Vaba eestlane , November 16, 1978

              omi library 55355
•Gen,Ac(raisitions Seo.tioa I
®
EBSS>
SeeonO dass mall
''a-ons! Library
ILMUB
IGAL itEISIP^VÄL
JA NELJAPASVAL
m. 85 (25^8) XXVII aastakäik Neljapäeval, 16. novembril m - ^^ftörsflay, November IS, Üksiknunbri hind 49 cen&S
a nr no
TEHERAN— Iraani uus sõjaväeline valitsus oa rakendaiiud erakorralised ranged m
praeguse kaose lõpetamiseks ning streikivate õlitõöliste tööle rakendamiseks. Valitsus ähvardab val­landada
kõik streikivad õHtööHsed kiu streiki, mis halvab kogu riigi majanduselu.
Sõjavadiae valitsus-onlühtlasi lasknud arreteerida Iraani opositsiooiai juM 74-aastase dr. Karim Sa©J©-.
M, kes pidevalt on nõudnud shaMai lahkumist ©ma troonilt.'
Sõjavä«li^ vaütsus© s?angete telt ja välismaa efespertidelt.
feorraldiiste tuleniiisena on elu
Iraanis muiatüniid nõiinaalse-maiks—
äarfd on avatud ja paljud
tööl!s«i ja • teenistujad on^^^^1^
md streigi ja siirdunud tööde.
Oma töökohtadele om tagasi
t u l n u d ^ paljud õ M^
t ö ö l i ^ kuid õl! produktsioon
ei oie ikkagi veel tõusnud mt-maallseae
tasemele,
vaatamata seUele,:^ tööle haka­nud
töölised saavsvd abi sõduri-
Välisimaalt saabunud õaitöölist©
ja öksi)ertide yiastu on vüm^I
ojal alÄaiud j aktsioone i i e n^
himiutajrriisöks ja Iraaiüst laihku-ma
aindimisete. ölitööstüste
piinkondades cei' levitatud lend­lehti,-
läster kiiresti Iraanist laiikuda,
kuna Iraani jäämisel-on nende
elud. hädaohus.: •-
Maalt laliikumisö tahtsüjaiks on an­tud
1. detsember.
õUväljadel töötavatest välismaar
l a š t ^ on ameeriildased; ikss mair
hivad, ©t nad ei lase endid sellis-fest
Mrwir^^ hiiTOutääa; Pal­jud
ameeriklased Ä , siiski saat­nud
õditöÄse
onm pere&onnad. /
Iraani ,®itöostuses^ön.
tud ka 2000 kanadalast, kellede
'kureks evakueerimiseks vaja­duse
korral on -Ear
konnas tehtud ettevalmistusi.
/Of
president Anwar Sadat/malnis pessImistSikiiilt, et Hisraeli ja Egiptus© va^.
helised rähuläbirääkimlsed on jõudnud pöördepunktile. President Mnnltas, et ta saadab Egiptuse
^epresidendi HosnI Mubareki Washingtoni uute Egiptuse ettepanekutega, kus Egiptuse nünlmi
seks nõudmiseks on, et Iisrael annaks koos Siinai aladega Egiptusel® tagasi ka Ga^a tsooni.
Egiptuse presidendi kommen-ts^
aridetst Võib järeldada,, et E g ^
tuss ja Iisraeli vahelised läbiräär
ksmised on jõudnud väga kriiti-
I t e s e faasi mida alla üaüpsut^
ka t J t e i M president Oar-
•ter,;:-'---:z^'./ .-^
Iisrael on asunud fseisuikphale, et_ Egiptuse seisukohale on and-
Egiptuse-Iis-raeii ralhu pn omaette
küslmiis ja seda tuleb lahus hoida
Jordani läänekalda, Gaza tsooni,
Jeruusalemma ja Golani kõrgus-
John Sewell Toranf®
nyeks linnõpeaks
lk)ironto uueks linnapead vali­ti
37-aastane John Sewell, kes mi
endale toetuse peamiselt kesklin­nas
ja linna j)õhjapoolsetes os®r.
