Vaba eestlane , January 31, 1978

              mm
jm
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
^ ^ ^ ^
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
. VABA EESTM]?5E teisipäeval, äi. jaanuaira 18^8 — I t e t k y , Janiiai^ 31, Nr. 8
V::-
VABADE EESTLASTE
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth f
PEATOIMETAJA; Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O:Bos70iSts. C, Toronto 3, Oet. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 354-7521, talitus (tellimised^ kuulutused,
' ekspeditsioon) 364-7675 ' -
TELLMSHiNNÄD Kanadas: aastas $30.-^^
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas $13.50. ^ • \
TELLIMISHINNAD väljaspool Eanadat: aastas $32.- poolaas-cas
$17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s;
|53._ poolaastas ^7,50 ja, veerandaastas $^
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—,
I 131:50 jä veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c. — nksiknunibri^^h 35 c.
aastas
Fliblislied by Free -Estonian Publisber; Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3/ODt.M6J2H2
&4 ^ i^^^c-^V/^ J
v i .
-3^
Kanada riigikaitse võimud olid ^ da kaitsejõudude staabiülem ad-põhjendatult
häiritud kui N. Lii- miral Robert Falls sai ähvarda­da
valitsus ei andnud neile min­git
I uiformatsiooni tuumareaktq-vast
ohust teada alles nädalapäe­vad
tagasi • t31ieiadi1iMde-Eaii^^
rjga varustatud raketi aUakuki ühise õhukaitšeorganisatsiõon!
kumise võimaluse kohta Kanada j NORADI kaudu nin^ samuti ei
territooriumil. Ehkki Kanada j teadnud luuresatelliidi ohtlikust
võimud katsuvad küsimusest iseloomust kaitseminister
võrdlemisi tagasihoidlikult mööda
minna, on kogu vahejuhtum era­kordselt
irriteeriva iseloomuga^
mng kinnitab, millisesse ohtlikkux saada tehnilisi andmeid allakuk-son.
Diplomaadid Kanada saat­konnas
Moskvas võtsid kontakti
N. Liidu välisministeeriumiga, et
olukorda on kogu maailm sattu­nud
maailmaruumi vallutamise
ajastul.'
Kvii ^^M^^^QO. üürimisandmed
kinnitasid, et venelaste luurers-keti
miUe pardal oli üle saja nae­la
kõrgekvaliteedilist uraan!,
maakera õhuruumi langemiseJ
peaaegM täielikult ära põles ja
Kanada! ei ole karta hävitavat
kiirgust, „süs viimased uuri^i;nised
näitavad, et allalangenud raketi;
cmd Süuf-Orjajärve Ehedal kür-gavad
siiski tugevalt radioaktüv-
' sust, mis võib ohtlikuks kujuneda
elavatele olevustele. Kanada kait­seminister
Barnett Dänson mai-kimud
satellüdi kohta ning neile
selgus kiunmalisel kombel, et N.
Lüdu välisministeerium ei olnud
üldse häiritud vahejuhtumist ning
ei pidanud seda ohtlikuks. Selli­ne
seisukoht iseloomustab eriti
kujukalt N. Liidu kommunistliku
valitsuse hoiakut ja likskõiksust
teiste rahvaste suhtes. .
ühendriikide endise kaitsemi­nistri
James Schlesingeri andme­tel
on venelastel maailmaruumis
veel kümmekond samalaadset
ohtlikku satelliiti, mis võivad
maapinnale langeda ja kujuneda
ohtlikuks tuhandetele inimestele
„Kesk-Idas on märgata liiga elavat tegevust rahu saavu.tcmiseks. See Imrib senist meile soodsat olukor-
% kus valitseb vastastikune umbusk, :tülif ja
^Vaba Eestlase eelnüses numbris avaldasi^^ Kimmeli artikli „Kulla osatähtsus ra­haturu
reguleerimiser'. Käesolevas „Vaba Eestlases" Jätkab autor Aavo Kimmel oma ülevaadet
rahvusvahelisest mängust rahaturul ja kuUä osatähtsuse langemisest rahaväärtuseloon^
' Ameerika valitee kulla kasu- kilod pidi riik ära ostma ja:kul-tämise
keeki rahvusvaheliste äri-1 la tagavarad tõusid ,7 miljardilt
tehingute sõl.mimisell971. aastal [ dollarilt 1934. aastal (hinnaMd 35
tõi' päevavalgele probleemi, mille-^ | dollarit gramm) 20 miljardi dol-ga
ühendriikide riigikassa oli pi-iarile. Selle sammu lõplik tule-
J , , kui need langevad alla rahvari-nis,
et uks osa a U ä k u l t o d luu-1 j ^ ^ ^ ^ ^ Seda arvestades
resatelliidi tuumareairtorist on
ikusagil Nörtiiwest Territooriu-mii
maapinnal ja levitab ohtlikku
radioaktiivsust.
