Vaba eestlane , October 18, 1979

              VABA EliSTLANE Thursday, Qctx)b8r 18, 1979
1 Austraalia eestlased J a socsnia-sed
võisitlesid Narrabeeais ,,maa-võistlusel".
Võistlesid nii varnad
kui k^ noored pealekasvust. Viima­ses
osas domineerisid „lootused",
kellest varemgi on olnud jutto,
näit. keskkooliõpilane Erika Seek,
kes domineeris naiste aladel, eriti
. jooksudes ja hüpetes. Keskkoolide
meistrivõistlustel, kus osalesid 140
koolil, võitis Erika 200 m jooksu
oma vanuseklassis ajaga 27,3 sek,,
[ mis on Austraalia eesti naiste re­kordi
kordamiseks. 800 m jooksus
•ühiselt kõikidele vanustele, tuli ta
neljandaks ajaga 2.34,0.
veel Moskva olümpiamängudel.
Selle kõrval kavatseb ta korrata
ka maratohijo<tai, ' nagu vüma-sel
I Tamperes Soomes toimusid
tic Cup'i (Balti karika) korvpalli­võistlused,
kus osalesid Sobme,
Rootsi, Eesti ja Läti. Mäng Rootsi
ja E ^ i vahel /kujunes eriti põne­vaks,
kuiia täisaeg lõppes viigili-
,s©lt 77 ja alles pikendusega võitjs
'Eesti 89:87.7,: • ;
Eestlaste parim korvikütt Tõnis
Randala tegi 18 punkti, rootslaste
paiim Roland Rähm 24. •
Läti kaotas Rootsile 89:92, Soo­me
omakorda võitis Eestit tasavä­gises
matshis 68;67 (poolaeg 36:
Karika võitsid seega s ^ ^
teiseks jäid eestlased, kolmandaks
Rootsi ning neljandaks lätlased.
I Joyce Smith, 41-aastane briti ko­duperenaine
võitis Lääne-Saksa-maaj,
Waldmielis peetud maratoni­jooksu
auaga 2.36.27. Kanadalaniia
Gayle Olinek jäi kuundaks ajaga
. 2MM. /
Itaalia jooksja Pietro Mennea
kelle, nimel on praegu 200 m naaail-marikord,
võitis Bolognäs 100 m
jooksu ajaga 10,18. Kohn Itaalia
kõrgushüppajat,, Di Giorgi, Raise
ja Briini püstitasid kolmekesi uue
Itaalia kõrgushüpperekordi 2.27.
24-aastane Jaroslaw Gwoždz on
kolmas Poola kõrgushüppaja, kes
on ületanud 2.24. Tema endine
isiklik rekord oli 2.20.
)iävõitja soomlane. Lasse
Vii^en kavatseb jooksta 10.000 m
VI1,I Vahemere
õustikuvõistlustel olid sihnapaist^
vad Jugoslaavia sportlased Dragan
Zivotich ja Vladimir Milich. Esi­mene
võitis 800 m jooksu isikliku
ekordiga 1.45,2, teine kuulitõuke
maa rekordiga 20.58. Mõlemate tü-emustega
pääseb hooaja kümne
pärima hulka maailma edetabelis.
m tõkkejooksu võitis ka ju­goslaavlane
49,70;
Teiste maade
silma itaa/Uanna Sara Simieon, kel
pole itänävu õnne olnud suuremail
võistlustel, kuid sai nüüd kõrgus­hüppes
tulemuseks 1.98. See on tä­navu
maailmas sakslanna R. Ac-kermanni
i.99 järel teine tulemus.
Simeon üritas ka uut maailma-ekordi
2.02, kuid katse ebaõnnes­tus.
Teine itaallanna Gabriella Do-io
tuli 800 m jooksus esikohale
ajaga2.01,8.
Prantsusmaa kergejõustiklasist
võitsid Francis Demarthon 40Ö m
ajaga 45,89, Penisio Lutui odavis­kes
80.18 ja Barnard Lamitie ko-mifchüppes
16.90;
ESTO80 tähtpäeiV ja pidustuste, valietusel august^-söpt. 1979. Nen-kõrgpuinkt
läheneb tohutu kiini^ .j^üi^^ vahendab Filateelia
sega. ESTO-80 Filateelia toimikon- toimkond. Mõlemad väljaanded
na ülesandeks on kohandada Ee&.;\)^ värvitrükis ning kannavad
tl Vabariigi posti traditsioone tä-: ESTO80; eanbleemi ja vastavat
najpäeva onoodsa P.R. teOinikasse! tefasti- Embleemi iküJTindajaiks on
ja 'teha praktiliselt võimailikuks teatavasti Gustav Ilves. Teiksti'ku-'
igale pidustiisiest osavõtjale ja tu^rj^^
ristile, kaasa viia pidustiželt iga ^. , . ' .
