1981-09-24-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
STLÄNi'\ ofi . -abode eestlaste häälekand'i& Ilmub 2 kordQ nädofcss -»* tefSfpäeval JQ neljapäev&l Neljapäeval, 24. septembril 1981 — Thursday, September 24, 1981 aa HELSINGI — Saksa ajaleht ,,Welt am Sonntag" avaldas hiljuti artikli, mille kohaselt Soome riigipnga presidendi Ahto Karj a-laise väimees Atanas Tilev on Nõukogude / Liidu : salapolitsei KGB agent. Soome ettevõtte Tam-pella kaubanduslik, juhataja A. Tüev väidab, et.i^ee teade on täielik rämps-^a arvab, et kuuldust on levitatud tema ning pangajuhataja Ahto Karjalaise hea nime määrimiseks. Tilev on sünnilt bulgaarlane, kes sai Soome kodakondsuse aastal 1973.1 „Welt am Sonntag" aga väidab, et ta on saanud informatsiooni ühe NATO-riigi: salajase luureteenistuse käest. Ajalehe andmeil on Tilev KGB agent, kes kogub informatsiooni oma äialt ja selle sõpruskonda kuuluvailt inimestelt.^ Ajaleht mainib veel, et Karjalainen on praeguse presidendi Urho Kekkose „krõonpnnts" ja iiks järgmine presidendivalimise soosituimaist kandidaatidest. Tüev on lubanud ajalehe laimamise eest vastutusele" võtta. HELSINGI - Oktoobrikuu alul hakatakse loomes Alko ärides müüma soome viskit. Viski nimeks on „Alko Whisky" ja see on segatud toode suitsulinnastest ja vüja-piiritusest. Suitsulinnast on tehtud soome odrast Lahti linnasevabri-kus. Viljapiirituse saamiseks on kasutatud soome nisu. Viski valmistatakse Alko Koskenkorva tehases; ja iVil|itakse Helsingis Sal-misaare tehases. Möödunud aastal müüdi Soomes 2,2 müjonit liitrit viskit, kõiki tugevaid jooke aga: 45,7 miljonit liitrit. Kolmveerand-liitrüine pudel uut jooki maksab 86 Soome marka (ca $23). . BRAMPTON - üks Toronto lähedal elav Mississauga mees, kes surmavalt pussitas kööginoaga oma isa; uskus j et ta tegi seda Jumala juhtimisel, nagu ta seletas kohtus. Kuigi psühhiaatrid leidsid, et Aldo Secco uskus end olevat kuratliku olendi, ei tunnistanud ta end süüdi meeltesegaduses isa tapmises. Secco rääkis kohtus, et ta sai sageü juhtnööre TV-esihejate ja teiste isikute häältelt. Ta oli. plaanitsenud,o;ma isa tapmist juba paar aastat. CLEVELAND — Reaktiivlennuki mootorisse sattunud kajakad põhjustasid USA lennuväe Thunder-bird demonstratsioonigrupi juhi koi. Itn. ; David Smith'i surma Clevelandis peetud lennuväljal, kui lennuk oü õhku tõusmas. Lendur jõudis end langevarjuga lennukist välja heita, aga langevari ei avanenud ja ta kukkus tõusuraja lähedale kividele. HELSINGI — Soome laevatehas „WÄRTSILÄ" on jälle^ sõlminud suure laevaehituse kokkuleppe N.. Liiduga. V/O ^udimport on tellinud „Wärtsilält" üle miljardi Soo-, me marga (ca S250 müjonit) väärtuses 9 arktüiste olude jaoks sobivat^ laeva. Hügelkokkulepe on juba teine sama nädala jooksul. Varem kirjutas Soome laevatehas - ,,Val-- met" alla 800 miljonilisele Soome marga (ca $400 miljomt) suurusele lepingule 13 laeva ehitamiseks .N. Liidule. Ka need laevad on-ettenähtud rasketele arktiUstele liik-lusolud^ le. BOSTON -!Naised, kes tahavad' olla võrdsed oma meestega joomises, võivad end palju rohkem kahjustada, kun|i nende alkoholi vastuvõtu võime bn madalam." „Massa-chusetts Genral Hospital News" Iavaldatud artiklis mainitakse, et naisecf võivad saada maksavigas-tusi juba kolmandikust sellest alkoholist, mida mehed joovad. ;^ga .ka muud alkoholist mõjustatud haigused on naiste organismis palju kiiremini arenevad, ütles dr. Eleanor Haipa, haigla alkoholi-kliiniku direktor. Probleem on suurenenud viimaseil aastaü, kui naised on jõudnud sellistele töökohtadele, kus nad meestega tahavad ka jooJnises võrdsed olla. DDBaa • • • • • • • • • • • • • • • • • • • B B B a o a a a a a i i i D i a B D D D D a D a B a D a a a D o nv • • • q o D o a o a n o B ap Rim Rivattool EesM Rahvuskomiteel Ühendiiiki-des on tavaks Lääneranniku Eesti 'Päevatee raames koosviibimiüe, kus kokku saavad Eesti Eahvüsko-mitee pr.-^.egussd ja emlised lii-aned ning külalistena on kutsutud Eesti organisatsioonide esindajad Ja ka Kanada Eesti Kesknõukogu liikmed. Seattles 15. Lääner annika Eesli Päevadel tolmus-^ see Washingtoni üLkooli vastuvõtu rui^mis. Esimene rida vasakult: Peeter Grüner -r- San Francisco Seltsi esimees Ja 1983 Lääneranniku Eesti Päevade esimees; Henn Rebane — Flori-ra ERKU peavolinik lõunaosariikides; Boris Auksmann Los Ängeles; Heino Jõgis — ERKU peavolinik Lõuna-Läänes, San Francisco; Kalju Jõgi—-Eestlaste Kesknõukogu Kanadas liige, Toronto; Uno Teemant. — Washing. ton, DX., ERKU, liige.