Vaba eestlane , November 16, 1978

              mm Nr. 85 Nr.'85
VILJAANSJA: O/Ü Vaba EestlanöJ 135 Tecumsefib
POSTIAADilESS:
TOIMETAJA: Hasffi^
P.O. 3os 70, Stn. C, Toronto %
.TELEFONü): toimetus 364-7521, talitus (tellimised,
363-7675
TELLIMISHINNAD E ^ d a s : aastas |32,—, poolaastas
veerandaastas $9J0, kiripostiga aastas
ja veerandaastas
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: asstas
tas $19.— Ijs veerandaastas IlOÄKiniMsstiga USA aastas
poolaastas $30.— ja veerandaastas 01650.
LENNUPOSTIGA üiemere-maadesse: aastas
40 C. —
•3
PiiblJ^ed by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth
Toronto 3, OBt. M6J 2H2
B a
; • N. Liidu sidi all Tenem^ Iriil-ge
vägivaldselti liidetud viie rah-yuse
keskorganisatsioonid vabas
maailmas on uiataiind iiksfteisele
käed ning alustanud ühist aktsi­ooni
oma kodumaade vabastami­seks
vene koloniaalvõimu küüsist.
Vabade Valgevenelaste Konve­rents,
tlenkaaJImne Eesti "Kesk­nõukogu,
Ülemaailmne Leedu
t3hiskond,;. VaJ)ade '. ukrainlaste
Ülemaailmne Kongress ja Vabade
Mtläste Ülemaailmne Föderatsi­oon
on mitme aastase tööviljana
. toostanud 15ö'.|le^
rekänstalise trükise, mis sisaldab
resolutsiooni Liitunud Rahvaste
Orgamsatsiöonile Venemaa kolo-
Miaallriigil likvideerinäseks jä lõ­petamiseks
ja kõigi allaheidetud
irahvaste vabastamiseks. Resolut­sioonile
kaalu andmiseks qn esi­tatud
üksikasjalised ülevaated
Venemaa koloiüaalrezhilmist. Lii­tunud
Rahvast^ Organisatsiooni
resolutsioonidest, senistest apel­lidest
ning ajaloolistest dokumen-
/tidest, snls,'kinnitavad n e ^ ^
vaste õigust vabadusele ja iseseis­vusele.
Lisaks eeltoodule on väl­jaanne
varustatud illdcaKku sta^"
'tistüise Materjaliga:;^
JSi' ole; •kabüustj et see on. p®h-:
jalik teos, mida. võib teatmetebse-
Bis kasutada iga polütik, kes on
huvitatud Venemaa külg© lüde-tud
vife riigi ajaloost ning nende­le
riikidele ja, rahvastele tehtud
ülekohtust Kuid teose tounuk
Ja selle väljaandmise peamise ees­märgi
•moodustab-.siiski Liittmud
Rahvaste Organisatsioonaeesita-riikidele
Mfeupi
nisatsioonis eneseniääräK^
gus© taotSemliseks. Kuna resolut­siooni
taotleb kogu imperialistliku
^. I4idu likvideerimist, ja SmuS
Venemaa liime all tuntud tohutu
territooriumi jagamisi;, siis oh
loomiulikult ka meie endi hulgas
neid, kes niaimvad, et selle reso-hitsiooniga
on liiga kaugele iniri-dud:
ja 1^0 l i k m e s ^ saa
sellega kunagi nõustuda, kuna
sellise nõudmise esile tõstmine
võiks põhjustada suuremaid
fiikte Liitunud Rahvaste
satsioonis, vüa isegi selle brga-nSsatsiooni
lagunemiseni jä prae­guse
kooseksistentsile iiles ehita­tud
rahvusvahelise süsteemi kok-kuvaiisemišiele^
V:
• Kuid 'millise resolutsiooniga
meie õiguste ja vabaduse taasta­miseks
ei oleks.. LRO. Mkmesrüki-de
arvates liga kaugele mindud?
Kui raiele. esitame LRO-le resolut­siooni
N . Liidu koloEäaalrükidele
enesemääramise õiguse saami­seks,
siis vaadatakse ka sellele
nõudmisele LRO-s altkulmu ja e!
sellele käiku nagu näitavad
.Sellest, as-lähtudes
m juba kasuli­kum
tiilia välja maksimaalsete
nõudmistega, mis am shokiks N .
