Vaba eestlane , February 27, 1979

              Secmä e t e mall regis-ö-
atioiJ npiber — 1089.
Nr. 16 ISXVni aastakails
RAHVUS­VAHELINE.
H I Ä L J
•QIBEC
Üksiknonäbrt hind 40 emU
''rtgfffliaT.'UXr.lJI«'HW»ftfl^l'IHilHI»MJMHIUilJII
asila^ kokku toonud ligemale 800 pealise toulsjaskomm/nende, liulgas ka
• ' " • l a
ÜEses osas mitmekesine ning sela räkendamlsei olid kaastegevad Toffonto' kssks suuremat ko©^
— Toronto Eesti Meeskoor Ja Toronto Kesti. Segakoor — ning Estonia
kippus ^ k ! mõnes osas pikale ve
dest küMiste tervituse sõnavõttudest. Aküuse kõnedest Ja tervitoitesž
übi-usk.ja lootus, ©t lEesti ja tdsed Balti riigid ei jää igaveseks N.
Äiise puhuto oU^^^^^^^^a lavu
lõimbagile kü^ ktoite-tud suu­red
siniHimast^alged lipoilsa^
ning l a ^ ikohal jlutš^ Eesti rii­givapp.
Kx>hale saabunud vabar
dusaisti ifcavaleridele i k i i^
da lüM. Avatalitus^ ilmižs lav£^
!e Toronto Eföti Segakoor» muie
olict nägusais
kõias Esitonla or-
Pärast seda 'kui Inga-Pia Kor­jus
oli esitanud orelil „Meditat-sioorii",
imiHest eriti ihaaravalt lär
bi kõlasid SibeÜuse v^inlandia"
helid, asus fcõnetooli praost O,
Püto, te pidas vaimuliku kõne
ja palvuse. msMs, öt Ä ie
olOTie süiidimid iabadusešs ja
tMsski yägi ega; wian ei su^da
jneid orjastada. ICui meleÄda m
vaba, siis olem^ alati vabad ms^
asus
^.hed ja naised,
-SGkt va«u«fMei^d^e Masl eva marss, "m./id^a 'j kpoäoesv aja ipeame olema vaimselt
poole. Eesti; raihvas on aastaid
vastu pannuä survele ning ka, ko-diimaal,
kus noored kannavad
sini^must-valgeid värve ja tunne-
Marsihelide saatel toi skautide
p Ä rivi kõrvalustesit lava ette
kaksfcüinimmd^ raihvusüppü,
mis jätsid haarava mulje/ Šama!
ajal IxKK^ tagauksest iäbi
rahvamasside pingiritoe touti-
-de ja gaidide auvalve saatel Kar
nada ja Eesti lipud, millede juur­de
jäi kogu aktuse ajaks skautli­ke
noorte a u v a l v e / k õ ­las
ikoäi© ,.0 CJanäda'*, millele rah-wkaasa
laulis.
Vana sõjamees mainis, et sneie
mälestame ja austanite lein^ va­baduse
eesti võitlejaid; Ajaloo
kestel oleme oma põlisvariilase
vastu võideldes kaotanud palju
võitlejaid ja eriti suured olid meie
kaotused kui Vehemaa Teise
ma^ilmiasiõja keerises v^psllutas
meie kcdumaa. iMeie fcaiigelaste
hauad ja neile püstitatud
tusmä^gid on küll ipunistaitud,
kuid meie südametest ei suuda
keegi kustutada nende meeste
mälestust ja kangelastegusid.
Rahvas tõusis sõnavõtu lõpul
Möödunud nädalal.Ottawas-peetud 7. Balti õhtul andis Eesti |iunstWe Keskuse; presiden^^
Kerson mitmekultuurilišuse •ministrile •Norman Gaftk^uleüielüljutisiBi Eesti M u u s i d
siks vaMstatud-plakati, mida.sniM vaatles.: Pildi! vasakult ;Bte!Ia Kerspn, Margot
Heinsoo,'minister' Norman. GÄ.-ja E. V.: aupeakonsul Ilmar' Heinsoo. •. Foto:-' yaba Eestlaiie
vad meie ajalugu, elab vabadus
edasi. K Õ Ä järgnes palvus.
, Segakoor kandisnüüdU. Kook'i Ja segakoorilt koos Estonia or-juhtimlsel
koos Estonia orkest­riga
ette Ä. Virkhausi haarava
„Ma tõstan silmad iiles", milles
solisti osa täitis sopran Lydia
oa D
; Eesti Valiarilgi aastapäeva puhu! saatis Ameerika iJlienM-.
Mde välisminiš^ Cyrus Vance;E. Vi esindaja Ernst laaksoni--
le järgmise
: Mul on au Ühendriikide valitsuse ja rahva nimel Teie ja
Eest! rahvale, edasi anda tervitusi ja parimaid soove Eesti Is©-
seisvuse
/ Ämee paäjude.inimest© panmt® läM pal­judelt
maadelt, üMois, mida Eesti päfitofluga ameeriklased
tunnevad oma pärandi ü!e, on elavaks iMustratsiooniksrahvusp
lilpi teadlikkuse tugevast tunnetusest^^^^e^^ juures igal-pooL
Ma kasutan seda võimalust, et Eesti rahvale au anda
annastuse pärast, mida ;ta vankumatult j i h e n U
le, i^kuvabadi^e ja ihimõigusitele.
kesifcriga kõlas U. Kooki juhatusel
Ä. Topmani haarav „Requiem".