Kuid vähe seUest. Ühendrükide
]i Kanada võimud kardavad, ei
oht inimeludele ei eksisteeri mit­te
ainult luuresatelliidi allakuk­kumise
pürkonnas vaid ka Chi­cago
ja ^Toronto õhuruumis ning
Suur-Jähistu aladel, kuhu võib
olla kaiidunud radioaktiivne pilv.
Üks Laäne-Saksamaa teadlane
prof Heinz Kaminski mainib, et
väikesed radioaktiivsed osad hak­kavad
langema paari nädala pä­rast
ning praegu on raske ütelda
kuhu need langevad.
Kõige vähem huvitatud sellest
vahejuhtumist on ilmselt selle
põhjustajad —- venelased. Nü ei
pidanud nad üldse vajalikuks Ka­nada
võimusid informeerida alls-kukkuvast
tuumareaktoriga va­rustatud
luuresatellüdist kuigi
nad kaotasid satelliidi üle kont-roli!
juba kuu aega tagasi. .Kana-tuleks
Kanada valitsusel vahejuh­tumi
kohta võtta rangem hoiak
ja võtta tarvitusele abinõusid, et
sellised nähteid enam ei korduks,
kima need võivad lõppeda katast-röfaalsete
tagajärgedega. Peami-danud
võitlema : viimase kuue-küimiie'
aasta ^ jooksul. Nimelt
müüdi toodetavast kullast ikka
vähem ja vähem riigipangale.
Eraviisiline nõudmine kulla järe­le
• näitas järjekindlat ja ; kiiret
tõusu nii ehteasj ade tööstuste kui
ka tagavara soetamise laienda­misel.
. • ° /
Riigipanga ja era-majar.cluse
kulla ost j ad on pidevas võistluses
omavahel. Kui nõudmine suure­neb
ühelt poolt, süs paratamatult
mus jäi aga nägemata, sest Teise
maaiimasõj a puhkemisega andis
nõudmine sõjamaiterjalide järele
tööd miljonitele. ;
Silmapaistvaks kullaki'üsi ajas­tuks
osutus 1950. aasta teine pool.
Aastate ;1949—1960 vahel Ühend­riikide
rügikasša kullatagavarad
Isahanesid 24 miljardilt 16 mil­jardile.
Selle positiivseks küljeks
tuleh lugeda, et see pani aluse
maaiMakaubanduse laiendami­sele.
Kahjuks ilmnes aga, et need
kulla tagavarad, millised
se naela vastu kadus 1967, aastal
ja kulla vool erasektorisse tõusis
1.6 miljardi dollari võrra.
Järgmine kriis oli paratamatu,
sest 1968: aasta alguses nõudmi­ne
Londoni kullaturui ulatus
?00 miljoni dollarile.
Investeerijad sattusid paanikas-teihe
• pool kahnajtab. Raha kind­lustava
'kulla järjekindel puudus^ olid teiste riigipankade käsutuses,
on ohiud sellelcs, põhjuseks miks osutusid süski liiga väilöekspa^
tarbeasjade hindade nivoo oh; nüseks kiiresti tõusva maailma-ni;
ter"Ti^d^''iiijeiSust^ä'ä^ tõusnud kiiremini; kui -külla hind j kaubanduse rahuldamiseks:
jaselpressikönverentsU võib süs- dollarites, naelades ; või teistes , Ähvardav kailla vähesus oli
ki oletada, et Kanada ei kavatse välisvaluutades. Ajavahemikus.
astuda venelaste hoiatamiseks 1914r—1950 Ameerika hulgimüügi
drastilisi samme. Ta mainis, et ta hinnad tõusid 125 protsenti, sa-ei
taha kaotada oma und selle pä-
! rast kui keegi teda hoiatab, et
„midagi'' võib kukkuda maailma­ruumist
alla. Trudeau väitis, et ta
ei süüdista ühtegi maad põhjusel,
et see jätab tema infoiineerirriata
esemetest, mis võivad langeda
Kanada territooriumile. Nende
j sõnade varjus ei ole erilist kaalu
ka välisminister Jamiesoni väide­tel,
et Kanada hakkab taotlema
rahvusvaheliste tagatiste organi­seerimist
tuumareaktoritega va­rustatud
rakettide vastu.