•Teine: rida: Gaston Rand vee — Connecticut, Koolide /Keskuse •, esimees; Asta Auksmann -H- Los Angeles; Viivi Piivisild — Los Ängeles, ERKÜ liige; Avo Piirisild — Los Ängeles, ERKÜ Juhatuse liige; Juhan Si-monson — ERKÜ esimees; Ernst Laur — aukonsul Kalifornias; Bruno Laan — Los Angeles, ERKÜ !:'ige;,Eiuo Moks — Seattle, ERKÜ peavolinik Põhja-Läänes, 1981 Lääneranniku Eesti Päevade esimees; Astrid Jõgi — Toronto. Kolmas l i i a : Maie Nurmberg — Orange, Kalifornia; Norma Rebame ~ Florida; Aino Laur ^ Los Ängeles; Mari Keerdoja — Bridgeton, New Jersey; Henno Keerdoja —Bridgeton, Seabrooki Koguduse esimees; Helmi Leppnurm — Vancouver; Cornelia Niggol — Seattle; Irene Oiljum — Vancouver; Rudolf 011- jum — Vancouver, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas luge; Tamm —. Fresno Eesti: Koondise esimees: J. Rütmann — San Francisco: Uudo Sumeri — San Francisco Kogudus; Leena Sumeri — San Francisco; Helgi Laan — Los Angeles; Silvi Kalmann — Port-land; Aara. Kubbo — Portland; Reeta Tamm — Fresno. Vümane rida; Heino Nurmberg — Orange, Kalifornia; August Kadaja — San Francisco, Enno Leppnurm ~ Vancouver, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas abiesimees; Karl Nig-gol— Seattle Eesti Seltsi esimees; Enn Raidna — Seattle Võitlejate Ühingu esimees; Helmut Kalmann — Portlandi Koguduse esimees, Sven Rutman— San Francisco Koguduse esimees; Uno Veidemann — San Francisco Võitlejate Ühingu esimees. XD (CANADIAN SGENE) —- Esimene teadaolev e urooplane, kes Jala Montreali prantsuse maadeuurija Jäcques Cartier. 1535. a. oma teisel uurimisreisi! aenitas ta jõgepidi üles paigast, mida me praegu tunneme Quebec City nime maim pani, oli St. Lawrence'i Esimene asula rajati Montreali alles järgmisel sajandil. 54. a. pärast Quebeci asutamist 1608, rajati Montreali karusnahkade müügipunkt ning jesuiitide misjon Paul de Chomedy de Maisnonneuve'! poolt. Prantslaste valitsuse ajal, mis kestis kuni a. 1760, arenes Montreal aeglaselt välja karus^ nahkade ostu-müügi ning misjonitöö keskuseks. Eui Kanada läks lepingu aUusel Inglaste kätte 1763. a. nn. Pa-rSisi Kokkuleppe põhjal, arenes Montreal kiiresti siureks kaubanduskeskuseks. Ta jättis kaugelt seljataha Quebec City ning oli koguni parlamendi asupaigaks. Inglise keel ja inglise mõju OÜ seal võrdne prantslaste omaga. Konföderatsiooni päevü a. 1867 kuni Kanada Dominion loodi ja Quebec sai oma provintsivalitsuse, hakkas prantslasist elanikkond kiiresti kasvama ja prantsuse keel valitses MontreaÜs. Linna ärime-bed, enamus nendest inglise päritoluga, • arendasid- Montrealist välja Kanada panganduse ja majanduse keskuse ning riigi metro-polise. Tänapäeval on kanada ärikeskus sealt hakanud nihkuma Torontosse või läände, kuigi Montreal on tänaseni püsinud kui oluline majanduslinn. Ta on kolitamispalgaks inglise Ja prantsuse keelt rääkivaile majandusinimestele nin^ seal on leidnud omale kodud paljud uustulnukad üle kogu maailma. Viimastel aastatel on Montreal peamiselt pälvinud üldist tähelepanu oma linnapea Jean Draneau tõttu, kes alustas oma karjääri reformaatorina ning alates 1960. a. on ta pidevalt tagasi valitud linnapea kohale. Drapeau on unistaja ja omamoodi visionäär, tänu temale toimus., Expo '67 ning olümpia 1976. a. Tema sooviks on alati olnud teha Montrealist „Tah-vusvaheline linn". Suur saar, • kus Montreal asub, rajati Ottawa ja St. Lawrence'i Jõesuudmeisse. Saar on 50 km pikk ja 14 km lai saare kõige laiemas osas. Saare lõunaosas moodustati St. Lawrence'i jõgi" kiire vooluga kosed msng. et nendest iaMstmS" test üle saada, ehitati sinna • 1835. a. LücMme'! kanal. .. 1957. a. sai valmis St. I.av/rence Seaway System, mis oli Kanada Ja Ühendriikide ühine ettevõte ning sellest ajast peale kaotas Lachine'i kanal oma tähtsuse ning seda ei kasutata enam. Montreaü sadam asub 1,600 km Atlandi ookeanist eemal ning on üks maailma parimaid. Tänu jää-lõhkujaile saab Montreali sadamat kasutada 12 kuud aastss. Kuid talvekuudel on seal tegevus väiksem kuna St. Lawrence"! veetee ei ole talvel kasutatav. Kuna Montreal asub saarel; siis on linnas loomulikult palyu sildu maanteede übendajaina Montreali 2,75 miljoni elaniku jaoks. Montreali vanalinn asub ääres. Vanad kitsad tänavad ja kahe- ning kolmekordsed massiivsed kivimajad on muinsuskaitse all, nad on küll renoveeritud kor-terimajadeks, restoranideks ja ärideks, kuid ehitused ise on põhiliselt puutumata. Seda osa kutsutakse Vanaks Montrealiks ning sHle linnaosa omapära püütakse säilitada nii palju kui iganes võimalik. Vana Montreali juures asub St. James Street, mis nüüd küll on ümbernimetatud St. Jaques tänavaks. Siin asus vanasti linna tuHc-soon äride, pankade ja tureudepa. kuid nüüd on see nihkunud põhja Dorchesteri Boulevard'ile, kus e^^i-tused on moodsad kõrgmajad. St. JaGques'il aga asub uus kob-tuhoone ja sinna ümbrusse