Tervituskõne välisdcülalištele pi­das
aupeakonsul I. Heinsoo, kes
andis lühikese ülevaate Eesti ise­seisvuse
sünnist jä meie võitlu­sest-
Eesti • vabarMgi ..0est;: Kõnele­ja
mainis ka, et Vabadussõja loip-pedies
sõlmiti Tajrtuš rahuleping,
milles vehelasM igaveseks loobu­sid
nõudmistest Eesti territoo­riumile
ja rahvale. Teise maail-masõj
a aj ai okup^riö N. Liit aga
Balti riigid j a ühendas need vägi­valdselt
N. Liiduga. ,
Seda vägivalda. d" oEe juSstivad
lääne demokraatlikud ..-riigid
Möödunud kolmapäeval toimus Ottawas Fsrlamendimäel 7. Balti õliitu, n^^^ Kanada parist
mentaaride hulgas saanud juba üheks piisivaks sündmuseks. Selle korraldajaks* on on olnud Balti
Liit, kus iiheks liikmeks on Eestlaste Kesknõukogu Kanadas. Sündmusega on aastate jooksul kaa­sas
käinud Juha edmisel päeval alanud eeltegevus, kus Balti maade konsulid on olnud osalised,
k®os korraldava komSteega, mjEe esimeheks on olnud senaator Paul Yuzyk, abiesimeheks parla-meadüiige
G. C. Caccia ja lükmeks. veel 6 senaatorit ja 12 parlamendiliiget; väga suure tõõ ett©^
valirtistuste osas on. teinud EKN'abiesimees Ottawas W. Pent. _ ' •: i
i Avaste
^ ^ . / j v i b a •;tei^
iastasid':ba!t|^:keskorganfeatst\. 1 ;rphk^'^^,>.eriti mis. sei^
•öÄde eslndaiää^KMÄ Xl, mänisteeiriuniil. lasi viidates, et inimõiguste küsi­mused
tulevad jäile ' amtlušdle j
M ^ i i d i s ipeeiavai istungil. Selr
[] leks ajaks on vaja materjale, aga
* WASHINGTON -
valitsus otsustas kärpida abi Afga­nistani
kommunistliWe valitsusele
pärast seda kui ühendriikide saa­dik
Afganistanis Adolph Dubs ter­roristide
peolt küüditati niisg sai
surma politsei ja terroristide vahe­lises
tulevahetuses. IJhendriiMde
võimud lüainivad, et Afganistani
politsei käitus kokkupõrkes terro-gl
ristidega hoolimatult ja ettevaata-g/
matult ning teguses N. Liidu laõu-läpunäidete
ja signaalide
. Afganistan pidi saama 14,9
dollarit aineerifca abi kä©^-
istäl'ning 16,9
järgmisel ä a ^ .
Balti teu -käendajate komitee
pakkus õhtusöögi balti konsulei-i ,^ .
le ja Ädaõäüe. «usöögist Ä ^^^^^aste^o^^^ BKN^esjmees
tis osa la kaks täMsat isikut Ka- ,
nada villsmihisteeriümist. Ida. hikmed 11 Epner ja rEneri | geDekohaseid kaebusi.
Euroopa osakomia direktor hr. ^aul. m d . voteid^ v a ^
Singelton ja väll^lnistri abi hr. j nisteernnnrN. Ludu osakomia ju-hataja
Paul Ghapm ja tema abi
Jim Mitchell. Kõne all olid mit-
, med balti rahvastega seatud prob-
S. Häiöasz Balti .õhtu mõttest jeemid. Esimeseks on balti rah-mis
pole üksnes kultuuri tut- vad järele pärinud, et sopviaval-vustamfeeks,
vald toomaks balli ^ duste täitmisel kodumaade fcülas-rahvastt
probleeme ka parla^; tamiseks, on mõnelt poolt soovi-
Duclos.
jsl kõneles. §enaa(tor
: 1 /SÕNALISES OSAS esinevad!
I.. HEINSOO,:EKN. esimees U.' PETERSOÖ^^ ja• aMesImees H, i
LUPP, Eesti Liidu Kanadas, esimees A. TRUUVERT, Toronto |'
Eesti Võitlejate Ühinp esimees A. KALA j a Eesti Skautide
^ leya.abijuht§km.:E. •
gi lasku seda oma sooviavalduse­le
märkida, sest see on võltsimine
ja illegaalne. Need, kes on sündi­nud
Eesti Vabariigis, peavad seda
ka oma sooviavaldusele märkima.