• K. A., :
mai ajal aga.kulla hind tõusis.ai­nult
70 protsenti. Perioodil 1950—
1970 esimene itõusis 35 protsenti
kuna kulla hind jäi muutmatuks.
Praktiliselt on see tähendanud
1960.
aastal USA presidendi valmise
ajal üheks vaielusaluseks küsi­museks
Ameerikas. President
Nixon süüdistas president Kenhe-se
sest nähti 1930-nendäte aastate
kordimiist;. Nad kartsid nael
väärtuse tagasilööki, mis oleks
toonud dollari languse kulla suh
tes. Gldi arvaanisel, et. M l a väär­tus
rahaliselt tõuseb; vähemalt ka­hekordselt.
Potentsiaalne profil
di saamine oli ahvatlev. Sel ajas­tul
erakapital ostis enam kui 3
miljardi eesti kulda, millest suu­rem
osa tuli, kuigi mitte ametli-kult,'
Ameerika riigikassast. '
Sarnane suure ulatusega speku-latüvn^
ülesostmine simdls Amee-.
rikät ja teisi Euroopa riike eral­dama
era kulla turul raha kind­lustava
kulla turust. Rügipangad
hakkasid nüüd müüma ja ostma
kulda ainult-ülcsteiselt. See samm
kutsus esile asjaolu, et kiüläl oli
KommunJsie on nimetatuä ,>iniiii-liinge
4seneride^^ kuna 'Qen^«
propagandamasin töötab väga iu-t<
i;nsiivK<;lt niii^ nõukogude miniest
hakatakse kasvatama juba maast-madalast
truuks sotsiaUs-mimain
Ijodanikuks ning Lenini austajaks.
Ja kummardajaks.
Läänemaailma vaatevnnldisr
vaadatuna võtab see pedagoogilicp
propaganiia sageli otse pentsikud
värvid. Võtame, näiteks lõo oku- '
pf^firitud Eestis ilmuvast ajakirjas} ;
..Nõukogude õpetaja", kus kirjel­datakse
lasteaedade insnclrtonlj'
ja dJrektoriUi nõupidamist Viljan­dis,
millest osa võttis ka N. Liidu
haridusministeeriumi eeikooliealis-te
laste institutsioonide administ­ratsiooni
direktori asetäitja N. Ko
roleva. Kuulake ainult, railli.seid .
m.struktsioone olid sellel kõrgel po-
/sitsioonrl oleval ; daamil ütelda
eesti eelkooliealiste laste kasvata­jatele:
„Lasteaias olev Lenini portree
peab olema realistlik, loomulik ja
eestpoolt vaadatud. Profiil ja si
ruett ei anna lastele täiepkn mul
jet tema näojoontest ja iseloomust.
Portree või büst peavad asuma
silmatorkavas kohas, ning nendt
ees peavad alati olema värsked lil­led.
Näituseid ja väljapanekuid,
mis on seotud Leniniga, ei tohi
paigutada koridoridesse vaid klas­siruumidesse,
kus ne?d on alati
laste silmade all. Paralleelselt Le­niniga
tuleb laste juurde koju viia
ka oktoobri teema ..
Vene lasteaedade ekspert sele
tas lisaks, et eelkooliealiste laste
kasvatamisel nõutakse vanematelt
tihedat koostööd. Vanematele tu
leb selgitada, et nad õpetaksid
oma lapsi mõtlema sotsialistlikus
(st. kommunistlikus) vaimus ning
isasid ja emasid tuleb tiivustada,
et nad räägiksid oma lastega bk-foobrirevolutsiooni
juubelist, Levii-nist,
ning elust sotsialistlikes ja
kapitalistlikes maades. .