ESTO-80 Füateelia toimkond
algatab etteipaiieku, anda igale :
ESTO-80 pidustuste päevale oma
ajalooline nimetus — näiteks:
5. juuli/Räniiküla päev, 6 juuli/-
Kiriku päev, 7. juuli/Läänemere
päev, 8. juuli/Eesti Ärkamis-päev,
9. juiili/Hõimude päev, 10.
juuli/Kalevipoja päev, 11. juu-li/
Lembifcii päev, 12. juuli/Vane-muis
© päev, 13. j;tmli/ESTO-80
•päev. : r'
HANS KRÖNSTRÖM
Filateelia toimkond
erineva kuupäevaga suvenürünab.
rik. Selleks korraldab Filateelia
t;oimkiond:
/ l . ESTO-80 postfeönitori eestiai­nelise
ipõstitempliga. Eesti Majas,
0.—13. juulini. ^ '
2. Annab välja ESTO-80 suve-
©nneyat
niir-kinjaümbriku.;
r 3 . Annab välja k ^
EŠTO-80 reklaaimmaiiki.
4. Korraldab Filatelistide päeva
fcOlniapäfiival, 9; juulil 1980.
Niihästi suvenür-kirjaümibrikud
kui ka reklaamniafgid on lubatud
rükiköja ipoolt^ Välja saata, kuu-
S.
Euroopa
omanik jugoslaavlane Nenad Stö-kic
sai Itaalias neli korda tulemu­se
8;2Ö ja üle selle. Hüpete seeria
on 8.27, 8.22, 8.21 ja 8.20: Samal
võistlusel oli kolmikhüppes isikli­ku
rekordiga parim prantslane
Gö-ard Vaietudie tulemusega 16.80.
Kõrgushüppes oli esimene Diet-mar
Mögenburg 2.22 ja naistest
Sara Simeon 1.90.
Londonis toimusid Vene ja
Hsmaa vahelised kergejoustiku-võistlused,
kus venelased said kol-mikliüppes
kolmikvõidu; neist pa
rim oli Anatoli Piskulin tagajärje­ga
16.61. Vasaraheite võitis Alek­sander
Bunejev tulemusega 74.12
ja Mihail Gussev kuulitõuke 19.61
teiseks jäi inglane Geoffrey (
19.60-ga. V
ITjilisis |)eetud N. Liidu mootor­ratturite
ringrajasõidu meistri­võistluste
viimasel ja kolmanda
etapil oli võitjaks Luule Tull. See
oli rakverlannäle juba kuues kuld­medal
moottorrattasõidus. Ka tei­ne
eestlane Lembit Teesalu oli
võidukas, saavutades kuldmedalid
nü 350 kuupsentimeetriliste võidu­sõidus
kui ka sfeeriamootorrataste
klassides ja on nüüd 12-kordne N.
iidü meister. Lisaks kolmele
kuldmedalile saavutasid Eesti
mootorsportlased veel kolm hõbe­ja
kolm pronksmedalit ning saavu-
;asid võistkondlikult esikoha.
Samal ajal on ka jalgrattasõidus
saavutatud silmapaistvaid tulemu­si
Tadzhikis peetud N. Liidu ulatu­sega
jalgrattasõidumeistrivõist-lustel
tuli tallinlane Raul Oja tei­seks
nii kriteeriumivõistlustel kui
ka grupisõidus. Tagasi Eesti tui
nud, võitis R. Oja ka oma Esimese
Eesti meistri tiitli 5o\ km eraldi-stardist
sõidus ajaga 2.11.46,3. Aa­vo
Pikkuus, kes sõitis osa distant­sist
pooltühja kummiga kaotas tal­le
5,5 sekundiga.
