1985-11-07-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Vi^BA EEm-ANE neljapäeval, 7. novembril 15)85 — Thursd^y, November 7,
Nr. 83
aaaoo
Mehed
500 j . vabalt 5.07,8 A. Barzdu-kas,
Leedu, 1979
100 j . vabalt 49,9 T. Troost,
Eesti, 1971
100 j . selili 1.00,8 R. Melderis,
Läti, 1964
100 l rinnuli 1.04,3 M. Tiidus,
Eesti, 1978
100 j . liblik 58,2 R. Entmaa,
Eesti, 1973
200 j . kompleks 2.07,2 R.Ent-maa,
Eesti, 1973
4x50 j . vabalt 1.38,2, Eesti,
1978 (K. Entmaa, P. Tiidus, M.
Tiidus, M. Treumuth)
4x50 j. kompleks 1.50,8, Eesti,
1978 (P. Tiidus, M. Tiidus, K.
Entmaa, M. Treumuth) /
4x100 j . vabalt 3.52,7, Läti,
1966.
4x100 j . kompleks 4.20,0, Läti,
1967
Poisid 15—17
100 j . vabalt 50,6 R. Entmaa,
Eesti, 1973 .
- 100 j. selili 1.03,0 H. Lainevool,
Eesti, 1982
100 j . rinnuli 1.07,1 H. Lainevool,
Eesti, 1982
100 j . liblik 58,2 R. Entmaa,-.
Eesti, 1973
Poisid 13—14
100 j . vabalt 52,7 K. Ahlberg,
Eesti, 1983
100 j . selili 1.05,3 R. Buerki,
Eesti, 1984
100 j . rinnuli 1.10,3 A. Nerska,
pesti, 1982
100 j . liblik 59,2 K. Ehlberg,
Eesti, 1983
200 j . kompleks 2.12,8 K. Ahlberg,
Eesti, 1983
4x50 j. vabalt 1.52,2, Eesti,
1982, (A. Nerska, R. Buerki, K.
Ahlberg, R, Reiman)
4x50 j . kompleks 2.04,4, Eesti,
1982 (A. Nerska, R. Buerki, K.
Ahlberg, R. Reiman)
200 j . kompleks 2.38,0 M. Treumuth,
Eesti, 1973
Poisid 1® ja alla .
50 j. vabalt 29,0 C. Potsep, Eesti,
1984
50 j . selili 34,4 A. Grasis, Läti,
1964
50 j . rinnuli 38,9 A. Grasis, Läti,
1964
50 j . liblik 32,9 C. Potsep, Eesti,
1984
100 j . kompleks 1.17,4 C. Potsep,
Eesti, 1984 ,
200 j . vabalt 2.06,2, L.Barzdu-kas,
Leedu,1979
100 j . vabalt 57,4 T. Madissoo,
Eesti, 1982
100 j . selili 1.08,3 V. Reinsalu,
Eesti, 1984
100 j. rinnuli 1.09,2 C. õunpuu,
Eesti, 1982
100 j . liblik 1.06,0 C. õunpuu.
Eesti, 1982
200 j. kompleks 2.20,7 C. õunpuu.
Eesti, 1982
4x50 j . vabalt 1.50,0, Eesti,
1982 (T. Madissoo, L. Lockie, V.
Reinsalu, C. õunpuu)
4x50 j . kompleks 2.02,7, Eesti,
1982 (L. Lookie, C. õunpuu, V.
Reinsalu, T. Madissoo)
Tüdniknid 13—14
100 j . vabalt 59,5 M. McKen-zie,
Leedu, 1983
100 j . selili 1.09,1 A. Udris, Läti,
1977
100 j . rinnuli 1.17,4 M. McKen-zie,
Leedu, 1983 .
100 j . liblik 1.09,2 A. Udris,
Läti, 1977
200 j . kompleks 2.28,0 M. Mc-
Kenzie, Leedu, 1983
4x50 j . vabalt 2.08,3, Eesti,
1978 (T. RüukhOlm, C. õunpuu,
V. Reinsalu, M. Lember)
4x50 j . kompleks 2.19,6, Eesti,
1978 (T. Ruukhohn, C. õunpuu,
V. Reinsalu, M. Lember)
TOETAGE POLIITVANGE
Eestlase tölltuses on saadovciS
saateMn $0*50
Eesti vastüpanuiükumise feroailkad I Ja II köMe» ^ .
