Vaba eestlane , February 26, 1985

              Lk. 2 . V A B A EESTLANE teisipäeval, 26. veebruaril ^985 — Tuesday, Febniary 26,1^85 Nr. W
V A B A D E E E S T I ^ I E E W L ^ ^ •
VABACESTLÄNE
: o/ü Vaba Eestiane, 1955 Leslie St
Ont. MSB 2M3
_ , TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, olev Trass
TELEFONID: toimAus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas.$30.—
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—.pool­aastas
$37.—ja veerandaastas $19.—
Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri hind 70 a
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toU ühel veerul: $5.00, esiküljel $5.50
R i J ESTO
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Ungari on juba aastaid olnud elu võluv vaateaken on ainult fas-kommunistliku
süsteemi vaateak- saad, mis baseerub väga hõredate-maks
Ida-Euroopas. Ehkki ungada- le alustugedele. N i i on Ungari kõ-sed
on kohaliku kommunistliku va-valuutä võlad võrdlemisi suured
partei Ja Moskva rapge kontrolli ja Rahvusvaheline Rahandusfond
all, on Ungari kommtinisflikupar- pidi 1982. aastal Ungarile appi tu-tei
peasekretäril JanoslKadaril õnr Im^^ Kadari valitsus sattus
nestunud piiratud kujul rakendada maksuraskustesse. Nüüd oli ungari
kapitalistlikest ideedelt jläbimibuta- rahvale rabavalt halvaks uudiseks
tud majanduslikku süsteemi, mis valitsuse teadaanne paljude tarbe-tõstis
madjarite riigi teiste Ida-Eu- kaupade, toiduainete, teemnduste
roopa kommimistlike riikide hulgas ja energiavahendite hindade tõst-elustandardilt
esirinda Ja läänes W- mine 7—100 protsendi Ma^^^
guvad isegi kuuldused, et venela-sed
saatsid oma emis^rid Mosk- vaütsus on Isattunud
vast seda ilmamiet vaatama ja Ka- majanduspolütika viljelemisel
dari majanduspoliitikaga, mida lää- ^""^^ raskuste küüsi. Hindade
nes nimetatakse „guljashi« kõmmu- ^^^^^^ tuuakse vabanduseks ette,
mismiks, lähemalt tutvunema. ®* hädavajalik riigi­eelarve
balanseerimiseks, energia-
Tõesti -— ei ole üialdus kui ütel- kulude kokkuhoiu tiivustamisek^,
(äa, et Ungari oli N . Venemaale ja produktsioonikulude kasvu tasakaa^-
\.^eistele kommunistlikkudele riikide- lustimiseks ja valitsuse juurde»
/le meelitavaks vaateaknaks, mida ei maksude vähendamiseks. TavaÜse-käidud
mitte ainult imetlemas, vaid le ungarlasele, kes teenib kanada
Budapestist ja težstest Ungiari Imna- rahas ca 100—155 dollarit kuus,
dest käidi ka peenemaid Euroopa käib aga ülejõu kui ta peab talve-
J^upasid ostmas. Lääne saabunud palitu eest maksma 150^ kingapaa-statistüiste
andmete kohaselt käis ri eeSt 25 ja üüri 75 doUarit, mil-
Ungaris igal aastal ca 5 miljonit ledele lisanduvad veel kütte- ja
turisti teistest kommunistlikkudest muud kulud.
i*iikidest.
Rahvale on suureks koormaks
lanos Kadar oU muieelsriideta- ka hinnatõusud toiduainete ja
gaiste poliitikute hulgas kahtlemata energiakulude sektorites. Nü tõusis
üks isevärki Ja origmaalsete ideede- kivisöe hind keskmiselt 25 prots,
ga mees, kes taipas üsna varakult, kütteõli 30 prots. ja elektri
Nõukogude juhtkõnncD
mõistmine
Kuldas peaksid Lääne poliitikud
lähenema N. lüdide, küsib Toronto
ajaleht „The Toronto Star*'? Kas
kui oma mõjuvõimu laiendavale
suurriigüe, kes tegi mvasiUni Äf-ganistianisse?
Või kartlikule jä sis­sepoole
vaatlevale ühiskonnale, kes
tulistas alla Korea reisüennuki?