See tähendab teiste sõnadega se­da,
et vanematelt hakatakse nõud­ma
propagandainštruktorite üles­annete
täitmist. Kommunistid on
ajajooksul selgusele jõudnud, et
nenijad ei suuda nooremaid gene­ratsioone
kommunistlikus vaimus
üles kasvatada kui nad kodudega
koostööd ei saaviita. Ja nüüd nõu­takse
ka eesti kodudelt selle rez-hiimi
propageerimist ja lastele
üleskiitmist, mis meie iseseisnisi!
ja suure osa meie rahvast bn hävi­tanud.
Olukord kodumaal on tõesti
masendavam kui meie simdäme
seda sÜE välismaailmas ette kuju
dyt raiskamises, mille tagajärjeks; nüüd kaks väärtust. Paratama­tult
tootjad eelistasid nüüd müüa
oma kulda era ostjatele, sest rü-gid
jätkasid tehinguid kus kulla
oli paratamatu hindade tõus. Ae
oli -küps sp^uiantidele tegutse­miseks.
Esimene ähvardus dollari
seda, et kulda tootvate tööstus- kursi langetamiseks kerkis esile j hinhaiks oli 35 doHärit gramm,
te kulud on tõusnud' kiiremini kui üks väike grupp investeerijaid] Üllatuseks kogu maailmale lan-kui
müüdava kulla hind. j suurendasid tunduvalt oma kullages ikulla hind isegi lühikeseks
Raha kindlustava kulla piiudus' tagavarasid Londoni kullaturui. ajaks allapoole 35 dollarit, kuigi
andis juba end tunda kohe pä-, Mitu nädalat järgimööda ületasid; mitte kaua^^
STOKHOLM(EPL)--Stokhohni piiskop Ingmar Ström on
mõne päeva eest andnud intervjuu Espressenile, milles ta muu­seas
lausub: „Kui ma peäkslsi valima, siis m a elaksin parema
meelega N. Liidus kui USÄ-s*V: : ^
S^ püskopi väljendus on ära­tanud
^tähelepanu ja laialdaselt
pahameelt. 'Kristlik aktsiooni-gnipp,
mis on 500 liiget eri usun­ditest,
• on võtnud teravalt seisu­koha
piiskopi väljenduse puhul;
Grupp on avaldanud järgmise
;deklaratsiooni: :
„Kristlik aktsioonignipp demo­kraatlike
vabaduste ja õiguste
e^t, kes mitmel puhul oh toeta­nud
^naiskirikuopeta jäid, protes­teerib
teravalt piiskop Ingmar
Strcmi ärahirmutava tegutsemise
vastu:viimasel ajal, mil ta on ee­listanud
Veiiemaad USA • ees. :
Eelistades totalitaarset' jä
tü, on piiskop StrÖm diskredi­teerinud
nii ennast kui ka en­dastmõistetavalt
võitlust nais-kirikuõpetajate
eest.
Sellepärast nõuab Kristlik äkt-sioonigrupp
demokraatlike vaba­duste
jä õiguste eest, et piiskop
Ström kohe ametist lahkuks".
Vastuses seUele deklaratsiooni­le
ütleb pnskop. Ström, Dagens
Nyheteris 11. 1. 78;, et ta poleku-hagi
midagi kuulnud taolisest
aktsioonigrupist. Tä ei kavatse
oma ametist lahkuda: enne pensio-neerimist
mais 1979. •
Püskop väidab, et tema se^u-kohad
polevat ajalehes päriselt
ateistlikku riiki, kus' toimuvad õieti edasi antud,
usu tagaktusamlne ja teised pi- j „I^fa ütlesin, et minu meelest
devad roimad Inimõiguste Tas-' on merkantilismi: .surve USA-s
rast Esimest maailmasõda ja püy
sis kuni 1930. aastateni mulal
toimus •ülemaailmne paberraha^
kursi alandamine. 1934: aastal
püüti kulla hinna tõusu paljudes;
maades tõlgendada kui uue väär­tuse
leidmist kullale, kuid tege-oli
see saimm. ettevõetud,
selleks, et^tüvustada Ühendriiki­de
sisemajandust. President Roo-sevelit
oli veendunud, et kui kul-a
' hinda tõsta 20.67 • dollarilt ^
42.00 dollarile, süs Ameerika ma-;
jandus saab jälle jalad ^ alla ja
koos. sellega ka teised tööstusrii­gid.