on nüüd kogunenud huigaÜselt advokaadibüroosid. Samuti asub samal tänaval kolm suurt ajalehte, ,,La Presse", „The Gazette" ja „le Devoir". VanaBinhasüdameks: on Noifre Dam^'i kirik, mis asub PInce d'Armes'i ääres nins[ mis on vanim kirik Montrealis. Parimad hotellid asuvad kesklinnas. Place Bonaventure, mis hõlmab ärisid,, restorane, näitusesaale, on tegelikult hotell. Praegu ehitatakse samasse lähedusse konve-rentside halli. Paljud all-linna ehitused on omavahel seotud maa-aluste ärikeskustega, samuti raudteejaamaga ja allmaaraudteega. Canadian Paeifici" ja Canadian National Railway peakorterid asuvad Montrealis, samuti. Air Cana- .da oma. Sisemaa lennud ning lennud Ühendriikidesse väljuvad Dorvali lennuväljalt, mis asub 22.5 km kesklirinast eemal. Ülemere lennud väljuvad aga Mirabelist 50 km eemal linnast. Montrealis asuvad mitmed nimekad inglise ja prantsuse teatrid, sest sealsed elanikud peavad teatritest lugu. Place des Arts on nii teatrite kui kinode keskus, seal toimuvad ka muud esinemised. Botaanika aed asub linna idaosas- ja seda külastatakse palju. Linna parkidest on kolge popu- . laarsem Mount Royal, mis asub Snort on väga armastatud ning võistlused toimuvad olümpiastaadionil, r Kuigi äärelinnad on tihedalt asustatud, on Montreal eSÜski suut-mid säilitada oma vanalinna, mis on silmarõõmuks nii omadele kui turistidele. Poliitilised konfliktid, on selles linnas küll aeg-ajalt teravad, kuid see ei puuduta üldist linna elanikkonda, kes oma igapäevast elu häirimatult võivad jätkata. B .n D D O D 0 O B 0 D 0. . B a 0 • o. o ' • a D O a a a D-D a a a a R O B • a a • a a a • a a a a B : V.önb-ola: legejate hulgas on. veel keegi nii naiivne kes arvab, et kured ei too lapsi. See on ju muidugi igaühe oma^ asi arvata ja õigeks pidada, mida süda soovib, mina ise |a Isiklikult aga võin teadusliku uurimise ja pikaaegsete kogemuste varal siiski kinnitada, et jali, kurg toob lapsi küll. Seda teaduslikku uurimist olen mina teinud siinsamas mese oma oja kaldal ja et seda kõike mitmekordsed kogemused tõestanud on, siis võib ammuaegseid ja teadaolevaid kurejutte ning oletusi õigeiks laageda. Juba Üle kümne aasta tagasi märkasime ühel suvel, et meie ojja ilmus aeg-ajalt kurg konni sööma või muidu lustiks-rõõ-muks jalgu loputama. Samal sügisel sündis meie perre esieiene lapselaps Tiina. Nõnda juhtus ka edaspidi, et mõnel aastal kurg meie ojja ilmus ja mõnel ei, sel aastal aga kui ta tuli, sündis meie perre igakord suureks rõõmuks üks uus maimuke. Vahest juhtus see suvel, vahest sügisel või talvel, aga alati kureaastaga koos ja sellega sai see kure osa lastesaamisel lõplikult tõestatud. Nüüd aga oli kure külaskäik jällegi mõningaid aastaid vahele jäänud ja ofavee konnakasvan-dused arenesid soodsas pühapäeva rabus. Siiski, sellest tänavusest tuli imede Ja üllatuste suvi ja näis, kuis see asi kõik veel lõpeb. Juhtumuste järjekorras on asjad arenenud mii: Lastele sai sel suvel ojas sõudmiseks ostetud väike kummipaat, mida neil suure jõkke viia polnud lubatud. Sellega nad siis ojas sõitsid ja sulistasid, hädaohtu polnud karta, et paat kaugele läheks ja seal võisid nad ilma valvetagi õiendada. „Oja kohal on suure linnu pesa! See on vaevalt meeter või poolteist üle veepinna madalate okste vahel, vüs poega ka. sees." Muidugi leidsime selle siis ka kaldalt vaadatuna üles, oli selline risus-rõõbus okstest kokku, kohmerdatud ehitus, arhitektuuriliselt igatahes üks vilets värk, vaata, et pojad pesapõh^ jast läbi ei kuku. : Margus, kui asjatundja, tegi omakorda paadisõidul kindlaks, et on kure pesa ja tagasitulles porises: ,,Põrsad, sihukesed, vähe sellest, et ojavee ära essuvad, üks oksendas haiseva kala välja, äärepealt et mulle otse pähe ei plartsatanud." Enamasti olid kurepojad üksi, ema näis üsna arg olevat, vaid kord nägin teda hilisõhtul pesa peal lössutavat, oli nagu paras koerakutsikas ja ime, et nõrgad oksad sellist „ehitust" koos perekonnaga ülevalhoida suutsid. Kureperekonnale sai siis aga võimalikult palju rahiia antud ja toetudes senistele kogemustele võisin oma Aadamale kuulutada: „ Asi on selge ja klaar: tulemas on viisikud. Viis kurepoe-ga pesas otse meie oma maa peal, selgemat ennustust endini olla ei saa.