1981-12-17-11 |
Previous | 11 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. m VABA EESTLANE neljapäeval, 17. detsembrü 1931 xhursday, December 17,1981
ItÕõMSÄm JÕULUPÜHI
JA
HEAD uur AASJÄJI
k
MATUSEBÜROO
Fsmersl Dlrect®]?
133 Momt PEeasant Rc&. Toronto, Ont.M4S 2N4
(l5uDapool Eglmtoni) '
Misllistada tel.~48Si-88il 0 m-m^
RALPH
DAT
PUNERAL
I8O.BANFOKTHAVE.. TORONTO, ONT. M4K1N1 — TEL. 463-3870.
FnBieral D5r«ctoF W, A, Bumlop
MEMORIÄLS LID,
St., Toronto, Ont.M4S »
Td. 487-2147
Rõõmsaid ioülupiihl [& ometikasf
uuf aasfof meie eesti sõpradele
jG klmnfideh
PETIT PARIS
CAKE & COFFEE SHOP
ST. WEST, TORONT'0, 0N7r. M6S 1P5
TELEFON 769-9881
PROUA M HÄRRA EMC NAUS
Rõõmsaid iõulupähi i&
õnnerikast uut aastat!
ESS
id |u/upüA? fa õnnerifcasf uuf aasfatl
DISH FURNITURE HOUSE
CHEVROLETvOLDSMOBILE
R O B E R T S O N MOTORS LTD.
1555 DANFORTN ;AVENUE
TORONTO, 0 N T . ' . M 4 J 1N7
T E L E F O N 4 6 6 - 1 1 3 5".'
HOI
Koguteos
Lennuväepoisid kogyvad oma raamatule
ajatoalisi materjale
Hüjutisel Lennuväepoiste Ä peakoosolekul pandi alus Arvi Ti-nitsa
koostatud lennuväepoiste ja kunagiste eesti noorte sõjateekonda
n maailmasõjas kirjeldava raamatu väljaandmiseks, millele on nimeks
antud „Välgumärg! kasvandiknnd".
„Välgumärgi kasvandikeks" peeti
neid 13—17-aastaseid eesti noori,
kes. värvati lennuväe abiteenistus-se,
kas vabatahtlikult või mobili-seeritult,
kui vaenlane oli jõudnud
meie kodumaa pinnale ja.iga eesti
noore südames oli käsk oma kodumaad
kaitsta. ^
Kodumaa kaitsmine ei õnnestunud
ja--peagi pidid noored poisid
kodumaalt lahkuma rongidel, autodel,
laevapardal või ka jalgsi, püss
käes ja kott seljas, seljataga aga
lähenev sõjamüra ja suitsusambad
põlevaist limiadest ja küladest.
Pooled abiteenistuslasist põgenesid
metsa jätkamaks seal oma võitlust,
teised võitlesid koos sakslastega
Kuramaal ja Sõrve säärel,
kust nad lõplikult evakueerusid
24. novembril 1944.
Sealseis võitlusis oli noorte osa
nii tähelepandav, et kolm neist
Raudristi teenisid.
Neid Saksamaale jõudnud noori
oli hiljem mitmes õppelaagris, ka
Tshehhoslovakkias, Poolas ja lõpuks
Taanis. Osa neist jäi Kuramaal
kotti ja võitlesid kuni sõja
lõpuni ning alles pärast kapitulatsiooni
said põgenema. Kuus neist anti
koos ühe ohvitseri ja sadade lätlastega
Rootsist N. Liidule välja.
Umbes 100 jäi neist Kuramaale
sisse, mõned jõudsid siiski veel mereteed
kaudu pääseda Saksamaale.
Üle Wismari, Greifswaldi, Jena,
Hamburi jõudsid umbes 900- noort
märtsikuus Taani, kus nad „välgu^
märgi alla" 20. Eesti Diviisi ta-gavararügementi
üle viidi ja sealt
•v •• • . . . . . . . ..
aprilli keskpaiku Saksamaale tagasi
saadeti Diviisile täienduseks.
Olukord oli.muutunud ja noored
jõudsid ainult' Berliini lähistele,
sest edasitungiv punaarmee oli
raudteeliinid läbi lõiganud. Poisid
laaditi rongilt -Berliinist põhja pool
Neuhöfi ligidal maha ja jalamarss
läks üle Prenzlau Stettmi poole.
