Vaba eestlane , September 24, 1981

              V A B A EESTLANE neljap'^eval, 24. septembril 1981 — Thursday, September 24, 1981 ... Nr. 67
ttumllHIHHIl
Spordiuudiseid
Tallinnas peeti Eesti ja Gruusia
vahelised kergejõustiku maavõist­lused,
mille võitsid eestlased punk­tide
vahekorraga 220:95. Tulemu­sist
on märkimisväärne T.'Valge­pea
kõrgushüppe tulemus 2.22,
mis on vaid 2 sm nõrgem T. Pa­hapilli
nimel olevast. Eesti rekor­dist
ja kõigi aegade' kolmas tule­mus
• Eestis. 5000 m jooksu võitis
¥. Heerik ajaga 14.34,2, naiste
kettaheite E. Kubi 61.78.
Pärnus toimus suvine maletur­niir,
kus kaasa: mängisid naiste
maailmameister Maia Tshiburda-nidze
jt. nimekaid maletajaid. Tur­niiri
lõppjärjestuses oli esikoht tal­linlasel
Aleksander Veingoldil 9
punktiga, 2) Maia ,Tshiburdanidze
8,5, teised eestlased 10) Kimmel-deld
6,5, 11) Luik 4,5, 12) Kivioja
4, 13) õun 3,5, 14) Tamme 2,5.
Eesti ket-gejõustiklased viibisid
Soomes võijstlusturneel. Lisaks va­rem
teatatud Heino Puuste odavis-
Jketulemustele. Turus, võistles ta
veel Poris kus esimeseks tuli A.
Toivonen 85.08, 2) P. Sinersaari
84,92, 3)' H. Puuste 83.68. Var^
kaušesoHH. Puuste jälle esimene
tulemusega 86.28.
Aivar Ojastu oh Poris parim
400 m ajaga 47,97, Tarmo Valge­pea
kõrgushüppes 2.18. 5000 m
pani Euroopa meister Martti Vai-nio
viimasel sirgel oma kiiruse
maksma ja võitis Toomas Turbi
0,51 sekundiga, ajad 13.37,29 ja
13.37,80.
vik. Kalle Remm ajaga 2.32.03. 2)
Tartu I võistkond, kuhu kuulusid
Lembitu Kuuse, Leho Haldna ja '
Arvo Kivikas. :
Naiste (4,4 -|- 4,4 + 4,4 km) oli
parim Harju I naiskond, kuhu
kuulusid Mare Beilmann, Viiu Re­bane
ja Marje Viirmann, aeg
2.14.08.
Moskvas peetud N. Liidu 50.
ujumismeistrivQistluste avapäeval
võitis 15-aastane Aivi Liiv esime­sena
Eesti sportlasist medali. 200
m seliliujumises pääses noor tallin­lanna
finaali kolmandana.' Medali-ujumises
suutis ta oma eelujumise
aega ligemale kolnie sekundi võr­ra
parandada saades 2.22,29 ja
kolmanda koha, mis samaaegselt
oh juunioride arvestuses esikoht.
Rakvere Põlulas toimuside täna­vused
Eesti meistrivõistlused
suundorienteerumises ja teaterajal.
Naiste (N21) klassis tuU 5,7 km
distantsil esimeseks Tiiria-Mai Pär­nik,
57,50, 2) Anne Kiudorv
1.00.59, 2) Ira Saar L01.21. Nais­te
(N19) klassis oh esimene K.
Kaasik 1.05.,54, 2) Tiina Kikkas
1.06.50, 3) Rutt Vähejaus 1.06.55.
Meeste (M21) klassis 11,7 km
distantsil oli esimene Leho Haldna
1.24,24, 2) Vello Lõvi. 1.24,37, 3)
Arvo Kivikas 1.27,07. Meeste
(M19) klassis • oh jällegi esimene
ieho Haldna 1.24.24, 2) Toomas
Ellervee 1.47.12, 3) Heiki Einpaul
1:51.03.
Teateorienteerumišes meeste
(6,3 + 6,3 6,3 km) tuH meist­riks
Tartu in meeskond^ kuhu
kuulusid Avo Veermäe, Mart Kül-
1988. a. suveolümpiamängude
korraldamisele kandideerib ka
Lõuna-Korea pealinn Söul. Hiljuti
avaldatud • 178-leheküljelises pros­pektis
selgitavad Souli "organisaa­torid
oma võimalusi. Olümpia va­jaduseks
tahetakse reserveerida 2
miljonit dollarit, mille eest aastail
1983—1988 peaks valmima olüm-piakeskus.