^' Siis hakkasin jnõtlema, et viisikud on ju toredad küll, aga; sündides nõrgad, ehk ei jää kõik elamagi ja sellest tuleb) kurvastust; tegemist on nendega palju kah, nü et —- ei tea nüüd mis või kus vÕi kunas ja kuidas teha... Ettevaatuse mõttes kutsusime külalised, naabrid ja linnasõb-rad, et kui nad kureviisikuid näevad või vaatavad, ehk ms jääb kuremamma pilk mõne teise peale pidama ja siis ta viib ehk need ettekuulutatud heebl-vilsikud hoopis mõnele nendest külakostiks. Kaval mõte, eks OB O D D • • a • •a • a a . a-a a • a ffl D B IB B H D n • • D D ..D. B' '.D . n •. . B O o n o. D 0 . n n 0 o D O 0 • B O , o a. o • • D • .' •. D D a • B a o • B B 0 .. ' B' B D P •a D B Kurepojad kasvasid, pesas nad enam ei pifsinud ja õhtul ning varahommikul käis Aadam „oma lapsi" salamisi puuokstel ülelugema's. Olid Ikka alles. Pärastpoole see vaatlemine kure-poegi enam nü väga ei hälri-nudki, nägin kord, kui üks neist, küllap Igavusest, lausa haigutas, kuni lõpuks viisakuse pärast tiiva pikalt noka ette tõmbas ja jalga, sirutas. Siis sai selgeks lendaminegi. Viimasena käis veel vaid üks neist järjekindlalt pesa juures puu otsas magamas. Pesa ise — see arhitektuuriline Ime — oli siis Juba orkide ja raagude näol ojast alla voolu tulnud, ega pir danud kasvava perekonna raskusele näiliselt enam vastu. Ja siis lõpuks ei tulnud enam see viimanegi. Päevast päeva tegime oja äärtpidi oma otsimis-retki küll varahommikul ja h^ llsõhtul, aga nad olid päriselt ja alatiseks läinud. Kui sügisel kureparved üle jõe lõunapoole lendavad, laulan neile oma tr6pUt: „Teele, teele knrekesed, üle metsa maa... ikka. Ikka lõuna poole, kus Eglp-timaa," ja jälgin nukrusega, kas ka meie vusikud nende hulgas olla võiksid. Aga ehk tulevad nad järgmisel suvel oma sünni^ kodusse jälle tagasi? Võibolla. . . Siit ei lenda nad inuidugi mitte Egiptimaale' nagu me kodumaine lauluke ütleb, vaid võtavad suuna otse alla Ameeri-kamaa lõunaosadesse ja keva- .del lendavad sealt ligi 2000 miili jälle tagasi. Ah, kuis ma ootan kevadet! Ja kui siis need beebiviisiknd vastavalt kõigüe ennustusmärki-dele ja kuretooduina kas meie perekonda või kuskile mujale kohale jõuavad, küll te sellest siis kuulete. D D 0 • 0. o a Q D a a D <l a . a • »• a •a a a a D) o m . o 'B B D ' B B -B B B B O ^ D 'B. B B D . • D ' a a a o a a a B O B a a B n a a B B B B B a a a o a o a a a o n B B B B a a n o a a • o a i i a i i i i B B D D B a a a B a a B o a a a n a a a aB o. B a P • B D 0 B B a B B O B B B D a B-B • • fl a D •5 B • B n •. B.: • . B aar „RAJALEIDJATE" GAIDLIP-KONNA pidulik avakoondus toimub 8. okt. kell 7.30 õhtul Peetri kiriku all-saalis. Paneme vanematele eriti südamele — tooge oma tütred teiste eesti tüdrukutga koos osa saama eesti kultuurist, gaidlikust mängust ja paljudest muudest noorusrõõ-p^ udest millest nad .muidu üraa jääksid. Märkame rõõmustavalt, et paljude organisatsioonide juhatustes, meie eesti ühiskonnas, töötavad veteranide kõrval juba noored, kes on läbi käinud skautlik-gaidlikust organisatsioonilisest tegevusest ja nii on see hea. Palume vanematel antud ajal lastega kohal olla või helistada: ngdr, Ingrid Kütt — tel: 8S9-1063, gdr. Ene Lüdig — 755-8996, gdj. S. Vanaselja — 423-2146, gdr. Ene Runge — 438-6500.- . Provintsivalitsuse kultuuriministeerium on võimaldanud EKK kontsertbüroole "kontserdi piletite hinnaalandust Wintario loteriipüe-tite arvel. Palume hoida alles oma mittevõitnud loterüpüetid ja esitada need EKK kontsertide püeti-te lunastamisel hinnaalanduse saamiseks. Kontsertseeria algab 18. okt. kontsert- ja luuleõhtuga Pee-, ter Tammearu heliloomingust ja Meery Devergnase luulest. tööde eest ,,See korter meeldib mulle, ainus paha asi on, et siin on laskemoona-vabrik otse ümber nurga. " „Sellest pole midagi," kinnitab majaperemees. „See lendab ühel päeval nagunii õhlm." Ell-Piret Mülter, kes töötab National Fisheries Research Labora-torys, Columbias,Missouris, auhinnati äsja 2. auhpnaga ($250) II BIOSIS uurimisvõistlusel. Võistlus haaras ka kompuuter! kasutamise uurimistöödel informatsiooni otsimisel bioteaduste uurimisaladel. Võistlusele oli saadetud töid kogu, maailmast reas keeltes. Otsuse langetas rahvusvaheline kohtunike kogu. Auhinnatud tööd tulevad avaldamisele. Teated Ell-Piret Multeri auhindamisest ilmusid ka kohalikes lehtedes. • Ell=-Piret Mutter on lõpetanud ^niversity of Denver ii)glise kirjanduse alal ja magistreerunud samas ülikoolis raamatukogunduse alal. (VES)
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September 24, 1981 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1981-09-24 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e810924 |
Description
Title | 1981-09-24-08 |
OCR text |
STLÄNi'\ ofi
. -abode eestlaste häälekand'i&
Ilmub 2 kordQ nädofcss -»*
tefSfpäeval JQ neljapäev&l
Neljapäeval, 24. septembril 1981 — Thursday, September 24, 1981
aa
HELSINGI — Saksa ajaleht
,,Welt am Sonntag" avaldas hiljuti
artikli, mille kohaselt Soome
riigipnga presidendi Ahto Karj a-laise
väimees Atanas Tilev on
Nõukogude / Liidu : salapolitsei
KGB agent. Soome ettevõtte Tam-pella
kaubanduslik, juhataja A.