MaasportlasteN. Liidu ulatuse­ga
laskevõistlusel kordas Liivi
Erm 580 silmaga enda nimel ole­vat
Eesti rekordit spordipüssi
standardis 3x20 lasku. ,
Pärnus peetud vibulaske võistlu­sel
püstitas 17-aastane Siim Tal-mar
Eesti noorterekordi nii 70 m
distantsil tagajärjega 299 kui ka
harjutuses FITA-1 ; tagajärjega
1147.,Meestest oli parim Voldemar
Pikson 1202 Süma, naistest Tiina
Laursoo 1062 silma.
Eesti vibulaskesportlane Mati
Vaikjärv on viinud Eesti rekordi
50 m 332 ja 30 m 350 silmani. Mati
Vaikjärvele kuuluvad nüüd sel
alal kõik kümme Eesti rekordit;
neist on seitse lastud sel hooajal.
22. septembril tähistati.Baltunor
res sealse Eesti Maja 15; aasta
juubelit. Esinejaks sündmuse kar
välises osas oli kutsutud Toronto
Eesti Rahvatantsijate , Rühm'
„Kunglä'V k®š Sõitis kohale seits­me
autoga, kus Oli kaasas 16 tant­sijat,
pillimees, rühmajuht ja
kümmekond kaäsasõitjat.
Peoõhtul esitati paaristkümnest
tantsust koosnev ligemale poole-tunniline
tantsupõimik, mille rah­vas
võttis vastu suure aplausiga.
Pärast esinemist B. Eesti Maja
esimees P. Kiik tänas Toronto ees­ti
rahvatantsu üldjuhti ,T. Metsalat
ja andis rühmale Iile mälestus­tahvli
tunnustuseks Baltimore Ees­ti
Maja ja„Kuhgla" vahel valit­senud
pikaajalisest sõprusest, sest
juba 1972: a. esineti seal esmakord­selt.
Sellele on järgnenud esine­mised
1974. a., osavõtt Baltunores
peetud Ülemaailmseist Eesti Päe­vadest
1976. ja seekordne küliasõit
oli neljas. Enne rahvatantsude esi­tamist
anti endisele „Kungla"
tantsijale Lea Kükile üle talvisel
Kungla juubelietendusel. väljaja­gamisele
- määratud kuldmärk, mis
saaja eemaloleku tõttu alles nüüd
saadi üle anda.
Pärast esinemist pakuti tant­sijaile
õhtusöök, millele järgnes
Hixiä ^ satekui
Hanmo Kompus — Kustutaimsta nälg SsäsistS ;
:-Jäffe!e- • ^ ,.: .•y Ü . - 81
L/Wahtras—14iva6Ja8S^.^^ ' 2J0 l i
Enn Nõu ^Vastuvett: _ 5.^ 40
Anna Ahmatova — Marie ünder E<B©!57l®Ea 3.§9 8S
H Michelson ŠkantUkuI teei 3.- 33
H. Michelson Noorsootöö radaM 4.80 SS
H. lÄichelson — Eesti radadelt 35
Trünn" üksiknumbreid C 1.50
EstoniaB Officlal Öoldfc 00
Paul Laan — Mõttelenä — PUte ja p^g©l#tB8 25
Karin Šaarsen — Lohengrial lal ksuaütie 450 18
fierbert Salu Utoopia Ja fataroloogla ^
Eduard Etants>- Lnmeliitlased (luuletusko^ ö> 3.— 18
toiwLaamän--Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
A Kubja — Eadanlid kodad ~ müestnseS . n
A. Kub ja — Mslestusi kodnsasreHt m
A Eubja — Paliakesed m 20
E; Uustalu ja R. Moora — So©m©p^8iö
426 lk.-f 64 fotosid 8®
licho Lumist© — Alamune Audroi biograaf
line jutustus kirjanik Oskar L ! ^ ^ 6.05 40
L. Lumiste ~ Ätlan^ aknal 2.1c 40
LLmniiste--Külad külas 40
Ä. Võmm — föstsõnad i 2.50 • •. 20
Ä. Vomm >-Ristsõnad H 20
A. Vomm Elstsõnad IH ;.2.23 20
A Vomm — Ristsõnad IV ^ 2.2§ 20
Ants Vomm — Minu hing (luuletüsfeogi) go^ 40
Ants Vomm — Varjud (luuletuskogu)
K. Eerme— Sanrnd laevad ja elavad
mälestused; •'•LSO • •
K. Eenne —päevata päevad ja oota ööd 1 1 • 40
S.Ekbaum --Äjatar (luuletuskogu) 30
Aarand Roos — Jumalaga, Kars |a ErstiFaEis 30
J. Pitka Rajusõlmed 40
A. Käbin— Vaim ja muld 40
Urve Karuks — Eodakondur (lüuleaiskogu) 20
E. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu) 1.50 23
H. Oja ~ Tunnete purdel (luuletuskogu) •\ 2j^:' 25
A. Küng — Mis toimnb Soomes? 14:— m
Aarand Roos — Juutide kuningas Tallinnas 6.~ 40
f< s , t < ! Mitme näo ja nimega 12.50
E. Sanden — Loojangul lahkumine TallinBias !t 16.20 50
allkorrusel
noori
olevas .„Kuld. Lõvis"
u.