See oli juba punaarmee valduses
ja MI Germania Panzer-krops'ile
allutatuna algas noortel
Jalgsirännak tagasi.
Kümnepäevase kürmarsiga kaeti
400 km poolnäljaselt ja magamata,
olles sagelj^ sissepiiramise ohus. 2.
mail 1945 jõuti USA positsioonideni,
kus end Hagenowi küla ligidal
vangi anti koos III Panzerkrops'!
peastaabiga. Korpuseülem SS-kindral
Steiner oli aga juba kadunud
ja Hitler ootas teda asjatult
enesele Berliinis abiks. Hageno-wist
vüs tee tagasi lääne, poole, kuna
linn ja ümbruskond loovutati
venelastele.
Mõned nädalad hiljem anti poisid
üle inglastele Ja iigiaste komando
all allutati nad 15. läti diviisile,
mis ka Putlose nõmmedel
laagris oli. Sealt viis f tee Uklei
järve kaldale, nn. „rohelisse põrgusse",
kus veedeti suvi vihmase
metsa aUa märgätest okstest Ja
pilliroost onnides, kapten .Made I
Eesti Tagavararügemendis, mis
hiljem Belgiasse „inglaste abitee-nitsusse"
üle viidi. Osa poistest
kadus UWeist ja valgus tsivüllaag-reisse.
Suurem osa siiski kannatas
terve talve Zedelgheimi traataias
Belgias ja alles 1946. a. kevad tõi
nad vabadusse tagasi.
Borghorsti ja Bocholti laagreis
anti neile vabastuspaberid ja mõne
aasta pärast on enamus neist
ülemeremaadesse emigreerunud.
Seda huvitavat materjali on kogukas
raamatuks. Peale üldise ajaloolise
kirjelduse on raamatusse
võetud palju väljavõtteid päevik
kuist ja mälestusist, mitmed kurvad,
teised lõbusadki lood. Teksti
kõrval ori lehekülgede kaupa foto-sid
ja dokumentide ärakirju, fotokoopiaid,
. karikatuure ja omaloomingut,
mis suuremalt osalt seni-avaldamta.
Raamat on lennuväepoistele enesr
tele, aga huviküllaiseks mälestusteoseks
kõigile neist 3000-st noorest,
kes kisti sõjamöllu ja kandsid
suuri kaotusi. Keegi pole neist
seni palju rääkinud, neile pole püs-
. titatüd mälesussammast,; vaid lasti
aastaid vangilaagreis vireleda nii
siin kui sealpool eesriiet. See raamat
on mõeldud lennuväepoiste
mälestussambaks. Aga see on osa
eesti meestest II maailmasõjas^
millised sündmused dn ettenägelikult
kogutud ja jäädvustatud eesti
ajaloole.
lambid jmo
Suletekid ja tekkide katted ji
: esmasp., teisip., neljap., reedel 9^9, kolmap., lanp. 9—S
Astuge sisse ja vaadake ringiS
SWEDISH FURNITURE
HOUSE Siaolit C l
:40i:
DtWISON
7498 Woodbine Ave. wm põhjapool st^eies'!)
Kirikla avamine Hamiltonis
Nooremad peavad tehtud tööd jätkama
HAMILTONI KIRIKLA
" HAMILTON (VE) — 6. dets. toimus Hamiltoni kirikla nite rrnmide
õnnistamise talitus, mille pidas abipraost Tõnis Nõmmik. Uus ruum
täitus, koguduse liikmetest, mille uus ilme olr^kõikide imetluse ning kütuse
objektiks, õpetaja oma jutluses tänas neid kahte seemendajat,
abielupaar Eenmaad, kelle töövilja kogudus nüüd võib uhkuse ja tänu»
ga kasutada, õp. Nõmmik tänas ka nooremasse generiatslooni kuulavad
munsikadoktont Tiin Haamerit saate eest.
/
TELLIMSKUPONG Lennuvae-Poiste Eliubi
c/o Kalju Jõgi
S5 Daggan Ave.
Toronto, Ont. M4V
. . eks. „VäIgomäipgi kasv:andlkod"
Nim!
