1980-09-23-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr.. 71
^nemiaailmas valitsev kalie°
ei kerki kunagi nii selge-
|seU esile kui nendel juhtudel,
tegemist N. Liidu sõjakuri-
[ega. Juba Nürnbergi kohtp-isbil
põigeldi venelaste kiiri-
|e arutamisest ja esile toomi-
)iinliku vaikusega kõrvale ja
}iak pn kestnud kahjuks täna-jada
ei ole teiste lääneriikide
li: erandiks. Seda võis märga-
|ti möödunud pühapäeval To-toimunud
Teise maailmasõ-
|al"N. Venemaa KGB poolt
itud Poola ohvitseridele pü»
ttud mälestussamba svami-itario
provintsivalitsus ja To-linnavalitsus
olid kohale
id oma esindajad kuid Otta-süv
föderaalvalitsus pidas
laks sündmusest vaikselt
minna ja oma esindajat
Ikohäle saata, nähtavasti kar-see
võiks esüe kutsuda ve-
3ga soovimatuid sekeldusi,
liinil püsis ka Toronto teine
hommikuleht, kes pidas vaja-sündmust
surnuks vaikida,
samb a avamistseremoonial
10.000 inimest, enamus loo=
It poolakad, kuid nende
ka rohkesti teiste Ida-Eu-rahviišgruppide
esindajaid
ilasi. -
niiüd tagantjärele selgub,
^la orgnanisatsioonidel sam-stitamiseks
koha leidmisega
raskusi> kima ametivõimud
äid üksteise järele ühest ja
I kohast. Nähtavasti arvestati
imasuguste argumentidega,
mõjutusel föderaalvalitsus
jsindaja samba avamisele
^ta jättis. Lõpuks leiti sam-jUkohtRoncesvallesi
tänava
Ontario järve ääres kuhu ei-lyside
raudteejaama ase-rajatud
väike väljak,
sellega ei oliiud kõik tülid
Imdused veel lõppenud. Poo-
M tahtnud poolele teele seis-la
ja sambaga diplomaatiat
taga ajama — see mäles-pidi
selgesõnaliselt kinni-lUleks
ta on püstitatud ja
ellega mälestatakse. Kuid
Isekohesust ja tõe allatilip-
\i tuli ametivõimude eest
kuni samba avamiseni. Se-
[ehti ja nüüd avati males-
N. Lüdu kommunistlikku
avalikult süüdistava teks-kinnitas,
et Smolenski lä-latõni
metsas teise maail-ajai
toimunud massimõrv,
ivriks langes üle 4000-de
ohvitseri, on vene KGB-I
kätetöö. Venelastele tuh-eritr
masendavana ja hä-et
isegi poolakad, kelle-
[liline põhjus sakslasi \iha-
Kremli valet, mis süüdis-õni
mõn^as ssksla?i. Kuid
Kremli väidet on ka ras-e
parema tahtmise juures
kuna tõendmaterjaljd ve-
'•astu on niivõrd kaaluvad,
m võimatu ümber lükata,
[anadas ja teistes läänerii-iljud
riigimehed ja polüti-
^i sellist sündmust ei jul-
Jsöanda avalikult kaasa te-seda
on mälesttissamha
massimõrva ohvritele,
pp paratamatult küsimus;
jaõeldakse maailmas tõde
iigusi jalule seada, millest
räägitakse. Ja kui .juhti-terroriaktsiöönide
hu]c=
[misele kaasa ei taha ega
— kuidas tahetakse
leida rahvusvahelise ter-f.
u, mis võtab iga päevaga
^emad mõõtmed ja ähvar-kii
vaba maailma demo-süsteeihi?
( Ä g lk. 3)
sinna tasemele, kus ollak-
3• Lä.äne-Saksamaäl," ütleb
teadlane. „Aga kui me
|e võidurelvastumise võik-liemalt
suurendada puhas-
30ole püüdlemise kiirust.*-
planeerijad on teinud et-et
loobutagu üldse reostamise
mõttest. Jagatagu
penideks'' ja „arteerideks'*,
?u heitvetele, teised puhta
Moskva reovesi lasta-itmestiku
kaudu Misjtjer-
[idikule ja Lõuna-Venemaa
^tagu voolata sügavasse
lerre, kust see natukehaa-
Jks edasi Vahemerre.