üksikköite hind $20.00, 8iiatckula$l
Mart Nikluse ja Jüri Knke mälestusteos .
kes ei alistunud" $3^.00, saatckülo 01
Mart Nikluse ja Jüri Kuke mäiestusmargid
34 marki poognas, poogna Mnd
Mart Nikluse kirjaümbrikod
tema sunnitöövangla aadressiga
Mart Nikluse, Enn Tarto, Lagle PareM, «
MadissoM, Heiki Ahoneni ja Arvo Pesti
vabastamisenõudega postkaardid saatmiseks
ENSV asehaldurile Karl Vainole Tallinnasse Ja
NSVL ülemvalitsejale Mihhail Gorbatshovile
Moskvasse
Tasuta teilimistek teda $0.50 eaatekolliii
Põikread: 1. Seal elavad kuningad,
5. Alev Läänemaal, 9. Ese,
millele pandi ohver, 10. Kõrval-hoone^
11. Võlu, veetlus, 13. Mitte
vana, 15. Ruttu, kiiresti —
-Pjrantsuse keeles, 17. Linn Saksamaal,
18. Vorm'. sõnast algama,
21. Punane — ühes Võõrkeeles,
22. Mitte märja, 23. Linn Eestis,
24. Maja osa. 25. Suurte lahingute
koht I maailmasõjas, 27. Raske
metallist ese, 30. Mõistus, 31. Abinõu,
ese, 34. Vastse, 35. Linn
Etioopias, 37. Kindel ^ inglise
keeles, 38. Kehaosa, 40: Äris müügil,
42. Lame ka|a, 43. Läbematu,
kärsitu, .44. Peab aitama, kui raha
saab otsa enne palgapäeva,
im ¥ÄBA EESTLANE
)isi(i8 11—1
50 j . vabalt 27,2 M. Treumuth,
Eesti, 1973
50 j. selili 34,3 A. Grasis, Läti,
1966
50 j. rinnuli 38,^ T. Palo, Eesti,
1978
50 j . liblik 30,6 E. Ramans, Läti,
1983
.—12 .
50 j . vabalt 27,9 V.
Eesti, 1982
50 j . selili 32,3 V. Reinsalu,
Eesti, 1982
50 j . rinnuli 34,9 C. õunpuu,
Eesti, 1978
50 j . liblik 30,2 V. Reinsalu,
Eesti, 1982
200 j . kompleks 2.30,0 V. Reinsalu,
Eesti,. 1982
Tüdrukud 10 ja alla
50 j . vabalt 31.5 M. McKenzie,
Leedu, 1980
50 j . selili 384 L. Treumuth,
Eesti, 1973
50 j . rinnuli 41,8 M. McKenzie,
Leedu, 1980
50 j . liMik 38,1 D. Grigaras,
Leedu, 1981
- ilOO j . kompleks 1.19,8 M. McKenzie,
Leedu, 1980
' Koostanud M . Kireemj 198S
PiMreads 1. Liiklusvahend, 2.
Mitme kuninga lisanimi, 3. Koht
Tallinna lähedal, 4. Põõsaspuu, 5.
Kuulus ungarlane, 6. Tera, 7.
Metsloom, 8. Vilets, 10. Soome-ugri
rahvas Venemaal, 12. Hästi-lõhnav
aine, 14. Situatsioon, 16.
Paljaks; aetud pea katoliku vaimulikul,
18. Pinna mõõtühik, 19. Sügislille,
ka tänav Tallinnas, 20. Kinga
osa, 25. Kihelkond Pärnumaal,
26. Eesti keeleteadlane, 28. Geomeetriline
keha, 29. Andis ära, 32.
Ebameeldiv, 33. Hulka, vahele, 36.
Suur saal, 37. Antiikaja suurlinn
praeguses Iraanis, 39. Nahkhiir —
inglise keeles, 41. Noorelt surnud
eesti" helilooja.
R I S l ^ N A NR. 1261
LAHENDUS .
Põikffead; 1. Uluots, 6. Porter,
10. Ainsa, 11. Raukas, 12. Paaris,
13. Siimeon, 14. Laap, 16. Anse,
18. Vene, 19. Uurikett, 22. Mati,
24. Ekstaas, 25. Maastik, 27. Paal,
29. Rariteet, 32. Münt, 35. Emak,
36. Taul, 37. Minerva, 39. Teatas,
40i Ihnsus, 41. Paavo, 42. Raadik,
43. Aitama.
Püstreals 1. Uurali, 2. Usutav,
3. Taas, 4. Sisisema, 5. Asimuut,
7. Oman,^. Terane, 9. Rasket, 12.
Poor, 15. Pentsik, 16. Aktsent, 17.
Stiil, 20. Uima, 21. Eksam, 23.
Aspe, 26. Almaviva, 28. Ateenas,
29i Reetur, 30. Rabama, 31. Emis,
33ii Tausta, 34. Alaska, 37. Mari,
38. Ahoi.
BLMUS SUURTEOS
..EESTI VABADUSRiiSTI KAVALERID"
Kordustrükk samanimelisest teosest, mis ihnus Tallinnas aasta!
1935 Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse väljaandel.
Suures formaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites,
405 lehekülge. Eesti Vabadusristide originaalkujutused värvitrükis.
Teos sisaldab elulood koos piltidega^ kõige vapramatest
kangelastest ja polütikutest, kes lõid iseseisva Eesti Vabariigiv
samuti välismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahvusvaheliselt
kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tegelikult
Eesti iseseisvuse sünnilugu, mill@ omamine ikestatud
Eestis^ön poliitUine kuritegu.