Mõte seisis selles, et kui ku­la
hind tõuseb, siis hakatakse .59-
da. tootma enam ja selletõttu on
nende ikuHaostud uue kullatoo^ 1 Kahe hinnasüsteemi mkenda-dangu.
Sarnases olukorras Ingli-se
rügipank (Bank of England)
on alati hakanud müüma kulda
oma tagavaradest, et ära hoida
kullahinna tõusu -üle. 35 dollari
gramm. .Tasakaalustamiseks oli
pangal plaan osta kulda ühend­riikidest.
Aga ennem ikui see sai
teoks, hoiatati Inglismaad mitte­ametlikult,
et ameeriklased või­vad
keelduda.seekord kulda müü­mast..
misega kerkis esile X^õuna-Aaf rika
kullatoodangu müümise küsimus.
Nende aastane toodang oli 1 mil­jard
dollarit. Lõuna-Aafrika loo­mulikult
tahtis • müüa seda kõige,
soodsamalt. 'Plaan oli sarnane; et
kajks kolmandikku sellest miiüak.
se eraviisiliselt, 38-40 dollarit
ühik ja riigipangad saaksid osta
siiski veel 35 dollariga.
Saavutati kokkulepe, mille alu­sel
teatud tingimustel Lõuna-Aaf-
Otsekohe katkestati kulla müük rikal lubati müüa piiratud hulk
eraisikutele ja otseseks tagajär- kulda 35 dollariga rügipankadele.
jeks oli kulla hinna tõusmine 40 Kahjuks aga see ei saanud kunagi
dollarile.
Tolleaegses olukorras selline
võimalik väljaandä enam dolla-; tõus näis olevat erakordselt järsk,
reid. Lõplik valik uue küUä hinna
suhtes aga osutus ebarea^seks.
Selle sammu otseseks taga­järjeks
oli, et tekkis ületoodang..
Seaduse alusel iileliigsed kulla
tugev ja laialdane,
kima mulle-näib, et vene rahvas.
gviim.asel ajal on muutunud edu­meelsemaks
ja avariieelse-kuid
siiski tähtsusetu 'kui seda
võrrelda tarbeasjade hindade tõu­suga.
Riigipank hakkas 1973. aas­ta
lõpul, siiski jälle niüüma kulda
eraisikutele aga esimene kulla-kriis
oli- aset leidnud;
Kuna valitsused • ei olnud või-teoks,
sest järjekindel inflatsiooni
kasv ei jätnud mõju avaldamata
ja erasektor oli valmis kogu too­dangu
ära ostma 40 dollariga
ühik-.'/' ; .:
Kriitiliseks kuuks osutus 1971.
aasta august, millal jõusse astus
kulla .eraldamine rahvusvalieliste
kaubatehingute ulatuses, \^jaar-vatud
kcmmunistliloid riigid.
. O n ilmne, et püskopil puudub
põhjalikum informatsioon Lii­dus
toimuvatest usutagakiusa-mistest
— ka viimased ajsl. SamtA- sis 50 ^dollarile. Lääneriikide pan­ti'ei
näi tal olevat; liujutliist selle-kohta,
millist osa N. Liidu: polii-tiUses
elus mängib „yene rah^ras"
ja mililist könrniiinistlik rezliihn-'
melised leidma mõjuvaid vahen-1 Siil peale kulla hind hakkas pide-deid
kuidas, itasakaalustada ^kulla
jä:tarbekaupade hindade . vahe-^ vastu seadus„et ka ameeriklased
korda, süs tuli paratamatult ar- võivad kulda osta ja müüa. tõu-vestadü
suurendatud nõudmiste­ga
kulla, järele. Toodang - 1985.
aastaks ei suutnud enam sammu
pidada nõudmistega ja hind tõü-
Läänemaaiima ajalehtede? ja
ajakirjades ümub sageli artikleid,
analüüse ja kommentaare, m^le-
^^es valgustatakse praegust olukor­da
Balti riikides. Sageli on need
artiklid võrdlemisi naiivsed Ja
balti rahvastele pealesunitnd vene
kommtmismi suhtes neutraalsed ja
tagasihoidlikud, kuid paljudel juh­tudel
minnakse ka asja tuuma
juurde ning kirjeldatakse olukor-da
nagu see tegelikidt on ning hii-das
I^Iöskia võimumehed Balti rii­kides
kõik inimõigused aUa on su-nmüd
Ja need riigid koloniseeri
nud.
