Vaba eestlane , March 31, 1977

              6 VABA EISTXÄE Xifiijapfesa, 3i. mäifteil i ö ? ? l ^ u i ^ y , Majfch 31, imi
Pariisi olümpiaadil 1924. a. osa­les
ka, Eesti esindusmeesikmcl
jalgpallis nipig kaotas PÕhja-
Ameerika Ühendriikide meesikon-nale
1:0 ja sedagi trahvilöögist.
Juuresolev foto on telutud Fo-rüsis
ja ikuulub meeskonna esin­daja
major W. Fiskari lese arhii­vi.
Iseseisvusaegsete ajaJkirjanifee
Jüri Remmelga ja Jüri Pärnpuu
(mõlemad Eöotsis) ikaašabil õn­nestus
iklndlaks ^määrata (kõikide
pMIIolejate nimed ja emamlku
saatus:
Esireas vasaikuljt: Elmar Kaljot
(ESS Kalev), ungarlasiest itreener
Predrik IConya, meeskonna esin­daja
William Fiäkar, A. Jürgenson
(TJK) Harald Kaarmajin (ESS
Kalev).
Teises reas: Ernst Joll (ESS
Kalev), August Lass (ESS Kaiev),
Evald Tipner (VS Sport), Otto
Siiber (TJK), Amõld Piblak (ESS
Kalev), Heinridh Paal (VS Sport),
Bernliard Rejn (VS Sport).
Tagareas: Eduard. Eldsnan
(ESS Kalev). Hugo Väli (ESS
Kalev), Valdemar Rõks (ESS K a ­lev),
Ralf Liivar (ESS Kalev) jai
Oskar üpraus (VS Sport).
Nüüd mõningaid andmeid Eesiti
tollase esinddismeeskoraia saatu­sest:;^
• •••
Meeskonna esindaja,; (kindral­staabi
tmajor William Pisifcar, vii­mati
Pikallaenu Panga prokurist-sekretär,
jalgpaiUuri hüüdnimega
„Paininail'V asus 1941. a. järelüm-berasujana
Saksamaale. K a M u s -
KEVADPÜHADE LAUALE OSTKE MEIE SAADUSI
133 LAIRD' DRIVE, TORONTO M4G 3V5 TEILEFON,125-0450
® Smtsukalktmid, -singid ja-lõfeed
. ® Soome kuud ja sügud
(D Eesti hapukapsad
<D Skandinaavia delikatessid ja konservid ,
o Euroopa juustud
e Eesti ja soome pagarisaadused
0 Väga maitsvad islandi rasvaheeringad
© Suur valik mitmesuguseid kalafüeesid purkides
S U I T S U T ^ M E ostjate poolt toodud lihasaatoi
Anna Anderson Manahan ütleb,
Qt ita m (feijlastunud tõendamast,
et t a on Veiie tsaari Nikolai II
tütar siiuirvürstimia Anastasia ja
lofpstab oriialit pooit 50 aastat käi­nud
võitluse oma isiku selgitami­seks.
Läänesaiksa juhtiv (kohtuars­titeaduse
asjatundja' Moiiz Furt-mayer
iteatas märtsi alul, et Anna
Andersonll j a Anastasial on nende
parema, ikiõrva anatoomia võtrdie-misel
märgatud 19 identset koh­ta
ehk viis r o h t a n kui siorniaai-selt
vajatakse tõestamiseks.
,^uidugi. Kuidas teisiti see
võinukski olla?" o l i Anna Mana^
han seQle uurimuse tulemustest
teada saades öelnud. Samas ta
j siiski ütles, et 'taüie ei -tähenda
f Furtmayeri leid mida^gi. „aien
Idillastunud kõig^t sellest/'
[ta ühendrükides Ghajletbövilles
antud jutuajamisel.
I Usuitalkse, et Anastesia mõrvati
. . . t.. . , . i kommunistide poolt koos teiste
a t e , heidet. Saohsenfeausen.;^3^t^ revolutsioani ajaj, millises
KZ-toagrtsse, kus ta suri 1942 8. • •• 1, ,
^ . , arvamises on aga vismastel aasta,
veebruaris J.<»su0oäetÄu. fel tugevasti kltaemahM^S
oodatakse, et kuninglilsud inglise
arhiivipl kord avatakse, kus ole­vat
kogu küsimust valgustavat
andmed. Kuigi Anastasia ei eita
pei^orma tapmist, väidab ita, et
temai süski õnnestus kiüdägi põ­geneda
oma hukkajate käest. Ta
on kümneid aastaid katsuinuc
saada läänesaksa kohtult tunnis­tust,
eit Ita on Anastasia. T a võit­lus
lõppes ilmselt 1970. aastaa k u i
Salssa Liiduvabariigi kõrgeim ko­hus
iliüfckas ta nõudmlse^tagasi.