Tüev väidab, et.i^ee teade on täielik
rämps-^a arvab, et kuuldust on
levitatud tema ning pangajuhataja
Ahto Karjalaise hea nime määrimiseks.
Tilev on sünnilt bulgaarlane,
kes sai Soome kodakondsuse
aastal 1973.1 „Welt am Sonntag"
aga väidab, et ta on saanud informatsiooni
ühe NATO-riigi: salajase
luureteenistuse käest. Ajalehe andmeil
on Tilev KGB agent, kes kogub
informatsiooni oma äialt ja
selle sõpruskonda kuuluvailt inimestelt.^
Ajaleht mainib veel, et
Karjalainen on praeguse presidendi
Urho Kekkose „krõonpnnts" ja
iiks järgmine presidendivalimise
soosituimaist kandidaatidest. Tüev
on lubanud ajalehe laimamise eest
vastutusele" võtta.
HELSINGI - Oktoobrikuu alul
hakatakse loomes Alko ärides
müüma soome viskit. Viski nimeks
on „Alko Whisky" ja see on segatud
toode suitsulinnastest ja vüja-piiritusest.
Suitsulinnast on tehtud
soome odrast Lahti linnasevabri-kus.
Viljapiirituse saamiseks on
kasutatud soome nisu. Viski valmistatakse
Alko Koskenkorva tehases;
ja iVil|itakse Helsingis Sal-misaare
tehases. Möödunud aastal
müüdi Soomes 2,2 müjonit liitrit
viskit, kõiki tugevaid jooke aga:
45,7 miljonit liitrit. Kolmveerand-liitrüine
pudel uut jooki maksab 86
Soome marka (ca $23). .
BRAMPTON - üks Toronto lähedal
elav Mississauga mees, kes
surmavalt pussitas kööginoaga
oma isa; uskus j et ta tegi seda Jumala
juhtimisel, nagu ta seletas
kohtus. Kuigi psühhiaatrid leidsid,
et Aldo Secco uskus end olevat kuratliku
olendi, ei tunnistanud ta
end süüdi meeltesegaduses isa tapmises.
Secco rääkis kohtus, et ta
sai sageü juhtnööre TV-esihejate
ja teiste isikute häältelt. Ta oli.
plaanitsenud,o;ma isa tapmist juba
paar aastat.
CLEVELAND — Reaktiivlennuki
mootorisse sattunud kajakad põhjustasid
USA lennuväe Thunder-bird
demonstratsioonigrupi juhi
koi. Itn. ; David Smith'i surma
Clevelandis peetud lennuväljal, kui
lennuk oü õhku tõusmas. Lendur
jõudis end langevarjuga lennukist
välja heita, aga langevari ei avanenud
ja ta kukkus tõusuraja lähedale
kividele.
HELSINGI — Soome laevatehas
„WÄRTSILÄ" on jälle^ sõlminud
suure laevaehituse kokkuleppe N..
Liiduga. V/O ^udimport on tellinud
„Wärtsilält" üle miljardi Soo-,
me marga (ca S250 müjonit) väärtuses
9 arktüiste olude jaoks sobivat^
laeva. Hügelkokkulepe on juba
teine sama nädala jooksul. Varem
kirjutas Soome laevatehas - ,,Val--
met" alla 800 miljonilisele Soome
marga (ca $400 miljomt) suurusele
lepingule 13 laeva ehitamiseks
.N. Liidule. Ka need laevad on-ettenähtud
rasketele arktiUstele liik-lusolud^
le.
BOSTON -!Naised, kes tahavad'
olla võrdsed oma meestega joomises,
võivad end palju rohkem kahjustada,
kun|i nende alkoholi vastuvõtu
võime bn madalam." „Massa-chusetts
Genral Hospital News"
Iavaldatud artiklis mainitakse, et
naisecf võivad saada maksavigas-tusi
juba kolmandikust sellest alkoholist,
mida mehed joovad. ;^ga
.ka muud alkoholist mõjustatud
haigused on naiste organismis
palju kiiremini arenevad, ütles dr.
Eleanor Haipa, haigla alkoholi-kliiniku
direktor. Probleem on
suurenenud viimaseil aastaü, kui
naised on jõudnud sellistele töökohtadele,
kus nad meestega tahavad
ka jooJnises võrdsed olla.
