix" (Karikas). Nimi,oli
ainult looja enese teada, mida pol­nud
vaja välja ütelda.
Teiseks küsimuseks oli: kuidas
valitakse liidu juhatus? A. Pärt
vastas, et sellele on raske vastata
aga eks mi nagu üldse Venemaal
valitakse. Mõnel puhul on ka vali­mist
olnud. Nimekiri loetakse* ette
ja uute kandidaatide juurde esita­misel
vÕib mõni nimi eest kukkuda.
Kui aga tõuseb käsi, mida ei näh­ta
või käsi, mis nõuab kohest kan­didaatide
nimekirja sulgemist, on­gi
valimised läbi.
Kolmas küsimus oli: Kas heliloo­ja
saab liidult mingisugust abi?
Vist mitte ,arvas Pärt. Helilooja
^aab abi muusikafondist — muusi­kalisteks
.komandeeringuiks, raha
laenamiseks j a korteri taotlemisel^
ka on arstiabi saamine natuke
kergendatud. Veel.on Tallinnas lii­dul
väike -kirjastus, müle kaudu on
võimalik oma teoseid trükkida au­toreile
honorari maksmata, kes
sellesa' asa kaotab autoriõi^sed.
Trükkimiseks on vaj^ifc\kahe isi­ku
nõusolekut ja töö saab ümUda
ludu soovitusel.
„Ärge haavaite kodu-eestlasi"
Saksamaal Ilmuv „Eesti Rada" kujutab:
Inimene ei anna suurima osa rahast välja toida, riietuse või korte­ri
eest, vaid kelkimise ja uhkustamise eest. Elagu siis see inimene kas
industrialiseeritud või arengumaal. Tal peab olema ilusam-kallim maja,
korter, riietas,^ auto |£( ei tea mis wel. Igatahes isarem |a kallim koi
naabril, tuttaval või koMeegal.
See inimese loomus on temasse
sisse juurdunud ja seepärast inim­likult
enam-vähem arusaadav.
Kuid on olemas olukordi, kus
peaks end ka selles suhtes pidur­dama.
Näiteks siis, kui külastatak­se
Eestit või teisi idariike.
- mõnigi kaasmaalane kodm-maalt
kirjutab, et kui too sugu­lane
Läänest külla tulebj siis mi­nevat
jällegi uhkustamiseks laQu-ih
„MeÜ on — aga teil ei o l e . . . "
Inimesed .seal teavad väga hästi,
mida meil on. Pole vaja sellega
uhkustada. Kes seda jätta ei saa,
võib tahes-tahtmatult esile kutsu­da
trotslikku vastuseisu.
Näiteks: Aga meil on palju
rohkem autosid tänavatel!"
Eestlane kodumaal:„Jah. See­tõttu
on teü ka palju rohkem au­toõnnetusi
vigastatuid ja sur­nuid
. .
Või jällegi: Aga meil on pare­mad
sigaretid — ja valik on kah
märksa suurem!"
Kaasmaalane Eestis: Jah Teil
on ka palju hashi ja k o k a i i n i . . . "
Või järgmine kõnelus: „Aga
meil on igast äjrist toiduaineid saa­da
— niipalju kui tahad!"
Vastus: „Ka meil oo. Vaheteva^
hei ostetakse mõni äri kiirelt tüh­jaks,
siis tuleb minna teise ärisse.
Sina juhtusid Just tühjaks ostetud
ärri minema..."
Mitte keegi ei kuule meeleldi kui
tema kodu rüvetatakse või halvus­tatakse.
On päris selge, et igaüks
oma kodumaad kaitseb. Seda teek­sime
ka meie. Peame teadma, et
meie kodumaal elavad tublid eest­lased.
Kõik tunnevad ennast eest­lastena
ja vihkavad anastajaid, kes
neid orjastada ja ekspluateerida
tahavad.
Peame neid selles võitluses elu
ja surma peale toetama, aga
mitte veel lisaks ründama, hal­vustama
või kurvaks tegemar
Eestlased kodumaal on suurt saa­vutanud.
Kõik välismaalased, kes
Eestit külastanud, teavad riigi ja
rahva üle ainult kiitvat jutustada.
Ei ole ka õige, kõiki sealseid
eestlasi ühte patta kommunistidega
ajada. Nad on ju sunnitud kom­muniste
teenima ja nendega vestel­des
isegi naeratama. Kellel meist
oli võimalus antud, nelja silma all
rääkida eestlasest kõrgema ameti­koha
omajaga, sai peatselt aru, et
tema vastas istub ikkagi tubli eest­lane,
kes ei salli punaseid silma ot-saski.
Oma puuduste ja saamatuse var­jamiseks
Ja poola elustandardi
kunstlikuks tõstmiseks tehti tohu­tuid
välislaenusidv milliste kogu^
summa ulatub nüüd 27 miljardi
dollarUe. Nende laenude võtmisel
ja andmisel ei kalkuleerinud lae­nude
võtjad ega nende andjad —
^ääticJmaailma panged ^ kuidas
Poola neid laenusid tasub ja kas
ta on selleks üldse võimelhie. Mõ­ned
päevad enne sõjaseaduse välja­kuulutamist
teatas Poola valitsus
oma võlausaldajatele, et ta ei suu-d^
käesoleval aastal tasuda isegi
oma võlaprotsente, rääkimata ma-hamaksudest.
See on pannud ka
suuremaid laenusid andnud Lääne-
Saksamaa pangad tõsiselt oma tu-levücu
peale mõtlema ning mõned
väiksemad rahaasutused on Juba
teatanud, et kui Poola oma võlgu
ei maksa, siis satub nü mõnigi
pank tõsistesse raskustesse.
Humanitaarsetel põhjustel on see
arusaadav, et läänemaailmas on
alustatud aktsioone poola rahva
abistamiseks toiduainetega ja muu
vajalikuga. Kuid nende abistamis-aktsioonide
puhul kerkib üles oma­pärane
dilemma >— poola rahva­masside
abistamise ja toitlustami­sega
aitab läänemaailm võimul pü­sida
ja võimule jääda ka pankro-teeninud
poola koinmunistlikku
parteid ja valitsust. Nendest kaa-luthistest
lähtudes teatas ka presi­dent
Reagan, et ühendriigid lõpe­tavad/
seniks - oma abistamlsaktsi-oonid
kuni Poolas olukord selgub.
Kuid see >,selgumine** võib osutu­da
väga küsitavaks ja ebamäära-j^
seks — näiteks, mis juhtub süs,
kui kommunistlik valitsus töölis?
konna täielikult maha surub Ja
oma survepüsteemi Poolas jätkab?
Mida teeb süs ühendriikide valit­sus?
Nagu sellest nähtub, ei ole
sim otsuse tegemine sugugi kerge,
Poola sündmuste areng on prae­gu
veel maetud läbipaistmatu Imi­ku
taha Ja sün võivad olukorda mõ­jutada
isegi selUsed tegurid, mUle-dega
praegu ei osata arvestada.
Kuid ükskõik, mUlises suunas elu
'Poolas hakkab kulgema, kommu­nistlik
süsteem on saanud mitte
amult Poolas vaid kogu maaUmas
suure tagasUöögi osaliseks. >
(Järg lk. 3)