Kirjastus Välis-EestI & EMP Stockholm
Tefliniine saata VABA EESTLASE talitusele himi&ga $50.--
RAAMAT SAADETAKSE VAUA ÕHUPOISTIGA ROOTSIST
HANS MERET'i
JUTUSTUS
istonici mässsist, sõjast, BerKinistE
KZ-laagrist ja muust
2721k.(S[0ife8raasiiiat)
tala^ ,,yAB A ]SXm^£<< talhos^
HIND $25.—pless saatekolii $1.50
MARIE NEUMANN-i
mälestused
IBERI TEELT PÄÄSENUID
liind $10.00, pluss saatekulu $2.00
Enn
l}IilHliUlUii)9iniiHllilliliiiniiliiillHlllilHillUnnill9II3l9SliS$!3lillllHMMI^
on olnud pingeline •' võidus oma
eluõiguste eest, mis tüiti pidi oma
tegevuse peaaegu lõpetama/ kuid
mis siiski otseselt ei lõpetanud kunagi
oma olemasolu, kuni Karjala
kevad näis saabuvat aastal 1917.
Vene revolutsiooni alates ärkas
Uuesti tegevus ja liidu nimi muudeti
Kärjälan Sivistysseuraks (Karjala
Haridusseltsiks). Samal suvel
korraldati suve- ja hõimupäevad
"9000 osavõtjaga. Hakati Idä-Kar-jalal^
nõutama autonoomiat, milleks
esitati kh-jalik avaldus Vene
Asutavale Kogule. Ettepaneku kohaselt
pinuks Venel: ja Karjalal
ühine raha-i posti-, sõja- jä kohtu-asutüsed,
muud asjad kuulunuks
karjalastele. Asi siiski ei edenenud
küllalt küresti ja enne jaatavat otsust
äigas obtoöbrirevolutsioon.
ta talv oH tegeletud Karjalale autonoomia
saamisega. Samal ajal
Soome oli kuulutanud end iseseisvaks,
mülele järgnes vabadussõda,
mida uuemad ajaloolased on nüne-tanud
kodusõjaks. Ka karjalased
otsustasid 17. jaanuaril l918 peetud
rahvakoosolekul, kus arutleti
autonoomia ülie,^ n^
määramise õigust VienajäAünm
läänide karjalasüe ja .vepsalas&^^^^
iga karjala isa ja ema, k# paneb Mõte haaras pmdavõr^^^^
oma lapse vene kooli on oma rah- resti. r
kuberner liidu poolt majandatavad vusest loobuja, mis raskendab ja Ka Ida-Karjala ei pääsenud ra-koolid
sulgeda, sest koolidel pole- nõrgendab soomlaste rahvuslikku hutusist. 17. märtsil 1918 tehti tfhr
vat ametiikku luba. Koolid suleti olemasolu. Meil oU täis õigus sel- tual otsus lahkuda kogunisti Vene-jä
haridustööst osavõtjaid vangis- leks ja me käsitieme seda kui oma maast. Soome valitsusele saadeti
tati. Samuti suleti raamatukogud suurimat kohustust" ametlik ettepanek Viena Karjala
määramata ajaks. õigust käidi saamas Peterburis liitmiseks Soomega. Selleks näis
Liidu juhtkond jätkas siiski oma krahv I. L Tolstoi juures, samuti 1918. aasta mais Jca reaahie võima-olukcMTa
selgitamist ajalehtedes, ei- nõudes vangistatute vabastamist, lus olevat, kui kolonel Mahni ük-tades
kirikuvastasust ja sotsialismi kuid venelaste poolt tehtud otsuseid sused vallutasid Uhtua. Niipea kui
levitamist Karjalas. Aga liit tegi ei tühistatud, vangid viidi Siberis- Soome vabadussõda oli läbi, käis
oma lündajaile ka selgeks, et „me se. Haridusseltsi juhatus Soome valit-
Viena-Karjalaste liidu tegevus: sus© jutul,- Jättes Svisshufyudile ot-
Tühelepanekuid karjalaste s^atiisesl'
läreisSja aastail
11
Juba 1907. a. septembris
käskis Arhangelski
suse kohase sooviavalduse. nestus. Vienakarjalaste võitlus ja
Samal suvel, 12—14. juulil pee- Võit ^estmgis 20.^^^ o^^
tud seltsi üldkoosolekul ja initua jäi ^^^^^^^^l^ sest järgmisel"
šuvepidüstusel andis kirjanik Ilma- märtsikuul Uhtua maakonnapäeva
ri Kianto ka oma kuulsa hüüdlau- järel lõpetati Karjala ajutise valitse
,Soome suureks, Viena vabaks*'- s^
(Sõjapäevil kasutati sama väänatu- Enam ei näinud olevat ühtki kana
*,Soonie suureks, vüna va- sutamiskõiblikku olukorda ega või-baksl").