Liidule Ja teda toetavale blokile
kiiid samal ajal ka iäanerukidele
ning see Shokk on seda mõjuvam,
et esitatud resolutsioon baseerub
kindlalt Iditunüd Rahvaste Orga­nisatsiooni
oma põhikirjale ja
deklaratsioonidele.
I Resolutsioon kavatsetakse tule-
(lav resolutsioon, nods nõuab vai nädalal eitada Liitunud Räh-ilmaorganisatsiopni
põhikirja Ja vaste Organisatsiooni peasekretä-kolohlalismi
lõpetamise. dekSarat- riie. Kurt Valdhehnile või tema
siobni põhjal Ludu nhne all .asetäitjale. Meie ei tea^ millised
eksisteeriva kploniaalrügl likvi- on selle resolutsiooni esitamise
deenmist, kõigi allaheidetud lü- tagajärjed Ja kuldas sellesse akt-kide.
vabastamist: ning Vene^rah- slooni suhtutakse. Seniseid koge
vusBku r i i ^ i loomist tema etno- musi arvesse võttes taotletakse
graafilistes piirides.
Resolutsioonis ei nõuta
dust Ja enesemääramise õigust
mitte ainult 14-le mitte-vehe rah­vusest
elanikkonnaga „vabari!gl-
1e"j vaid samasuguseid õigusi ka
Hiõndanimetatud ^^autonoomsetele
vabariikidele" Ja kõigile teistele
itunnustatud rahvuslikkudele
früppidele, kes elavad praegusel
N. Liidu territooriumil. Kogu see
vene kolonlaalriigi lõpetamine
peab toimuma Lütunud Rahvaste
Tartu Colleg© vestitoüüll seinale on asetatud omapäiraiie- kunstitöö. Vello Hubel on kujundanud pronks-plaatidest
Eesti kaardi, kus iga maakond on omaette koos linnade kohtadega, kuna nimed on lisatud
pealinnale Tallinnale ja Tartule, millest Tartu College tore hoone on oma nime saanud. Plaatidel on lUi-vimisega
antud ka toonide vahe, mis jätab silmapaistvalt kunstipärase mulje. Kaardi kõrval on seletus
Eestist, mis oh ammu olnud lääne kultuuri eelpostiks Läänemere ääres, mis ön olnud miljoni eestlase
kodumaa. Kuid seal om muudki kui rannajoon palju de Hivašte randadega; põllud ja karjamaad, rukki­väljad
ja männimetsad. Eesti pealinn on Tallinn, ülikooliliiui Tartu. Lühipildis Eesti ajaloost öeldakse, et
Eesti on vaatamata mitmeile sissetungijaid^ oma ajaloo jooksul suutnud säilitada oma keele ja kultuuri.
1918—20. a. Eesti Vabadussõjas Vene ja Saksa vägede vastu võideldi Eestile yabadus 22 aastaks^ kuid 1944.
a. alates Eesti on jäMeRLüdu poolt okupeeritud^^ — Nagu Tartu College^l mäkedzher E. Mägi seletas,
taheti sellega maja elahikels teada anda, kust eestlased on tulnud jä mis on nenide ajalugu. Nii see on
samal ajal dekoratsiooniks,fcm ka mformatsiooml allikaks Eieile tuhandele Inimesele, kes aasta jooksul
•Tartu Cpllegelstläbi käival.. :Äo:\^a Eestlane
22.; septembril 1967 toimus - Moskvas NL Kir jariike Liidu sekretariaadi; üleMduKsae koosolek
omapärase päevakorraga. Arutusel oli Älexänder Solzhenitsõni kaebekiri tema vastu sihitud
omavoli pärast riigivõimu ja riiklike kirjastuste poolt. Tegelikjlt valmistas koosolek ette Solzhe­nitsõni
väljaheitnüst oma liikmeskonnast. Koosoleku käigust on Solzhenltsõn ise andnud täpse kir­jelduse
oma dökumentaal teoses. Selest selgub ms, et koosolekust võtsid osa. ka Balthnaade lo­kaalsete
liitude sekretärid, kelle kohta autor ütleb tema vastu tohne pandud kallaletungide taustal,
et ,,need on ahiMt balthnaalased, kes istuvad ja vaikivad norus peadega^*. ^
Kioalfliikti^aais^ tuleb pidada
et pärast HjiishtsllOTi
toimunud • šis#olSiti!|t^
nliuutuste hulika -ikuiilus ka igasu­gu
liberäliseerimfenäihete iii^tmr
surumine .Äjoridi^ ja Joiliuuri-elus.
