Vaba eestlane , September 23, 1980

              VABA -yal, 23. septembril 1980 — Tuesday, September 23, 1980 Nr. 71
Eesti tänavuseks raeistrikä jalg­ratturite
50 km eraldistardist sõi­dus
tuli tartlaneVJaan Veeranna,
ühisstardist sõidus teine tartlane
Hilio Suun. {
Tallinnas toimus nädalaid kest­nud
N. Liidu malemeistrivõistluste
üks pcolfinaalturniire, kus esiko­hale
tuli venelane V. TsheWiõv.
Turniirist võtsid osa ka kaks eesti
maletajat, tallinlased A. Veingold
ja noor koolipoiss J . Ehlvesti Vii­mane
oli turniiri kestel võrdlemisi
edukas, poisides 4—5. kohal, kuid
turniiri lõpul jäi tugevas võistluses
12.—13. kohale. A. Veingold Jagas
7,5 punktiga 7.-11^ kdita. ;
Maailma kõigi aegade,
on nüüd järgmine:
Keeleteadlane Ja ilmuva guüre tõsises .mõttes ristida „instituu
eesti-inglise sõnaraamatu autor, diks". •
professor Paiü Friidrih saäg- Suur eesti-inglise sõnaraamat i l -
pakk,, sundis 2. sept. 1910. a. Must mub^saabüva aasta kevadel Yalei
jala alevikus Saaremaal. Ta vane- ülikooli kirjastusel (esimene anne
düshiüpetel vigastada ja ei võis- mad, Jaen ja Marie (sünd. Paas), ilmus 1955. a. Nordic Pressi Mrjäs-telnud
kaasa. ja vanavanemad olid ärksad tege- tusel, mülele lisa ei järgnenud)'.
lased kirjanduse, muusika ja ühis- Raamatut oodatakse pikisUmi koik-kondlikul
alal. jal, kus kõlab eesti keeL on
Juubilari hariduste^ algab isa eesti keel armas,.kes soovib end
,,kodukoölis" ja ta astub sealt 3- täiendada eesti keele alal, kes tun-dasse:
algkooli klassi 8-aastasena. neb huvi eesti keele rikkaliku sõ-
Järgneb Saaremaa ühisgümnaa-navara vastu, kes vajab abi eesti-sium,
Tartu ülikool (inglise iilo- keelse kirjanduse lugemisel, kes
loogia, 1935, cum läude),; South- soovib tõlkida eesti Mrjandustj see
ampton University College Inglis- võtku teatavaks, et sõnaraamatut
maal a936) British Council scho- saab telUda ette aadrseeil; , /
larina, Helsingi ülikool (1943), Yale University Press, Depart-
Uppsala ülikool (fil. lic. Ph. D., ment^EED, 92 A Yale Station, New
cum laudei, 1947),: ja lõpuks teine Haven, Connecticut 06520, ÜSA.
doktorikraad Golumbia ülikoolis Olgu veel lisatud, et „Suur Saag-mglise
kirjanduses (Ph. 1966). pakk" pole ainult n.c>. tavaline kä-
E du aai töötas P S r ^^^^^^^^ sõnaraamat; rõhk on seal keekm^an^G^^^Uml^.^^^ la mitmepalgelisu-naasiumis,
TaUinna , Kollefehis, ^el- Sõnaraamat võistleb oma ma-
HERBERTSALy
5.78 W. Kozäkiewicz,
5.77 • f . Hbuviõn, 'Bran^
5.75 T. Vigiieron, Prants.
5.70 D: Roberts,/lJSA
5.70 J.-M: Bdlot, Frants.
5:70 S-i^eri^ira, Prants.
