1987-05-12-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr: 36 NT. 36 lk,7:
Iniiter
:ncöüveris
Iraegiine maailma kiireim mees
> m — 9,96 sek. ,,merepin-
*) oli peatõmbenumbriks Briti
|umbia Atleetide Kõrgsaavutu-
Kesküse poolt korraldatud
inaris; mis peeti aprilli alul
lirchiiri keskkooli aulas,
ärast aplausirikast tutvusta-
|i ja kiir jooksu slaidide vaata-
|f tegi Ben Johnson staadionil;
ringi soojendussörki ja veni-arjutusi
koos ligi sajapealise
; keskkooli noortega. Muidev
kirjutanul seoses enda tree-uga
on olnud võimalus talviti
ida Ben'i treeningut York ÜJi-li
spordiaulas Torontos.
en'i demosprintidele järgnesid
te ja tüdrukute omavahelised
m jooksud Viies vanuseklassis
leksal jooksurajal. Osalejate
oli tõusnud ligi kolmesajale.-
amist j a elevust oli rohkesti.
ainitiid Keskuse esindaja Ken
er arvas, et selline .seminar
;.s tublisti elustama huvi kiir-
•;su vastu. iMiimete muude
Irdialade tõttu on osavõtt jooks-lest
langenud. Varemalt suleti
lid üheks päevaks, et iga
;ane saaks minna vaatama
•ikooHde meistri võisti ust ,.
ire Staadionir'. See staadion :
;uulsaks, kuidr. R. Bannister,i
30 a. eest, jooksis ühe miili
ilmarekordi esmakordselt alla
a minuti. Oli juhus sedasünd-
Ist kaasa elada.
ERMO KULMAR
liskatetega mänguväljakute ra-line,
Jaksa Liitvabariigi meistd-
|stiuste mänge jäähokis jälgis
di üle miljoni inimese, ehk 214
lande võrra rohkem kui
lisel hooajal. Enim publikut
kolmandaks tulnud Düssel-
[fi klubil - 10400 mängu kohta
suurimaks väravakütiks oli
[nnheimis mängiv kanadalane
il Me,ssier 42. tabamusega.
l§lllll!l»iniHHIHSHUIiiHlinil»IIIIIHIIIIini83
Ituhakkamises ning vahe-
:erimises.
. Vaaderpass, n.-leitnant
vahekohtunik.
immi taskusse. Enne loeb
kmeid. Teate edasi. and-
}.38.
aari pika _sammuga telgist
vii|3ivat noorem-leitnanti
Kas läheb lahti?
ga.Tal on asja supiköögi
loolsada samm eemal kaares.
Kokk jagab ikka veel
neid. Nähes enda poole
e pikk ülakeha kiirest sam-le
õõtsub, tekib mulje, et
e mees käe tõstab, on tal
loriga. Mis pagana pärast
nii ruttab? Ega ometi su-idagi
viga ole? Seda pa-id,
ei tulnud katla juurde;
ette seisma... Nüüd lä-eemale
. . . Semafor vehib
lut is asja nad peak-
^ana, ära vahi ringi, valad
lab sõdur, kes oma vask-
[i yäljasirutatud käel koka
[ates pea. Lõppude lõpuks
asi. Temal, tänu junvalalco
ainult supi kvaliteedi eest,
muud mehed.
kirianous kunst^ muusika
. ' . - > • . ..I, ,
Filmi-Festivalil
Noorsooteemaline film Eestist rahvusvahelisel
Filmi-Festivalil Berliinis
3. märtsil lõppes kaks nädalat
m Berliini ^ilmi -Festival, mille motoks
kui sõprusesild suhetes Ida ja Lääne
datud filmistuudiod maailma kõikidelt
parimate filmiteostega»
37. ratovesvaSieli-tänavu;
^Berliin
Sea! OÜd esin-
Tänavusele Berliini Filmi-Fes-tivalile
oli- saabunud üle 600
täispikka- ja lühifilmi, kusjuures
võistlema päfses ainult 46 täispikka
ja lühifilmi 22 riigist.