Keskus kavatsetatakse
ehitada 15 km kaugusele Söullst
Chamsili,, kus praegu.on spordi­saal
20000 pealtvaatajale ja bassein
4000 pealtvaatajale. Kavas on veel
rajada staadion 100.000 pealtvaa­tajale,
velodroom, vehklemis- ja
tõstmishall jne. Asjatundjad _ar-vestavad
Souli shansse olümpialin­nana
siiskk minimaalseiks.
Austraallane G. Unger on uuri­nud
tuule mõju kergejõustiku hei-tealadel.
Ungeri arvates kahaneb
kuulitõuketulemus õhutakistuse
mõjul (täielik tuulevaikus) 0,9%,
vasaraheites koguni 2,5%. Ketta­heites
andvat kuni 5 minutit se­kundis
puhuv vastutuul tulemusele
juurde kuni 10%. Seevastu päri­tuul
5 m/sek. annab kuulitõukes
juurde kuni; 0,5%, vasaraheites
0,9%, kettaheites mõjus aga nega­tiivselt.
M Ü Ü G I L „ V A B A E E S T L A S E " T A L I T U S E S
Hind Saate-
9 kula«
Põlkread: 4. Dünamiidi leiuta­ja/
7. Antiikaja kuulsamaid skulp-toreidi
9. Naispeaosaline ühes po­pulaarses
ooperis, 11, Elaan, tu­hin,
12. Hispaania naisenimi; 13.
Närija loom, 14. Olümpia kuld­medali
võitnud eesti sportlane, 1'S.
. . . neid —- eesti ooper, 17. USA
riigimees, mereminister II maail^
masõja ajal, 18. Käsigranaadisüü-teseadis,
20. TervitussÕna, 23.
Elund, 26. Külapidu, 29. Kõlvatu
naine, 30. Vahend puulõhkumiseks,
31. Avameelne, 32. Napp, vähe­ne,
33. . . : luu —osa luustikust,
34. Eesti kindlustusfirma Kanadas.
Püsfreads 1. Vangi eluruum, 2.
Riigimees, kelle nime näeb peagu
iga päev ajakirjanduses, 3. Ladina­keelne
sõna, millest on tulnud ni­hilisti
mõiste,'4. Ilus aeg, 5. Pael,
6. Sänna lauliku hüüdnimega, eesti
kirjanik, 8. Kuritegu,| 10. ' Üksik
inimene, 13. Vana-kreeka allmaa­ilm,
14. Meheninii, 15. Juriidihne
ametisik, 19. Vajalik ese reisijale,
21. Vaese vastand, 22. Em^ne
loom, 24. Toidud, 25. Kunstlik
inimkuju juudi muinaslugudes, 27.
Pikkuse mõõtühik, 28. Osa Viet­namist
(vanem nimi), 31. Eesti rii-givaneniaid.
RISTSÕNA Nff. 1075
26^ 11—
1 8 . - 79
10—
5 . -
1®—
$1— 1
7.51 I1--
2— ss
• . •
S—
15— $1—
7.5» 59
11— 85
3.51 35
10— 51
3.— 59
3— 5«
9— 59
5— 49
5.- 39
3.- 30
3—
4 —
2
anruga „steamcleaning"
HEL. ERIK LOKBIK 447-9834
Endiselt ja ülekaalukalt on ko-duepstlaskonna
lemmikautoriks
Anton Hansen Tammsaare^ keda
nimetab oma meeliskirjanikuna
enam kui kolmandik seal- küsitle­tud
elanikkonnast.
Tammsaarele järgnevad Oskar
Luts ja Eduard Vilde, edasi aga
nooremad mehed; Mats Traat ja
Juhan Smuul.
Ülikülluses pakutavast vene kir­jandusest
eelistatakse Leo T^lstoi
loomingut, väliskirjanduse muus
osas peetakse parimaiks aga- Jack
Londonit, Ernest Hemingwayd ja
Victor Hugod.
Põikreadj 1. Mm, 3... Nad, 6.
Seppo, 10.-Taar, 11, Arno, 12.
Eest, 13. Odraiva, 15. Klaas, 17.
Out, 18. Alko, 19. Rit, 21. Imaam,
24. Ots, 25..Sina, 27. Baron, 29.
Oro, 31. Manner, 33. Pastor, 36;
Ula, 37. Igand, 39. Mast, 41. Pan,
42, Eelik, 44. Mai, 46. Akel, 48.