Elmar Kaljot suri mõne aasta
eest New Yorgis. Emest Joll,
^Uudislehe" tuntud följetonist
,,Jaan Kagu" (i,Ära aja Käojaani
juttu!'"') suri omariikluse ajal
Täliliniias tüüfusse. August Lass
viimati juhtiv pangaametnik, kuü-ditaiti
Venemaale, kust pöör(|us
hiljem Tallinna tagasi ja suri mõ­ne
a;asta eest.
EvaUd Tipner suri viimase Sak­sa
okupatsiooni ajal 1943, Otto
Siiber, itoes oli Sidepatailjoni ma-jandusülemaks,
jäi ümberlange­nud
autõUcoorma aila j a sai sur-ma.
Arnold Pihlak eäab Inglis­maal
Branfordis pensionärina.
Heinri(3h Paal arreteeriti 1940. a.
punaste poolt kõhe pärast vene­laste
võlmuhaarangut j a on sealt
peale teadmaituses. Bemhard
Rein elab Rootsis Eskilstunas
pensionärina, Eduard Ellnianji
töötas omarilMuse ajal Tallinnas
polütüises politseis autojuhina.
Arreteeriti ja on sestsaadBc kadu-nud.
Hugo; Väli o l i raudtseilanÄ
tema saatus on teadmata, Volde­mar
Rcfes oU Easti Panga amet.
nik, küüditati . koos abikaasaga.
R. Liivari kohta puuduvad and­med,
kuna O. üpraus devat mõ­ne
aasta eest Eestis surnud.
(VÕITLEJA)
tühisuse f o e nd
Värskemad unäised loete
,.VABÄ EESTLASEST"
„Bidgentcn Bvening News"
toob lugejakirja , ,That Shamefui
Wall pealkirjaga J. Kanguriit
andfös sellele ruumi kahel veerul
„Voice of the People" osakonnas,
Ja Kangur meenutab sedles ase­president
W. Mondale käiku Lää-ne-
Berliini ja sealse häbimiiün
juurde. J . Kangur meenutab Ber­liini
häbimüüri juures asepresi­dendi
poolt lütddut, ©t maailmas
on ehitatud paHju müüre kaitseks
vaeniasite vastu. See oii aga ehi­tatud
rahva müüri ttaga hoidmi­seks.
Beriüni^lugu ©i lõpe siin
See meenutab meile ka N , Vene
lepinguite väärtusetust. J . Kangur
juhib tähelepanu Helsingi konvei-rentsi
deklaratsioonile, mÜle
väärtusetust (kinnitab ifca Berliini
niüür, mis päraät lepiiigu aHakirr
jutami^t seisis endiseüt kohal.