Suurem osa ülejäänud filmidest
näidati festivali, messi ja info
raamesl Berliini Filmi-Festival on
iga-aastane üritus ja oma ligi
40-neiaastase tegevusega on ta kujunenud
Cannes'i ja Veneetsia
cõTval üheks autoriteetsemaks ja
kahtlemata ka üheks paremini
organiseeritud ning suuremksfil-mituruks
maailmas. Selleshinfor-meerisid
oma lugejaskonda üle
1700 Berliini Festivalile akredee-ritud
ajakirjaniku.
Kuna tänavune filny-festival
toimus deviisi all ,,Sõprussild Ida
ja Lääne valgel*' siis saabusid
Berliini ka Ameerika Ühendriikide
Filmiloojate Ühingu president
Jack Valenti ja Nõukogude Liidu
Kinematografistide Liidu vastvalitud
juhatuse esimees Elem
Klimov . N a d mõlemad esinesid
pressikonverentsil, millest võtsid
osa teiste kYläliste hulgas ka USA
suursaadik Bonnis Burt koos
abikaasaga.
Jack Valenti oma pressikonverentsi
ajal ütles, et Ameerika
Ühendiikide filmilooming on
uuesti tõusuteel, et inimesed hakkavad
uuesti kinodesse tagasi
tulema, mida on märgata ka Inglismaal
ja Austraalias, ning et inimesed
on tüdinenud vaatamast
, ,elektroonilisest kastist'', nagu ta
nimetas TV-d, filmi programme
mis ei ole alati just eriti kõrgel
kunstilisel ja loomingulisel tase-meL
Ning lõpetuseks kutsus ta
kõiki filmiloojaid maailmas
valiiiistama ausaid ja häid filme,
millede levikut ei suudaks piirata
mingid takistused ja riigipiirid.
Elem Klimov ütles pressikonverentsil,
et seoses muudatustega
ülalpoolt ja ,,värskete tuultega"
on ka Nõukogude Liidu Kinematografistide
Liidu juhatusest kaks
kolmandikku välja vahetatud, et
paljud filmid ja nende andekad
loojad on uuesti tunnustatud, ning
et on kavas hiljem selle aasta
vältel, viia läbi Andrei Tarkovski
filmide näitamine Moskva Kinomajas
ja selle tähtsa kultuurilise
ürituse org. komitee esimeheks oo
ta ise. Edasi jätkas ta, et edaspidi
saavad oma töö eest vastutama
ainult filmiloojad ise j a igasugustel
teistel instantsidel ei ole õigusi
sekkuda filmilooja töösse.
2. märtsil näidati kinos ,,Zoo-
Palast' • selleks spetsiaalselt
kohale toodud Moskva Kesk-
Dokumentaalfilmide Stuudio
rezhissööri Roman Sergeenko
poolt loodud 1,5 tunni pikkust
dokumentaal-filmi „Tsherno-bõr',
kus vaatajad nägid,millist
katastroofi võib tuua inimkonnale
olukord, kus vastutavad inimesed
oma positsioonidel N . Liidus, ei
ole oma kohustuste ja ülesannete
tasemel.
Festivali Laste- ja Noorsoofil-mide
programmis näidati kinoteatris
,,ürania'' mitmel korral
Leida Laiuse ja Arvo Iho poolt
loodud noorsooteemalist filmi
j,Naerata ometi!'' film oli
eestikeelne, saksakeelsete alakir-jadega
ja võeti vaatajaskonna
poolt väga soojalt vastu.
Berliini Filmifestivali IL
liikmeline zhürii, eesotsas Klaus
Maria Brandaueriga, Austria, otsustasid
vääristada Festivali
peaauhinnaga. Berliini Kuldse
Karuga, Gleb Panfilovi filmi
Teema".
Gleb Panfilovi film ,^Teema"
valmis 1979. a. ja oli siis 8 aastat
keelu all, ehk nagu öeldakse
riiulil. Nimetatud filmis näeme,
kuidas andekas näitekirjanik on
Rahvusvahelisel BerMim Filmi-Festivalil suure menu osaliseks
ometigf r peaosalised Marie ja Robi (M. Järv ja Hc
saanud Leida Laiuse f iM
sunnitud lahkuma Moskvast oma
dissidentlikeveeridüniuste pärast.