des. Kui mõnede valimispiunktid©.
tagajärjed olid veel selgumata,
oli tJohn Sewea^il 71.700 ja tiisete
kohale tulnud Tony OTDonohueg
62.022 häält. Kolmandale kohale
tuli Pavid Smijh, kellde anti
44.970 häält. John Sewell oli šenir
;untud pahtoiKH)lsete; vaadetega •
llnnanõuiiikuna, ikuid
ajakirjandus andis talle valmis-kaimpaiania
ajal tugeva toetuse.
Uus jinimpea.naäinis^ et üheks tö- V
ina esimeseks ülesandeks on hoo­litseda
selle eest, kuidas lahti saa.
da praegusest l^etro Toronto lin­napeast.
Paul. Godlrey'st.
yoa:ki linnaosas oli üllatuseiki
38-jaastase naissoost linnaniõuniku
Gayle CShmtie valimine linna-peaikš.
yiallm üllatava
tulemuse kä Scarbprpughi lirnia-o
®as, kuna linnapeaks valiti 70-
aiastane Gus Harris. -
pühapäeval tähistas .T. E. Baptisti
nima liikme Liisa Lompi 100. siinnipäeva. Pildil sünnipäevalaps
esimene paremalt, kes on hea tervise juures, tordilfküünlaid pu­humas,
tema keirvai tütar tordiga^ Äo: Ilme liUevaa:®
9B
81
on valvel
eestlaskonna üldhuvide eest
ja arvar
tedne oleks suureks väils^
Egiptus M Ümseit oodamKi
melilt Jorda^ jõe läänekalda
Gaza t^Kmi 'küsimuste l^endar
miseks kontsessioone, kuid Iis­rael
on selle asemel muutnud
cfflaa hoiaku veelgi imigemaks
nmg on hakanud oma aÄuiaid
nmdes piirkondades laiendania.
Camp Dajvidi kokkuleoppe erine­vad
tõlgendamised on: tÄinud
llmsdt ^llest, et kokkulepe oli
fikseeritud IHdsõnaliselt ja M i k
Waiiid olid jä^u^
Neid detaSe lakkavadnüM
mõlexi^ pooled tõlgendama
oma huvidest lähtudes ning sel­le
tulemusena
matult lahkhelid.
tikkude küSBmixs^t^^ tes tuleb rahuläbirpkimistel par
kimiifcab, et need fcü^lmuB^ on [lestiina araablaste kühmus ühel
üksteisega seotud nsng neid tuleb või teisel vifeil lahendada j®, neile
nende-õigused tasastadaf^ ^ KUALA L t f M P m -~ Malals^ valitsus aima maandüsmisluba 2500-le vietnami põgeirikule, to
s ^ i Ä v a Ä ^a;Viletsal, va Malaisia. r a i m i M^
j i d ega vett n l n g ^ l ^ ja lätisfeCt Ä v ^
4URud Kahvaste Orgaiiisatsiooiü kohape^
H j laii^ia valitsuse poole pogeiallke abistamiseks ja msaSe laitoiseks
äraootavale.seisukohale.'
m
WÄSHINGfON—; Ühendatud Balü Ameerika Komitee ^m-
Mhgtonis on saanud lähemaid andmeid Rootsist turistina Tallin­na
ja Riiga läinud lätlase I^imons Nledre kohtuprotsessi kohta,
mis lõppes hUjuti kaebealuse kümneks aastaks smmitööle mõlst-s.
5l-aastast LaimÖnis.Niedret, kes pn Rootsi kodanik,'
T^rvK r U - '310BLOC)RST.WEST '
I / TORONTO/ M5S1W4
Sissekäjk: Madison Avenue — Spadina jaam
i ,, - .. 'i
süüdistati spioneerimises, kuid kogutud informatsiooni põhjal
panid nõukogude võimud talle tõenäoliselt pahaks antikommu­nistlikku
propagandat, kun^ oM varematel reiside! Lätti.