Solzhenitsõni tabas še€ täier
likiu avaldaimiskeelu ja ots;6se jä^
litamise näol. N J Õ Ä näiteiks kon-fišikeeriti
läbiotsimisel tesm ro^
maani käsikiri ,,Esimeihe riQg'*
niiig samuti võeti ära ta 15—20
aasta jooüssui kogutud, kirjandus­lik,
aiMiv. >
ilmuda esteesena autori kodu- koostatud sõnavõttudeTkalMetun-gide
jäi^jöfcord ja jaotatud 'osad.
Põhja-Korea kommunistlikud jm-hid
räägivad avaliklmdel koosole­kutel
leebe näoga Põhjar ja Lõuna-
Korea sõbralikust ühendamisest ja
ühtse Korea moodustamisest. Neid
paraadijutte levitatakse isegi kuu­lutuste
korras läänemaailma suu­remates
ajalehtedes iultades sel­liste
võtetega ilmselt avaliku arva­mise
mõjutamist ja kommunistli­ku
Põhja-Korea soodsasse poliiti­lisesse
valgusesse manööverda­mist
•/
Tegelikult ei ole Põhja-Korea
kommunistide plaanides kaugeltki
mõlema Korea sõbralik ühendami­ne
ja demokraatlilm rezhümi keh-testamme
vaid hoopis-tükis Korea
vallutamine ja kommunistliku dik­tatuuri
alla painutamine. Põhja-
Korea kommunistlik juhtkond pole
kunagi loobunud Korea lõunaosa
vallutamisest, milleks plaanitse­takse
igasuguseid omapäraseid
võtteid ja trikke, mis teeksid au
igale kõrgema klassi mustakunsti-mehele.
Nn avastasid ameeriklased Lõu­na-
ja Põhja-Korea pihil aUes hil­juti
suure maaaluse tunneli, mis
oli kaevatud sügavalt demilitari-seeritud
tsooni alt läbi jä oli ilm­selt
mõeldud sõjaväe ja varustuse
toimetamiseks Lõuna-Korea ees­liinide
taha, et lüüa Lõima-Korea
kaitse jõudusid üHatusrünüaltuga
segamini.
ühendriikide juhtivad sõjaväela­sed
ja eksperdid Lõuna-Koreas
mainivad, et see on juba kolmas
selline kommunistide poolt kaeva­tud
tunnel, kima kaks tunnelit on
juba avastatud valriBm — 1974. ja
1975. aastatel. fCüi äsja avastatud
tunnel on avastatu^ kolmest kõige
suurem ja kõige paremini ehita­tud.
Kommumstide maaalune sõja­tee
ulatub ühes punktis 24G jala
sügavusele maa alla ning on nii
lai, et Ühendiiikide ekspei-tide ar­vates
võib see tunnis läbi lasta
1000 täies varustuses punasõdurit.
Samuti on võimalik tunneli kaudu
Lõuna-Korea liinide taha toimeta^
dai maastikuautosid, kergekahu-reid,
raketlheitjald ja muud varus-
Organisatsiöoiii Järelvalve all,
kusjuures tuleb likvideerimisele
siõukogud© poliitiline, admlnistra^
giivne Jä politsei aparatuur ping
vene rahvusest sõjaivägi tõmma­takse
välja- mendelt ierritoorlumi-
.see resolutsioon m kahtlemata
väga kaugeleulatuv Ja erineb tun­duvalt
nendek tagasihoidlikest! lemiasi
Wtustest, imida; on tehtud • Balti *
selle kalevi
seekord ei ole seda' Siiski, nii liht­ne
Ja kerge teha, kuna umbes sa­mal
ajal laialdstöelt levitatava re-soiutsiooni
üleandmisega oh New
Yorgis kavandamisel ka suure­mad
demonstralsloon-roiigkäigud
Ja pressikonverents; mis peaksid
ämama laialdasemalt tähelepaiiiii
ning viima N . LüdE koloniaalim­peeriumi
probleemid siinse mand­ri
massimeediatesse..^ v i - - : ;:
.;Seda aktsiooni tuleb kahtlema»
ta hhmata kui suurt sammu eda^
sl meie stagneerunud vabadus­võitluse
elustamiseks. Kui meie
iegutsem© liki^, $1^ ei võta keegi
meie nõrka häält kuulda, kuid
teiste irahvusgmppidega k
jõudude koondamtseL yõime
Oma vabadusvõitluses tulevikus
TrüMyalmis •: 'romaan : „Vähi-halgla",
mille avaldanüst oli
soovitanud Moskva kirjasiike-
; samuti keelu alla. ' ;
Nende väämäihete Ja eestkätt
tseinsuffi vastu iprotesti avaldami­seks
fcasutas Solzhenltsõn ära
mEüfauus toimunud-neljasndat Ä
kogude iüiliidulist ikirja!ni&8 kong­ressi,
müle presiidimnile, liikmeile
j'a kiiijaindiusfc aj^alehtede ning
ajaikirjade toimetustele ta saatis
avaliteu kirja, paludes Ifocmgs^siit
kaitset tenm yaeinamise vastu liing
kirjeldades ilcsükasijallselt tesma
vfasfcu ette -võetud samme.