Tal tuleb asuda nüüd elama kuskil
kauges proviiitsis, kus keegi teda
enam ei tunne ja kus ta töid ka
enam ei trükita. Kunagine kuulus
o ä l t e k i r j a h i k otsustab
emigreeruda Iisraeli, kužd kohtub
siis armastusväärse ja nõudliku
naisega, kellesse ta armub ja kes
paneb dissidendist näitekirjaniku
uuesti uskuma oma kirjaniku
võimetesse.
Hõbedase ,,Berliini kaniga''
vääristati pärima rezhii eest USA
rezhissööri Oliver Stone filmi
,3atoon-, mis näitab V nnami
sõda ja kuidas eilsed poisid,
puutudes kokku sõjasüridmustegä,
muutuvad kiiresti meestek^.
Parima naisosa eest vä Eristati
,,Berliini Hõbedase kanigä'^^^
BeatrizNogueirat filmist,, Vera"
(Brasiilia),
Parima meesosa eest vääristati
,yBerliini Hõbedase Karuga''
Giaii Maria Vatontet filmist
„Aldo Moro lugu" 0taalia).
Zhürii eriauhinnaga, „Berliini
Hõbedase Karuga" autasustati'
Jaapani filmi ,, M e r i ja
mürgitus^', rezhissöör Kei
vKumai.;-"-;':;..^. ^ -
Kui silmapaistvat vääristati
Berliini Hõbedase Karuga' 'HiSr
paania filmi V,Arkamiseaeg"
rezhisöör Fernando Truebä; ja
Ungari filmi ,,Päevik minu
lähedastest" rezhissöör Nfarta
-.Meszaros;
Ja parimaks lühiflmiks, mida
vääristati j,Berliini Kuldse
K a r u g a ' ' tunnusta!
Tshehhošlovakkia lühifilm ,,Gur-riculum
Vitae^', rezhissöör Pavel
vKoutšky.;-
Nähtud filmide põhjal võib
tänavust Berliini Filmi-Festivali
pidada igati õnnestunuks ja jääb
loota, et tulevane saab olema oma
sisult ja suunalt samalaadne.
M4iaHMin>{HI32M>«aZM)«I><MZSH)«S»<MIIM)CI»<>«3m
lÖnoteater, ^Zm Palast" ^ kus toimus konkursfitaide läbivaatuso Kinkige sünnipäevaks
^ Fotos Tannil ^}SSk%h EiSTLANi'^ .
9 9
Scarboromgh aiitorite
Neljapäeval, 30. aprillil korraldati
Cedarbrae Piirkonna raamatukogu
hoones, 545 Markham
Road, Kanada Rahvusliku Raamatu
Festivali raames Scarbo-rough
linnas (mille elanikkond on
üle 400.000 inimese) kohalike
kirjanike kokkutulek. Peale inglise
keeles kirjutavate autorite olid
seal veel hästituntud eesti naiskirjanikud
Salme Ekbaum ja Valeria
Kimberg-Kotkas ning ainukese
eesti soost meeskirjanikuna Arvi
Tinits-Kork. Joodi teed ning söödi
küpsiseid, peeti kõnesid ning
vaadeldi väljapanekuid. Kuigi kirjanikelt,
nõuti lühikest ingliskeelset
elulookirjeldusi ja nende raa-matute-
nimistut koos sisu kokkuvõttega,
ei olnud neid kokkuvõtteid
millegj pärast välja pandud ja
seetõttu jäid ,,muukeelsete" raamatute
sisu ja aines festivali-külalistele
arusaamatuks. Läti ja
leedu kirjanike väljapanekuid
näha ei olnud — siiski olid mõned
-India keeled esindatud ja oli ka
prantsuse-keelseid ning isegi üks
indiaani-keelne esildus.
Kohal oli lubatud ka raamatuid
müügiks välja panna ja seda
võimalust olid mõned autorid
kasutanudki — eriti silmapaistev
oli Kanada sõjalaevastiku saatusega
II maailmasõjas seotud raamat
,,The Unlucky Lady", mis kirjeldas
Normandia invasiooni-rannal
põhja läinud hävituslaeva ja selle
meeskonna saatust. Laua ääres
istus müüjana ja propaganda-tegi-jana
shoti seelikus ja baretiga
,,leegionär'', rind medaleid täis.