Kõik rahvatantsijad olid majuta­tud
P. Kiiki poolteist aastat tagasi
ostetud ruumikas majas, kus 28
inimest mahtusid lahedasti ööbi-mä.
V
RAÄMATUro LASTELE:
Dme Ivandi — Parg^
Kalevipoeg — õppe- |a tööraamat lastel©
Õpeta mind lugema I (õpp« Ja tööraamat; j
eelkooUealistele lastele värvitrükis) I,
õpeta mind lugema 15 — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4,
Eesti keele HarjutustSk"!::
. hatneija Põltsamaa foogti venna ütles: Siin olevat suur soo,; ühe ja oleks kodaniku peaaegu surma-teener
ja tõi sõnumi, et eestlasi on, penikoorma laiune, selle Võivat nud (liii vaenulikud olid nad säks-palju
kohal ja nad tahavad foogti vaenlased,, kui nad suurt väge laste vastu, et see poolsurnu veel
lüüa, palus sellepärast kiiret abi. näevad, enda alla võtta; seeparast
Kohe istusid nad oma hobuste sel- oleks'tema nõu, et kaks lipkonda
ga ja ratsutasid foogti juurde, kes ette saadetaks, kes neid kinni
\ Meister küsis jällegi, mis piõhju-;
sel on nad vaes^ mungad Padisel
surnuks löönud. Nad - vastasid: •
Neilgi olnud küllalt süüd, j a kui
oleks ve^l üks. küünrapikkune
sakslane, peaks seegi surenia- aga
M 'tema (meister) tahaks neid
oma alamateks võtta (sest nad
kuulusid Taani kuninga alla), siis
tahaksid nad temale sõnakuuleli­kud
olla, muidu ei taha näd endile
ühtki junkrut ega isandat. Meister
^vastas: See ei kõlbavat temale, et
ta jäta^ karistamata niisugused
mõrtsukad,; kes säärase teoga val-m^
is saanud, müle jamast maail­ma
algusest peale veel pole kiiul-iud;
nad peavad aga seai nii
kauaks vabaks ja puutumatuks
jääma, kuni rfca eluga jälle tagasi
tuleb ja eestlastele on kätte maks­nud.
Kui kuningad neid sõnu kuul­sid,
sai^ nad vihaseks ja nõudsid,
et neid lastaks oma väe juurde ja
iubataks neü oma õnne proovida;
samut|i tahaksid nad teha, mis vä­hegi
võimalik. Ka rääkisid nad sa­laja,
et nad tahavad kõik need
isandad surnuks lüüaj siis võiksid
na^ suure auga surra. .,
iCui meister nad nüüd oli ära
kuulanud, läks ta. .seali minema Ja
käskis Järva foogti, et see nende
külaliste eest hästi hoolt kannaks.
See sündis Paide linnuse õuel lah­tises
käigus. ; ^
Nüüd tahtis üks eestlastest foog­ti
tappa. Seda märkas foogti kan­nupoiss
ja hüppas omaisanda ette,
sai aga raskesti rinda ja kaks kor­da
kätte haavata. Seepärast haara­sid
isandad sõjariistad ja raiusid
kõik need eestlased,'kuningad ja
sõjasulased, tükkideks.
Sedamaid tungis meister suure
väega Tallinna poole, tuli ühte
külla, mmega Kämbla, jäi sinna
üheks: päevaks ja; ööks, et vägi
saaks kokku tulla, ühel pühapäe­val
pärast seda vara hommikul en­ne
päeva tõusu tuli 200' eestlast ja
tahtsid vaadata, mis seal on. Neile
tungiti kallale ja 100 neist löödi
maha; teised pääsesid sealt põge­nema.
