Vaba eestlane , July 13, 1978

              13. juuli 1S>78 —mirsday,^ Nr. m, Nr; 52
VABADE EESTIJ^TE
STLANI
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecumseth St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
; POSTIAÄDRESS^ P.p. m
^TELEFONID: toimete 364-7521, taUtu^ kuulutused,
T eksp^tsiooa) 3M-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.--, poolaastaö $18.- ja
veerjandaastaš |9.—, kiri|K)stiga aastas $48.--, poolaastas $2550
V ::i .; • .': • . ja yeeraidaastaš $l$iO.,.,V
TELLIMSOTMAD^^^Ä^ Kanadat: aastas ^2.--, i>w)laas-tas
$17.-^ ja veerandaastas $9.50. Kirippstlga USA-s: aastas
^ : $53.—, podaastaa $27.50 ja veerandaastas' $15.—
LENJ^OSTIGÄ ütemere-maadesser^^ä^
. • $31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadr^si muudatus 30 c. — t t e i k ^ ^
Published by Free Estonian Publisher/ Ltd., 135 Tecumsetb Bt,
Toronto 3, Ont M6J 232
Hiinas avaldatud ,a3alooüster*
kaartidel võib näha, et mauistlike
nõudluste sfääri kuuluvad Nõu­kogude
Ämuurimaa ja Primorje,
Sahhalin, osa Kasahstanist ja
Kesk-Aasiast, Mongoolia RV ja
Korea, osa Afganistani territoo­riumist,
osa Indiast, N^aal,
Bhutan, Birma, Tal, ^^^^^Ä
lÄmbodzha, Laos, Vietnam, pea­aegu
kõik sažwred IdärHiina ja
Lõuna-Hüna meres." — Nii kõ­lab
väljavõte ühest ajalehest.
Võiks arvata, et Me on võetud
mõnest lääneritkidepübiikatsipo-nist,
kuid ei — seekord on hoo­pis
tegemist okupeeritud Eestis
ilmuva kommunistliku partei aja­lehe
,jllahva Häälega", milles ve­ne
nimega skribent I. Aleksand­rov
analüüsib Hiina polütikat
ning pealkirjastab oma artildi
väljakutsuvalt vPekingi poliitika
'Ohustab rahu."
Artikkel pn mõeldud otsast lõ­puni
Hünä välispoliitika kritisee-
Timikeks. ja sarjamiseks. Nii mai-mtakse,
et Hiina praeguse juht­konna
poolt omaks võetud mili-tarisllik
kurss aitab Pekingi lad­vikul
mitte üksnes panna lihtsat
hiinlast unustama eluraskusi,
vafd aitab ka kasvatada üles põlv­konda^
keda saaks ära kasutada
ekspansionistlike plaanide elluvü
misel. Ning Hiina praeguse rezhii-mile
halvustava sildi otsa ette kin^
nitamiseks kinnitatakse „Rahva
Hples", et Peking ei van oma
hegimbnistlike ideede elluviimise
huvides vahendeid,
pettus, relvaprovo
jiestustegevus, „y!iendate kolon­nide"
organiseerimine, varjatud
Ja avalik vahelesegamii^e teiste
maade siseasjadesse, jõuga ähvar­damine
— sellised olevat Pekingi
poliitikute armastatud vahendite
kaugeltki mitte täielik loetelu.
la lõpuks väidab Moskva pro-pagaridamees
nagu eelmainitud
väidete täienduseks, et hiinlased
piiilavad harjutada teisi rahvaid
leppima oma sellise teguviisiga
ning nende rahvusvahelise õiguse
Ja rahvusvahelise suhtlemise nor­mide
ignoreerimisega, mis kehti­vad
kõigi jaoks ja millest kõik
peavad kinni pidama. Hiina
• : rite katsed. asendada emnaist ,nen
dest
tavat Hiina julitkonna tegeva
üha suurenevat ohtlikkust rahu
jä rahvaste julgeolekul üritusele,
kiiinitab ,,Eahva Häär;
Sellist kirjatükki on konrniu-nistlikust
ajalehest võrdlemisi
kosutav lugeda, kuna see näitab
meile, et: hünlased; on venelastelt
midagi õppinud ning nad on val­mis
ka Moskvast hangitud teoree-tUisi
teadmisi prafctüiselt rj^en-dJ^
na^ Need väärnähted, mida ve­ne
ajakirjanik Hiina juhtkonna
WasMmgtoni välispoliitiüne vaekauss kaldub raškemakaalulise Zbignievir Bfžezinski kasuks.