Tre, 50. Enese, 52. Kaalium, 54.
Ares, 55. Seen, 56. Edna.
Püstreads 1. Madu, 2. Martin, 4.
Aav, 5. Draama, 6! Sokk, 7. Pea,
8. Pearson, 9. Ossi, 10. Tootsi
pulm, 14. Iga, 16. Loona, 20. Too­rutsema,
22. Maat,' 23. Aberg, 26.
Imal, 2.8. Omade, 30. Reis, 32.
Nimi, 34. Sapine, 35. Oinas, 38.
Nelke,.40. Aktid, 43. Lia, 45. Aer,
47. Kes, 49. Run, 51. Es.
6.65
2.59
2.25
22S
2.25
20—
5. -
^—
4.-
6—
8.89
6. -
39
29
39
39
S9
39
49
59
39
30
49
49
39
39
39
59
50
Arvo Mägi - EESTI R-^^HVA AJARAAMAT
Fred Liraberg - ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maalija
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar ivask - ELUKOGU
L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD
piibliteoloogilisi vaatlusi^
Heino Jõe - LUGU KÄBIST. LUGU KÄNNUST
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND (kolmas valimik
vaimulikke vaatlusi)
ESTONIAN SCOUTING
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJl. Rahva-tantsUate
Rühm)
Juhan Kangm- - VAIM, VÖIM JA VABADUS
Hanno Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JÄRELE
Anna Ahmatova — Marie Under — REEKVIEM
Herbert Michelson —- KODUMAALT VÕÕRSILE
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL
Herbert Michelson - NOORSOOTÖÖ RADADEL
Herbert Michelson — EESTI RADADELT
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE
Paul Laan — MÕTTELEND — pilte ja peegeldusi
Eduard Krants — LUMELIITLASED (luuletuskogu)
Ilona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (luuletus­kogu)
I,
August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused
August Kubja — MÄLESTUSI KODUSAARELT
Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biograafiline
jutustus kirjanik Oskar Lutsust)
Ants Vomm - RISTSÕNAD I
Ants Vomm — RISTSÕNAD II
Ants Vomm - RISTSÕNAD III
Ants Vomm - RISTSÕNAD IV
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogu)
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu)
Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu)
Aarand Roos - JUMALAGA, KARS JA ERZURÜM
Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕLMED
Urve Karuks - KODAKONDÜR (ijraletuskogu)
Hannes Oja - KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 1.59
Hannes Oja - TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75
Andres Küng ~ MIS TOIMUB SOOMES? 14—
Einar Sanden LOOJANGUL LAHKUMINE TAL­LINNAST
163
V A R R A K U JUTULEHT — KUS O N N E E ME
VANAVAARA?
RAAMATUID LifkSTELEs
K A L E V I P O E G (õppe- jaitööraamat lastele) 3— 50
Õ P E T A M I N D L U G E M A I (õppe- ja tööraamat eel­kooliealistele
lastele värvitrükis) 4.— 49
ÖPE;TA M I N D L U G E M A II (õppe-ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 5— 40
^ EESTI K E E L E H A R J U T U S T I K I 3.— 50 =
Meeste eesmärgiks oli alul raud­tee,
mis oli umbes kilomeetri kau­gusel.
Nad laskusid oma kõrgelt
vaatluspunktilt alla ja vähese käi­mise
järele jõudsid jälle väikese
põllulagendiku servale. Sellised la­gendikud
olid matka ajal olmid
alatisteks takistustekSj kuigi eel­olev
väli ei olnudki suurem, kui-mõnekümne
meetri laiunQ. Välja
taga näis kasvavat tihe põõsastik
ja põõsastiku taga oligi juba raud-
Juvonen uuris binokliga ümb­ruskonda,
aga ei märganud midagi
alarmeerivat. Ainult raudteeparan-dajad
oma vatikuubedes töötasid
vasakul, kuid sinnagi oli paar-kolmsada
meetrit. Neid ei tarvit­senud
karta.
— - Läheme üle välja, otsustas
Juvonen. Kui peaks juhtuma
üllatusi, tule vaid järele!