1
teisipäeval, 23. septempruiygo -Tuesday, September 23,
Eestimaa Kommunistliku Partei
häälekandja „Rahva Hääl** üritab
oma käesoleva aasta 31» augusti
numbris avaldatud pikas artMis
„40 aastat sõjakömissariaäte** kim-
"Mtada, et Eesti Vabariigi armee
likvideerijaks oli võimas ja suuri
rahvahulki haarav Eestimaa kom-muni|
Stlik partei ning et venelastel
oli selle operatsiooniga väga vähe
eegemist. Nii mainitakse artiklis,
et „kogu töö kohalike sõjaväelial- 0|ig||igj|^gg j
dusasutüste iimberkörraldaimsel
ESTO-80 ajal korraldati huvilistele ka laevasõite Stokholmi vetes. Fotol näeme ühte gruppi meresõidust
osavõtJatest^. . : Foto: Müikla;
sõjakomissariaatideks toimus
EK(b)P
Tegelikult öli Eestimaa kommunistlik
partel tol ajal väga äbarik
Ja liikmetevaene organisatsioon,
kelle juhtide iiiesandeks oli kanda
Tagamaks ajalehele,,,Võitleja** to^ toetuste ning
annetuste tegemist inkorporeeriti 22. augustil 1980 Sihtasutus ,,Võitleja**, mgliskeeise nimega ,,Võitleja
Relief Foisndatiosl**. SeEekohasele kodumeEÜle Mrjutas alla Ontario tarbimise ;^ kaubanduse minister
•'Frank; Brea. • ' : v:/---'
Eesti phisk®iiiiat®etp
STOKHOLM — Stokholmis ilmuv ajaleht „yäli^ Eesti^*
kuu aega pärast ESTO-80 pidustuste lõppu laekur Herbert W
küsimuse suursündmuse majändusiiku finan|seerimise Ja majandusliku
õnnestumise kohta. Herbertlir vastai et lõplik majanduslik
aruanne selgub tõenäoüselt hilissügisel, kuid praegu võiks utel-da,
et pidustuste läbikäik oM ca 3 miljonit krooni (ca 800,000 dol-
Herbert lir Valiti ESTO peatoim- üritust ja paistab nü, et majandus-konda
1977, kui Scala-teatri ruumes likud otsad lähevad kokku. Väljami-
184 eesti organisatsiooni esindajat riekuist võiks näitena tuua, et rong-moodustasid
ESTO organid. Kui käik läks maksma 30.000 kr., sisse
nüüd tagantjärele küsida, milline arvatud kolm orkestrit, PR 70.m,
oli „majanduspoliitika" ettevalmis- mis andis häid tulemusi jne.
tustöö ajastul, ^iis vastab Peatoimkonha väljaandel ümu-jatades,
et ..rahasid oleks kassas sirgid^Mng muud
Sellele taotlusele vastavalt haka- esemed müüdi läbi, linnas
ti organiseerima toetusi.
Neid laekus ümardatud summades
1977. a. 80.000 kr., 1978/100.000,
1979/130.000, 1980/20.000, seega kokku
330.000 krooni (ca $100.000.—).
Sellele liitub riigitoetus 74.000 kr.
suuruses, nii et raljialiste toetuste
iildsumma tõusebj404.000 kroonile. ^ ; i^„oi ^ / . . .. Oma Igapäevase too kõrval revis-
„Ise annetasm esimese kümne- . .... . ^.r^^r^i\i^r,^ 1k room.s e, k1u i.d jn uud si•s aldab d^o« nao ao - jon^i burioo. si ojn tja ule kol^m««efk ü«m^nefe , ., .' ,. . .., , .^^ aasta hoqldanud majandust eest-tonte
nimekiri ule tuhande mme. ,« • • " ..t-^:, i r^u « « « i n ,e .. J. ... laste tegevusväljadel. Oh aeg, kus
' " ta pidas korras 30-40 eesti majan-toetust
10.000 kr., dusettevõtte arvepidamisV^^^ Ä
luid leidub vähemalt kümme on nende arv vähenenud paari-nime,
kelle toetus on, olnud 5000 kiimhele, sest eestlastele kuuluva-või
rohkem. te ettevõtet arv on üldiselt vähenenud
kas omaniku vanuse või sur-
Kõigile annetajaüe vpib vaid aval- j^^^ ^õttu.
dada siirast tänu, et etteyahnista- '
vas järgus oü meil summasid toimetuse märlois; 1 Rootsi
jooksvate ladude katmiseks. kroon ^rdub praegu ca 28 Kanada
ESTO-80 ajal toimus 28 rahalist eendile..
mid lipud leidsid endale vaderid,
nü et/ aruande tulemuste suhtes
võib olla optimistlik.
Võib arvata, et ESTO-80
käik pii kusagil 3,2 miljoni krooni
pikes, kui lõpparvud on selga-ütleb
Herbert lir.
aimult seda maski mis venelaste Küsides ühelt Sihtasutus „Võit- selle edasi vastavalt annetaja soo- rahaüsi võite. Loterii on mõeldud Q^Q^
manipuiatsisoone Ja operatsioonr^^^^^ • • • uwr
Eesti vabariigi ia šelte asutuste ^ kolmest iükorporeerimisevor- H. fövi kahetseb, et seesuguse fCtl^^S Möj^
. ning i n s t i t u t s Ä llkvideerm^^^^^^
sel^arja^. samas artikHsla^^^^^^^ ^Sa^õÄalE'^
^ ^ ^ ^ ^ r ^ Uue Sihtasutus ,,Võit^^^^^ Nende seas oli ka S^nl^S^^
Esimeseks Süitasu^s „Võitleja" meiks võivad kõik hakata, eluaeg- ajakirja„NationaI Geographic" ^ j ^ ^ ^ g ^ ^
Vajaliku asjaajamise OMario sammuks on tuluõhtu korraldami-"®l"ki^emaks, nagu jjibaiumeta- number, müles ilmus Priit VesUin- ^ läbimÄigist saadi puhastulu
ametiasutustega korraldas noor ne laupäeval, 27. sept. Eesti Ma tiid on $25, müle juprde lisr- JAibnultp^em,-rohkete piltidega ar-^^^^^ ^ j ^ j õnnestumisele õli
Eesti advokaat Roland Laam ja suures saalis, k^^ avalikku- ^®^toetaja-tellimine. , tikkel okupeeritud Eesti kohta. ' ^^^^ aidanud päiksepaisteline
kogu^tseduur Ä u s võrdle- selelühemd^^^^^ aiSS^ S ^ ^ Nagu presidendi p,reko^ oU pearõhk ikkagi väsimatui-.