; .
Varsti pärast seda tuli veel 100
eestlast ja ei teadnud sellest lüüa­saamisest
midagi; seepärast pii­rati
nad sakslaste poolt ümber ja
60 neist löödi maha. Kui see oli
sündinud, läksid nad (sakslased)
lauda ja sõid, aga hobused jätsid
nad sadulas seisma, sest vaenlased
võisid lällc
asus sealt poole penikoorma kau­gusel.
Kui sakslased pärale jõud-sid,
põgenesid vaenlased Kanave­re
nimelise rappa. See asus aga nii,
et sinna igalt poolt võis sisse pää­seda.
Seepärast ütles meister oma­dele,
et nad peavad jalgsi võitle­ma.
Sellega olid nad päri, tulid ho­buste
seljast maha ja astusid
Vööst saadik rappa. Seal löödi ma­ha
vend Herman von Nesen j a veel
kaks orduvenda, neli aadlikku ja
14 talupoega Kuid selle-eest ei pää­senud
sealt mitte palju eestlasi.
Meister tuli rabast välja, oli märg
ja porine; kui ta aga teada sai, et
talupojad jällegi kogunevad, kasu­tas
ta omasid ja astus uuesti rappa
talupoegade kallale ja lõid kõik
nixaba, kes ä t e saadi, ning seejä­rel
läksid (nad) jälle laagrisse.
Siiski pidi Järva foogt raba äärde
vaivele, jääma ja vaenlasi silmas
pidama. See laskis oma tõlgi läbi
hüüda: Kes veel eluš.on ja alla an­da
tahab, see pidavat armu saama
Niisiis tulid 15 eestlast, kes olid
haavamata jäänud, üksteise järel
välja ja palusid armu; kiii neile
seda lubatakse^ siis tahtvat nad
išhes naiste ja lastega Paidesse
elama asuda. Neüe lubati armu.
Niisiis andsid nad alla ja tapeti
maha 1600 selles Kanavere rabas.
peaksid, et nad ei saaks sellesse
sohu põgeneda. See meeldis neile
väga ja selleks valiti Turäidä foogt
ja Võnnu foogt, kes sinna läksid.
Seal kõneles Võnnu foogt eestlas­tele:
Meister saatnud teda küsima,
kas nad on mõtelnud oma sõjar
riistu maha panna ja alla anda;
sest kui see sümiiks, siis heidetaks
nende peale armu, siiski niiviisi,
et nad tapmise algatajad peavad
välja andma. Eestlased olid selle­ga
nõus. Kui nüüd vahepeal suur
vägi-järele tuli, ratsutas foogt
meistri'juurde ja teatas temale,
mis on korda saadetud jä et eest­lased
tahavad üma mõõgalöögita
alla anda. Sellepeale laskis meis­ter
kogu väe kokku tulla, ja andis
neile sellest teada, paludes nendelt
selle kohta nou. Need olid kõik sel­le
vastu ja ütlesid:- Eestlased on
nende sõpru ja sugulasi surnuks
löönud, seda tahavad nad kätte
maksta ega soovi neile mõrtsuka­tele
armu anda. Niisiis saadeti
foogt uuesti eestlaste juurde ja
öeldi neile armuandmisest ära
ning nad pidid end kaitsma. Otse­kohe
hakkasid eestlased põgenema
eespoolnimetatud s;bo poole; aga
see ei aidanud neid{palju, sest nen­dest
tapeti 3000 lühikese ajaga
maha, selle vastu sai surma üks
ga tasuda ja tehiale selle kohta
pitseri ja kirja anda. Niisiis mää­rati
Goswin von Herike nende
kindluste pealikuks kuninga ees.
Seejärel surmati e^istlaste peame­hed
ja tapmise alustajad.
Reedel pärast seda asus meister
teele, tungis Haapsalu poole ja
tähtis piiskoppi ning pappe piira­jaist
vabaktada; kui eestlased se­da
kuulsid, jooksid nad sohu, võssa
ja rappa.
Pühapäišval pärast seda tuli Vü-buri
foogt suure väega Tallinna al­la,
ei saanud aga maale M l a .