Uus riiklik.suund -küdeti maiust, aga ei jäetud kasutamata
rahva poolt heaks ja tehti teata- ühtki võimalust. Veel Tartu rahu-vaks
Soome valitsusele. läbirääkimiste alul katsetas selts •
Haridusselts võttis oma ülesan- mõjutada läbirääkiniisi, saates
deid tõsiselt. Augustis saadeti kolm märguku^ja selle vahendusel Vene
mfigõž Sakaunaale^
ne Karjala tuleviku kaitsemiseks, delegaadid ei võtnud märguku*ja
Kuna inglise üksused olid maabu- vastu; poliitiline realiteet oli juba
nud Murmanskis, süs oli poliitiline kõik lootused menetanud. Ka pä-olukord
muutunud eriti tundlikiiks, rast Tartu rahulepingu sõlmimist
sest mglased tahtsid sakslasi eemal tehti veel mõnmgaid katseid Kär-hoida
Murmanski piurkonnast. Ja jala vabastamiseks, et anda lootusi
lühikese ajaga tehti suunavahetus Karjala Õiguse võidule. Pealegi oli
— 1919. aasta jaanuaris saadeti Vaasas 1921. aastal tõdetud, et
saadikud Stokholmis olevate lääne- „elatava hetke taga on veel teisi
riikide saatkondade juurde, kaasas aegu, mü samahästi küsitakse tööd
vienakarjalaste märgukiri, mille ja tegevust". '
selts oli koostanud. Selles selgitati Kulus vaid pool aastat, kui en-kar
j alaste küsimus rahvuslikult nustus läks täide, sest novembris
piimalt ja tehti ettepanek, et liit- 1921 tulid teated Viena ülestõu-lased
ei toetaks Karjalas organisee- sust. Sama kuu 22-ndal päeval rää-ritavaid
punaste üksusi ja et liitia- kisid mõned vienakarjalased piiri
šed ise organiseeriksid seal korra pi- tagusest olukorrast ja Karjala abi-damiseks
üksusi Või volitaksid se^ vajadusest. Haridusselts sai ülesan-leks
bolshevisnüvastaseid karjalasi, deks koguda Soomes ohiud Vene-kes
saaksid Soome valitsuselt abi. maa karjalased ühiseks nõupidami-
Kärj alastele paluti õigust otsustada seks, mis korraldati ka Jyväskyläs
rahvahääletusega oma riiklik asend 4. detsembril. Selts organiseeris
ja anda võimalust oma esindaja korjanduse hädasolevate ja abiva-saatmiseks
Pariisi rahukongressile. javate karjalaste heaks.
Sama Misimus esitati ka Soome va- Kuid kõik lootused kadusid,
litsusele sooviga, et Soome riik ni- Aastaks 1922 oli selts kaotanud
metatakse Ida-Karjala olude tund- vümased kokkupuuted peamise mõ^
jana nende abistajaks. jutus- ja tegevusalaga. Peagu viis
Nü oli rahvale määratud hari- aastat kestnud ristlainetus Ida-Kaf-duslik
organisatsioon saanud ise- jalas (1917—1922) oli vähemalt
seisvuse ideed rakendava ulatuse, selleks korraks kummutanud seltsi
Aga sündmused hakkasid muutu- katsed Karjala rahva sampo kätte-ma
» Aunuse vabadusvõiüusebaõiii- saamiseks võõra lämmatava võimu
alt ja kibestus tekkis uutes karmides
oludes.
Kuid peagi leiti laialdane tegevusväli
Soomele jäänud Karjalas,
kuš oli võimalik tuua esile suurte
karjala rahvalauljate tööd, neile
monumente püstitades, karjala kultuuri
elustades ja nüüd juba ka
seltsi arhiivi ja büroo tegevust korraldades,
kuna 1928. aastal osteti
Helsingis, Runebergi tänavale oma
maja. Pärast seda on uutesse kohtadesse
asutud, aga praegu ollakse
jällegi Katajanokas omas majas.
Seal on riiulid täis arhiivin\aterjali
seltsi 80-aastasest, tegevusest ja
seintel meeste maalid, kes on seltsi
tegevuse eesotsas olnud.
Viimase sõja ajal näis täituvat
unelni ühendatud Karjalast. Kuld
selts ei pääsenud sinna oma tööga,
kuna Ida-Karjala sõjaline valitsus
hoolitses ka haridusolude eest
sealses piü-konnas Küll andis selts
valitsusele juhendeid rahvaharidustöö
alal ja seda ka kasutati. Ka
peeti Ida-Karj alasse saadetud rah-vakooliõpetajaile
paar ettekannet,
kus selgitati haridusseltsi varajasemat
tegevust. Ka saadeti sinna
seltsi häälekandjat „Karjalan Hei-mo",
mis ümus sõja ajal Vieriä--
Aunuse nime all. Kui sõjaõnn jälle
muutus, jäi Karjala uue püri taha
ja paljud arvasid^ et kannatused
seal olid vahepealsete aastate meeleolude
tõttu endisest suuremadki.