Või rezhümUe, kellega võib'teha
kokkuleppeid dentente vaimus?
Haige Konstantin Tshernenkoga
või uue generatsiooniga Kremli
juhtkonnas, kes on valmis võimu
iile võtma. Kuidas võiksid need va­likuvõimalused
mõjutada koiEju Ida-
Lääne suhete arengut eelolevaSl
aastail?
N. l i i d u ümber olev ebaselgus
Ott mõjutanud ka USA presidenti
Ronald Reaganit ja teina valitsust
seisukohtade võtmisel, rangete sõ-
Noored emad, osa endised Stokholmi Eesti AlgkooH õpilased, aitavad nüüd kaasa
° ^ amphtuudis. Kord näevad amee-kodi
Üritustel. Pildilolevad emad olid k o r r ^ Foto: Tippo i l a s e d N.xüta
/ L/--V'^ \. •'• : ' • : jälle ülitugevana, kellega jõu ta^
- sakaalustamise|:s tuli alustada rel­vastuse
suurendamist kuni maaÜ-
"^aruumü-elvade arendamiseni. Ar­vatakse,
et Wäshmgton tahtvat ve­nelasi
ergutada relvastuse võidu­jooksuks,
et sellega ruineerida nõu­kogude
majanduselu, mis ju mõ­nes
osas on ka ümne. Kuid amee-
• v o - jro. ^ ^ A ; ^ . T l . . . . ^ u • ^ A ..riklased soovivat oina kÕrgtehno-sügiseks
JOttÜ eesti õppetooli Orgamseen^ ö^loogiaga venelast tubadelt h a ^ ^
gele, et üiikooli vatitsuseltoü luba ja tuü asuda õppeto^^ londi lepingu sõlmiim-tegeiikm^ on selline ülekaal süsM
. Nüüd on aeg jõudnud lepingule aUäMrf^^^ ^
Vcilitsuse kärpimEsed elfenähtud
tooli sihtasutuse vahelise jjtirust
muudest varadest ~ "
" I M 1 ». i j 1- IH. ameeriklased pole ühtki oma teh-ullKOOl
haldab eraldi oma noloogülst saladust jätnud venelas­tele
mahamüümata. M i jääb ala­tiseks
esüfoha püüdmine nagu as-nilise"
tegevusega; vümases jatuks ameerlMaste mentaüteedi
osas jõuti küU enamvähem vas- tõttu,
tuvõetava kompromissini.
Kuid selle taustal peab sisse and-
Kuigi oli nimetatud juba varem, kui aastate pärast kanada eesüas-sai
eesti õppetooli idee hea vastu- kond enam selletaoliseks tegeyu-võtu
Tartu College'i 10, aastapäe- seks pde suuteline;
ya koosolekul, kusjuures öeldi, et^^^^^^^-- ^
Tartu College Võiks anda vajaliku . J?^ ^^^ukuse tingimus^
põhisumma,'mis sellal oü pool õp- ^^M"^"^^^."^^^^^
petooliks nõutavast $600.000-st; tei- «^iline noorus, moodustada uus tea- njesitatud kavast. Kõige huUem
se poole andis vaHtsus. ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ . .-v, v •
oma õppetooü ^kui õppeasutuse S^^^^
loomiseks oU suur vajadus, kuna '^^: " • . ^ff-^f^^ nõuab komitee Ta vaalteb hooükatt N. l i i d u va-et
meie kultuuripüüdlused, aja-^^^
lugu ja mitmepalgeüsed saavutu- vahepeal professori koha kuu- teeb järelduse, et N . Ludu juhtkon-sed
püsiksid maailma teadvuses, l^tamme igaks juhuks edasi lüka- nas võistlevad arusaamiste grupid
ta. et USA mng Lääne poüitikud
Toronto ülikooH polütiline teadla­ne
Franklyn Griffiths katsub ana-liiüsida
N.Lüdu mõistmist mõtli­kus
artikUs, mis ilmtis Internatio­nal
Security ajakirjas, mis ilmub
oUes kohustatud Eesti eest valede
vastu võitlema, süs on vaja selleks
teadusliku sildi all usaldusväärset
asutust.
Ttoonto i M s m varem kaks ^ ^ ^ ^ ^ ^ peaksid_just sellele^rÄm tahete-
Pi
sl
tituut on dr. E. Anija täö tute- vusväljaga.