DDBaa • • • • • • • • • • • • • • • • • • • B B B a o a a a a a i i i D i a B D D D D a D a B a D a a a D o nv • • • q o D o a o a n o B ap
Rim Rivattool
EesM Rahvuskomiteel Ühendiiiki-des
on tavaks Lääneranniku Eesti
'Päevatee raames koosviibimiüe,
kus kokku saavad Eesti Eahvüsko-mitee
pr.-^.egussd ja emlised lii-aned
ning külalistena on kutsutud Eesti
organisatsioonide esindajad Ja ka
Kanada Eesti Kesknõukogu liikmed.
Seattles 15. Lääner annika
Eesli Päevadel tolmus-^ see Washingtoni
üLkooli vastuvõtu rui^mis.
Esimene rida vasakult: Peeter
Grüner -r- San Francisco Seltsi esimees
Ja 1983 Lääneranniku Eesti
Päevade esimees; Henn Rebane —
Flori-ra ERKU peavolinik lõunaosariikides;
Boris Auksmann
Los Ängeles; Heino Jõgis — ERKU
peavolinik Lõuna-Läänes, San
Francisco; Kalju Jõgi—-Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas liige, Toronto;
Uno Teemant. — Washing.
ton, DX., ERKU, liige.•Teine: rida:
Gaston Rand vee — Connecticut,
Koolide /Keskuse •, esimees; Asta
Auksmann -H- Los Angeles; Viivi
Piivisild — Los Ängeles, ERKÜ
liige; Avo Piirisild — Los Ängeles,
ERKÜ Juhatuse liige; Juhan Si-monson
— ERKÜ esimees; Ernst
Laur — aukonsul Kalifornias; Bruno
Laan — Los Angeles, ERKÜ
!:'ige;,Eiuo Moks — Seattle, ERKÜ
peavolinik Põhja-Läänes, 1981 Lääneranniku
Eesti Päevade esimees;
Astrid Jõgi — Toronto. Kolmas
l i i a : Maie Nurmberg — Orange,
Kalifornia; Norma Rebame ~ Florida;
Aino Laur ^ Los Ängeles;
Mari Keerdoja — Bridgeton, New
Jersey; Henno Keerdoja —Bridgeton,
Seabrooki Koguduse esimees;
Helmi Leppnurm — Vancouver;
Cornelia Niggol — Seattle; Irene
Oiljum — Vancouver; Rudolf 011-
jum — Vancouver, Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas luge;
Tamm —. Fresno Eesti: Koondise
esimees: J. Rütmann — San Francisco:
Uudo Sumeri — San Francisco
Kogudus; Leena Sumeri —
San Francisco; Helgi Laan — Los
Angeles; Silvi Kalmann — Port-land;
Aara. Kubbo — Portland;
Reeta Tamm — Fresno. Vümane
rida; Heino Nurmberg — Orange,
Kalifornia; August Kadaja — San
Francisco, Enno Leppnurm ~
Vancouver, Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas abiesimees; Karl Nig-gol—
Seattle Eesti Seltsi esimees;
Enn Raidna — Seattle Võitlejate
Ühingu esimees; Helmut Kalmann
— Portlandi Koguduse esimees,
Sven Rutman— San Francisco
Koguduse esimees; Uno Veidemann
— San Francisco Võitlejate
Ühingu esimees.
XD
(CANADIAN SGENE) —- Esimene teadaolev e urooplane, kes Jala Montreali
prantsuse maadeuurija Jäcques Cartier. 1535. a. oma teisel uurimisreisi! aenitas ta
jõgepidi üles paigast, mida me praegu tunneme Quebec City nime
maim pani, oli
St. Lawrence'i
Esimene asula rajati Montreali
alles järgmisel sajandil. 54. a. pärast
Quebeci asutamist 1608, rajati
Montreali karusnahkade müügipunkt
ning jesuiitide misjon Paul
de Chomedy de Maisnonneuve'!
poolt. Prantslaste valitsuse ajal,
mis kestis kuni a. 1760, arenes
Montreal aeglaselt välja karus^
nahkade ostu-müügi ning misjonitöö
keskuseks.
Eui Kanada läks lepingu aUusel
Inglaste kätte 1763. a. nn. Pa-rSisi
Kokkuleppe põhjal, arenes
Montreal kiiresti siureks kaubanduskeskuseks.
Ta jättis kaugelt seljataha Quebec
City ning oli koguni parlamendi
asupaigaks. Inglise keel ja inglise
mõju OÜ seal võrdne prantslaste
omaga.
Konföderatsiooni päevü a. 1867
kuni Kanada Dominion loodi ja
Quebec sai oma provintsivalitsuse,
hakkas prantslasist elanikkond kiiresti
kasvama ja prantsuse keel
valitses MontreaÜs. Linna ärime-bed,
enamus nendest inglise päritoluga,
• arendasid- Montrealist
välja Kanada panganduse ja majanduse
keskuse ning riigi metro-polise.
Tänapäeval on kanada ärikeskus
sealt hakanud nihkuma Torontosse
või läände, kuigi Montreal
on tänaseni püsinud kui oluline
majanduslinn.
Ta on kolitamispalgaks inglise
Ja prantsuse keelt rääkivaile
majandusinimestele nin^ seal on
leidnud omale kodud paljud
uustulnukad üle kogu maailma.
Viimastel aastatel on Montreal
peamiselt pälvinud üldist tähelepanu
oma linnapea Jean Draneau
tõttu, kes alustas oma karjääri
reformaatorina ning alates 1960.
a. on ta pidevalt tagasi valitud linnapea
kohale. Drapeau on unistaja
ja omamoodi visionäär, tänu
temale toimus., Expo '67 ning
olümpia 1976. a. Tema sooviks on
alati olnud teha Montrealist „Tah-vusvaheline
linn".