Mehed ületasid mõne silmapil­guga
põllu ja olid jälle põõsaste
varjus. Jälle jätkus vaatlus. Kas
neid oli märgatud? Vaevalt, sest
kõikjal valitses täielik vaikus. Me­hed
jätkasid edasi minekuti
põõsastik muutus raudtee lähe­dal
päris läbipääsematuks tihni­kuks,
mispärast minekut tuli jät­kata
põllu serval, kus päses kui­dagi
edasi liikuma. Põld tegi kaare
raudtee suunas ja pärast vähest
käimist .märkasid mehed, et põõ­sastik
lõpeb. Raudteele ei olnud
rohkem kui 30 meetrit,
—Jääme nüüd vaatlema ja jäl­gima
liikumist maanteel, sosistas
Juvonen. Ta õleks veel midagi öel­nud
,aga nägi samas tsiviilisikut
raudteel astumas. Mees vaatas uu­rivalt
põõsaste suunas ja märkas
kohe seal olevaid mehi. Hetketki
kaotamata pöördus ta ümber ja
hakkas kiirjooksüga; eemalduma
oma tuleku suunas. Juvonen van­dus
oma südames:
— Oh kurat võtaks! Et meil on
nii halb õnn, kirus ta. — Alati
keegi märkab ja alarmeerib otsi­jaid.
Nüüd tuleb üiesanr/ete täit­mine
jätta. Jookseme üle raudtee,
ergutas Juvonen, sest tsjviilisik
jooksis juba vatijopede lähedal. —
Näis pagana tuttavanäolise mehe­na,
või^ olla üks neist meestest,
keda siiatulekuajal seal põllul sai
kohatud. Võis olla just linna tea­det
viimas, et tulemas oleme.
Nüüd, kui ta meid uuesti näm, siis
andis kandadele tuld ega jäänud
enam juttu ajama.
— See matk peab nüüd s ü l õ p ­pema,
ütles Kalle sünge häälega.
— Peab . . . peab . . . siin ei aita
nüüd kurtmine! Saatana pärast,
tuleb vaid. tegutseda kiirelt ja pi­dada
silmad lahti ja püss valmis
käes! kamandas Juvonen.
Ei olnud aega; olukorrale mõtel­da,
vaid tuli edasi pääseda ja pea­legi
kiiresti. Üle raudtee jõudnult
marssisid mehed kiiruga raudteega
paralleelselt. Juvonen. otsustas te­ha
veel mõned fotod raudteest ja
vatijopedest, sest ta sai aru, et ees
on sellest maastikust väga kiire
lahkumine ja pildistamised jäävad­ki
tegemata. Alarm oli juba kirid-lahti
kohale jõudnud.
Saades fotod tehtud, jätkasid
mehed minekut. Maastik hakkas
laskuma ja nad marssisid alla
mööda nõlvakut ja nägid eneste
ees maja, mis oli meeste ja raud­tee
vahel. Aga samas nad nägid
muudki. Lähedal seisis naine, kes
katsus oma parimat tehes peita
end suure kuuse taha. Mehed ei
saanud enam muud teha, kui min­na
naise juurde ja Juvonen tervi­tas
teha ehtsas vene keeles. Naine
siiski ei vastanud, sest ta nägu oli
hirmust valge ega pblnud suute-line
midagi rääkima. Juvonen kat­sus
märkide keelega seletada, et
naine püsiks vait, aga see oli as­jatu,
kuna naine vaatas vaid kahte
määrdunud näoga teekäijat kui
kummitusi. Nüüd märkas Juvonen
puu taga seenekorvi, naine oli ilm­selt
metsast tulemas. Tema käes
oli tavalisest suurem puravik ja
Juvonen arvestas, et naine oli mär­ganud
neid juba aegsasti ja katsus
vaid pääseda neist enda puu taha
peitmisega, lootes et mehed möö­duksid
teda märkamata.
Juvosel oli taskus lOO-rublane
rahasedel ja ta katsus osta naist
vaikima. Rahatäht oli just selliseks
olukorras Juvosele antud. Ehk nai­ne
hoiaks suu kinni nii suurt raha
saades, arvas Juvonen ja sirutas
käe rahaga. Juvose arvestus osu­tus
siiski vääraks./Naise liikumis­võime
tuli tagasi ja välgu kiiru-
<^ega ta paiskas käes oleva seene
Juvosele näkku ja hakkas karju­des
jooksma kui tulekahju^ sireen
lähedal oleva maja suunas. Seene-"
niim otse pimestas. Juvose silmad
ja jõudes enamuse seenesodist
oma näolt eemaldada, märkas Ju­vonen,
et naine oli kadunud, kuigi
hüüded ja karjumine kuuldus ma­ja
poolt.