Aadress
Lisan siini
(mitte unustada posti koodi)
Peale kiriklikku osa H.E. Pensionäride
Klubi esinaine Hilda Kleiner
oma sõnavõtus meenutas siia
mandrüe jõudmise aegu 30. aasta
eest. Alustati tühja taskuga, et
üles ehitada oma kodu. Enamus
on jõudnud selle ajaga juba „hal-jale
oksale", kuid puudus ühine
koht siinses ühiskonnas — maja Ja
kirik. Nü|üd, pühitsedes seda maja,;
mis ühisel jõul ja tööl nii ilusa ilme
on võtnud, peab tänutundes ja
hetkeks püsti seistes mõtlema Anna
Eenmaale, kes selle kingi meie
kogudusele tegi. >
Lõpetades palus esinaine, et järg-mke
geximtsSoon hoiaks seda
maja edaspidi sama hoole ja armastusega
kui seda on senini teinud
pensionärid, kes kipuvad Juba
ära väsima.
Järgnjiseks oli lühike sõnavõtt
E.E.Ev. Lut: Koguduse nõukogu
esimehelt V. Riimandilt, kes ütles,
et seeme, mis on langenud heale
pinnale, millest on välja kujunenud
ühine maja. Selle suure töö läbivii-mme
on Pensionäride Klubi suur
saavutus.
Tegelik töö labivüja oli 0. Jüris-son„
majandusliku külje organiseerimise
eest hoolitses Leo Saar Ja
Joonised valmistas August Jurs.
TalguHste ja suuremate tööpanuste
andJav nimekiri on võrdlemisi pikk.
Elektri sisseseaded oli Carl Ja Ed-dy
Aarlahtüt, pr. M. Karp'ilt kirikla
kardinad, A. Kük'üt köögikapid,
0. Eisak'üt trepp Jne. Oma panuse
andsid veel V. Aasa, R. Edari, A;
Karp, F. Kase, J E. Landers, Ä.'
Liiid, F. Maripuu, A. Pille, K. Ranna,
L. Wahtras j.t.
Daamidest on maja korrastamiseks
suure töö teinud Jenkmsj Maripuu,
Ranna, Michelis, Milunasj
Müür ja Saar.
Majanduslikult on toetanud Lo
Lind, M; Krapp, L.Kreekman,
V. Reio ja A. Voode.
Kõigüe avaldati tänu.
Pensionäride Klubi Ja Idriku nai??-
ringi daamide poolt oli korraldatud
rikkalik kohvüaud. '
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 17, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-12-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811217 |
Description
| Title | 1981-12-17-11 |
| OCR text | Nr. m VABA EESTLANE neljapäeval, 17. detsembrü 1931 xhursday, December 17,1981 ItÕõMSÄm JÕULUPÜHI JA HEAD uur AASJÄJI k MATUSEBÜROO Fsmersl Dlrect®]? 133 Momt PEeasant Rc&. Toronto, Ont.M4S 2N4 (l5uDapool Eglmtoni) ' Misllistada tel.~48Si-88il 0 m-m^ RALPH DAT PUNERAL I8O.BANFOKTHAVE.. TORONTO, ONT. M4K1N1 — TEL. 463-3870. FnBieral D5r«ctoF W, A, Bumlop MEMORIÄLS LID, St., Toronto, Ont.M4S » Td. 487-2147 Rõõmsaid ioülupiihl [& ometikasf uuf aasfof meie eesti sõpradele jG klmnfideh PETIT PARIS CAKE & COFFEE SHOP ST. WEST, TORONT'0, 0N7r. M6S 1P5 TELEFON 769-9881 PROUA M HÄRRA EMC NAUS Rõõmsaid iõulupähi i& õnnerikast uut aastat! ESS id |u/upüA? fa õnnerifcasf uuf aasfatl DISH FURNITURE HOUSE CHEVROLETvOLDSMOBILE R O B E R T S O N MOTORS LTD. 1555 DANFORTN ;AVENUE TORONTO, 0 N T . ' . M 4 J 1N7 T E L E F O N 4 6 6 - 1 1 3 5".' HOI Koguteos Lennuväepoisid kogyvad oma raamatule ajatoalisi materjale Hüjutisel Lennuväepoiste Ä peakoosolekul pandi alus Arvi Ti-nitsa koostatud lennuväepoiste ja kunagiste eesti noorte sõjateekonda n maailmasõjas kirjeldava raamatu väljaandmiseks, millele on nimeks antud „Välgumärg! kasvandiknnd". „Välgumärgi kasvandikeks" peeti neid 13—17-aastaseid eesti