Hiljuti ilmUs iiks selline pikem
artüikel i\Iünchenis ilmuvas ajale­hes
..Bayemkurier", mille välja-"
andjaks on kristlik-demokraatilku
parteiga koos töötava kristlik-sot-siaalse
uniooni Juht tuntud parem­poolne
poliitik Franz Josef Strauss.
Artikkel ilmus käesoleva aasta 7.
jaanuari \^ljaandes pealkirja all
,,Bamased nõukogude ikke all"
ning selles valgustatakse lähemalt
Balti riikide vabadusvõitluslike or­ganisatsioonide,
üksik\'õitlejatt'
ning dissidentide tegevust. Ajnleht
mainib, eti N. Liidu künismi kohta
annab kõige parema tõendi vene­laste
häbematus sel momendil kui
Heljsingis 1975. aastal inimõigusi
kindlustavad kokkidepped alla kir-valt
tõusma ja kui USA-s võeü!?!!!!!'- ^'^.^^^ f """^^^ yeue^po
gad müüsid. PO miljoni ee^ kulda
selleks, et heida hinda 35 dollari
tasemel. Olukord halvenes ES#S-
•tõttu tunduvalt et. usaldus Ingli- \ banduse reguleerimisel.
sis iiind 200; dollarile
üheks usutavaks tõukejõuks oli
süski lootus, et valitsused tõsta­vad
ka oma' kulla hinda. Kogu
nende operatsioonide tagajärjeks
oli aga, eit kiüd nüüdsest .peale ÖU
kaotanud oma -domineeriva posit­siooni
; nii sise- kui ka 'väliskau-liitiline
politsei KGE Balti riikides
erakorralist rilgast tege^iist. arre-teerides
inimesi seni .selgiLniata
arvul.
Ning' ajaleht lõpetab oma artikli
resümeega, et vanade Balti riiktdJ:
esindajad pöörduvad pidevalt lää
nemaailma poliitikute poole, juhtž-des
nende tähelepanu inimõigust^}
ja isikliku vabaduse pablreegUte
. • ' ' (Järg lk. 3),- •
V A L V E i
4. ja 5. veebr,
r. Vanaselja, teil
muuseEamikšl
Eesti Meremuus
ammu õbiud või
masolevaid ekspo
näidata, kuna ne
21000. Mõnda aega
.suemile uut asuko
otsustatud, et sell
1529. aastaü ehitati:
.ivüidlustusyööndi o
Palcsust Margareet
vai asuvast väilise
da nimetatakse
Rannaväravaks. R
litsusel oli juba a
seumi uute iiiumi
jekti koostamine,
guses külastas Tall
la restauraatoreid
mei^emuuseumi
oma kanda võtm
muuseum on just
de lölieduses. -
Paksu Margaree
je tulevad maa-al
sehoov kaetakse k
.ruga ning siiuia
kiureniad anlü-ud
ülejäänud neli kori
väljapanekute ja|
kõrgeimalt avan
suurtükiavade ma
le ja Tallinna lah
sed peavad olem.
olümpiamängud
^ DetiToidis viibi
duslükumise julil]
r^tetsiko, kellede
on Saksamaal, MJj
.sealtdibimise . pj
likestaitud Rahvs
iiuvõtu. I^stlaste 1
!ost osa Võitleji
vaid tegelasi Pee|
® Leheküljelise
uue ERKU esind
\i Piü-isiUa side
kiri „TheBig Vai
siid jutustab selle
metest, puudutad^
genemist sovettk
jum-es on äjaki
foto Piirisilla pi
jõululaua ümber f
kes samuti on
Vüvi ja nende
kõik raJivarUetes.l
Eestil
<t58 Broadview
Toronto, Ont
Telefoni
P'
h
2:5 WESTMOUl
EexdaJc, 0
n • V'.«
Tel.
(Algu
rikkumisele Bai
ncftd põhiõigus f|
fäiine poolt uuel
riikide esindajl
võiliust oma kd
mise eest ka ei|
msaüma valitsi
neile selles võit|
ma,
Sellised artikli
davad ning kin|
siiski veel sõpvj
da mõistavad,
ja pead jaanalii
ei pista. Necti
meile ka 3Õudu|
luse jätkamisel
vad, cl meie
üksi ehkki sai
mõtted meid v
'-'iV^r-^ wm