mm kin-esti. asutuse eesma^^ on ^ ^ ^ ^ " ^ ^ ^
seridek kes v^helaste^ a^^^^^^^^^
olnud kuud StaliniprniaselerezMi-Just^s^^^^^ tööliste juurde saamiseks. ^^^^^^^ ^ ^^^^-^^ \ '
müe. saadud sissetulekuid kasutada uu- NÜ on SihtasutusVõitleja" mit-^^^^^^ Mstogm "f^ ^ ^ ^ ^ ^ isade Maa koh-
Samas akikUs räägitakse ka ees- run^t^^ kirjastamiseks; hari- Sellele järgneb ülemaailmse lo te-kasutaotl^^^
ti noorte mobiMseerimisest pärast ^ ^ ^ ^ tavasti eesUama Arno bMn-r^^^ (VES
Teise maaümasõja puhkemist. Ka vai inst mis õn ühiste lastakse 12.(MM)^p^^^
siin jatkalJ artikli autor-oma üle- eesmärkidega sihtasutuse niat neist saadetakse igale lehe tel- Kala, E. Lindaja, Ä. Nõmmik,-E. ^ ^ ..' ' . . .. / . ' ' ^ v . .
vaadet muinasjutu stmis,kinnita-^^^^^l^^^^^^^^^^^^
des, et sõja puhkemisel hakkas s5- tusi ka neile üistitutsioonidele;mjl- ^i.oo^ kusjuures esünesekš võiduks, rid on esialgsed, kuna uued vali-jakomissariaatidesse
saatouma ^^^^ $1000, teiseks $750 ja kolman- mišed on jaanuari alul kokku tule-massiliselt
kodanike avaldusi, ke^malik anda ka üksikisikuile, kes daks $500, pluss rida väiksemaid vai peakoosolekul.
palusid endid rindele saata.''Kuid seda vajava^^^^ /\ .- • -' . ^ .V ' • • . / [ '
sellele isegi kinnitus j kuna maini
takse, et Eesti NSV sõjaljtomissa-riks
sai pi^lkovnik P. Ljussin, poliitosakonna
ülemaks aga polguko-missar
K. Dimitrijev. Need mehed
olid kutselised vene sõjaväelased
Ja i^litrukid ning nende juhtimisel
viidi läbi eesti sõjaväe likvideeri-mihe
ja lõplik puhastamine ohvit-
•H.,. Kivi mainib,' et •selle Jurli-
. sele.
rahad üle. slhtasmtu- Söcavcaci Eesfisfr
• • J
lõpuks tuleb ajaleht välja ka mõningate
seni vähetuntud faktidega,
mainides, et üldse mobiliseeriti
Eestis 1941. aasta juulis 50.000
mefest. Lisaks sellele olevat punaarmee
saanud iile 14.0Ö0 hobuse Ja Uuel sihtasutusel on lükmeid üle
ligi 1300 üksust autosid ja trakto- kogu maaüma, kuna kõik need isi- lühisõnumi Tallinna lähedal avas-reid.
kud, kes m^^
24. aprülü tõi Kremli ,,Izvesti3a'^Leedulaster^^^
t,a t,u dj ri.k,k, alVik, ustX g ram.i-dJiMl em. tk oih.a ^st , tuuriline fo•n d, jõ,u.d. is ,o ma„ i ka„pvit,^aflri„-r
Nii et röövimine; oli pohjalik.„VõitHa" 2 ^ M i s e toetüstähe, märkides, et sealne graniit asub ü k ^ V ^ ^ v f I^IH K^r^ !
Sõja puhkemisel rööviti dava jõu on l i i k ^ 140 meetri sügavuses r f ; ^ jnüjonit dollant. Kapita-hävitamiseks
ja punastele võima- lej ä« eluaegsed liikmed, nn kaua' seU^^^
Maksab Kanadas
Aastas
Peolaasfcis $19.50
$10.56;
E I.R H P 0 S T L G 'A
Mku
eesti
: vastupann elimmeerimiseks kuni nad on ajalehe „Voitleja;'^ di väljavõtmise kava kohta kirju- .^^
i noori ja sa^eü Siberisse, tellijad. tab Tallinnas ilmuv ,,õhtuleht" ^^^^^ osas.
$38.
$21.
$11.