noori, kes. värvati lennuväe abiteenistus-se, kas vabatahtlikult või mobili-seeritult, kui vaenlane oli jõudnud meie kodumaa pinnale ja.iga eesti noore südames oli käsk oma kodumaad kaitsta. ^ Kodumaa kaitsmine ei õnnestunud ja--peagi pidid noored poisid kodumaalt lahkuma rongidel, autodel, laevapardal või ka jalgsi, püss käes ja kott seljas, seljataga aga lähenev sõjamüra ja suitsusambad põlevaist limiadest ja küladest. Pooled abiteenistuslasist põgenesid metsa jätkamaks seal oma võitlust, teised võitlesid koos sakslastega Kuramaal ja Sõrve säärel, kust nad lõplikult evakueerusid 24. novembril 1944. Sealseis võitlusis oli noorte osa nii tähelepandav, et kolm neist Raudristi teenisid. Neid Saksamaale jõudnud noori oli hiljem mitmes õppelaagris, ka Tshehhoslovakkias, Poolas ja lõpuks Taanis. Osa neist jäi Kuramaal kotti ja võitlesid kuni sõja lõpuni ning alles pärast kapitulatsiooni said põgenema. Kuus neist anti koos ühe ohvitseri ja sadade lätlastega Rootsist N. Liidule välja. Umbes 100 jäi neist Kuramaale sisse, mõned jõudsid siiski veel mereteed kaudu pääseda Saksamaale. Üle Wismari, Greifswaldi, Jena, Hamburi jõudsid umbes 900- noort märtsikuus Taani, kus nad „välgu^ märgi alla" 20. Eesti Diviisi ta-gavararügementi üle viidi ja sealt •v •• • . . . . . . . .. aprilli keskpaiku Saksamaale tagasi saadeti Diviisile täienduseks. Olukord oli.muutunud ja noored jõudsid ainult' Berliini lähistele, sest edasitungiv punaarmee oli raudteeliinid läbi lõiganud. Poisid laaditi rongilt -Berliinist põhja pool Neuhöfi ligidal maha ja jalamarss läks üle Prenzlau Stettmi poole. See oli juba punaarmee valduses ja MI Germania Panzer-krops'ile allutatuna algas noortel Jalgsirännak tagasi. Kümnepäevase kürmarsiga kaeti 400 km poolnäljaselt ja magamata, olles sagelj^ sissepiiramise ohus. 2. mail 1945 jõuti USA positsioonideni, kus end Hagenowi küla ligidal vangi anti koos III Panzerkrops'! peastaabiga. Korpuseülem SS-kindral Steiner oli aga juba kadunud ja Hitler ootas teda asjatult enesele Berliinis abiks. Hageno-wist vüs tee tagasi lääne, poole, kuna linn ja ümbruskond loovutati venelastele. Mõned nädalad hiljem anti poisid üle inglastele Ja iigiaste komando all allutati nad 15. läti diviisile, mis ka Putlose nõmmedel laagris oli. Sealt viis f tee Uklei järve kaldale, nn. „rohelisse põrgusse", kus veedeti suvi vihmase metsa aUa märgätest okstest Ja pilliroost onnides, kapten .Made I Eesti Tagavararügemendis, mis hiljem Belgiasse „inglaste abitee-nitsusse" üle viidi. Osa poistest kadus UWeist ja valgus tsivüllaag-reisse. Suurem osa siiski kannatas terve talve Zedelgheimi traataias Belgias ja alles 1946. a. kevad tõi nad vabadusse tagasi. Borghorsti ja Bocholti laagreis anti neile vabastuspaberid ja mõne aasta pärast on enamus neist ülemeremaadesse emigreerunud. Seda huvitavat materjali on kogukas raamatuks. Peale üldise ajaloolise kirjelduse on raamatusse võetud palju väljavõtteid päevik kuist ja mälestusist, mitmed kurvad, teised lõbusadki lood. Teksti kõrval ori lehekülgede kaupa foto-sid ja dokumentide ärakirju, fotokoopiaid, . karikatuure ja omaloomingut, mis suuremalt osalt seni-avaldamta. Raamat