Suur saar, • kus Montreal asub,
rajati Ottawa ja St. Lawrence'i
Jõesuudmeisse. Saar on 50 km
pikk ja 14 km lai saare kõige laiemas
osas.
Saare lõunaosas moodustati St.
Lawrence'i jõgi" kiire vooluga
kosed msng. et nendest iaMstmS"
test üle saada, ehitati sinna
• 1835. a. LücMme'! kanal. ..
1957. a. sai valmis St. I.av/rence
Seaway System, mis oli Kanada Ja
Ühendriikide ühine ettevõte ning
sellest ajast peale kaotas Lachine'i
kanal oma tähtsuse ning seda ei
kasutata enam.
Montreaü sadam asub 1,600 km
Atlandi ookeanist eemal ning on
üks maailma parimaid. Tänu jää-lõhkujaile
saab Montreali sadamat
kasutada 12 kuud aastss.
Kuid talvekuudel on seal tegevus
väiksem kuna St. Lawrence"! veetee
ei ole talvel kasutatav.
Kuna Montreal asub saarel; siis
on linnas loomulikult palyu sildu
maanteede übendajaina Montreali
2,75 miljoni elaniku jaoks.
Montreali vanalinn asub
ääres. Vanad kitsad tänavad ja
kahe- ning kolmekordsed massiivsed
kivimajad on muinsuskaitse
all, nad on küll renoveeritud kor-terimajadeks,
restoranideks ja ärideks,
kuid ehitused ise on põhiliselt
puutumata. Seda osa kutsutakse
Vanaks Montrealiks ning sHle
linnaosa omapära püütakse säilitada
nii palju kui iganes võimalik.
Vana Montreali juures asub St.
James Street, mis nüüd küll on
ümbernimetatud St. Jaques tänavaks.
Siin asus vanasti linna tuHc-soon
äride, pankade ja tureudepa.
kuid nüüd on see nihkunud põhja
Dorchesteri Boulevard'ile, kus e^^i-tused
on moodsad kõrgmajad.
St. JaGques'il aga asub uus kob-tuhoone
ja sinna ümbrusse on
nüüd kogunenud huigaÜselt advokaadibüroosid.
Samuti asub samal
tänaval kolm suurt ajalehte,
,,La Presse", „The Gazette" ja „le
Devoir".
VanaBinhasüdameks: on Noifre
Dam^'i kirik, mis asub PInce
d'Armes'i ääres nins[ mis on vanim
kirik Montrealis.
Parimad hotellid asuvad kesklinnas.
Place Bonaventure, mis hõlmab
ärisid,, restorane, näitusesaale,
on tegelikult hotell. Praegu ehitatakse
samasse lähedusse konve-rentside
halli.
Paljud all-linna ehitused on
omavahel seotud maa-aluste ärikeskustega,
samuti raudteejaamaga
ja allmaaraudteega.
Canadian Paeifici" ja Canadian
National Railway peakorterid asuvad
Montrealis, samuti. Air Cana-
.da oma.
Sisemaa lennud ning lennud
Ühendriikidesse väljuvad Dorvali
lennuväljalt, mis asub 22.5 km
kesklirinast eemal. Ülemere lennud
väljuvad aga Mirabelist 50 km
eemal linnast.
Montrealis asuvad mitmed nimekad
inglise ja prantsuse teatrid,
sest sealsed elanikud peavad teatritest
lugu. Place des Arts on nii
teatrite kui kinode keskus, seal
toimuvad ka muud esinemised.
Botaanika aed asub linna idaosas-
ja seda külastatakse palju.
Linna parkidest on kolge popu-
. laarsem Mount Royal, mis asub
Snort on väga armastatud ning
võistlused toimuvad olümpiastaadionil,
r
Kuigi äärelinnad on tihedalt
asustatud, on Montreal eSÜski suut-mid
säilitada oma vanalinna, mis
on silmarõõmuks nii omadele kui
turistidele. Poliitilised konfliktid,
on selles linnas küll aeg-ajalt teravad,
kuid see ei puuduta üldist
linna elanikkonda, kes oma igapäevast
elu häirimatult võivad jätkata.
B
.n
D
D
O
D
0
O
B
0
D
0.
. B
a
0
•
o.
o ' •
a
D
O
a
a
a
D-D
a
a
a
a
R
O
B
•
a
a
•
a
a
a •
a
a
a
a
B
: V.önb-ola: legejate hulgas on.
veel keegi nii naiivne kes arvab,
et kured ei too lapsi. See on ju
muidugi igaühe oma^ asi arvata
ja õigeks pidada, mida süda
soovib, mina ise |a Isiklikult
aga võin teadusliku uurimise ja
pikaaegsete kogemuste varal
siiski kinnitada, et jali, kurg
toob lapsi küll.
Seda teaduslikku uurimist
olen mina teinud siinsamas mese
oma oja kaldal ja et seda kõike
mitmekordsed kogemused tõestanud
on, siis võib ammuaegseid
ja teadaolevaid kurejutte
ning oletusi õigeiks laageda.
Juba Üle kümne aasta tagasi
märkasime ühel suvel, et meie
ojja ilmus aeg-ajalt kurg konni
sööma või muidu lustiks-rõõ-muks
jalgu loputama. Samal sügisel
sündis meie perre esieiene
lapselaps Tiina.