USÄ-i;
rööviti ka hobuseid Ja muud eest- See samm ei too siiski muudatu- Geoloogia valitsuse juhtiva geoloo- -^^nd alustas tegevust 1962. aas-
laste varand' ust, mi*s anti- Eesti Sl a„ _ „ . aastani on sellelt
okupeerinud punaarmee käsutusse, endisele, alusele, IdiU on aga esita- ter järgmist kapitalilt laekunud protsentidena
Artüiel^miUe autoriks on Eesti
NSV Sõjakomissariaadi poliitosa- nüiii ümuda. peamiselt põlluMvist, müle piira-ikonna
ülem polkovnik E. Pallase Uue inkoiporeeritud vormi alu- ^tud ja hajutatud varud ei võim ai- Hiljuti auhinnati vähemate sum-loeb
üles ka need nimed; kes on ^el on lubatud annetuste vastuvõt- da. tootmise : laiendamist. Arvesta- ^adega leedukeelseid raadiosaateid
olnud eriaegädel Eestis sõjakomis- "^i^®' ^^tamentkie, kinkide ja igat des aga kasvavat vajadust graniit- ^SÄ-S. Auhmdamise teemaks oh aadressi muudate centi. •
sarideks. Need on: polkovnik P. varaduste majandamine, ost- külustiku järele, olevat kaalutud '-^00 aastat Vihliuseülikoo^'^.K&^^.^
Ljussin, polkovnik K. Kahger, "^^^ selle tootmist Suursaarel, Maardus paremini oli küsimust äsjatoi-kindralleitnantL.
Pärn, kindral- """'"'^ '^"'"^^^^
56.
30. $32.50
LENNUPOSTIGA iilemere-masiesse:
Aastas $72-—.poolaastas $36.—> veerandaastas $19^
tJksiknumbri hind 45
major J. Lombak, polkovnik Ä.
Feidman ja kindralmajor I. Tuhkru.
Poliitosakonna iilemäd ehk
ülempolitrukid on olnud K. Dimitrijev,
major V. Kin, polkovnik Ä.
Puista, alampolkovnik A. Shemja
saavad vastu maksuvaba tõendi. ja Huumaa Palukülas. Geoloogia ^«nud- raadiösaateis käsitanud lee-
^ : ..., , valitsuse uurimiste andmeil haka- ^"laste raadiosaatja Bostonis, kel-,,
lVio^itlyej'a^Ie^^' ^^- ^ " ' f f f takse seda tootmä.nüüdmaa-alu-W välja: anti $500.
on võimalik annetusi vaheraM^ algsete arvestuste järele saadavat ^^^^ leedukeelne raadiosaade ja
. ^ ^ " ^ ^ kolmanda - $200, New Yorgi lee-
Kui keegi teeb annetuse teatud kui rändrahnude killustik maksma ^"keelne saade.
' ( V E S ) : .
Kanada aadressidele palume märkida „PÖSTAL
USA aadressidele „ZIP}CODE"
või rahakaart kirjutada
Free Estonian Publishers nimele.
nin, alampolkovnik E.Noska,pol-^ü^
kovnik A. .NugiSi polkovnik A.
/\leksejev ja polkovnik I..ButsMns-ki.:
•••'•VV'-•'./'•'
Huvitav nlmekhi. Nagu nähtub,
osa venelasi, osa eestlasi. Kuid
kõik need nimekirjas esinevad
eestlaseci m Venemaa eestlased ja
ammuaegsed N. Lüdu kompartei
Juba olevat eraldatud 13,7 ruut-küomeetriline
maa-ala, kust saadavat
üle 600 milj. kuupmeetri graniiti.
;• •:• '•- - andmeü koostatavat tehnilised ja
Graniidüdhi paksus olevad kuni majanduslikud põhjendused ja kon-
Eesti Pensionäride Klubi Toron- 50 meetrit. Sügavuse suunas jätku- ditsiooni projekt. Kuna uurimiste
tos Jervisvõimlemise Rühm alus» vatgram^^^^ enam. Maardu tulemusi peetakse positiivseiks, siis
tab 1980-da aasta sügishooaega es- graniit olevat 150—180 meetri sü- loodetakse alustada Maardus gra-
• liikmedl^osa^neist^d^a mäspäeval, 29. septeiübril kokkutu- gavusely mispärast seda tuleb kae- niidi tootmisega,
vene kodusõjast. Seega läbi ja lõh- lekuga Toronto Eesti Maja kesk- vandada maa aU,^^^^^^^^^^
ki Kremli mehed, kelledel nõnda, niises saalis. Esimese ja teise ^JJ^ elevat ule 1500 ^kilo ™tmee^ suure tööstuse organi-nimetatud
Eesthnaa kommunistil- rühma'võimlejaid, samuti UUSI f^' ^orge olevat ka kulmakind-.g^^^-^-^^ ^^^^ ^^^^.^^^^ ^.^
ku parteiga ei olnud midagi tege- VÕIMLEJAID palutakse kohale 1".^: ^^f.^ gramidi tegevat veelgi ^^^^ Venemaalt uusi „abis-mist
ja kes täitsid ainult Moskvast « a keH 12 päeval. väärtuslikumaks. Ka välimuselt t,,^.^ ^..^.^.^^ ^..^ ^^^^^
Mnu, käske ja k.rraMusL ^ ,,HATUS teht 5 ^ , 1 V a f r Ä ''^'\
AMI „,^„,ii, i i M , . n.M. . i i . gfiolnagid fipliuiHmi.Qtfi mm .laadud . ' (VES)
Palun jnule saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks --tavahse / kiripostiga alates
19 - - .TeUünise katteks lisan 1 süajuures
rahas / tshekigä / rahakaardiga. (Raha saata ainult tähtkirjas).