Ka haridjusselts kaotas palju oma
tegevuspiirkonnast, muuseum oli
hävinud sõjas, runolauljate monumendid
jäänud pihi taha.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 7, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-11-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851107 |
Description
| Title | 1985-11-07-06 |
| OCR text | Vi^BA EEm-ANE neljapäeval, 7. novembril 15)85 — Thursd^y, November 7, Nr. 83 aaaoo Mehed 500 j . vabalt 5.07,8 A. Barzdu-kas, Leedu, 1979 100 j . vabalt 49,9 T. Troost, Eesti, 1971 100 j . selili 1.00,8 R. Melderis, Läti, 1964 100 l rinnuli 1.04,3 M. Tiidus, Eesti, 1978 100 j . liblik 58,2 R. Entmaa, Eesti, 1973 200 j . kompleks 2.07,2 R.Ent-maa, Eesti, 1973 4x50 j . vabalt 1.38,2, Eesti, 1978 (K. Entmaa, P. Tiidus, M. Tiidus, M. Treumuth) 4x50 j. kompleks 1.50,8, Eesti, 1978 (P. Tiidus, M. Tiidus, K. Entmaa, M. Treumuth) / 4x100 j . vabalt 3.52,7, Läti, 1966. 4x100 j . kompleks 4.20,0, Läti, 1967 Poisid 15—17 100 j . vabalt 50,6 R. Entmaa, Eesti, 1973 . - 100 j. selili 1.03,0 H. Lainevool, Eesti, 1982 100 j . rinnuli 1.07,1 H. Lainevool, Eesti, 1982 100 j . liblik 58,2 R. Entmaa,-. Eesti, 1973 Poisid 13—14 100 j . vabalt 52,7 K. Ahlberg, Eesti, 1983 100 j . selili 1.05,3 R. Buerki, Eesti, 1984 100 j . rinnuli 1.10,3 A. Nerska, pesti, 1982 100 j . liblik 59,2 K. Ehlberg, Eesti, 1983 200 j . kompleks 2.12,8 K. Ahlberg, Eesti, 1983 4x50 j. vabalt 1.52,2, Eesti, 1982, (A. Nerska, R. Buerki, K. Ahlberg, R, Reiman) 4x50 j . kompleks 2.04,4, Eesti, 1982 (A. Nerska, R. Buerki, K. Ahlberg, R. Reiman) 200 j . kompleks 2.38,0 M. Treumuth, Eesti, 1973 Poisid 1® ja alla . 50 j. vabalt 29,0 C. Potsep, Eesti, 1984 50 j . selili 34,4 A. Grasis, Läti, 1964 50 j . rinnuli 38,9 A. Grasis, Läti, 1964 50 j . liblik 32,9 C. Potsep, Eesti, 1984 100 j . kompleks 1.17,4 C. Potsep, Eesti, 1984 , 200 j . vabalt 2.06,2, L.Barzdu-kas, Leedu,1979 100 j . vabalt 57,4 T. Madissoo, Eesti, 1982 100 j . selili 1.08,3 V. Reinsalu, Eesti, 1984 100 j. rinnuli 1.09,2 C. õunpuu, Eesti, 1982 100 j . liblik 1.06,0 C. õunpuu. Eesti, 1982 200 j. kompleks 2.20,7 C. õunpuu. Eesti, 1982 4x50 j . vabalt 1.50,0, Eesti, 1982 (T. Madissoo, L. Lockie, V. Reinsalu, C. õunpuu) 4x50 j . kompleks 2.02,7, Eesti, 1982 (L. Lookie, C. õunpuu, V. Reinsalu, T. Madissoo) Tüdniknid 13—14 100 j . vabalt 59,5 M. McKen-zie, Leedu, 1983 100 j . selili 1.09,1 A. Udris, Läti, 1977 100 j . rinnuli 1.17,4 M. McKen-zie, Leedu, 1983 . 100 j . liblik 1.09,2 A. Udris, Läti, 1977 200 j . kompleks 2.28,0 M. Mc- Kenzie, Leedu, 1983 4x50 j . vabalt 2.08,3, Eesti, 1978 (T. RüukhOlm, C. õunpuu, V. Reinsalu, M. Lember) 4x50 j . kompleks 2.19,6, Eesti, 1978 (T. Ruukhohn, C. õunpuu, V. Reinsalu, M. Lember) TOETAGE POLIITVANGE Eestlase tölltuses on saadovciS saateMn $0*50 Eesti vastüpanuiükumise feroailkad I Ja II köMe» ^ . üksikköite hind $20.00, 8iiatckula$l Mart Nikluse ja Jüri Knke mälestusteos . kes ei alistunud" $3^.00, saatckülo 01 Mart Nikluse ja Jüri Kuke mäiestusmargid 34 marki poognas, poogna Mnd Mart Nikluse kirjaümbrikod tema sunnitöövangla aadressiga Mart Nikluse, Enn Tarto, Lagle PareM, « MadissoM, Heiki Ahoneni ja Arvo Pesti vabastamisenõudega postkaardid saatmiseks ENSV asehaldurile Karl Vainole Tallinnasse Ja NSVL ülemvalitsejale Mihhail Gorbatshovile Moskvasse Tasuta teilimistek teda $0.50 eaatekolliii Põikread: 1. Seal elavad kuningad, 5. Alev Läänemaal, 9. Ese, millele pandi ohver, 10. Kõrval-hoone^ 11. Võlu, veetlus, 