Nõnda juhtus ka edaspidi, et
mõnel aastal kurg meie ojja ilmus
ja mõnel ei, sel aastal aga
kui ta tuli, sündis meie perre
igakord suureks rõõmuks üks
uus maimuke. Vahest juhtus see
suvel, vahest sügisel või talvel,
aga alati kureaastaga koos ja
sellega sai see kure osa lastesaamisel
lõplikult tõestatud.
Nüüd aga oli kure külaskäik
jällegi mõningaid aastaid vahele
jäänud ja ofavee konnakasvan-dused
arenesid soodsas pühapäeva
rabus.
Siiski, sellest tänavusest tuli
imede Ja üllatuste suvi ja näis,
kuis see asi kõik veel lõpeb.
Juhtumuste järjekorras on asjad
arenenud mii:
Lastele sai sel suvel ojas
sõudmiseks ostetud väike kummipaat,
mida neil suure jõkke
viia polnud lubatud. Sellega
nad siis ojas sõitsid ja sulistasid,
hädaohtu polnud karta, et
paat kaugele läheks ja seal võisid
nad ilma valvetagi õiendada.
„Oja kohal on suure linnu
pesa! See on vaevalt meeter või
poolteist üle veepinna madalate
okste vahel, vüs poega ka. sees."
Muidugi leidsime selle siis ka
kaldalt vaadatuna üles, oli selline
risus-rõõbus okstest kokku,
kohmerdatud ehitus, arhitektuuriliselt
igatahes üks vilets
värk, vaata, et pojad pesapõh^
jast läbi ei kuku. :
Margus, kui asjatundja, tegi
omakorda paadisõidul kindlaks,
et on kure pesa ja tagasitulles
porises:
,,Põrsad, sihukesed, vähe sellest,
et ojavee ära essuvad, üks
oksendas haiseva kala välja, äärepealt
et mulle otse pähe ei
plartsatanud."
Enamasti olid kurepojad üksi,
ema näis üsna arg olevat, vaid
kord nägin teda hilisõhtul pesa
peal lössutavat, oli nagu paras
koerakutsikas ja ime, et nõrgad
oksad sellist „ehitust" koos perekonnaga
ülevalhoida suutsid.
Kureperekonnale sai siis aga
võimalikult palju rahiia antud ja
toetudes senistele kogemustele
võisin oma Aadamale kuulutada:
„ Asi on selge ja klaar: tulemas
on viisikud. Viis kurepoe-ga
pesas otse meie oma maa
peal, selgemat ennustust endini
olla ei saa.^'
Siis hakkasin jnõtlema, et viisikud
on ju toredad küll, aga;
sündides nõrgad, ehk ei jää
kõik elamagi ja sellest tuleb)
kurvastust; tegemist on nendega
palju kah, nü et —- ei tea nüüd
mis või kus vÕi kunas ja kuidas
teha...
Ettevaatuse mõttes kutsusime
külalised, naabrid ja linnasõb-rad,
et kui nad kureviisikuid
näevad või vaatavad, ehk ms
jääb kuremamma pilk mõne
teise peale pidama ja siis ta viib
ehk need ettekuulutatud heebl-vilsikud
hoopis mõnele nendest
külakostiks. Kaval mõte, eks
OB
O
D
D
• • a •
•a
• a
a
. a-a
a
• a
ffl
D
B
IB
B
H
D
n •
•
D
D
..D.
B'
'.D .
n
•. . B
O
o
n
o.
D
0 .
n
n
0
o
D
O
0
•
B
O ,
o
a.
o
• •
D
• .'
•.
D
D
a
• B
a
o
•
B
B
0 ..
' B'
B
D
P
•a
D
B
Kurepojad kasvasid, pesas
nad enam ei pifsinud ja õhtul
ning varahommikul käis Aadam
„oma lapsi" salamisi puuokstel
ülelugema's. Olid Ikka alles. Pärastpoole
see vaatlemine kure-poegi
enam nü väga ei hälri-nudki,
nägin kord, kui üks
neist, küllap Igavusest, lausa
haigutas, kuni lõpuks viisakuse
pärast tiiva pikalt noka ette
tõmbas ja jalga, sirutas.
Siis sai selgeks lendaminegi.
Viimasena käis veel vaid üks
neist järjekindlalt pesa juures
puu otsas magamas. Pesa ise —
see arhitektuuriline Ime — oli
siis Juba orkide ja raagude näol
ojast alla voolu tulnud, ega pir
danud kasvava perekonna raskusele
näiliselt enam vastu.
Ja siis lõpuks ei tulnud enam
see viimanegi. Päevast päeva tegime
oja äärtpidi oma otsimis-retki
küll varahommikul ja h^
llsõhtul, aga nad olid päriselt
ja alatiseks läinud.
Kui sügisel kureparved üle
jõe lõunapoole lendavad, laulan
neile oma tr6pUt: „Teele, teele
knrekesed, üle metsa maa... ikka.
Ikka lõuna poole, kus Eglp-timaa,"
ja jälgin nukrusega, kas
ka meie vusikud nende hulgas
olla võiksid. Aga ehk tulevad
nad järgmisel suvel oma sünni^
kodusse jälle tagasi? Võibolla.
. .
Siit ei lenda nad inuidugi
mitte Egiptimaale' nagu me kodumaine
lauluke ütleb, vaid võtavad
suuna otse alla Ameeri-kamaa
lõunaosadesse ja keva-
.del lendavad sealt ligi 2000
miili jälle tagasi. Ah, kuis ma
ootan kevadet!
Ja kui siis need beebiviisiknd
vastavalt kõigüe ennustusmärki-dele
ja kuretooduina kas meie
perekonda või kuskile mujale
kohale jõuavad, küll te sellest
siis kuulete.
D
D
0
•
0.
o a
Q
D
a
a
D
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-09-24-08