Aadress
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 23, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-09-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800923 |
Description
| Title | 1980-09-23-03 |
| OCR text | Nr.. 71 ^nemiaailmas valitsev kalie° ei kerki kunagi nii selge- |seU esile kui nendel juhtudel, tegemist N. Liidu sõjakuri- [ega. Juba Nürnbergi kohtp-isbil põigeldi venelaste kiiri- |e arutamisest ja esile toomi- )iinliku vaikusega kõrvale ja }iak pn kestnud kahjuks täna-jada ei ole teiste lääneriikide li: erandiks. Seda võis märga- |ti möödunud pühapäeval To-toimunud Teise maailmasõ- |al"N. Venemaa KGB poolt itud Poola ohvitseridele pü» ttud mälestussamba svami-itario provintsivalitsus ja To-linnavalitsus olid kohale id oma esindajad kuid Otta-süv föderaalvalitsus pidas laks sündmusest vaikselt minna ja oma esindajat Ikohäle saata, nähtavasti kar-see võiks esüe kutsuda ve- 3ga soovimatuid sekeldusi, liinil püsis ka Toronto teine hommikuleht, kes pidas vaja-sündmust surnuks vaikida, samb a avamistseremoonial 10.000 inimest, enamus loo= It poolakad, kuid nende ka rohkesti teiste Ida-Eu-rahviišgruppide esindajaid ilasi. - niiüd tagantjärele selgub, ^la orgnanisatsioonidel sam-stitamiseks koha leidmisega raskusi> kima ametivõimud äid üksteise järele ühest ja I kohast. Nähtavasti arvestati imasuguste argumentidega, mõjutusel föderaalvalitsus jsindaja samba avamisele ^ta jättis. Lõpuks leiti sam-jUkohtRoncesvallesi tänava Ontario järve ääres kuhu ei-lyside raudteejaama ase-rajatud väike väljak, sellega ei oliiud kõik tülid Imdused veel lõppenud. Poo- M tahtnud poolele teele seis-la ja sambaga diplomaatiat taga ajama — see mäles-pidi selgesõnaliselt kinni-lUleks ta on püstitatud ja ellega mälestatakse. Kuid Isekohesust ja tõe allatilip- \i tuli ametivõimude eest kuni samba avamiseni. Se- [ehti ja nüüd avati males- N. Lüdu kommunistlikku avalikult süüdistava teks-kinnitas, et Smolenski lä-latõni metsas teise maail-ajai toimunud massimõrv, ivriks langes üle 4000-de ohvitseri, on vene KGB-I kätetöö. Venelastele tuh-eritr masendavana ja hä-et isegi poolakad, kelle- [liline põhjus sakslasi \iha- Kremli valet, mis süüdis-õni mõn^as ssksla?i. Kuid Kremli väidet on ka ras-e parema tahtmise juures kuna tõendmaterjaljd ve- '•astu on niivõrd kaaluvad, m võimatu ümber lükata, [anadas ja teistes läänerii-iljud riigimehed ja polüti- ^i sellist sündmust ei jul- Jsöanda avalikult kaasa te-seda on mälesttissamha massimõrva ohvritele, pp paratamatult küsimus; jaõeldakse maailmas tõde iigusi jalule seada, millest räägitakse. Ja kui .juhti-terroriaktsiöönide hu]c= [misele kaasa ei taha ega — kuidas tahetakse leida rahvusvahelise ter-f. u, mis võtab iga päevaga ^emad mõõtmed ja ähvar-kii vaba maailma demo-süsteeihi? ( Ä g lk. 3) sinna tasemele, kus ollak- 3• Lä.äne-Saksamaäl," ütleb teadlane. „Aga kui me |e võidurelvastumise võik-liemalt suurendada puhas- 30ole püüdlemise kiirust.*- planeerijad on teinud et-et loobutagu üldse reostamise mõttest. Jagatagu penideks'' ja „arteerideks'*, ?u heitvetele, teised puhta Moskva reovesi lasta-itmestiku kaudu Misjtjer- [idikule ja Lõuna-Venemaa ^tagu voolata sügavasse lerre, kust see natukehaa- Jks edasi Vahemerre. 