13. Mitte vana, 15. Ruttu, kiiresti — -Pjrantsuse keeles, 17. Linn Saksamaal, 18. Vorm'. sõnast algama, 21. Punane — ühes Võõrkeeles, 22. Mitte märja, 23. Linn Eestis, 24. Maja osa. 25. Suurte lahingute koht I maailmasõjas, 27. Raske metallist ese, 30. Mõistus, 31. Abinõu, ese, 34. Vastse, 35. Linn Etioopias, 37. Kindel ^ inglise keeles, 38. Kehaosa, 40: Äris müügil, 42. Lame ka|a, 43. Läbematu, kärsitu, .44. Peab aitama, kui raha saab otsa enne palgapäeva, im ¥ÄBA EESTLANE )isi(i8 11—1 50 j . vabalt 27,2 M. Treumuth, Eesti, 1973 50 j. selili 34,3 A. Grasis, Läti, 1966 50 j. rinnuli 38,^ T. Palo, Eesti, 1978 50 j . liblik 30,6 E. Ramans, Läti, 1983 .—12 . 50 j . vabalt 27,9 V. Eesti, 1982 50 j . selili 32,3 V. Reinsalu, Eesti, 1982 50 j . rinnuli 34,9 C. õunpuu, Eesti, 1978 50 j . liblik 30,2 V. Reinsalu, Eesti, 1982 200 j . kompleks 2.30,0 V. Reinsalu, Eesti,. 1982 Tüdrukud 10 ja alla 50 j . vabalt 31.5 M. McKenzie, Leedu, 1980 50 j . selili 384 L. Treumuth, Eesti, 1973 50 j . rinnuli 41,8 M. McKenzie, Leedu, 1980 50 j . liMik 38,1 D. Grigaras, Leedu, 1981 - ilOO j . kompleks 1.19,8 M. McKenzie, Leedu, 1980 ' Koostanud M . Kireemj 198S PiMreads 1. Liiklusvahend, 2. Mitme kuninga lisanimi, 3. Koht Tallinna lähedal, 4. Põõsaspuu, 5. Kuulus ungarlane, 6. Tera, 7. Metsloom, 8. Vilets, 10. Soome-ugri rahvas Venemaal, 12. Hästi-lõhnav aine, 14. Situatsioon, 16. Paljaks; aetud pea katoliku vaimulikul, 18. Pinna mõõtühik, 19. Sügislille, ka tänav Tallinnas, 20. Kinga osa, 25. Kihelkond Pärnumaal, 26. Eesti keeleteadlane, 28. Geomeetriline keha, 29. Andis ära, 32. Ebameeldiv, 33. Hulka, vahele, 36. Suur saal, 37. Antiikaja suurlinn praeguses Iraanis, 39. Nahkhiir — inglise keeles, 41. Noorelt surnud eesti" helilooja. R I S l ^ N A NR. 1261 LAHENDUS . Põikffead; 1. Uluots, 6. Porter, 10. Ainsa, 11. Raukas, 12. Paaris, 13. Siimeon, 14. Laap, 16. Anse, 18. Vene, 19. Uurikett, 22. Mati, 24. Ekstaas, 25. Maastik, 27. Paal, 29. Rariteet, 32. Münt, 35. Emak, 36. Taul, 37. Minerva, 39. Teatas, 40i Ihnsus, 41. Paavo, 42. Raadik, 43. Aitama. Püstreals 1. Uurali, 2. Usutav, 3. Taas, 4. Sisisema, 5. Asimuut, 7. Oman,^. Terane, 9. Rasket, 12. Poor, 15. Pentsik, 16. Aktsent, 17. Stiil, 20. Uima, 21. Eksam, 23. Aspe, 26. Almaviva, 28. Ateenas, 29i Reetur, 30. Rabama, 31. Emis, 33ii Tausta, 34. Alaska, 37. Mari, 38. Ahoi. BLMUS SUURTEOS ..EESTI VABADUSRiiSTI KAVALERID" Kordustrükk samanimelisest teosest, mis ihnus Tallinnas aasta! 1935 Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse väljaandel. Suures formaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites, 405 lehekülge. Eesti Vabadusristide originaalkujutused värvitrükis. Teos sisaldab elulood koos piltidega^ kõige vapramatest kangelastest ja polütikutest, kes lõid iseseisva Eesti Vabariigiv samuti välismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahvusvaheliselt kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tegelikult Eesti iseseisvuse sünnilugu, mill@ omamine ikestatud Eestis^ön poliitUine kuritegu. Kirjastus Välis-EestI & EMP Stockholm Tefliniine saata VABA EESTLASE talitusele himi&ga $50.-- RAAMAT SAADETAKSE VAUA ÕHUPOISTIGA ROOTSIST HANS MERET'i JUTUSTUS istonici mässsist, sõjast, BerKinistE KZ-laagrist ja muust 2721k.(S[0ife8raasiiiat) tala^ ,,yAB A ]SXm^£<< talhos^ HIND $25.