STÖKHOLM, (Välis-Eesti) Eesti Vabariigi väljakuulud^ Sergei
Soldatov, Eesti Demokraatliku liikumise sekretär-ideoloog, ENSV ülemnõikogm presiidiumile' van-järgmise'kirja:
des vastu võetud idea^:lidele ja berg elab edasi Le^^
ette laob ja mida ta kinni naelu­tab
kui suuri süütegusid, on ju­ba
aastakümnete jooksul tuntud
võtted, mida pidevalt on raken­danud
N. Lüt Stalini, Hrusht-shovi
Ja Brezhnevi ajal. Kõik
need viiendad kolonnid, ässitami-sed,
provokatsioonid, teiste maa­de
siseasjadesse segamised ja
rahvusvaheliste normide ja kok­kulepete
murdmised ja ignoreeri-niised
on venelaste poolt Juba
ammu kasutamisele võetud ja
nende abil on kommunism teistele
rahvastele vägivaldselt peale su­rutud.
Venelaste pattude register
on isegi tunduvalt suureni ja roh­kem
rafineeritud kui seda mää-r'itletakse
hünlastele tehtud ette­heidetes,
kuna Moskva on kasu­tanud
rahulike rahvaste allaheit­miseks
suures ulatuses terrorit
-r~ mõrvad ja küüditamlsaktšioo-rie,
millede eesmärgilts on terve­te
rahvaste sihikindel hävitamine
Ja Jäägitu väljaradeerimine.
Omad vitsad peksavad, ütleb
üks vana tõesõna. Need vitsad,
mida venelased on kuuskümmend
aastat teiste rahvaste peksmisfek
kasutanud, hakkavad nüüd lõpuks
ka venelasi peksma. Tsiviliseeri­tud
Ja kultuursetel lääneriikidel
pole kunagi olnud südant, närvi
ega .karmi kätt vene imperialis­mi
vastu selliste vahendite, tarvi-tusEle
võtmiseks, kuid nagu võib
järeldada Moskvast kostvast hä­dakisast,
on seda välmis hea õpi­poisina
togema kommmiistlik Hii­na.
5a see toob kaasa olukorra,
kus Kremli valitsejad hakkavad
tundma oma Jalgade a i maapin­na
60 aastat tagasi, 24. 2. 1918.
kuulutas Eesti emast' demo-kraatllkuiks.
jä isfeseisvaks Eesti
Vabariigifcs. SoUes tüli ilmsiks
eesti raOivä tõeline tahe, mida
polnud murdnud 7 aastasaja
jooksul välismaine võim. Järgne­nud
Vabadussõda ja 21 aastat ise­seisvust
näitasid, eit eesti rahvas
bn võimeline mehiselt .kaitsma
oma. noort vabariiki ja saavuta­ma
suuri edusamme rahulikus
üiešdhitustöös majanduslikul' ja
kultuurilisel alal ^ V
Hilisemad aastad aga olid hl|m-saks
kannatuseks eesti rahvale
Ja lõid temasse sügavaid haa­vu,
..mis ei taha; kinni kasvada.
Ma olen kindel,.öt .raihvaš, kes nii
innuikalt^on võidelnud oma vaba-,
duse ja iseseisvuse eest ning too­nud
nii suuri oüvreid isamaa va­baduse
altairile/;itingimata taastab
vabaduse. Mä nõuan oõukögude
valitsuselt lugupidamist ralivusli-ku
enesemääramise ..vastu, ..mis
väljendatud nii . fkonstitutsioonis
kui ka Helsingi kokktileippes ning
peab olema ellu viidud üldrahvus­liku
hääletuse (referendumi) kau­du.
Ma nõuan kõikide ipöliitvangi-de
vabastamist, kes relvaga käes
kaitsnud oma rahvuslikku iseseis­vust
või on represseeritud ..oma
raiivuslike.: ja demokraatlike vee-.
nejte eest. Oma nõudmiste nimel
•kuulutan 24. 2. 1978 välja nälja-;
streigi.'^; ,'•
• '.Seiest, et.;.'Spldatav ., võttis
oma peale Eesti Demokraatliku
Liikumise ideoloogilise sekre­täri
kohustused, teatas ta vangi-
• . laagrist -juba aastavahetusel. ..-
Koos paljude teiste poliEvaiigide-ga
viis ta • ninielt 1. 11. 77—
printsiipidele. EDL ei ei sea ene­sele
ülesandeks kukutada olemas­olevat
võimu ega >kasuta amoraal­seid
abinõusid oma poiiitiliste
sihtidb nimel. EDL-i lähim süit
on praiktiline kaasaabi -iihiskonna
demokrai|;iseerimiseks ning õiguse
ja õigluse ideede kindlustamine.