Tartu College on olnud hea näi- etniHstõppetooH,^ u^^^ ja iikrai- / T " ; ^ """n^"'^'!" " ^ M DM^^^^^^ et peami-de
kuivõrd palju saadakse eesti na, kolmas oleks Chair of Estonian Pf<^f-Bedfo5rdiga«^
ühisk.m.a heaks teha. Tartu Ins- Studies üsna laiahaardelise t e g e - g ^ a ^ o ^ ^ ^ k ^ ^
et ta ei jõua Ungari riigi jnhtimi- 18 prots. Mis puutub toiduainetes­se!
puht marksisUikele printsiipide- se, siis piimahinna tõnisn arvesta­te
toetudes kuigi kangele. Ta andis takse 27, suhkndt 16 ja juurviijait
kaupluste omanikele, restoranipida- 10 prots. Hinnad tõiidd tunduvalt
jatele, taksojuhtidele ja teistele väi- ka lihakaupadelt.
Jkeettevõtjatele võrdlemisi vabad _ „. ., . , _
käed fegufaemiseks. Ja mis kõige ^elhne nhma koomde tombanü-olulisem
- ta ei likvideerinud koi- «« ^ngm partei-ki
eraalgatuslikke põUmnaJapida- ^J'^^ »? jõudnud oma
misi ja ei smidinu põUmnehi koi- «gulj^l"'' k»n>n?uiusmiga poorde-hoosidesse,
vaid jättis suure osa P"?^*- Ungantog^ev majandus,
põDumaad endiste omanike valdu- o» pohi^dt ikka^ sotsialist-sesse,
kes produtseerivad nüüd 40 ^ / i ' ^ " ^ lihte^t üleval senist
pois. migari toiduainetest Tagasi- kommnnisthkkudest HÜa-hoidlike
arvestuste kohaselt basee- 1™*?"
rusid hmnad 50 prots. peatuses se- to*f. Ehkb Ungan mirfanduselu-ninl
nõudmine ja pakkÄiise p5M- " «'f, teataval maaral tuvnstavaks
raeelitele. teguriks puratud eramajandus, hoi-
• • I ti elustandardit üleval peamiselt
•Põhiliselt on see majanduslik välislaeimdega. See meenutab Poo-vabadus
siiski ainult kosmeetiline, la majanduselu endise partei pea­tama
tööstus ja tähtsamad majan- sekretäri EdwardGiereki päevil,
dusalad on kindlalt partei ja kõm- mil koormati riik majanduselule
munistUloi valitsuse kontrolli all. kirevamate värvide andmiseks ja
Vaatamata sdlele, et Kadari poolt rahvale tarbekaupade võimaldami-rakendatud
kapitalistliknlt süstee- seks üle suurte välislaenudega, mi­inilt
laenatud majanduselu „õgven- da nüüd ei suudeta tasuda,
dused" on kestnnd juba 1^ aastat, _ , „ , . ,
tuleb 94 protsenti Ungari tööstus- . ?f u-"""^ "1^ '"T-*';
produktsioonist riigUe kuuluvatelt kommnnisüde eeskujul
ettevõtetelt, mis alluvad rangele ^ JT"*^' «« in»l^m-Ieiimism
partei kontrolffle. Ja kuigi Kadari *' moodsasse uhckön-vattISDsel
on lääneriikidega võrdle- ^ ' ^ «ee e. ole voimelme kaa-misi
tihe kaubavahetus, toünnb üle ««^nunfma praeguse teadusUk-teh-
50 proteendi Ungari väüskauban- "'"P»^, «volirfsioomga Kuid
dusest N. Venemaaga ja teiste majanduselule vabamate kate and-kommunistlike
riikidega. Nõnda f ^ / l^"^ ^"S?™ . J f . / r ""
võib ütelda, et Ungari käed on aistes kommmustbkes mbdes kaa.
vaatamata näilisele vabadisele ik- «a suun mmidatusi sotsiaalses 3a
kagi veel kommmiisüikn hullusär- poluMises elus. SeUega ei saa kom-gi
kütkeis ja kogu majanduselu ^Vf*^ 7*™^? ^'^^^
võib sattuda suiffte tagasUöökide kuijbg. leppida mng nad katsuvad
ohvriks. ' Ungant ja teisi Ida-Knroopa
riike nii.kaua oma rigüdse siistee-
See oli Jugoslaavia äiSsident Mi- ml vangistuses kui vähegi võimalik,
lovan Djilas, kes juba aastaid ta­gasi
mainis, et Ungari majandus- E. A.