—pless saatekolii $1.50 MARIE NEUMANN-i mälestused IBERI TEELT PÄÄSENUID liind $10.00, pluss saatekulu $2.00 Enn l}IilHliUlUii)9iniiHllilliliiiniiliiillHlllilHillUnnill9II3l9SliS$!3lillllHMMI^ on olnud pingeline •' võidus oma eluõiguste eest, mis tüiti pidi oma tegevuse peaaegu lõpetama/ kuid mis siiski otseselt ei lõpetanud kunagi oma olemasolu, kuni Karjala kevad näis saabuvat aastal 1917. Vene revolutsiooni alates ärkas Uuesti tegevus ja liidu nimi muudeti Kärjälan Sivistysseuraks (Karjala Haridusseltsiks). Samal suvel korraldati suve- ja hõimupäevad "9000 osavõtjaga. Hakati Idä-Kar-jalal^ nõutama autonoomiat, milleks esitati kh-jalik avaldus Vene Asutavale Kogule. Ettepaneku kohaselt pinuks Venel: ja Karjalal ühine raha-i posti-, sõja- jä kohtu-asutüsed, muud asjad kuulunuks karjalastele. Asi siiski ei edenenud küllalt küresti ja enne jaatavat otsust äigas obtoöbrirevolutsioon. ta talv oH tegeletud Karjalale autonoomia saamisega. Samal ajal Soome oli kuulutanud end iseseisvaks, mülele järgnes vabadussõda, mida uuemad ajaloolased on nüne-tanud kodusõjaks. Ka karjalased otsustasid 17. jaanuaril l918 peetud rahvakoosolekul, kus arutleti autonoomia ülie,^ n^ määramise õigust VienajäAünm läänide karjalasüe ja .vepsalas&^^^^ iga karjala isa ja ema, k# paneb Mõte haaras pmdavõr^^^^ oma lapse vene kooli on oma rah- resti. r kuberner liidu poolt majandatavad vusest loobuja, mis raskendab ja Ka Ida-Karjala ei pääsenud ra-koolid sulgeda, sest koolidel pole- nõrgendab soomlaste rahvuslikku hutusist. 17. märtsil 1918 tehti tfhr vat ametiikku luba. Koolid suleti olemasolu. Meil oU täis õigus sel- tual otsus lahkuda kogunisti Vene-jä haridustööst osavõtjaid vangis- leks ja me käsitieme seda kui oma maast. Soome valitsusele saadeti tati. Samuti suleti raamatukogud suurimat kohustust" ametlik ettepanek Viena Karjala määramata ajaks. õigust käidi saamas Peterburis liitmiseks Soomega. Selleks näis Liidu juhtkond jätkas siiski oma krahv I. L Tolstoi juures, samuti 1918. aasta mais Jca reaahie võima-olukcMTa selgitamist ajalehtedes, ei- nõudes vangistatute vabastamist, lus olevat, kui kolonel Mahni ük-tades kirikuvastasust ja sotsialismi kuid venelaste poolt tehtud otsuseid sused vallutasid Uhtua. Niipea kui levitamist Karjalas. Aga liit tegi ei tühistatud, vangid viidi Siberis- Soome vabadussõda oli läbi, käis oma lündajaile ka selgeks, et „me se. Haridusseltsi juhatus Soome valit- Viena-Karjalaste liidu tegevus: sus© jutul,- Jättes Svisshufyudile ot- Tühelepanekuid karjalaste s^atiisesl' läreisSja aastail 11 Juba 1907. a. septembris käskis Arhangelski suse kohase sooviavalduse. nestus. Vienakarjalaste võitlus ja Samal suvel, 12—14. juulil pee- Võit ^estmgis 20.^^^ o^^ tud seltsi üldkoosolekul ja initua jäi ^^^^^^^^l^ sest järgmisel" šuvepidüstusel andis kirjanik Ilma- märtsikuul Uhtua maakonnapäeva ri Kianto ka oma kuulsa hüüdlau- järel lõpetati Karjala ajutise valitse ,Soome suureks, Viena vabaks*'- s^ (Sõjapäevil kasutati sama väänatu- Enam ei näinud olevat ühtki kana *,Soonie suureks, vüna va- sutamiskõiblikku olukorda ega või-baksl"). Uus riiklik.suund -küdeti maiust, aga ei jäetud kasutamata rahva poolt heaks ja tehti teata- ühtki võimalust. Veel Tartu rahu-vaks Soome valitsusele. läbirääkimiste alul katsetas selts • Haridusselts võttis oma ülesan- mõjutada läbirääkiniisi, saates deid tõsiselt. Augustis saadeti kolm märguku^ja selle vahendusel Vene mfigõž Sakaunaale^ ne Karjala tuleviku kaitsemiseks, delegaadid ei võtnud märguku*ja Kuna inglise üksused olid maabu- vastu; poliitiline realiteet oli juba nud Murmanskis, süs oli poliitiline