; mentaaride teadvusse. - tud märkida, et sooviavaldaja on
, / . ,a pärit^^^^^E^^^^ Välismlnistee-^
^Parast toHnus senat^ riumi poolt selgitati, et ärgu kee^
konsulite tutvustamine. Konsulid'
istusid teülälistena kindral-kuber-nedi
loozliis, senaator S. Haidasz
tutvustas neid, ^m^^ seriati
mõlemad pooled andsid neil© tu­geva
eiplausi.
iKolmapäaval pakkus senaator
P. Yuzyk konsuleEe parlamendi
restoranis lantahi, mÜlesit võttis
osa Eesti aupeakonsul I. Heinsoo,
Leedu konsul J. Zmuidziiias ja.
Läti konsul dr, II. Uipenieks. Ko­hal
viibis ka organiseeriva toim­konna
lüge W. Pent ja EKN liige
Sue Ste. Maries v; Kaldm^, ikes
vestlesid toavahel aikutuaalseist
probleemidest
Kolmapäeva pä
Balti esindajate poolt- anti
neileiile põhimaterjali viie
rahvuse resolutsiooniga tutvu­miseks,
enne kui see esitatak­se
Kanada vafltsüsele Liitunud
Rahvaste Organisatsioonis esi-
.. -.tamiseks. ; -i:: •••
JBalti õhtu pidulik osa algas
kokteel-västuvõtuga Parlamendi
hoone Confederation ruumis. Eel­miste
aastate eeskujul oli ka tä«
navu iga rahvas organiseerinud
oma näituse: Eesti välj apaneilpl
oli Suur Pübel, „Kalevipoeg*' ja
„Eestlased Kanadas" v a j Ä e s^
letustega, dekoratsiooniks vükin-gimotüviline
küünlajalg ja rahvsr-
Nõukogude EesitI andnusse siinilrö^^ Eesti Kunstide Keskus
o i organiseerinud ka eksliibrisite
näituse, kus oli näiteid eesti
kunstnike A. te, J. Saam
Pehapi, A. Tamme^ ja miõned E.
Kõksi ja H. Talvaku mjnigraali-l
i s e d t W . Lätlastel oli eihteki,
leedulastel mitmesuguseid ibek^^
tülesemeid leedule omaste musst-nikohana
on
•Mine. :
'eisoks räägiti ininxõiguste
pr|>bleemidest 'Balti riikides.
Eel^tlased tõid esile Mättiku, Tar­to
ja Nikluse j i t o m i d . Välfemi-nisteeriumi
ametnikud olid küsi­musist
teadlikud ja ütlesid, et
I näd hoiavad silma peal neü asjor
Mi- del ning tahavad nende ©aatusest
mmm
l: Esimesfi; Eesti Muusikakonverentsi võistlust© ^''
: 1 talendid: EVI Ajm-GE^^^ TARMO TENG
1 ja JAAN MEDRL ÕED iilNDAUB ja PEETM KmiKÜ NOORTE-
; KOOR;,,LOOTUS^ . : '• "•••-^^
Eesti Kui^nrfondi laureaatide Ja sttpen^aatiSe. auMndaie väljsw i
ü ^ kuriiwtaminc —PROF. JAAN TIMUSKja^^^ g
TBHE^tAN > - Iraani muha­meedlaste
juht IChomeini mainib,
et endine peaminister Bakhtiar
on maalt põgenenud ja^ valitsus
nõuab ta. välja kui ta kusagil sil­mapiirile
imub.Äjatollali lubas
samuti teha diplomaatilisi pingu­tusi,
et tuua shahhi tagasi Iraaiii
ja võtta teda kohtulikule vastutu­sele;
Iraani peaniinistri asetö-itja
avaldas lootust, et Iraani õlitöös-tus
on juba kahe nädala pärast
toibunud ja Iraan on võimeline
uuesti õli dkšporteerima kuigi
praegu ei ole selge kui suurel
määra! õli kavatsetakse välja
viia. Irmni õlltööstus on praiegu
pahempoolsete radikaalid© kont­rolli
all, keaiede hulgas feonaniu-nistide-
agitaatcddijemd-tõl^^
TORONTO EELK JAKOBI
i kirikus Bloor St. W.
Ja Indiän: Rd. •
äeval, 4. märtsil keM 5 p.L
Tegevad:
sopran VALVIÖ TAU
oreWEVARAMMO. " •
sõnalises osas
öp. Tõms:NõivimK^: V .
TORONTO EESTI ÕNGITSEJATE JA JAfflMEESTE SELTSI
I
I
I Laudade ettetellimine: t)lo Villmäe, t a 267-6745 Pääse $ «^ |
Majas laup., 3. njiartsffi 1979
.: Tjints Georg Htali orkestri saatel.
Eeskavas: noortegrupp ,yJAANIK*-
• ilNELÄÜD
7
PUBLIKU TUNGIVAL SOpVIL KORDAMISELE!
Aldo de Benedett^ ülUõbns kevadkomöõ^
EESTI MAJAS, pühapäeval, 11. märtsil, M. 2 3 pJ.
— Pension. Ja õpiflss.^34D0 — müiijgü Eesti Äbistamiäomitees — 4614344; ,r
5*V-- 466-0951 r P O K O V ( M t . P l e a ^
Informatsioon — 485.7823.