:5.69 .K.:.Vblkoy,: : ;
5.68,9 M . Tully,IJSA ;
5.68,9 L. Jesseoi USA
5.67,6 W. Olson, U$A
5.67 USÄ\ "^^
5.66 A. Kalliomäki, Soimie
P4 :P. Abada, P^
5.65 T. Šlusarski, Poola
i^SEIB KIRJANDUSEST
Raamatus ön valik kirjandusteadlase H. Salii hiUsemašt esisee-toodangust,
kus keskne rõhk on Juhan liivi Innle lahti mõtestia-
' y.^-^ ^ . : • : m i s e l / ^ ' v ^ - ^ .V
256 lk. —^^^
Saadaval ^abaEestlcise talituses
Riiklikus inglise KoUedzhis, M^^^^^^
Soomes Karhulas peetud kerge- „ 3 keeltekoolis ja Tartu Rahvaüfr ' " ^ ^ ' ^ sõnastikega nagu
jõustikuvõistlüstel püsütasid söom-kö^^^^^
lased kaks uut Soome rekordi. uppsala RahvaUükoo- , .^T?'? ^^-^äd; "^""««g'^, J» ^
,. • V M T - - / i . Harri Huhtala heitis vasarat 75.94, ijg"^!Rootsi) Rutgersi ülikoolis ^''^^ opilased mitmel-maal soovi-
Tallmna^ pee 1 N. I j i d i r » - jäädes sellega siiski teisele kohale, uSA, ^ '"^^"^ Saagpakule õnne tähtpäe-gaametiuhmg^
äejuuniondemei^^^
levlaae T. KajakM52imnktiga, ka MoSot^ t.,.,ntm,tos _ . . te
o « e
1 . - - - i saatekyly 85 eo
Müügü ,^aba Eestlase" talituses
i ™ 1 ^ . . ^ o^^^yu.u^^,.a 73.14. Naiste kuulitõukes p g avaldanud üle 50 HP ^rii neljandaks tull kalevlane H. Priks, .f^ Q.^.^^,^^^^ . F.b. on ayaiaanuü me 50-ne tru-kelle
tagajärg oli aimit 4 punkti
mad;ilairkAlTnandale kohale tui- -madalära^olmaMaie Kon^^^^^ ® saavutas Tuula Km. bamai ge jne. mitmes eesti a muukeelses
L.V.
ANDRES KÜNG
Eud venelase A. Hudjakovi 5243-st ^3
punktist. Ka meeskondlikult tuli
esimeselcs ,JCälev" 15 646
•ga.. .
Tänavu registreeris Stokholmis
FRANKFURT — Afganistani len- |
nuühingu Ariana endine pealendur.
ajakirjas. Ta on esinenud raadios,
TV-s ja arvukais ameerika klubi^
des ettekannetega Eesti üle; orga­niseerinud
eesti ja baltiainelisi näi­tusi;
esinenud teaduslike ettekanne­tega
konverentsidel Ameerikas ja i^e^'põgenes"'Afganistanist I^äne-
Euroopas; x)rganiseerinud eesti ja Euroopasse, andis ajakirjanikele
korraldatud maratonijooksust osa- . , . „ reformatsiooniaia alfiu- f v mmete: stipendiu- ku^as tema oma kolleegidega ot-võtmiseks
5438 jooksjat, kellest J^^^J^I^
üle 4C0O tulid starti. Esimesena '^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^
lõpetas mulluse maallmatabelil^^^^^
neljas, aoneeriklaae Jeffi^y Weils g l i ^ 1970-1971. ^g,,^,,^^^^
ajaga 215.51. Tuntumaist oli ^ees- ^^^^ ^^^^g^^^^^ j^j. 1,^^^, ttQ rnnmrH^. punaarmee osadelt varustust. Eap-otsas
ka 1974^. Euroopa meister rik kandis hoolt raainatute kirjast ten Habibollah Balkhi mainis, et ta ^
mglaae laa Thompson, kes aga koolide raiämise eest juntivalt tegev pai- plaanitses põhjalikult oma põgene-võitjale
- ^ r d ; kaotas; 343-ga.^^^^^^^^
Naistel jooksis kiii^imini norra- ,,,,i,3tesõjakäiku^^
lamia- Ingrid Christiensen, aeg dumaale, millega kaasnesid põle- ? ' th.'FS«
tamised linnades j ^
• . kirjanduse raamatuid leidub roh- ' ^ J ' „Vaba Eesti Sona ^^^^ lendamast ja palus koos
kesti Helsingi Ülikooli Eesti osa- Paul s i^aku elutööks nn M^^^^
Nizzas peetud spordivõistlustel konna arhiiv-raamatukogus. Kaks nudlennuühingu teenistujatega,
iileta^ kuuenda bivasMippajana vana käsikirja on^^
maailmas 2i-aastane prantslane säUinud: üks nendest Stokholmi- ,,v;-,-.v on juba põgenenud umbes
SergeFerreira kõrguse 5.70. Mär-^K^^^^^
kimlsväärsed on ka; teiste teivas- l704)Via teine Münchenis ^ ^ i ^ " Kuna Saagpakk on seda teinud n.ö. " " ' " s U P"ootmest.