iSolahehitsiõinile saabus rohkem
kui sajalt kosigressilükmelt poole-ijioiuavaidusi
(84 MeiktiiVBe kir­ja
näol ja 15 i s M IM läkituid
Selline reageerimine oli ootama­tult
ulatuslik, arvesse võttes, et
tsensuuril oli ikiorda läinud umbes
kolmandiklku Solzhenit^ni poolt
välja-saaidietud Mrj^ade^t komü-dada.:'
Solzhenitsonil ei olnud mingit
kõrget arvamist Kirjiaaiike Liidu
sekretariaadi isiklikust koossei-sust,
mis koosnes ligi pooltosinast
bürooseikretärist ning lokaalsete
osajkondade sekretäridest, kokku
.42, mget.v,y
••Need oid tema- arusaamise Jä^
reie vähemandekad amethlku-
: tüübid-Ja trand rligivõimis käsi-
Jased. '
Ka vä3iemusrahvaste liiduvaba­riikide
suhtes iiäib tal valitsevat
sama hinnang, väljaarvatud Bfeil-tikum,.
mille vastu tal näib valit­sevat
eriline sümpaatia.. Juba
kongressäe saadetud kirja puiiul
märgib ta, et kiri oleiks tulnud
aegsasti saata ka kõikidesse lüdu-vabariikidesse,
kuid et vähendada
vastulöögi organiseedniise võimar
!i;si, piiras ta kirja väljastamise
aja viiele viimasele koiigressipäe-vale.
Ta tunnistab, et ta töötas
fcaua aadressnimssstiku kallal,
kaaludes iga nime. 1^ sooyis,' et
kiri ei satuks ipaihimat© sulide
ja äiraiandjate 'kätesse, kuid et
mitte kahjiustada õigeid vällijava-lituid,
oli ta silmakiiPjaks sunni­tud
kaasa võtma ka tegeÜJÄeid
ja pugejaid. Ta anialnib, et ta loo­tused
saada abi rahvuslikelt mi~
noriteetidelt, varisesid õige varsti
ja et tal ei õnnestunud leida siealt
aitavat katt ega teatavaid
Koos oli .umbes kolmkümmend tust. Kogu tüimel on umbes 1 müU
seki^tanaacüli^. Ainult m õ ^ pikkune ja umbes 1400 jalga sei­gad
tipud, nagu näit; Sblohl^
puudusid, kes arvatavad
osavõttu enda vääriikusele mitte­sobivaks.
Koosolek, mis toimus K. A. Fe-dini
juhatusel ja kestis Ö tundi
(ikella i3-st kuni 18-ni)y sujus üld­joontes
nii nagu Solzäienitsõn oli
ette arvestanud. Tema võrdlemisi
täpne protokoll leidub siinnime-tatud
teose lisana nr. 4.
nud ainsatki märki näha, et te­ma
kirjal kohgressilö oleks oi-ffiud
mingeid Järeldusi, saatis
Solzhenltsõn Kirjanike Mdu
uue Idrja,
davad kindlale seisukohale jõud-nund
valijatest 42 protsenti kon­servatiive,
kuna liberaalidele, an-laalj
•oma.-betuse-JS?^ j
Kanadas äsja kor- pnoteenti vajlijatest. Teistel© pai^>
• raldatud GäHupi :ringk^ teidefe lubasid h ^ a d a 4 profc-on
konservatiivide partei senti otsusde jöu&ud valijatest;
populaarsus: viimase kuu kestel Ringküsimus kinnitäs^^^^^^Ä^^ et
veelgi tõusnud, kuna liberaalid© [32 prote valijatest ei ob veel
elab üle iaiiguseperiooda. idndlale sÄkohaäe asuh^ mil-
-iisele
Rangeimaks süüdistuseks loeti
ta sidemed välismaadega ning
välismaadel temale. avaldatud
Kui SoilzhenitsSn 22. septembril
kutsekorras tuli Kirjanike Lüdu
majasse, mis asus endise vürst
Rostovi villas Povanstoaja tänor
vai, et hellitanud ta mingeid ülus-sioone
tulemuste suihtes;
; mis teatud miõttes ikandis ultimaa­tumi
iseloomu. Ta juhtis tähele­panu
asijaolule, et ilmumistakistu-se
tõttu on ta (romaanist ,;väin-häigla^*
N. liidus ringlemas vä^
hemalt sadajkoiid masinal ümber
®J^s^i^ari, mistot^^^
puudub võimalus takistada
sattumist välismaadele.