Esmaspäeval tuli kohale Turu
foogt, nimega Niolisson; tuli maa­le,
ei teadnud aga, et eestased oa
löödud. Reidil oli üks Rostocki ko-gi,
sealt läks kapten paadiga Turu
foogti juurde ja teatas temale, kui­das
asjad piid ja et eestlased on
löödud, samuti et ordumeister on
valitud Harju ja Virumaa kaits­jaks.
See sõnum ajas foogti viha­le
ja kurvastas teda, siiski saatis
ta saadiku fallihna ja nõudis tur-kodanikku
tappa), seda
märkas üks ratsanik, kihutas rat­sa
kohale ja tappis eestlase lõpli­kult.
Seejärel lõi meister üles oma
telgi linnuse lähedal väljal. Seal
toodi meistri ette üks vangistatud
säksane, kes hiimül oma elu pä­rast
oli eestlaste poole üle läinud;
see tunnistas iUes, et Turu foogt
viie päeva pärast sum^e väega pä­rale
saabub ja eestlastele abi toob,
sest rootslased on juba ammu
tahtnud Tallinnat enda kätte saa­da.
Siis poodi see iilejooksnud
sakslane kannakõõluseid pidi üles.
Pärast seda tulid linnusest Taani
kuninga võimukandjad Tallmhas,
tänasid meistrit päästmise, eest ja
et nad eestlastest lahti on saanud;
kaebasid talle ühtlasi: Et nad hai­sed,
lapsed ja kogu oma vafandu^
se on kaotanud, süs ei suuda nad
ka auga vastutada, et Taani kunin­galt
seda maad ära ei võideta
(sest Harju,, 'kus asub Tallmn ja | vet. See anti talle rae poolt j a ta
Siis läks Järva foogt Kämblasse noor orduisand. Kui võitlus oli lõp-teiste
juurde. , ] penud> tüli palju rahvast Tallinna
Seal tungis meister Tallinna linnast surnuid vaatama: nende
poole jä kui ta.kesknädalal linnast hulgas oli üks kodanik, kes tuli ka
ühe penikoorma kaiigusele jõudis, I surnute hulka; seal kargas üks
ta omad nõupidamisele ja eestlane
Virumaa, kus asub Rakvere, kuu­lusid
Taani kroonile), pahisid sel­lepärast
meistrit, et see oleks
iiende kaitsjaks ja annaks neile
isandaks isand Goswin von Herike,
kes oleks kä Rakvere asevalitse­jaks.
Meister ei tahtnud end hea
meelega hädaohtu pahna ja võõ­rastesse
maadesse segada, kuid
häda tõttu, mis olnud, oli ta selle­ga
nõus, ütles aga: E t neil kind­lustel
oh väikesed sissetulekud,
tahab ta teada saada, kuidas nen­dega
peab talitama, et ta sellest
mingit kahju ei saaks. Nad ütle­sid
jällegi: Mis ühe aasta korrali­sest
hinnusest rohkem ära tarvita­takse,
seda
võis kuue mehega maale tuUa. Kui
ta nüüd linnuse ees iend Goswio
von Herike juurde tuli/ hakkas ta
kõnelema ülekohust, mida Taani
kuningas tema isandale. Rootsi
kunmgale, oTt temud; sellepärast
tahtvat ita seda sellel maal kätte
maksta, ta mõtelgu seHele. Selle
peale vastas isand Goswm: T^mal
ei kõlbavat seda maad, mis eest­laste
poolt nii suurt häda kannata­nud,
jällegi kurvastada; et^aga
vaen mõlemate kuningate vahel
edasi püsib, tahab ta selle eest
seista, et see heaga lahendatakse.
(Järgneb)
5
i
:/5
•Wi i
1
I
0
l i i
365 Baj
- Õhtuti
• -El
Room lül|
Toron<
Postiaä(
Ont. (Bs
Ti
24-tundi
Xl
133 Rici
Tc
55Unii
Toro
QueeNsT.
„Vaba
tallil
TOU
aval
reec
Telefonic
Toimetaj
väljaspo^
Karli
Ham
Knalatt
nädala e|
esmasp.
nädala te
map.
••:-Kl
.:. VAI
on tasi
üks tolli
esiküljel
tagakülje
Kl
1. Vaba
135 Tel
TelefoJ
Postia
Stn. C]
Talituj
Helmil
2. Mrs.
149 B i
Willo\
Telefoi
mi
it
Värske
„VAB|