hüppajate tulemused: prantslane Riigiraamatukogus (a. 1694). Mõle- üksikvõitlejana tuleb teda sõna — • •• ' - — _ ^ —
Phüips^Houvin ja poolakas ^M^^ , y ' M e h e d 6n ikka nüsukesed: jook-rmczyk
tosid .ntctonad 5.60. kirjaga kirjutatud ..manuskriptid,, ^ ; : s^^^^ jooksevad su järele, lööks
Jean-Michel BeUot, jällegi prants-. müIe sisuks on kogu Uue Testa- tulemusena meie rahvas eraldati kas terve üma sinu pärast maha.
anehuwas5.55 j a ^ n e t o e K o ^ ^ {"«^i 'olge^ kreeka keelest eesti aga nüpea kui sü kätte saavad,
taatmVoJkov 5.50. M(Kkva^olumvkeelde Ne^^^ Vene idavõimu aUa. : kaovad kui kulutuli,
piavoitja ja maailmarekordimees ne raske ]a laastava Põhjasõja a ^ •
WladyslawKozaMewioz sai soojen-gust Vene ja Rootsi vahel, mille R. KIVIRANNA ; . A^^^
Kirjastus VäHs-Eesti Ä EMP
311 lk. IMnd $14.00 br. -f saatelailii 5^
Eesti ©jaMrjani&Q teos põhineb laialdasele allibmaterjalie. Ta
analiliisib Soome dše- Ja väUsp^^ tSnapSevast ola-koTo&
ja säonda, Nõnkogiide Liidu Soome-polUtikat, Soome vallt-ms%
presidendist parteielunija palju muud, tuues Soome saatu­sest
huvitatud lugejaile palju nusI andmd^^^
müügil
CHÄRLIS KIPPiR — klitverUaade
Metsated (A. Kapp), Ennemuiste (M. Saar)/Üks suu (M. Saar)»
Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T.Vettlk'), Sind tervi­tame
knldapäike (A. Earindi) ja Rändaja õhtulaul (J. TaU) ja
rahvalaule: K. Raidi seades — Laulu mõjUv Kui ma hakkan lau-lemaie.
Ära viies ja Kivilu^snkaš, L. Virkhausi seades — Kus on
kus op kurva kodu, y. Kappi seades ~ Linakatkuja |a J. Zeigeil
seades — Kanneldajast vend.
Hind $f .50 pluss postikulu $1.—
aasas
Ja on maitsev, pagana maitsev see
-kokkusaamine, nii et kõrgtujus ot­sustan
magustoiduks tellida olho
de sogra't; ,<ämma silma", (!) mis
ju meestele peaks Olema selgeks
hirmuks, härjavõitlejad vahest ehk
väljaarvatud, ise kah, sest naiste­rahvas,
on ikkagi naisterahvas ja
pealegi oli mul ämmaga omal ajal
' mõnus kirjavahetus, kuigi otseselt
ma ta silma alla ei saand — a;jaloo
trikjcide tõttu, nimelt, mis meie
vaMe tõid siiuredlcaugušed; noh,
eks vaadakem siis täna pisut tõtt,
ilma et ühel oleks teisele midagi
ette heita, olgu's'poja või mehe
pärast.