Teised väljapanekud olid tagasi-hoilikumad,
aga kuna autoreile
pandi lilleõied ja nimekaardid rinda,
siis tekkis siin-seal autorite ja
külastava publiku vahel isegi
jutuajamisi, milles kirjandusloomingut
tutvustati.
Saiinalaadseid 'kokkusaamisi
pidi korraldatama ka teistes Toronto
piirkonna raamatukogudes,
nii et võibolla esines või esineb
veel mujal teisigi eestikeelseid
Soome Kalevala-seitsi tunnus-tusauhinna
töö eest teaduse ja
kunsti alal sai prof .Ilmar Talve
Turus. Motivatsioonis öeldakse:
, ,Turu ülikooli soome ja
võrdleva rahvateaduse pensionee-ritud'
professor Ilmar Talve (s.
1919) peaks olema praegu Soome
kõige teenekam rahvateadlane. Ta
teaduslik looming on suur ja esindab
selle ala tipptaset. Väitekiri
aastast 1960, mis käsitleb sauna ja
teisi kuivatushobneidnähab juba
Talv^ uurijaomadusi: võime
käsitleda vaevata suurt ainestikku
ja arendada loogiliselt ning süstemaatiliselt
kokkuvõtlikke teese.
Talve peamised uurimisalad on
olnud rahvaomane toitlustamine
ja kombed, mille puhul ta on uurinud
muuhulgas soome nimepäeva
pühitsemist.
teadusliku töö lisaks on eesti
rahvusestllmar Talve kirjutanud
ilukirjanduslikke teoseid. Tuntuim
neist on „Juhansoni reisid' *
(1961), mis kujutab A^ärvikalt ja
optimistlikult eesti mehe seiklusi
Teise maailmasõja segadustes.
Teos on üsna autobiograafiline:
Talve töötas rahvateaduse magistritöö
kallal pisut enne sõda, kuid
saatus viis ta enne Rootsi jä
lõpuks Spöme rahvateaduse professori
anietisse aastal r l 9 P o " ,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 12, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-05-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870512 |
Description
| Title | 1987-05-12-07 |
| OCR text |
Nr: 36 NT. 36 lk,7:
Iniiter
:ncöüveris
Iraegiine maailma kiireim mees
> m — 9,96 sek. ,,merepin-
*) oli peatõmbenumbriks Briti
|umbia Atleetide Kõrgsaavutu-
Kesküse poolt korraldatud
inaris; mis peeti aprilli alul
lirchiiri keskkooli aulas,
ärast aplausirikast tutvusta-
|i ja kiir jooksu slaidide vaata-
|f tegi Ben Johnson staadionil;
ringi soojendussörki ja veni-arjutusi
koos ligi sajapealise
; keskkooli noortega. Muidev
kirjutanul seoses enda tree-uga
on olnud võimalus talviti
ida Ben'i treeningut York ÜJi-li
spordiaulas Torontos.
en'i demosprintidele järgnesid
te ja tüdrukute omavahelised
m jooksud Viies vanuseklassis
leksal jooksurajal. Osalejate
oli tõusnud ligi kolmesajale.-
amist j a elevust oli rohkesti.
ainitiid Keskuse esindaja Ken
er arvas, et selline .seminar
;.s tublisti elustama huvi kiir-
•;su vastu. iMiimete muude
Irdialade tõttu on osavõtt jooks-lest
langenud. Varemalt suleti
lid üheks päevaks, et iga
;ane saaks minna vaatama
•ikooHde meistri võisti ust ,.
ire Staadionir'. See staadion :
;uulsaks, kuidr. R. Bannister,i
30 a. eest, jooksis ühe miili
ilmarekordi esmakordselt alla
a minuti. Oli juhus sedasünd-
Ist kaasa elada.
ERMO KULMAR
liskatetega mänguväljakute ra-line,
Jaksa Liitvabariigi meistd-
|stiuste mänge jäähokis jälgis
di üle miljoni inimese, ehk 214
lande võrra rohkem kui
lisel hooajal. Enim publikut
kolmandaks tulnud Düssel-
[fi klubil - 10400 mängu kohta
suurimaks väravakütiks oli
[nnheimis mängiv kanadalane
il Me,ssier 42. tabamusega.
l§lllll!l»iniHHIHSHUIiiHlinil»IIIIIHIIIIini83
Ituhakkamises ning vahe-
:erimises.