VABA EESTLASE" TALITUSED
Dme Ivandi — Pargi
KoldiiG tammetõraNäidenäid ja
ettekanded noortel©
L. Wahtras — Lüvaldaes
Ravimtaimed, 250 retsepä
Enn Nõu — Vfflstövett
Anna Ahmatova — Marie Under — R«Bk7i©jai
H. Michelson — SkauOikul teel
H. MichelsohNoorsootöö radadel
H. Michdson---Eestiradadelt
Eduard Krants—- Lnmeliitlased (luuletuskogu)
Bona Laaman— Mis need sipdgaä
V (luuletuskogu)
Estoniasi OfficM Guide
Paul Laan — Mõttelend — PUte Ja peegcMusil
Herbert Salu — Utoopia ja futuroloogia
Karin Saarsen — Lohengrisii lahkunin®
tt
Ei Inno^ Tartu Universi^ in Estonia r
A. Kubja — Kadunud kodud — mälestosed
A. Kubja — Mälestnsi kodusaarelt
A. Kubja — Pate^
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisiii
426 lk.-{-64 lk. fotosid
Leho Lumiste — Alamuse Andres — biograafi­line
jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L. Luniste — Atlandi atail
L. Lunaisfce —Killad külas
A.V(Hnm —Ristsõnad I
A. Vomm — Ristsõnad lE
A. Vomm — Ristsõnad M
A. Vomm - listsõaad IV
Ants Vomm — Minu hing (luuletuskcgu)
E. Eerme — SuTBud laevas Ja^aTSiä
ja ööta ööd 1
gu)
^ ISTMTUM
rvad I I
K. Eerme — Päevata päevad
S.EM)auiai--
Aarand Roos — Jumalaga,
J. PÜ&a — Eajnsõlmed
T. Tamm — Need teod süü
A. Käbin— Vaim Ja muld
Urve Kanifes — MakoMrar
a
35-
m
2.5®
m
$5
5 . - #
3.5Õ 35
3 . - 35
4.30 35
9 . -
3 . - 15
3.-- ^^ 15
5 . -
5 . - 25
4.50 25
m
1.25
8.59 40
3 . - 25
2 . - 20
1.50
14.- • 8)0
6.65 40
2.10 49
5.39-
2.50 20
m 20
2.25
2.25 29
1.50 m
4 . -
4 . -
40
30
4 . -
m ^
5,--. 40
49
Kalevipoeg — Õppe-ja tööraamat lasfcde 2.5Ö
Õpeta mind lugema l - ~ ( õppe-ja tööraaM^a^
edJsx)oliealist^ lasteüe värvitrükis) S.—
õpeta m M lugema H — õppe-ja tööraamat
^Ikoolieallstele U ^ l e vir^trökis) 4.—
2 2.25
m«i!niiiimnnRiSPiiinini}!ii!9iii]iiiiniHiimiiiniiHiiiia!nsm
siiiiiiiiitiiniiimfTniniiHiiiiiiiiiniiiüiiiiiiiniiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiin
Need, kes ei ole pärit Tallinnast
või TaUinnas ei ole elanud imesta­vad
kindlasti selle pealkirja pu­hul,
et mis on kassi sabal tegemist
kivisõdadega või koguni noorsoo
üikumisega. Ent tegemist ei ole
sel puhul mitte kassi sabaga kui
sellisega, vaid ühe linnaosaga Tal­linnas;
mille nimi rahvakeeles d i
Kassisaba. Tallinnal olid üldse
1- ahvake eles huvitavad linnaosade
nimetused, nagu Pelguldnn, Sibula-klila,
Lilleküla, Siküpill, Kalarand,
Poriküla, Juhkental ja muidugi —
Kassisaba. Kui minu isa Harju­maal
oma maapidamise 1901 aas­tal
likvideeris ja Tallinna asus, siis
ehitas ta emale maja just Kassisa­basse.
See oli äärelinnas, linnasü­damest
lõunapool, kuhu selleaegne
Allemarmi tänav (ristiti hiljem
Eesti ajal Koidu itänavaks) siirdus
Paldiski maanteelt üle Suure
Ameerika ja Väike Ameerika täna­vate
heinamaade vahele kui kassi
saba. ühele pcpole tänavat sigmesid
juba kaugemal tagapool elumajad,
kuna teinepool laius veel heinamaa
, kuni raudteeliinini, mis kulges
Narva ja teistesse linnadesse kuni
Peterburini välja. Seal heinamaa
kohal kevadel sülerdasid päikese­paistelise
ilmaga kõrges sinises
õhus lõokesed, mis on meeldejääv
muusika lapsepõlvest ja kõlab se­ni
kõrvus. Kui kaua aastaid ei de
ma enam lõokese lõõritamist kuul­nud!
See laululind kuulos kodu­maale.
Kuid kõik ei ohiud lõokese sü-lerdamine,
oli ka „tõsisemaid" ja
„tähtsamaid" sündmusi. Need olid
kivisõjad Allemamii tänava ja
raudteevahelisel heinamaal
Kassisabast edasi kandis linna­osa
Poriküla nime, haarates Väike-
Ameerika tänava ümbruse. Suur-
Ameerika kuulus veel Kassisaba
piirkonda. Minu isa maja kuulus
Kassisaba ja Poriküla piirimaale,
mispärast ma ei teadnud, kumma
leeri poisiks ma ennast pidin õieti
pidama, kivisõdadeks läks.