Kui ,;V^iMigia*'^^^^
dümaal ei vtõimaÄta, kannab ka
lüdti sekrsfcariaat vastutust selle
võimaliku iimiumise eest välis-niaaäel.
TapaMs Kirjanike Liidu
" s M s k i iroiks
Tundes häs^ oma
Jäte mõttekäike, oM ta juba päev
varem paljundanud masinal
valmis oma vastused temale
te
Lisaks seadis ta to mmie-reeritud
.paberilehed
protokolli kirjutamiseks. -
Selgus, et ettevalmistused jpol-nud
asjatud. Ettenähtud kellaajal
koosolekuruumi saaibudes näih-tus,
et seal oli juba vähemalt paa-ritunniline
ettevalmistav nõupida-niin.
© toimunud^ järeldades läppu­nud
õhust, tühjaks joodud, tee­klaasidest
ja täiskuhjunud tühia-
See pole ka imekspandav, kui
meeles pidada, et hiljem nimetati
ka ta Nobeli auhinda „Juüdase
seekleiks".' Selle asemel, et anda
kaitset ema lükmele, käsitles Kir­janike
Lüt Solzihenitsõni kui oma."
kodumaa äiraandjat.
Väihemfusrähyuste kohta
seies mängus kirjutab Solzhenit-sõn
sõnasõnalt 'järgmist: „Ja
siis järgneb rahimsllke vähenfiuste
kompanii (Abdumomounov, Ker-babaahev,
Jashen, Sharipov):
liende lüduvabariikides haritakse
uudismaid jä ehitataks© paise —
mida teeh aga
milline Solzhenitsõn? MÖcs kinju-tab
ta pidevalt kiannatustest kui
meie kirjutame ainult rõõmust?
Ja kui palju neid on! Ses ei näi
lõpipevatifci!
Need: on. aimslt baltinmalased,
kes istuvad seal Ja vaikivad
langetatud peadega.
Nad näevad oma, shanssl möödu­mas.
Kindlad marsisammud ei
lõpe, kätteõpitud fraase ei feat-feestata.
Vaeailane on täitnud iko^
gu võitlusvälja, ikogu maa, kogu
õhul Lahinguväli on nende pä-
Alnuüiksiki Novaja Min süm­paatne
peatoimetaja; Tvardovski
üritas sellel ajaloolisel koosole­kul
paikkuda Solzhenitsõnile kait­set,
soovitades „Vähihaigla" väl-jiaandmist,
ent tulemiusteta. Mitte
palju hüjem tbimuski see, mida;
koosöleikul korduvalt mõista an­ti
— Solzhenitsõni kustutamine
liidu liikmeskonnast ning t ^a
pageptoitne maalt.
Lõuna-Korea võimusid ja Amee­rika
sõjaväe juhtkonda häirib eri­ti,
et keegi ei oska ütelda, kui
palju selliseid tunneleid võib olla
veel avastamata ja kommunistid
võivad neid edukalt kasutadai kui
nad asuvad Lõuna-Koread ründa-ma.