— Vaata kuradi vanaeite, mis
ta tegi! vandus Juvonen. — Kalla
nüüd vähe '^ett oma välipudelist,
et saaksin selle põrgu sodi oma
näolt ära. On päris hea, et ei tei­nud
pimedaks. See oli alles tempe­ramentne
matjuska!
Raudtee suunast ei kostnud
enam vatijopede tööhääli, selle
asemel hakkas kuulduma igalt
poolt äge kisa ja seletus. Juvonen
tallas oma vihas seenekorvi riba­deks
ja siis hakkasid mehed edasi
minema. Lagendiku servele jõudes
Juvonen tegi veel suure kiirusega
mõne foto ja siis nad kadusid met­sa
varju. Väikese jõe taga näis
olevat ehitusgrupp tööl, ja ka seal
majade V õuedel jooksis inimesi.
Kuuldus kisa ja käte lehvitamisega
jooksti igasse suunda.
See nurjatu eit pani ümbru­se
kihama, seletas Juvonen.
—- Nüüd ei päästa meid enam
miski ,hädaldas Kalle; t
Väike rada sattus meeste ette
ja seda kaudu nüüd jätkuski äoe
minek. Rada suundus maanteele,-
mis kulges ida-läärie suunas. Tee
taga oli -jälle lage põld.
— Pagan, need põllud on alati
needuseks! kirus Juvonen. — Kui
pääseks selle põllu taha, siis ehk
võiks siin veel end kuidagi klaa­rida.
Seal näib olevat kõrgeid kün­kaid
ja häid vaatlušpaiku. Ja seal
võiks võideldagi vajaduse korral.
. —/Teeme ringi ümber põllu, so­sistas
Kalle. ^ Sinna lagedale ei
tohi enam minna, tulistavad ko­h
e . . .
. — Ära räägi pas^a! Venelasi on
siin igal pool, ärritus Juvonen. —
Kuidas siin põrgus saad ;veel ringi
teha, otse üle on sirgem tee ja ega
tagaajajad veel päris, sabal ei,ole.
Hüüdeid kuuldus igalt poolt,
aga tagaajajaid šellegipeale ei näi­nud
olevat'. Mehed teadsid siiski,
et need võiksid mis hetkel tahes
kohale jõuda ja algaks ägevtultva-lang
ning teekond lõpeks samasse.
Ole siin, ütles Juvonen Kal-lele,
- r ma lähen vaatan seda teed,
et ei tormaks päris tee serval ole­vaile
valvureile selga. Kui õnnes­tuks
pääseda sinna põllu keskel
jooksva oja kohale, siis võiks asi
veel hästi lahepeda.
Juvonen siiski ei jõudnud veel
minema hakata, kui hakkas kuul­duma
auto mürinat Sortavala suu­nast
j a varsti ilmuski veoauto näh­tavale.
Juhiruumis oli kaks sõdu­rit,
aga midagi muud ei olnud nä­ha,
sest present peitis autokasti.
Auto sõitis mööda ja Juvonen
pääsis tee servale. Siis ta kuulis
äkki koera vingumist ja samas ju­ba
nägigi jalgraja suunast kahte
sõdurit ja koera. Koer vedas rih­ma
pinguli, sest see oli märganud
Juvost ja katsus irevil hammaste­ga
tejma kallale tormata. Juvonen
jälgis liikumatute silmadega koera
ja sõdjureid, aga samas hakkas
kuulduma maanteelt joöksusam-musid,
üksik sõdur jooksis püssi-
- ga, vaid kümne - meetri kaugusel
Juvosest. Nüüd tuli tegutseda. Ju­vonen
tulistas püstolist ja sõdur
langes kõhuli. Samas ta tulistas
mõne lasu koeravalvurite suunas
ja sõdurid varjusid kiiresti maas­tikku.
Juvonen hakkas jooksma ja
oli peatselt hirmust vabiseva Kalle
juures. Kalle oli heitnud end maha
kuuse alla ja vaatas silmad hir­must
kaamed Juvost, kes alustas'
jälle tulistamist, sest jalgraja pa­remal
poolel nähti juba liikumist.
I — Tulista kurat! Venelasi on
igal pool! kirus Juvonen. — Ja
tule järele, nüüd tuleb minna!
Mehed hakkasid kiiresti jooks­ma
tee suunas. Start oli äkiline jä
Juvose mütski jäi kuuse oksa kül­ge
ega tal polnud enam aega seda
kaasa haarata.
(Järgneb)