Kuid sellel ei olnudki tähtsust, sest
ma olin niikuinii ainult vaatleja.
— ja lõillap veidi vanemadki poi­sid
pead inurda.
Nende ridade kirjutajast ei saa­nud
sel ajal ega ka hiljem süski
mitte sõdalast, sest ta oli alles l u ­ga
väikene, vast 5-6 aastane.
„Sõjamehed" oUd aga üle 10 aasta
vanad, kuigi ka nooremaid assis­teeris
— nende ülesandeks oli kivi­de
tassimine. Kuskil läheduses olid
lõhutud kivide hunnikud tänava
sillutamiseks, just kui loodud sõja­moonaks.
Kui siis Kassisaba poisid
suur hurraaga tormasid kividesa-jus
Poriküla poiste vastu (või vas^
tupidi), siis väike poisiklutt
nende ridade kirjutaja — vaatas
tänavalt plangu kaitsvas varjus
huviga võitluskälku pealt. Mõni­kord
taganesid Poriküla poisid,
mõnikord kassisaba omad, olene­valt
sellest, kui paljuühel või tei­sel
pool „väge" väljas oli. Vahel
langes mõni poiss 'kivist tabaüma
maha ja siis olid „sanitarid" kohe
hakkamas, kes ta ära kandsid.
Igapäevane, jagelemine tüütas
viimaks poisid ära. Otsustati siis
pidada maha ühel pühapäeval —
kõikide jõudude mobiliseerides —
ük3 pealahing. Loodi sõjalisi liitu­sid.
Kassisaba poisid käisid abüisi
kutsumas Kalarannast (kus oli ka
sõjakaid poisse — pidime neüt
korra nahapeale saama, kui seal
paari sõbraga hulkumas käisime
Noöreo nii Kassisabas kui ka
Porikülas otsisid omale tegevust,
millest kujunes omavaheline võit­lus
ja kivisõda. Käis ju veel Vene
-Jaapani sõda. Pisikese poisiklu-tina
kuulsin alati juttu sulest sõ­jast.
Jäi mulje, et sõda on parata­matu
elureegel ja et maailmas on
alati kusagü sõda. Mispärast, selle
— et mis võõra kandi poisid siin
hulguvad!). Ka .Sikupiliist lubati
abi. Poriküla poisid käisi 1 abiväge
hankimas Juhkentalast, ntilline lin­naosa
asus ülemiste järve poolses
kandis.
Määratud pühapäeva hommikul
avanes minule plangu taga valve-postü
seistes põnev piit. Kahelt
poolt - mi põhjast !kui lõunast
juba vanemaidj kes asusid ähvar­davalt
kahte le^ri, taskud pungil
^sõjamoonast", s.t. kividest. Va­hepeal
oli tühi ei-kellegi maa. Oo­dati
vaid signaali lahingu algu­seks.
Siis käis aga ehmatuse värin
läbi mõlema leeri. Keegi karjuS:
„Strazhnikud tuievadl" õdgus:
Wittenhoffi (hüjem Endla) tänavat
mööda ,galopeerisid aHa ratšapo-litseinilmd,
nuudid käes. Jalamaid
sulasid kaks vaenulist leeri üheks
massiks ja algas suur põgenemine
Väike-Ameerika täna,va suunas.
Nii kui mürdlaine läks minu lähe­dalt
iile tänava-äärse plangu, mur­des
selle maha, ja siis üle teise
plangu majade vahelt tein^)ool ta-navä
ääres, mis ka murdus. Edasi
üle „ogorodi" aia, kus venelased
juur vii j£ .kasvatasid. Mis juurvil­jast
järgi jäi, võib juba ette kuju­tada
— puha üks kapsa ja porgan­di
pudru! Venelane kõndis ahasta­des
ringi — kellelt sa kahjutasu
nõuad! \
Nü lõppes see suurlahing ja
strazhnikud ratsutasid heinamaal
ringi ainsate võitjatena.
Minu mälestuses jäi see viima­seks
lahinguks. Hiljem enam sõjad
ei kordunud.
Kuid siis hakkas tekküna juba
muid huvitavaid asju. Kuuldused
käisid ringi, et Tügiveski platsil,
seal kuskil Juhkentali' pool, poisid
taovad täispuhutud nal]äcpalli. Ole­vat
väga huvitav. Samuti kaks lee­ri
vastamisi, kuid kivide loopimise
asemel taotakse palh.