Ameeriklased sooritavad de-militäriseeritud
tsoonis pidevalt
katsepuurimisi, et avastada punas­te
salajasi sõjateid, kuid kommu­nistid
on ettevaatlikud ja ei reeda
oma kaevamistöid. Äsja avastatud
tunneli kohta saadi esialgset in­formatsiooni
ühelt ülejooksikult,
kuid tunneü asukoht t^hti kindlaks
alles pärast seda kui punaste inse­nerid
kasutasid tunneli puurimisel
kog;emata Uiga suurt lõhkeainete
laengut, mis purslniš välja ühest
ameeriklaste katsepimrimise aia-gttStv
Nii-siis — kommunistid ei pea
sõda mitte ainult nlaa ja vee peal,
vee all jä õhus vaid on tungmud
oma vastaste hävitaniiseks ka sü­gavale
maa alla. Tunnelite kaeva­mine
vastase tkgipunktide ja Mnd-lustuste
alla ei ole uus võte, kuid
kommunistid on viinHd selle kunsti
Koreas täiuseni, täiendades sellega
sõjapidamise tehnikat uute võte-
Paljud vanema generatsiooni Inn^
mesed mäletavad Eestis korralda­tud
suurtel võimlemispidustustel
Ernst Idla abilist Emmy Tõket,
kes energilisena ja sädelevana ai­tas
neid pidustusi ikorraldada. Em­my
Tõke perekonnanimi on abi­ellumise
tõttu nüüd Bellwood ja ta
elab Uus-Meremaal, kuid ta OBB
jäänud oma kutsumusele truuks
ning pn vünud moodsa riitmilise
naisvõimlemise ka oma uude ko-dukohta,
kiis ta sedä^ arendab ja
populariseerib.
Äsja vübis Emmy Tõke-Bell-wood
oma kolme naisvõunlejaga
Torontos, kus ta kasvandikud näi­tasid
sümapaistvaidi võimeid ja
head kooli kuigi nad ei tulnud tu­gevas
konkurentsis esikohtadele.
Emmy Tõke-Bellwood On oma
võimlejatega sageli temud pikki
Sl..
VALVEA
; 18. ja 19. nov. on va
A. Mae. teL 493-7231.
: 25. ja 26. nov. on vai
R. Pahapül, tel. 921-771
Kiidusõnod
Neeme Järvili
STOKHOLM
Kontsertmajas juhata^
8. oktoobri õhtul
tatserti, mille kavas|
viiulikontsert ja Shc
sümfooaia, eesti
olev dirigent Neemi
1937).
Svenska Dagbladet
arvustaja kirjutab
Ml •
„Solisti pehmust tc
lalisdirigent Neeme
kis viiulite kiüisära
saazhides üle bassikc
vee rõhutada rohkel
kui üsna kareda gra|
mis leidub Sibeliusf
mas.
Neeme Järvi kohta!
kontserdiprogrammis:
„Ta on eestlane; su
ja saanud oma esimej
oma vennalt, kes jubs
õppinud Leningradi
riumis. Ta esimene m\
„Carmeni" puhul, mic
Kirovi teatris Lei
ta rakendatud suurem!
sümfooniaorkestrite ji
dus. Oma noorusest h
: 1963 ^Estonia" teatri
dio sümfooniaorkestri 1
Aasta varem oli ta as
linna kammerorkestri,
gendina on ta saavutj
menu nutte üksi Ida-^EJ
des vaid ka Rootsis,
lismaal, Mehhikos, UI
das ja mujal." f
Kontsetrt anti edasi
Neenie J&Tvi esinebl
dioorisestri durigendii
korral kontsertidel 14.|
ruarU. Siis esitatakse
hirm 5. sümfoonia ja
Arvo I^rtüt.
Komnientaorii
lAlgUslk.2]
maikasid Euroopasse 1
mandritele ning äsjanj
Torontosse oli ahiult
tema pikkadest reisib
oma käikudel ei tule
ainult võimlemisjuhh
Tahvusvaheiise kohtunj
Valgepäine Emmy|
wood ei ole kaotanud
endisest huumorist ja|
susest nmg tema ener^
vad olevat küllaldase
gelise töö pikemaajal
]iniseks.„Ma elan nü<
oigenuni saarel — kusj
iiit immest ja 60 müjoi
Te võite ise arvata,
see on", mulieleb Ei
BeUwood.
Ja siis jutustab ta, e|
maal elab vaid vähesel
lasi, kuna ainult üksil
suurte merede taha äj
Võimlemine on olnud
võimlemise pppidaris<
arendamist on ta jatkai
Meremaal. Ajaku-janil
sele, kas praegune või^
mine, kus esinevad a|
ettevalmistusega üksil
ei ole kõrvalekaldumid
tud: rütmilisest masse]
naisvõimlemisest ja se|
telest, saime vastusel
misega on nagu palj
spordialadega. Suured
jutavad ühte või teistj
kuid tippude hulka võij
sevad ainult vähesed|
võimlemme ei kujune
müisele moodsale kehal
lemisele konkurendiks j|
võivad omaette eksist(
Emmy Tõke-Bellwooi
ja tööd jälgides jääb
tada, et eestlannadel o|
selliselt energiat, teadmj
sl moodsa naisvõimlei
seks kõüddesse maaibnj