nuiuiHniiiuuinuiuiuiHiiiiiiiw^
KInkfge sUnmpäevak$ JABA i^%llAnF'
jubapaljumaterjalemu. a . s ü g i s ^ M ^^
^ - - J , mis on vajalikud eesti- teise aasta pärast, i
amelise teadusliku uurimistöö tis Toronto MkooH Governing 5"^^ ^aja^k^^^
tegemiseks. Council kava heaks ja see tehti ^^^^^^^^^^^^^
avalikult teatavaks ESTO-84 ajal. ^PP^^*^^^^^e koosolekul käesoleva kontseptsioon N. l i i d u hoiakust
Ausat informatsiooni on maailmas - kuu lõpul. Sealt edasi läheks küsi- Läände ja eriti USA vastu; se®
Eesti, ta rahva ja saatuse, ka saa- Mitmed Toronto üHkooH õppe-^^m^^ Arts and tõmbavat tähelepanu N. Lüdu vä-vutuste
kohta jaganud Balti Tea- jõud jä juhatajad aitasid asjaaja- Scienue prograriimifcomiteele ja Hspoliitika mitmekülgsusele kun
duste Arendamise ühing (AÄBŠ). misele kaasa. Tosina arutluse ja siis tuleb ametlikult õppejõu (tü- tervikule, mis alarmeerib Lääne
Ka loodav õppetool saab anda oma mitme kävaftdi järele kristallisee- tor) otsimine, kelleks saab tõenäp- .puijüjcut ja poüitikuid, kuid sama-panuse.
, ms ettepanek, mis esitati Toronto liselt Vello Salo, kes on ka nõus ja hästi ka tekitades konflikte N. I i i -
„ ^. . ülikooüadmMstratsioonile nimetu- saaks^^o^
Kavandatud eestiamelisel oppj- ^ega Draft Poiposal for t^^ ^""^ '
toobi on pikk nda ülesandeid taita tonian Studies at the University of kuuluvusše sügisel ülikooU Griffithsi an^üüs identifitseeri]b
selleks, et tagada meie akadeemi- Toronto. Alla kirjutasid Elmar korraliseks kursuseks, mis annab neU suunda N. l i i d u perspektüvis
hse ja kultuurüise tegevuse jätka- Tampold, Olev Trass ja Endel Tui- õpüsüe kredit-punkte. USAle; kolme neist peab ta täht-mist,
nagu eesti keele õpetamine, v i n g . ' saks. Stalini perspektüvis oü USA
kursused eesti kirjanduse, rahva- Kui see on tehtud, süs järgmiseks lähtud Lüdu vaenlasena, kel oli
luule jm. alal, ka ajalugu, pärast- Ettepaneku olulised elemendid 3ammuks on kursuse programmi o^a sissepoole suunatud polütika.
OÜd, et õppetool ei Imuluks iihe-^^^h^^^ - - - — - ^ - - ^ t,
gi osakonna juurde, vaid otseselt
sõjaaegsed sündmused, eestlus pa­guluses
jm.
Sellele lisandub edasiõppimine ja
uurimistöö võimaldamme (gradua-te
work) nii eestlastele kui teistele,
Criraduate SchooFi alla, kuna see
annakis ÕppetoolUe vabad käed
tegutsemiseks erinevatel aladel.
Selle koostab V. Salo. Eesti õp-
Teiseks oli USA nähtud küll kui
vaenulik jõud, kuid kes siiski oli
Ä ^ S d a ^ r ^ ^ i ^ ^ i o o i
dab, et kõüt saab käesoleva aas. baalse^ek^ansioom^ tottu.^^^
ta šiigflekš korda, öhmd Brezhnevi polütika. Kolman-kes
tahavad oma teadmisi täienda- Esialgul töiUatakse;™^^ kursuse kulud saadakse ul^^vSb
nende huvid on samasugused, erir"
ti kergendamaks relvastuse võidu-'
soritega, hiljem tegevuse väljaku- sppetooU fondist.