Nii tuli"TaHinna
ba möödumas. Mõisasid oli põle­tatud.
Lauldi: mõisad põlevad,
saksad surevad, talupojad tantsi­vad
prillid ees . . .Nähtavasti pee-ti
süs rahva hulgas prUle vääriku­se
ja tähtsuse tunnuseks. Kes seda
siis taipas, et m^§s oli rumal ja
mõttetu hävitui^töö.
Tallinna turuväljaku meeleaval-duslikul
koosolekul^ kus sõjaväe
äraandlikul tulistamisel paljud sur­ma
said (koosolekuks oli luba),
maeti surmasaanud kui revolut­siooni
ohvrid massüise meeleaval­duse
saatel pea terve Tallinna ela­nikkonna
osavõtul.
Elu hakkas kulgema jälle tavali-tesse
roobastesse, kui öli saadud
lubadusi reformideks.
lõpupoole tuH minul munder selga
ajada (see on pütlikult öeldud, sest
mundrid ei jätkunud) ja Petrogra-di
(Peterburi) asuda. Westholmi
erakeskkool, kus siis käisia, ei
andnud ajapikendust, nagu »5da
andsid kroonukoolid (kroonakodü
õigused sai Westhohn paar pSeva
hiljem, kui ma juba olin mobilisee-ritud).
i
Kui ma sõja lõpupoole ja pärast
revolutsiooni, mida Petrogradis tu­l
i kaasa elada, jälle Tallinnas ta­gasi
olin ja võimalus avanes õppi­mist
jätkata Tallinna õhtukeskkoo­lis,
ei annud see võimalus siiski
õppimiseks kuigi palju mahti, sest
nüüd algas Vabadussõda. (MM-keskkooh
poisid astusid TaRiana
Minu kool — 1. ja 2. linnaalgkool kooliõpilaste pataljoni, mille üles-
~ asus otse Nikolai (hiljem Gus- andeks oli Tallinna kaitsmine, km6
üle ei osanud see väike poisiklutt j vooris kokku sadasid poisse, nüüd
REVOLUTSIOON, KOOLIAASTAD
JA TÖEUNE SÖDÄ ; ; Y:,
Siis algasid mul kooliaastad. Oli
aasta 1906. Punased päevad olid Ju-tav-
Adolfi) gümnaasiumi taga
mingis vanas kloostri hoones.
Ent sõjavaim poistes ei ohiud
veel mitte täiesti kadunud. Mõned
vanemad poisid rääkisid suure loo­buga,
et nemad käivad „nikolaiski-tega^'
Shnelli tiigi ääres' pärast
koolitunde kaklemas, s.t. võitle­mas.
Asi läks nii tõsiseks, et sõ­num
sellest ulatas lehtedesse ja
politsei tegi sellele sõjale kiire lõ-pui
Nüüd olin juba niipalju taibu­kam,
et suhtusin sellistesse sõda­desse
eitavalt
Ma ei tea, kui palju neist sõja­listest
kogemustest kasu öli, aga
Vabadussõjas näitasid koolipoisid,
et nad ka seal sõdida osaksid. Ent
see ei kuulu enam selle jutu raami­desse.
Aastad läksid ^ a s i ja oli ala­nud
Esimene maaihnasõda. SeUe
paljud siirdusid ka rindele, ^agu
minu endised kaasõpilased W^t-hohni
gümnaasiumi 1. lemiust. P a ­taljoni
teenistus ei katkestaaud
siiski õppimise jätkamist Talumaas
asuvatele poistele, kes käisid õih-tukoolis.
Päeval olime kasarmus,:
aga õhtul nühldsime koolipijiki..
Istusin kõrvuti Tallinna lähedalt
Sakust pärineva perepojaga, kelk
nimi oli Gustav Härm. Sel ajal ju-ba
tegutses TalUnnas nõorteühing
^Tungal" ja Härm d i seal agar
juhtiv tegelane. („Tunglast" päri­nesid
ka mitmed hiljem tuntud te­gelased,
nagu Hugo Pärteipoeg,
pangadirektor Pakosta, lauljanna
Ida Aav-Loo, koorijuht Tuudor Vct-tik
jt.). Oli tekkinud i ^ j a ajal ka
teisigi noorte väiksemaid koondist.