4. EDL-i sekr-etär-ideoloogina
palun avalikult legaliseerida EDL
iseseisva põlütilise organisatsioo­nina
avaliku põihiseadusliku prot­seduuri:
põiijail.
5. 'Minimaalse esmajäirgulise
siammuna ühiskonna demokrati-seerimlseiks:
paneoi oma seltsi­meeste
^jä EDL-i nimel ette läbi
viia üldine amnestia poliitvangi­dele
ning ot' nad senini hoitakse
inimväärses olukorras.
.., NagU; .paljud minu . kaaslased,
olen ka mina oma 11 aastase
ühiskondliku elu ja 3 aastase
vangipõlve ajal andnud küllalt
tõendeid sellest, et olen aus
üMskonnategelane, kes tunnis­tab
Ja kaitseb Vabaduse ja Är-
.: •mastuse. Ideaali.,
Minu seltsimeeste ja minu hoid­mine
ifcriimin§,alk'urjategijate rez-hiimi
all on alandav ja solvav
meile kui kodanikele ja inimeste­le:
Seepärasit nõuan oma selt
meeste ja -EDL-i nimmel NSVL-i
valitsuselt, et meid kõiki; viivita­mata
viiakse üle poliitvangi staa­tusele,
miEe oleme omoalgatusli-kult
toore represseerimise . olur
koms" 100 'Päeva jooksul ellu vii­nud
(21. 4. - 31. 7. 77). Sellega
demonstreeriks valitsus kogu
maailma ees oma head tahet mit­te
ainult välise, vaid: toa sisemise
pingelõdvendamlse suunas. Sest
nr. 8, korter 49.
UUSI .ÄNDMEIB, SOLDÄTOVI
P O M K O H T A .V
Sergei Soldatov on saatnud
veel 9 kirja .eri; lnst'aintsidesse.
Märtsis 7Ö kirjutas ta Shharovile.
Ta kirjeldab, ikuidas sügisel 1976
KGB poolt värvaltpd eestlased
Pint ja Vaikmaa (korraldasid pro­vokatsiooni
ta poja Aleksandri
vastu. Tallinna vanglas pandi
poeg kongi koos kurjaftegijatega,
kelle ülesandeks oli teda peksta,
kuni ta annab prokurörile vajali­kud
andmed. ; Kongiikaaslased
murdsid Alel^sandri käeluu. Juu­nis
1977 toodi ka isa^ Sergei Soldar
tov Tallinna vanglasse, kus teda
peeti koos' pojaga poolteist kuud.
Pakuti, et leul. Sergei Soldaitov
avalikult öhia veenudumustest
lahti ütleb, süs saavad tema ja ta
poeg viivitamatult vangist lahti.
Soldatov keeldus.
1.1978' läbi aktsiooni EDL-i toe- pingelõdvendus on jagamatu.
,STOK^OLM (EPLi ^ Kas see oli
küsimus teate puhul, et Gävles on Agapovi perekonna päastniis-katsest
tuntuks saaniid rootsi lendur Göran Wickenbergile päise
päeva ajal jõuk mehi kallale tunginud ta oma villas ja vaesemaks
peksnud. Wickenberg peab ise seda võimalikuks, -t
Olles minuti Jooksul ohvri vae­seomaks
peksnud, kadusid me­hed
sama tee kauduiihtki häält
tegemata Ja midagi ütlemata.
Wickenberg, kes hetkeks kaotais
meelemärkuse, tuikus ärgates ga-raazhi,
kust pruut ta autoga viis
küresti haiglasse, kus talle abi an-
5; oli toas ajalehte lu­genud
seljaga lahtise rõdu ukse
poole samal ajal kui tema pruut
läks autot parkima. Äkki kuulnud
ta kedagi sisse tulemas ja pööra­nud
ümber. Viis meest oli sisse;
ttmginud, kuues seisis rõdul.^Ä
tävasti valves.
Ihna pikemata hakkasid ^^^n te­da
lööma kaasatoodud löögiriišta-ga,
rais oli mähitud millegi peh­mendava
materjali sisse. Wicken­berg
sai vigastada näost ja kätest,
iga-ta püüdis nagu kaitsta. :
Wickenberg , teostas vteatavasti
oma esimese vabastamislennu
Tshehhoslövakkiasse; ühe perekon­na
ühendamiseks. Ta võeti kinni
ja istus aasta vangis, ka seal üle-kuulamistei
raskesti peksa saades.
tamiseks. 20. 10. 77 teatas ta sel­lest
ette NSVL ülenmõukogii
presiidiumile, läkitades sinna
jä;rgi|iise deklaratsiooni:
TEÄBÄÄNNE /
1. Teen teatavaks, et omades va­ba
ühiskonna saniktsiooni ja ellu
viia oma esmajärgulist õigust, võ­tan
1.11. 77. ametlikult enda pea­le
sekretär-ideoibogi kohustused
Eesti Demokraatlikus Liikumi­ses
(EDL) mis kuulub regionaal:
se integreeritud osana Nõukogu­de
Liidu Demokraatliku Liikumis­se.