on lennuväepoistele enesr tele, aga huviküllaiseks mälestusteoseks kõigile neist 3000-st noorest, kes kisti sõjamöllu ja kandsid suuri kaotusi. Keegi pole neist seni palju rääkinud, neile pole püs- . titatüd mälesussammast,; vaid lasti aastaid vangilaagreis vireleda nii siin kui sealpool eesriiet. See raamat on mõeldud lennuväepoiste mälestussambaks. Aga see on osa eesti meestest II maailmasõjas^ millised sündmused dn ettenägelikult kogutud ja jäädvustatud eesti ajaloole. lambid jmo Suletekid ja tekkide katted ji : esmasp., teisip., neljap., reedel 9^9, kolmap., lanp. 9—S Astuge sisse ja vaadake ringiS SWEDISH FURNITURE HOUSE Siaolit C l :40i: DtWISON 7498 Woodbine Ave. wm põhjapool st^eies'!) Kirikla avamine Hamiltonis Nooremad peavad tehtud tööd jätkama HAMILTONI KIRIKLA " HAMILTON (VE) — 6. dets. toimus Hamiltoni kirikla nite rrnmide õnnistamise talitus, mille pidas abipraost Tõnis Nõmmik. Uus ruum täitus, koguduse liikmetest, mille uus ilme olr^kõikide imetluse ning kütuse objektiks, õpetaja oma jutluses tänas neid kahte seemendajat, abielupaar Eenmaad, kelle töövilja kogudus nüüd võib uhkuse ja tänu» ga kasutada, õp. Nõmmik tänas ka nooremasse generiatslooni kuulavad munsikadoktont Tiin Haamerit saate eest. / TELLIMSKUPONG Lennuvae-Poiste Eliubi c/o Kalju Jõgi S5 Daggan Ave. Toronto, Ont. M4V . . eks. „VäIgomäipgi kasv:andlkod" Nim! Aadress Lisan siini (mitte unustada posti koodi) Peale kiriklikku osa H.E. Pensionäride Klubi esinaine Hilda Kleiner oma sõnavõtus meenutas siia mandrüe jõudmise aegu 30. aasta eest. Alustati tühja taskuga, et üles ehitada oma kodu. Enamus on jõudnud selle ajaga juba „hal-jale oksale", kuid puudus ühine koht siinses ühiskonnas — maja Ja kirik. Nü|üd, pühitsedes seda maja,; mis ühisel jõul ja tööl nii ilusa ilme on võtnud, peab tänutundes ja hetkeks püsti seistes mõtlema Anna Eenmaale, kes selle kingi meie kogudusele tegi. > Lõpetades palus esinaine, et järg-mke geximtsSoon hoiaks seda maja edaspidi sama hoole ja armastusega kui seda on senini teinud pensionärid, kes kipuvad Juba ära väsima. Järgnjiseks oli lühike sõnavõtt E.E.Ev. Lut: Koguduse nõukogu esimehelt V. Riimandilt, kes ütles, et seeme, mis on langenud heale pinnale, millest on välja kujunenud ühine maja. Selle suure töö läbivii-mme on Pensionäride Klubi suur saavutus. Tegelik töö labivüja oli 0. Jüris-son„ majandusliku külje organiseerimise eest hoolitses Leo Saar Ja Joonised valmistas August Jurs. TalguHste ja suuremate tööpanuste andJav nimekiri on võrdlemisi pikk. Elektri sisseseaded oli Carl Ja Ed-dy Aarlahtüt, pr. M. Karp'ilt kirikla kardinad, A. Kük'üt köögikapid, 0. Eisak'üt trepp Jne. Oma panuse andsid veel V. Aasa, R. Edari, A; Karp, F. Kase, J E. Landers, Ä.' Liiid, F. Maripuu, A. Pille, K. Ranna, L. Wahtras j.t. Daamidest on maja korrastamiseks suure töö teinud Jenkmsj Maripuu, Ranna, Michelis, Milunasj Müür ja Saar. Majanduslikult on toetanud Lo Lind, M; Krapp, L.Kreekman, V. Reio ja A. Voode. Kõigüe avaldati tänu. Pensionäride Klubi Ja Idriku nai??- ringi daamide poolt oli korraldatud rikkalik kohvüaud. ' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-12-17-11