1 teisipäeval, 23. septempruiygo -Tuesday, September 23, Eestimaa Kommunistliku Partei häälekandja „Rahva Hääl** üritab oma käesoleva aasta 31» augusti numbris avaldatud pikas artMis „40 aastat sõjakömissariaäte** kim- "Mtada, et Eesti Vabariigi armee likvideerijaks oli võimas ja suuri rahvahulki haarav Eestimaa kom-muni| Stlik partei ning et venelastel oli selle operatsiooniga väga vähe eegemist. Nii mainitakse artiklis, et „kogu töö kohalike sõjaväelial- 0|ig||igj|^gg j dusasutüste iimberkörraldaimsel ESTO-80 ajal korraldati huvilistele ka laevasõite Stokholmi vetes. Fotol näeme ühte gruppi meresõidust osavõtJatest^. . : Foto: Müikla; sõjakomissariaatideks toimus EK(b)P Tegelikult öli Eestimaa kommunistlik partel tol ajal väga äbarik Ja liikmetevaene organisatsioon, kelle juhtide iiiesandeks oli kanda Tagamaks ajalehele,,,Võitleja** to^ toetuste ning annetuste tegemist inkorporeeriti 22. augustil 1980 Sihtasutus ,,Võitleja**, mgliskeeise nimega ,,Võitleja Relief Foisndatiosl**. SeEekohasele kodumeEÜle Mrjutas alla Ontario tarbimise ;^ kaubanduse minister •'Frank; Brea. • ' : v:/---' Eesti phisk®iiiiat®etp STOKHOLM — Stokholmis ilmuv ajaleht „yäli^ Eesti^* kuu aega pärast ESTO-80 pidustuste lõppu laekur Herbert W küsimuse suursündmuse majändusiiku finan|seerimise Ja majandusliku õnnestumise kohta. Herbertlir vastai et lõplik majanduslik aruanne selgub tõenäoüselt hilissügisel, kuid praegu võiks utel-da, et pidustuste läbikäik oM ca 3 miljonit krooni (ca 800,000 dol- Herbert lir Valiti ESTO peatoim- üritust ja paistab nü, et majandus-konda 1977, kui Scala-teatri ruumes likud otsad lähevad kokku. Väljami- 184 eesti organisatsiooni esindajat riekuist võiks näitena tuua, et rong-moodustasid ESTO organid. Kui käik läks maksma 30.000 kr., sisse nüüd tagantjärele küsida, milline arvatud kolm orkestrit, PR 70.m, oli „majanduspoliitika" ettevalmis- mis andis häid tulemusi jne. tustöö ajastul, ^iis vastab Peatoimkonha väljaandel ümu-jatades, et ..rahasid oleks kassas sirgid^Mng muud Sellele taotlusele vastavalt haka- esemed müüdi läbi, linnas ti organiseerima toetusi. Neid laekus ümardatud summades 1977. a. 80.000 kr., 1978/100.000, 1979/130.000, 1980/20.000, seega kokku 330.000 krooni (ca $100.000.—). Sellele liitub riigitoetus 74.000 kr. suuruses, nii et raljialiste toetuste iildsumma tõusebj404.000 kroonile. ^ ; i^„oi ^ / . . .. Oma Igapäevase too kõrval revis- „Ise annetasm esimese kümne- . .... . ^.r^^r^i\i^r,^ 1k room.s e, k1u i.d jn uud si•s aldab d^o« nao ao - jon^i burioo. si ojn tja ule kol^m««efk ü«m^nefe , ., .' ,. . .., , .^^ aasta hoqldanud majandust eest-tonte nimekiri ule tuhande mme. ,« • • " ..t-^:, i r^u « « « i n ,e .. J. ... laste tegevusväljadel. Oh aeg, kus ' " ta pidas korras 30-40 eesti majan-toetust 10.000 kr., dusettevõtte arvepidamisV^^^ Ä luid leidub vähemalt kümme on nende arv vähenenud paari-nime, kelle toetus on, olnud 5000 kiimhele, sest eestlastele kuuluva-või rohkem. te ettevõtet arv on üldiselt vähenenud kas omaniku vanuse või sur- Kõigile annetajaüe vpib vaid aval- j^^^ ^õttu. dada siirast tänu, et etteyahnista- ' vas järgus oü meil summasid toimetuse märlois; 1 Rootsi jooksvate ladude katmiseks. kroon ^rdub praegu ca 28 Kanada ESTO-80 ajal toimus 28 rahalist eendile.. mid lipud leidsid endale vaderid, nü et/ aruande tulemuste suhtes võib olla optimistlik. Võib arvata, et ESTO-80 käik pii kusagil 3,2 miljoni krooni pikes, kui lõpparvud on selga-ütleb Herbert lir. aimult seda maski mis venelaste Küsides ühelt Sihtasutus „Võit- selle edasi vastavalt annetaja soo- rahaüsi võite. Loterii on mõeldud Q^Q^ manipuiatsisoone Ja operatsioonr^^^^^ • • • uwr Eesti vabariigi ia šelte asutuste ^ kolmest iükorporeerimisevor- H. fövi kahetseb, et seesuguse fCtl^^S Möj^ . ning i n s t i t u t s Ä llkvideerm^^^^^^ sel^arja^. samas artikHsla^^^^^^^ ^Sa^õÄalE'^ ^ ^ ^ ^ ^ r ^ Uue Sihtasutus ,,Võit^^^^^ Nende seas oli ka S^nl^S^^ Esimeseks Süitasu^s „Võitleja" meiks võivad kõik hakata, eluaeg- ajakirja„NationaI Geographic" ^ j ^ ^ ^ g ^ ^ Vajaliku asjaajamise OMario