(NLDL). OlUlkord vangistuses
sunnib mind veelgi suurema ko-hüsstundega
:kandma seda rasket
koormajt millist faktiliselt kand­sin
juba ennegi. Esindan EDL-i
olemasoleva võimu ja rahvusva­helise;
ühiskonna ees. / :
2. EPL-i esimehe kohta^^
r£;ihvuselt eestiane, teatame hil­jem.
Ajutiselt, 'kuni teadaandeni,
kannan mina ka EDL-i esimehe
kohustusi.; :
: 3. EDL-i sekretär-ideoloogina
timnisfean oma murdumatut truu­dust
demokraatlikes ringikonda-
SUDPURY (VE) — Soome en­dise
konsuli Sven Stadiuse päri­jad
on annetanud umbes 150 raa­matut
Laiurentian University raa­matukogule.'
,,Laürentian Gazette", (juun,
1978, vol. 5, no. lü) märgib: Pr
Joan Baker Quebecist ja hr. Bar
ry Stadiuis, kes elab Estoril'is
Portugalis, annetasid umbes 150
raamatut oma isa, hiljuti surnud
Sven Stadius'e raamatukogust.
Kadunud hr. Stadius, soome
konsul Torontos üle nelj aikümne
aasta (1933—1975), sündis Soo
S. SOLDATOV mes ja sai oma haridi;se seal. Ta
„ , . . -elas Prabtsusmaai mõned aastad
Umbes samasuguse ^i^^iasaatis j^^^^^^^ ^^^^
Soldatov 3. 1. 78 Eesti NSV ,ülem- Muuumuöu ii^^o
nõukogu presiidiumile. Kirjadele
on tunnistajatena alla kirjutanud
ja oma kiitvaid arvustusi juurde
kirjutanud muu hulgas P. Äirik-jan
põrandaaluse Armeenia Rah­vusliku
ühendatud Partei nimel,
V; Ossipov vene irahvuslaste esin­daja
NLDI>is, M.Heifets juutide
esindaja NLDL-is, B. Shakirov,
üzbeki irahvuslane, M. Ravinsh, lä­ti
rahvuslane, V. Stus Ukraina
rahvusliikust liikumisest, A. Juske-vitsh
EDL-ist ning samiast Tallin­na
protsessist 'kui Soldatov ise.
Vastust kirjadele nõukogude
võimudelt muidugi ei tulnud.
Küll on aga peale seda Soldatovi
ja ta poja korter Tallinnas, Risti­ku
44-1, suletud ja pitseeritud abi­kaasa
teadmata. Laagris on. Sol­datovi!
keeld. kioskist lisatoitu
osta kohne kuu jooksul. 23. veeb­ruarist
peale on talt võetud paki
vastuvõtmise õigus. Arvatavasti
võetakse talt ka ära õigus kord
aastas sugulast; (abikaasat) vastu
Älgaastates ta töötas Saskatche-wanis
ja Quebeci farmides. Kahe­kümnendate
aastate lõpul ja kol-meküimnendate
algusel omas ta
impoptäri Montrealis. Ta kolis
Torontosse 1933 ja nimetati samal
aastal Soome konsuliks.
Ta organiseeris / soome seltse
Reginas, Monitreaiis ja Torontos
ning võttis; aktiivselt osa palju-dest
kultuurilistest üritustest.
Juulis 1970, kui soomlaste suur-pidustused
toimusid Laurentian
ülikoolis, külastas ita ka selle raa-matuikogu
ja näitas suurt huvi
soome ikogu vastu. Juba siis an­dis
ta mõned raamajtüd ja lubas
kinkida rohkem tulevikus."
Laurentianil on kõige suurem
soome-ugri kogu kõikidest Kana­da
ülikoolidest. Siia. on anneta­nud
tuntud teadlased ja kunstni-
'kud. Mitmed organisatsioonid
Soomes .saadavad järjekindlalt
uusi väljaandeid. ;
Eestlased on ka lisanud kogule
; siiani umbes 1500 raamatmt eesti,-
Ühendrükide endine presldeit
Richard Nixon, kes neli aastat
.agasi Watergate'i .„afääii pärast
oina ameilst sunniti lahkumaMl-mus
taas avalikkuse ette. Seekord
küll mitte Valges Majas vaid Ken-ucky
osariigis väikeses Hydena
innakeses, kus avati uus spordj-hall,
mis kannab nimetust
Eichard M. Nixon Recreaiiom
Centre.