. Vaaderpass, n.-leitnant
vahekohtunik.
immi taskusse. Enne loeb
kmeid. Teate edasi. and-
}.38.
aari pika _sammuga telgist
vii|3ivat noorem-leitnanti
Kas läheb lahti?
ga.Tal on asja supiköögi
loolsada samm eemal kaares.
Kokk jagab ikka veel
neid. Nähes enda poole
e pikk ülakeha kiirest sam-le
õõtsub, tekib mulje, et
e mees käe tõstab, on tal
loriga. Mis pagana pärast
nii ruttab? Ega ometi su-idagi
viga ole? Seda pa-id,
ei tulnud katla juurde;
ette seisma... Nüüd lä-eemale
. . . Semafor vehib
lut is asja nad peak-
^ana, ära vahi ringi, valad
lab sõdur, kes oma vask-
[i yäljasirutatud käel koka
[ates pea. Lõppude lõpuks
asi. Temal, tänu junvalalco
ainult supi kvaliteedi eest,
muud mehed.
kirianous kunst^ muusika
. ' . - > • . ..I, ,
Filmi-Festivalil
Noorsooteemaline film Eestist rahvusvahelisel
Filmi-Festivalil Berliinis
3. märtsil lõppes kaks nädalat
m Berliini ^ilmi -Festival, mille motoks
kui sõprusesild suhetes Ida ja Lääne
datud filmistuudiod maailma kõikidelt
parimate filmiteostega»
37. ratovesvaSieli-tänavu;
^Berliin
Sea! OÜd esin-
Tänavusele Berliini Filmi-Fes-tivalile
oli- saabunud üle 600
täispikka- ja lühifilmi, kusjuures
võistlema päfses ainult 46 täispikka
ja lühifilmi 22 riigist.
Suurem osa ülejäänud filmidest
näidati festivali, messi ja info
raamesl Berliini Filmi-Festival on
iga-aastane üritus ja oma ligi
40-neiaastase tegevusega on ta kujunenud
Cannes'i ja Veneetsia
cõTval üheks autoriteetsemaks ja
kahtlemata ka üheks paremini
organiseeritud ning suuremksfil-mituruks
maailmas. Selleshinfor-meerisid
oma lugejaskonda üle
1700 Berliini Festivalile akredee-ritud
ajakirjaniku.
Kuna tänavune filny-festival
toimus deviisi all ,,Sõprussild Ida
ja Lääne valgel*' siis saabusid
Berliini ka Ameerika Ühendriikide
Filmiloojate Ühingu president
Jack Valenti ja Nõukogude Liidu
Kinematografistide Liidu vastvalitud
juhatuse esimees Elem
Klimov . N a d mõlemad esinesid
pressikonverentsil, millest võtsid
osa teiste kYläliste hulgas ka USA
suursaadik Bonnis Burt koos
abikaasaga.
Jack Valenti oma pressikonverentsi
ajal ütles, et Ameerika
Ühendiikide filmilooming on
uuesti tõusuteel, et inimesed hakkavad
uuesti kinodesse tagasi
tulema, mida on märgata ka Inglismaal
ja Austraalias, ning et inimesed
on tüdinenud vaatamast
, ,elektroonilisest kastist'', nagu ta
nimetas TV-d, filmi programme
mis ei ole alati just eriti kõrgel
kunstilisel ja loomingulisel tase-meL
Ning lõpetuseks kutsus ta
kõiki filmiloojaid maailmas
valiiiistama ausaid ja häid filme,
millede levikut ei suudaks piirata
mingid takistused ja riigipiirid.
Elem Klimov ütles pressikonverentsil,
et seoses muudatustega
ülalpoolt ja ,,värskete tuultega"
on ka Nõukogude Liidu Kinematografistide
Liidu juhatusest kaks
kolmandikku välja vahetatud, et
paljud filmid ja nende andekad
loojad on uuesti tunnustatud, ning
et on kavas hiljem selle aasta
vältel, viia läbi Andrei Tarkovski
filmide näitamine Moskva Kinomajas
ja selle tähtsa kultuurilise
ürituse org. komitee esimeheks oo
ta ise. Edasi jätkas ta, et edaspidi
saavad oma töö eest vastutama
ainult filmiloojad ise j a igasugustel
teistel instantsidel ei ole õigusi
sekkuda filmilooja töösse.