Ent ep õle sedagi rooga kirjas
ja korraga tuleb kahtlus, et polegi
see ehk mingi magustoit vaid mi­dagi
mis Eesti maal käib^ hehh,
,Äjasilma" ette... Otsale aga
ei saa, sest selleks peafe kelnerid
kõnelema pisut ingliskeelt ja nõn­da
lepin siis ipapaja, s.t. mamao
viiluga. Seejärel aga too vältimatu
cafezinho, kohvikene; diminütiiv
on enam kui õigustet,"sest sõrm­kübar,
millest seda serveeritakse,
pole pooltki korralisest moka-tas-sist,
nii et aina unesta, millise
kunstiga siniia veel paar lusika­täit
suhkrut juurde mahutatakse.
Viimasest loobun, ent tõrvkange
vedeliku neelan alla, vaimusilma
ees pilt Rahel Olbreist, kui ta oma
elukaaslase, Hanno Kompuše koh­vitassist
maitstes, karjatas : „ S ee
on ju nii kange, et ajab sea püsti!•'
'— mispeale Haimo vastas: „Sel-lepärast
ma ipüsti seisangi."
No seisame kae meie, valmis jät­kama
omal jalal ja käel linnaväat-lust..;
Rip ' Branco pargipoolne ots,
liiklusele suletud, must-valges mo­saiigis
elegantne väljak õispuude, kade laul, aastasadade vanune l i - ka mingit esinduslikku arhitektuu- vatuuled, tal^^
põõsaste ja lillepottide nmg kuju- turgia. ri. / , kimahavaikseiks j a jättes samal;
dega sammastel, on lisma k u t o Ja just sdle ikofea pealt • on bra-h^^^ kõik vihmad väijaspoole,
risuda, väiiemalt suurel määral; yalge, katused ja akende raamis- süWane tundlik, tabades asjaolus nii nagu ta luba annab vaid hämä-asub
siin nü Riigiraamatukogu kui ^ ^ g ^ j ^ ü-ka
Kaunite Kimstide Muuseum ja |.g^ig^ig nõnda tunnistades kõ& P^^^- ^^^^^^^ saks kurnub sisse ka läbi nelja, vi-siis,
mui(bgi, Rio kuulus ooperi- ^Qjjj^^^^ puhapütidega hiigel
maja, või linnateater, mis koduks i^gg^j^jj^jjjjjjjggg^^^^ vahetult va- haks nüüd ometi, et too oleks see- klaaspaneeli, mis põraiidalt lakke
ka linna sümfooma-orkestrile. Ja suuriinna moodsu- ^"^^^ ^^^^^ sootuks kõrgemal tsi- kulgedes liituvad läbipaistvaks,
kuna hoone on mpne koopia Pariisi g^^^^^ yQl^e.vilisatSiooni astmel, nii et mõnel hele^^^
Ooperist, mida oleme imetlend tuses tohutu plokk-ehitus, mis ^^^^ või Moo- said, seljatugedeta puupiirf^
seest kui väljast, siis ei meelita pi- näikse olevat kokku pandud suu- ^'^'^^ ^^^^ ^^^^^^ ävatlid altarikõrgendik — ei
kemäks vaatluseks ka asjaolu, et erihaljuses klaas- ja betoon P^^^^^^^^^^^^^ü ^^^^ Pe- kuskil nikerdusi, kullatud kujusid,
ta on seda üks-neljandik skaalas, kuübikuist - riigi õlimonopoli, niu kandist. Sestapon,ta ka kärme ei keerdtreppi^ tpos-kantsleid,
ainult peast käib läbi mõttesähm, p^P(){jra^ uus administratiiv- läitma, et-olid temagi maa in- ei hõngu võimalike^^
et üpris pöördvõrdeline värk, af- ^^^^ millele kõik sõidukid kogu ^^^^^^^ed juba ühe jalaga kõrg- ei pärispatust, surmast või ondsu-vestades
mõlema maa suurust. jnaal õitsetavad n i i ööl kui päe-k^^^
Edasi surudes tuleb aga oota- ^3,1 šinivänget viirukit - ja siis, ^^isega. sirina jõudnijd, 'kuimitte lunastuse järele, nagu saaks siin
matu üllatus. Pole seUeks teps ^5^51^^^^ nn üpris erineva hoone ^'J^^^§^P°^^ks ootamatult vahele suiu-es ja kjummaliselt sõredas sa-
,,Edificio Avenida Central'V Lädi- ja höõneteploki vahel taamal en- ^^^^ .ta
na Ameerika esimesi pilvelõhku- nenähtamatü, karupruun, arhitek- P^^^ks vähe^ n meelte murdlainetused, nü et kaob
jaid, mülega kaua hoobeldi ja mil- tooniline , elukas" tihedast eht siia jõutud! Igal juhul, kaš ep i l - väsimus kehast ja ei pane tähelegi
le feö^a^ nüüd kaugelt võimsamka;vatraamk^^ muta too imelik hoone oma ziggu-- kas istud või seisad ega tule ka
ni lõhuvad püvi uued ja kõrge- p^jj^^ hiigelkoonus otsegu üm-^^^^ ka seda ette; et keegi siin võiks, rängas
mad, lõhutakse võimsamini ka ^^^j^g^^^g teisendis' ja suuremas u ^ ^ l i ^ ' soovunelmalist väidet, ahastuses põ^^^ v a j u d a . ainult
maapinda, lausa külje; alt läks ju kõrguses antud muistne ätsteeki-^^h,;^ - tunnet, ja tunned, ja; tunned, et.