sammuks on tuluõhtu korraldami-"®l"ki^emaks, nagu jjibaiumeta- number, müles ilmus Priit VesUin- ^ läbimÄigist saadi puhastulu ametiasutustega korraldas noor ne laupäeval, 27. sept. Eesti Ma tiid on $25, müle juprde lisr- JAibnultp^em,-rohkete piltidega ar-^^^^^ ^ j ^ j õnnestumisele õli Eesti advokaat Roland Laam ja suures saalis, k^^ avalikku- ^®^toetaja-tellimine. , tikkel okupeeritud Eesti kohta. ' ^^^^ aidanud päiksepaisteline kogu^tseduur Ä u s võrdle- selelühemd^^^^^ aiSS^ S ^ ^ Nagu presidendi p,reko^ oU pearõhk ikkagi väsimatui-. mm kin-esti. asutuse eesma^^ on ^ ^ ^ ^ " ^ ^ ^ seridek kes v^helaste^ a^^^^^^^^^ olnud kuud StaliniprniaselerezMi-Just^s^^^^^ tööliste juurde saamiseks. ^^^^^^^ ^ ^^^^-^^ \ ' müe. saadud sissetulekuid kasutada uu- NÜ on SihtasutusVõitleja" mit-^^^^^^ Mstogm "f^ ^ ^ ^ ^ ^ isade Maa koh- Samas akikUs räägitakse ka ees- run^t^^ kirjastamiseks; hari- Sellele järgneb ülemaailmse lo te-kasutaotl^^^ ti noorte mobiMseerimisest pärast ^ ^ ^ ^ tavasti eesUama Arno bMn-r^^^ (VES Teise maaümasõja puhkemist. Ka vai inst mis õn ühiste lastakse 12.(MM)^p^^^ siin jatkalJ artikli autor-oma üle- eesmärkidega sihtasutuse niat neist saadetakse igale lehe tel- Kala, E. Lindaja, Ä. Nõmmik,-E. ^ ^ ..' ' . . .. / . ' ' ^ v . . vaadet muinasjutu stmis,kinnita-^^^^^l^^^^^^^^^^^^ des, et sõja puhkemisel hakkas s5- tusi ka neile üistitutsioonidele;mjl- ^i.oo^ kusjuures esünesekš võiduks, rid on esialgsed, kuna uued vali-jakomissariaatidesse saatouma ^^^^ $1000, teiseks $750 ja kolman- mišed on jaanuari alul kokku tule-massiliselt kodanike avaldusi, ke^malik anda ka üksikisikuile, kes daks $500, pluss rida väiksemaid vai peakoosolekul. palusid endid rindele saata.''Kuid seda vajava^^^^ /\ .- • -' . ^ .V ' • • . / [ ' sellele isegi kinnitus j kuna maini takse, et Eesti NSV sõjaljtomissa-riks sai pi^lkovnik P. Ljussin, poliitosakonna ülemaks aga polguko-missar K. Dimitrijev. Need mehed olid kutselised vene sõjaväelased Ja i^litrukid ning nende juhtimisel viidi läbi eesti sõjaväe likvideeri-mihe ja lõplik puhastamine ohvit- •H.,. Kivi mainib,' et •selle Jurli- . sele. rahad üle. slhtasmtu- Söcavcaci Eesfisfr • • J lõpuks tuleb ajaleht välja ka mõningate seni vähetuntud faktidega, mainides, et üldse mobiliseeriti Eestis 1941. aasta juulis 50.000 mefest. Lisaks sellele olevat punaarmee saanud iile 14.0Ö0 hobuse Ja Uuel sihtasutusel on lükmeid üle ligi 1300 üksust autosid ja trakto- kogu maaüma, kuna kõik need isi- lühisõnumi Tallinna lähedal avas-reid. kud, kes m^^ 24. aprülü tõi Kremli ,,Izvesti3a'^Leedulaster^^^ t,a t,u dj ri.k,k, alVik, ustX g ram.i-dJiMl em. tk oih.a ^st , tuuriline fo•n d, jõ,u.d. is ,o ma„ i ka„pvit,^aflri„-r Nii et röövimine; oli pohjalik.„VõitHa" 2 ^ M i s e toetüstähe, märkides, et sealne graniit asub ü k ^ V ^ ^ v f I^IH K^r^ ! Sõja puhkemisel rööviti dava jõu on l i i k ^ 140 meetri sügavuses r f ; ^ jnüjonit dollant. Kapita-hävitamiseks ja punastele võima- lej ä« eluaegsed liikmed, nn kaua' seU^^^ Maksab Kanadas Aastas Peolaasfcis $19.50 $10.56; E I.R H P 0 S T L G 'A Mku eesti : vastupann elimmeerimiseks kuni nad on ajalehe „Voitleja;'^ di väljavõtmise kava kohta kirju- .