2. märtsil näidati kinos ,,Zoo-
Palast' • selleks spetsiaalselt
kohale toodud Moskva Kesk-
Dokumentaalfilmide Stuudio
rezhissööri Roman Sergeenko
poolt loodud 1,5 tunni pikkust
dokumentaal-filmi „Tsherno-bõr',
kus vaatajad nägid,millist
katastroofi võib tuua inimkonnale
olukord, kus vastutavad inimesed
oma positsioonidel N . Liidus, ei
ole oma kohustuste ja ülesannete
tasemel.
Festivali Laste- ja Noorsoofil-mide
programmis näidati kinoteatris
,,ürania'' mitmel korral
Leida Laiuse ja Arvo Iho poolt
loodud noorsooteemalist filmi
j,Naerata ometi!'' film oli
eestikeelne, saksakeelsete alakir-jadega
ja võeti vaatajaskonna
poolt väga soojalt vastu.
Berliini Filmifestivali IL
liikmeline zhürii, eesotsas Klaus
Maria Brandaueriga, Austria, otsustasid
vääristada Festivali
peaauhinnaga. Berliini Kuldse
Karuga, Gleb Panfilovi filmi
Teema".
Gleb Panfilovi film ,^Teema"
valmis 1979. a. ja oli siis 8 aastat
keelu all, ehk nagu öeldakse
riiulil. Nimetatud filmis näeme,
kuidas andekas näitekirjanik on
Rahvusvahelisel BerMim Filmi-Festivalil suure menu osaliseks
ometigf r peaosalised Marie ja Robi (M. Järv ja Hc
saanud Leida Laiuse f iM
sunnitud lahkuma Moskvast oma
dissidentlikeveeridüniuste pärast.
Tal tuleb asuda nüüd elama kuskil
kauges proviiitsis, kus keegi teda
enam ei tunne ja kus ta töid ka
enam ei trükita. Kunagine kuulus
o ä l t e k i r j a h i k otsustab
emigreeruda Iisraeli, kužd kohtub
siis armastusväärse ja nõudliku
naisega, kellesse ta armub ja kes
paneb dissidendist näitekirjaniku
uuesti uskuma oma kirjaniku
võimetesse.
Hõbedase ,,Berliini kaniga''
vääristati pärima rezhii eest USA
rezhissööri Oliver Stone filmi
,3atoon-, mis näitab V nnami
sõda ja kuidas eilsed poisid,
puutudes kokku sõjasüridmustegä,
muutuvad kiiresti meestek^.
Parima naisosa eest vä Eristati
,,Berliini Hõbedase kanigä'^^^
BeatrizNogueirat filmist,, Vera"
(Brasiilia),
Parima meesosa eest vääristati
,yBerliini Hõbedase Karuga''
Giaii Maria Vatontet filmist
„Aldo Moro lugu" 0taalia).
Zhürii eriauhinnaga, „Berliini
Hõbedase Karuga" autasustati'
Jaapani filmi ,, M e r i ja
mürgitus^', rezhissöör Kei
vKumai.;-"-;':;..^. ^ -
Kui silmapaistvat vääristati
Berliini Hõbedase Karuga' 'HiSr
paania filmi V,Arkamiseaeg"
rezhisöör Fernando Truebä; ja
Ungari filmi ,,Päevik minu
lähedastest" rezhissöör Nfarta
-.Meszaros;
Ja parimaks lühiflmiks, mida
vääristati j,Berliini Kuldse
K a r u g a ' ' tunnusta!
Tshehhošlovakkia lühifilm ,,Gur-riculum
Vitae^', rezhissöör Pavel
vKoutšky.;-
Nähtud filmide põhjal võib
tänavust Berliini Filmi-Festivali
pidada igati õnnestunuks ja jääb
loota, et tulevane saab olema oma
sisult ja suunalt samalaadne.
M4iaHMin>{HI32M>«aZM)«I> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-05-12-07