Endine president pidas 40 mi­nutilise
bravuurse kõne, milles
ta eriti käsitas Ameerika Ühend­riikide
praegust väliisporiitikat.
Ehkki Nixon ei nimetanud nime­sid
olid tema kriitika peanooled
suunatuid praeguse presidendi
Jiinmy Carteri kõikuva välispolii­tika
vastu. >
Nixoni kõnest võib järeldada,
et ta peab ennast ikkagi veel Suu­reks
välispoliitika eksperdiks, kes
on võimeline |eisi õpetama, kui­das
suure riigi väUspoliitikat jiüi-tida.
Endisel presidendil oli kaht­lemata
õigus, kui ta mainis, k
ainult sõnadega ei cls võimalik
kommunistidega midagi peale ha­kata
ning sõnadele peavad Järgne­ma
ka teod. See hoiatav märlms
oli suunatud ilmselt president
Carteri Vastu, kes armastab sage­li
venelaste arvel ütelda kõvu sõ-nu,
mis jäävad tegude puudumisel
kahjuks Õhku rippuma.
Kuid nende sõnade ja hoiatuste
ütleja ei tohiks ühelgi Juhul olla
Richard NLxOn, kes ise on suurel
määral selles süüdi, et maailmas
valitseb praegu selline kaootiline
olukord Jä et N. Liit on pidevalt
pealetungil. Nagu meie mäletame,
oFi see president Nixon koos Oma
välisminister Kissingerigä, kes
rakendas läänemaailmale huka­tusliku
pingelõdvenduse ehk de-tente
poHitika, see oli president
Nfacon, kes Jagas kahe käega ve­nelastele
Ühendriikide tehnoloo­giat
Ja lmaailmaruumisõidukit«
saladusi Ja see oli president
Nixon, kes oli valmis andma
Kremlüe soodsaid krediite Ja ee­listatud
kaubandusliku partne^-i
staatust, millele õnneks krüpsu
peale tõmbas Ühendriikide senat,
kes oli pahane, et N. Lüdü valit-.
sus takistas juutide väljarända­mist
Iisraeli...-- ^; '
Kahepalgelisel NixoniJl on kaM-lemata
ennast raske rehabiliteeri
da Ja Ühendriikide polütikas taas
hakata mõjuvõimsat osa mängi­ma.
Ja ehkki see kõlab paradok­saalsena
ja paiguti arusaamatu­na,
ei vihka paljiid ameeriklased
Nixonit tema lääneniaailma laos-tanud
välispoliitika pärast, vaid
heidavad taie ka veel praegugi
ette naeruväärt sissemurlmise
operatsiooni demokraatlüm par­tei
peakorterisse, mis puhuti sihi­likult
suurelfs skandaaliks.
9
võtta. Abikaasa Ludmila Grün- soome-ugri ja balti ainetel. .
viljaspooie pääseb väga vähe
andmeid nendest sisemistest va-pustustest>
mis häirivad praegu
Araabia poolsaare lõunaosas asu­vaid
Jeemeni Ja LõunarJeemen!
. ^. (Järg.lk..3)
•.0 - ^
Utt^naell
.sel kõne
MÄ!
15. Ja 1(
dr.T.Ku^
siimcUsi
riiigid oi
tähtsa p(
I*imase m^
vat laevalil
sitsiooni pl
damalinn
suudmes
Kremli hi
tu.
Mõlema^
miljoni ei
valitsenudl
kuna 1.161
Jeemenis
litsus, kes I
korras N.l
dalate süi|
aga mõlc
valitsenus
praegu oi
talUseerui
kahtlust,
vägivalds
ga on koi
vad kõigil
Moskva
iitada
selt oluliil
mõjusfääi
Kogu 1|
paar näda
miga JeeJ
Uste vaaiq
Husaain
LÕuna-Jed
mänguga
hUJemLfij
gi pööre,
Ja hukatj
vaatega i|
AU ning
ne koi
teener Al
oli Lõui
saadetud
teostajj
Kuid
pöörde li
lendurid
pommit
dendi pai
hoonet JJI
Nü vähe<
Jeemenisi
sõdurid,
nistlde p|
presidenc
tud maal|
Jeemeni
mulje, et I
le poole
agentidel
pealetimj
kaaslase
musele j|
mas valit
tühemik
da tuleb
Tao rauc
kuum
Kremli
julitnÖo]
kinni.