pool mage Flamengo pargi täiteks, inkade või maiade žiggürat^^^^ ^^^s ise seejuures ^0^^ jah - oled ja et olemisel on -
• " Jki Nii et midagi „ürg-brasiilialikku",' ^ ' ^ 1 ^ ^ ^ " ^^^he^^ mõte . . . Müline . . . ? Võibolla see
saash -kaike labmulakki avaneb: ^ . ^ . ^ v ^ i « ^ i L i v . t , i f ^i^g tänavate liiklusmöllus taas jääbki inimese suurim
hämmastavalt kvintessentslik loik
linna pudist, koosnedes kolmest,
üpris iselaadi ehitusest: julmalt
poolitet mäeserval, ent trotslikult
kindel oma muistsel asemel, peab
aegadega visa võitlust San Antonio
konvent,, hoides endas hindama­tuid
taide-esemeid koloniaalajas-tust
ning ka Brasiilia , esimese
midagi algelanikekultuuripärimüs- suurimaks meta-likku
: . . ? Ei M U saaks see olla üieJo<>ksikut m ä ^ ^
just; nõnda ja — ometi /. ,
•saab.:
ehk ^^.^kki vaade pisut teise'nurga alt.
Nähes taamale mäkkesuunduva., seks...
200. aastase akvadiiidi; kõrgeid, Ka kirikus pakutakse aegajalt
valkjaid kaari lõikavat diagonaal- midagi kangemat kui allikavesi,
J , selt üle ta„pruuni kasuka", hüüa- sestap ei tundu näotuna astuda
' tän tahtmatult: ,,See peab olema päevalõpetuseks hotelli baari, seda
Ep ainud siinseil indiaanlasil linna uus veevärk!" Suur ent on enam, et seal istub väid kaks-kolm
milgil kombelgi riMikuks kuju- ehmatus, kui ilmneb, et tegemist hinge, hubases hämaruses ja kasi-
Empressi,topoldina, maiseid jää- nend ühiskonnakorraldustn meeles rüübates öžia ,caipi-miseid;
feõrvai kerkib Rio rikkai- dä leidus Peruus ja Mehhikos või tedraaliga! : rmhat"; cachaca-, laimi-mahla- ia
ma kiriku. Sao Francisco da Peni- kustahes läänekal^^^
tencia, portaal, sisemus üleni täis keskset valitsust, ei kuningat, ei
ehtses kullas puunikerdusi ning kuningannatki, välja arvatud Ama-selle
kõrval benediktiinlaste kulla- zonases, kus too aga pidi tublisti
tud kabel, milles hommikusel ja arvestama kogu sõdalas-naiste
õhtusel missal kõlab veelgi imn- kõrgklassiga, ning ep okud neil gavraamistik laseb läbi kõik tae-mahedat
jooki, mille
karastavaks muudavad rohked
jääkuubikud, pealegi on päev ol­nud
ligemale neikümmend tundi
ümmarguse seina tumepruun sü- pikk.
(Järgneb)