Tuleb välia õnetada uu^ü «vk^n^r- 3^®°^isel tuleks leida korr^ine ^ ^
te errd^ute^endamiseks, nds- f ^^^^^^
tõttu on vaja saavutada n^gistri » Ä ^'"^ ^
ja doktorikraade eesti a i n e 4 . ^ ^ maksev 1980. aastaU emie kui Rea-line
tsentrum eestiaineüseks uuri- vadel sihtasutus „Chair of Estonian gan presidendiks vaüti, misjärel
Samuti eestiameüste materjalide mis- ja õppetööks. Eeesüaskomia Studies Foundation" esime- - j ^ ^ ^ ^ j^^g^^^^.^^
koondamine ja korraldamine koos- seisukohalt oleks õppetool Torön-beks on E.Tampõld, sekretär T. yähem usaldatav* vaade, ei
töös Tartu Instituudiga, KeskarWi- tos mitte ainult Kanada yõi Põhja- Laar^j^
viga jt. Ingliskeelse õppematerjaH Ameerika, ^aid kogu m a a i h n a - a ^ ^ nõukogude poüitiku-nmretsemine
ja loomme, kus õppe- eestlasi Toomver, E . Tulvmg ja 0. Trass. ^ noolt iükuvat rükükult juhitava
tool saaks^osa ise teha, rohkem j^^^ ^ ^ ^ ^ ^ mm)m^ olevat eettin-veel
toetada ja koordineerida sel- aimuseks sotsiaUsmi rajamisele iici-tKKH QAI ci,„t.iii«v ku ^™ituse saamist esitas presi- gimuseKs soisiausmi rajdmiwi*;
v a ä a ä mZt Strangway öttawasse mitme- Tartu College küüs 1984. a. keva- Ä e ühiskomias.
osakbnd õpetamast eeTti ajalugu kim see Müütab aUa
põhjusel, et nende arvates pole oi- 5 t e - / « f d : p ; i m n ^ - ^ S ^ .üitage milli^lt N . U i d u polütikud
mas küllaldaselt ingüskeelset õp­pematerjali.
Graduate School dekaan Robinsonoü vaja omal kokku panna,
uue komitee õppetooli tegevuse käi
ku viimiseks ja professori valimi
Siia lisandub oma õppetooli kui seks.
ka teiste uurimistööde avaldamine; o^r. ^ ., . , V ,.
õpperaamate loomine on iimšelt
vajalik dekaan NancyHowell, on seni pi-olles
vastukaaluks N. Lüdu p04]
ingUse keeles avaldatud teadusli- Mitmeioiltuuri ministeeriumi esüi-ku
inaterjaUma levitatud ajaloo- dajateicäestx^ aga valie head
listele valedele Ja pooltõdedele.
reageerivad Lääne initsiatüvidele
ÜUkool nägi ette õppetooü raken- Kui kõüi, mis Kreml võib naba, kui
dämist peale $700.000 laekumist ta vaatab Valge Maja poole on vüi-ja
OÜ nõus jääma ootama Otta- kamine ja pidev relvastuse suuren-wäst
saadavat toetust damine, süs N .Liidu nolütüaid ole-vat
surve all liikumaks Brezhnev!
d a i m d Ä ko^sSut teine^^eist 3^ lisasummat eesti: ühiskonnalt, mõtete koolist tagasi statinistükule
detente otsimiseks, süs see võiyat
tugevdada nende N. Lüdu polüti-kuulda.
Ülaltoodu tulevikule jäädvustami­se
tagab permanentne struktuur,
püsivad rahalised võimalused ja
isikud töö edasi vümiseks ka süs,
V. Raiend.
Nüüd on sihtasutusel tulumaksu- , , „, • , - , . , .
vaba number, nü et kõik toetused kute moju, kes devat valmis edai
lükuma tagurpidi mmelni asemel,
uue Ida-Lääne koostöö ajajärgu €i,iiv,möc.jj V- 1 •• u-;^ ^ « - on maksustavast sissetulekust ma-on
järjekorras ole
liuiiKVna+tu„;di jj„a 'e estill ast^e ^t egevusXt t^a -' eestlaskonnalt vaja ; mitmeks ots-piirata
ainult^,eil^ (Järg. lk. 3) (Järg lk. 3)