kõik lootused menetanud. Ka pä-olukord muutunud eriti tundlikiiks, rast Tartu rahulepingu sõlmimist sest mglased tahtsid sakslasi eemal tehti veel mõnmgaid katseid Kär-hoida Murmanski piurkonnast. Ja jala vabastamiseks, et anda lootusi lühikese ajaga tehti suunavahetus Karjala Õiguse võidule. Pealegi oli — 1919. aasta jaanuaris saadeti Vaasas 1921. aastal tõdetud, et saadikud Stokholmis olevate lääne- „elatava hetke taga on veel teisi riikide saatkondade juurde, kaasas aegu, mü samahästi küsitakse tööd vienakarjalaste märgukiri, mille ja tegevust". ' selts oli koostanud. Selles selgitati Kulus vaid pool aastat, kui en-kar j alaste küsimus rahvuslikult nustus läks täide, sest novembris piimalt ja tehti ettepanek, et liit- 1921 tulid teated Viena ülestõu-lased ei toetaks Karjalas organisee- sust. Sama kuu 22-ndal päeval rää-ritavaid punaste üksusi ja et liitia- kisid mõned vienakarjalased piiri šed ise organiseeriksid seal korra pi- tagusest olukorrast ja Karjala abi-damiseks üksusi Või volitaksid se^ vajadusest. Haridusselts sai ülesan-leks bolshevisnüvastaseid karjalasi, deks koguda Soomes ohiud Vene-kes saaksid Soome valitsuselt abi. maa karjalased ühiseks nõupidami- Kärj alastele paluti õigust otsustada seks, mis korraldati ka Jyväskyläs rahvahääletusega oma riiklik asend 4. detsembril. Selts organiseeris ja anda võimalust oma esindaja korjanduse hädasolevate ja abiva-saatmiseks Pariisi rahukongressile. javate karjalaste heaks. Sama Misimus esitati ka Soome va- Kuid kõik lootused kadusid, litsusele sooviga, et Soome riik ni- Aastaks 1922 oli selts kaotanud metatakse Ida-Karjala olude tund- vümased kokkupuuted peamise mõ^ jana nende abistajaks. jutus- ja tegevusalaga. Peagu viis Nü oli rahvale määratud hari- aastat kestnud ristlainetus Ida-Kaf-duslik organisatsioon saanud ise- jalas (1917—1922) oli vähemalt seisvuse ideed rakendava ulatuse, selleks korraks kummutanud seltsi Aga sündmused hakkasid muutu- katsed Karjala rahva sampo kätte-ma » Aunuse vabadusvõiüusebaõiii- saamiseks võõra lämmatava võimu alt ja kibestus tekkis uutes karmides oludes. Kuid peagi leiti laialdane tegevusväli Soomele jäänud Karjalas, kuš oli võimalik tuua esile suurte karjala rahvalauljate tööd, neile monumente püstitades, karjala kultuuri elustades ja nüüd juba ka seltsi arhiivi ja büroo tegevust korraldades, kuna 1928. aastal osteti Helsingis, Runebergi tänavale oma maja. Pärast seda on uutesse kohtadesse asutud, aga praegu ollakse jällegi Katajanokas omas majas. Seal on riiulid täis arhiivin\aterjali seltsi 80-aastasest, tegevusest ja seintel meeste maalid, kes on seltsi tegevuse eesotsas olnud. Viimase sõja ajal näis täituvat unelni ühendatud Karjalast. Kuld selts ei pääsenud sinna oma tööga, kuna Ida-Karjala sõjaline valitsus hoolitses ka haridusolude eest sealses piü-konnas Küll andis selts valitsusele juhendeid rahvaharidustöö alal ja seda ka kasutati. Ka peeti Ida-Karj alasse saadetud rah-vakooliõpetajaile paar ettekannet, kus selgitati haridusseltsi varajasemat tegevust. Ka saadeti sinna seltsi häälekandjat „Karjalan Hei-mo", mis ümus sõja ajal Vieriä-- Aunuse nime all. Kui sõjaõnn jälle muutus, jäi Karjala uue püri taha ja paljud arvasid^ et kannatused seal olid vahepealsete aastate meeleolude tõttu endisest suuremadki. Ka haridjusselts kaotas palju oma tegevuspiirkonnast, muuseum oli hävinud sõjas, runolauljate monumendid jäänud pihi taha. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-11-07-06