^^ i noori ja sa^eü Siberisse, tellijad. tab Tallinnas ilmuv ,,õhtuleht" ^^^^^ osas. $38. $21. $11. USÄ-i; rööviti ka hobuseid Ja muud eest- See samm ei too siiski muudatu- Geoloogia valitsuse juhtiva geoloo- -^^nd alustas tegevust 1962. aas- laste varand' ust, mi*s anti- Eesti Sl a„ _ „ . aastani on sellelt okupeerinud punaarmee käsutusse, endisele, alusele, IdiU on aga esita- ter järgmist kapitalilt laekunud protsentidena Artüiel^miUe autoriks on Eesti NSV Sõjakomissariaadi poliitosa- nüiii ümuda. peamiselt põlluMvist, müle piira-ikonna ülem polkovnik E. Pallase Uue inkoiporeeritud vormi alu- ^tud ja hajutatud varud ei võim ai- Hiljuti auhinnati vähemate sum-loeb üles ka need nimed; kes on ^el on lubatud annetuste vastuvõt- da. tootmise : laiendamist. Arvesta- ^adega leedukeelseid raadiosaateid olnud eriaegädel Eestis sõjakomis- "^i^®' ^^tamentkie, kinkide ja igat des aga kasvavat vajadust graniit- ^SÄ-S. Auhmdamise teemaks oh aadressi muudate centi. • sarideks. Need on: polkovnik P. varaduste majandamine, ost- külustiku järele, olevat kaalutud '-^00 aastat Vihliuseülikoo^'^.K&^^.^ Ljussin, polkovnik K. Kahger, "^^^ selle tootmist Suursaarel, Maardus paremini oli küsimust äsjatoi-kindralleitnantL. Pärn, kindral- """'"'^ '^"'"^^^^ 56. 30. $32.50 LENNUPOSTIGA iilemere-masiesse: Aastas $72-—.poolaastas $36.—> veerandaastas $19^ tJksiknumbri hind 45 major J. Lombak, polkovnik Ä. Feidman ja kindralmajor I. Tuhkru. Poliitosakonna iilemäd ehk ülempolitrukid on olnud K. Dimitrijev, major V. Kin, polkovnik Ä. Puista, alampolkovnik A. Shemja saavad vastu maksuvaba tõendi. ja Huumaa Palukülas. Geoloogia ^«nud- raadiösaateis käsitanud lee- ^ : ..., , valitsuse uurimiste andmeil haka- ^"laste raadiosaatja Bostonis, kel-,, lVio^itlyej'a^Ie^^' ^^- ^ " ' f f f takse seda tootmä.nüüdmaa-alu-W välja: anti $500. on võimalik annetusi vaheraM^ algsete arvestuste järele saadavat ^^^^ leedukeelne raadiosaade ja . ^ ^ " ^ ^ kolmanda - $200, New Yorgi lee- Kui keegi teeb annetuse teatud kui rändrahnude killustik maksma ^"keelne saade. ' ( V E S ) : . Kanada aadressidele palume märkida „PÖSTAL USA aadressidele „ZIP}CODE" või rahakaart kirjutada Free Estonian Publishers nimele. nin, alampolkovnik E.Noska,pol-^ü^ kovnik A. .NugiSi polkovnik A. /\leksejev ja polkovnik I..ButsMns-ki.: •••'•VV'-•'./'•' Huvitav nlmekhi. Nagu nähtub, osa venelasi, osa eestlasi. Kuid kõik need nimekirjas esinevad eestlaseci m Venemaa eestlased ja ammuaegsed N. Lüdu kompartei Juba olevat eraldatud 13,7 ruut-küomeetriline maa-ala, kust saadavat üle 600 milj. kuupmeetri graniiti. ;• •:• '•- - andmeü koostatavat tehnilised ja Graniidüdhi paksus olevad kuni majanduslikud põhjendused ja kon- Eesti Pensionäride Klubi Toron- 50 meetrit. Sügavuse suunas jätku- ditsiooni projekt. Kuna uurimiste tos Jervisvõimlemise Rühm alus» vatgram^^^^ enam. Maardu tulemusi peetakse positiivseiks, siis tab 1980-da aasta sügishooaega es- graniit olevat 150—180 meetri sü- loodetakse alustada Maardus gra- • liikmedl^osa^neist^d^a mäspäeval, 29. septeiübril kokkutu- gavusely mispärast seda tuleb kae- niidi tootmisega, vene kodusõjast. Seega läbi ja lõh- lekuga Toronto Eesti Maja kesk- vandada maa aU,^^^^^^^^^^ ki Kremli mehed, kelledel nõnda, niises saalis. Esimese ja teise ^JJ^ elevat ule 1500 ^kilo ™tmee^ suure tööstuse organi-nimetatud Eesthnaa kommunistil- rühma'võimlejaid, samuti UUSI f^' ^orge olevat ka kulmakind-.g^^^-^-^^ ^^^^ ^^^^.^^^^ ^.^ ku parteiga ei olnud midagi tege- VÕIMLEJAID palutakse kohale 1".^: ^^f.^ gramidi tegevat veelgi ^^^^ Venemaalt uusi „abis-mist ja kes täitsid ainult Moskvast « a keH 12 päeval. väärtuslikumaks. Ka välimuselt t,,^.^ ^..^.^.^^ ^..^ ^^^^^ Mnu, käske ja k.rraMusL ^ ,,HATUS teht 5 ^ , 1 V a f r Ä ''^'\ AMI „,^„,ii, i i M , . n.M. . i i . gfiolnagid fipliuiHmi.Qtfi mm .laadud . ' (VES) Palun jnule saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks --tavahse / kiripostiga alates 19 - - .TeUünise katteks lisan 1 süajuures rahas / tshekigä / rahakaardiga. (Raha saata ainult tähtkirjas). Aadress |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-09-23-03