BB
Niedre saabus möödunud juu­nis
suurema j turistide gmpiga
Rootsist M i n n a . 6. juunil kadus
ta onüstülselt n ^ alles 23. juunil
teatasid venelased Rootsi saat­konnale,
et Niedre on airreteOT^
tud ja-vüdud Riiga.
- Teda käis iEüa vanglas M
mas pootsi konsul Leningrad
Alf Eoss, kes 'hoolitses ka selle
eest, et suhkruhaiguse aM kan­natavale
Nieldrele anti vajklikke
AE Ross mainib, et koh-
: tuotsusest ei selgUj kelle kasuks
Laimonis Niedre spioneeris.
Rootsi nimi ei kerkinud kohtuot­suses
esile, samuti ei märgitud)
keUele siüid
Ipmiatsioon ediasi andis. Arvatak­se,
et kogu protsessi eesmärgiks
on kodmnaid külastažvaM b^
tõsiselt hoiatada, e t nad oma te­gevust
ja sammusid kodumaade
Malaisia vöimiud kahtlixstavad^
et põgenikelaeva organiseerija­teks
öii Hong Kongi ärimehed,
kes teenivad põgenikelt suuri
šumnmsid nende vabadusesse ai­tamisel.'
: Arvatakse, et siin on tegemist
sume 5 miljoni dollarilise äri­lise
tehinguga, niille oma viima-sest
varanatukesest välja pea­vad
maksma põgenikud.
Mõningate andmete kohaselt
nõuavad Hong-Kongi spekulai]^
did igailt piõgÄult 200O dollari
väärtuses kulda nende ületooani-
.se.eest.
Älaisia; valitsus on nõudnud
laeva lahkumist Malaisia vetest.
kuid põgenikud ei alistu valitsuse
nõudmistele. Mõningat© andmete
kohaselt on grupp põgenikke la©-
va kapteni vangistanud ning see
ei ole enam olukorra perömees,
kuna teiste andmete kohaselt
on sabotöörid laeva masinaid
vigastanud j a laev ei ole enam
võimeline; lükuma. :
PõgMse kohta on l a s ^
du igasuguseid 'kuuldusi. Pahem­poolsetest
ringkondadest tembel­datakse
nad omaaogseteiks imxsta-börsitegelastefcs,
kes põgenevad
nüüd konnnunistliku rezhümi
eest. Ä k k i laeva kapto mainib,
et põgenike pealevõtmisel ei ol­nud
tal eime mingisuguseid kpk-iculeppeid,
on Malaisia võimudele
jäänud arusaamatuks
kuidas võis nii palju inimesi
ühel ja samal ajal koguneda
iihele Vietnami saarele, kust
laev võttis pardale oma reisijad.
MaJäisiasse.on saab^
20.000 vietaanü põgenikku, nen­dest
10.000 viimase kuu jooksu!.
Malaisia valitsus suhtub põgeni-k^
se kui illegaalsetesse immi-grantidesse.
V
Kõne: prof. HEINO
: ,;Eestlaste osavõtt
TIINA M T T : - : : , ^
: A K Ä B E E M I L I N E KODU
.TARTUS I N S T I T U UT
Niedife protsess algas-24. ck^
toobril ning see toimiis kinniste
uste taga. Rootsi konsulit hjbati
protsessile ainult otsa:^ väljakuu­lutamise
moirimdilrkus selgus, et
l^iedret süüdi^ati I4t^^^
seadustiku par. 60 põhjal, mis kä­sitab
^ionaazhi. Samal ajal Lai­monis
Niedrdga mõisteti 12 aas-
1;afe ;;{Äiibc)!e kbhalik^ • ^
Janis ®kudra;(^
ma p^agrahyi alusel^^ k ^
mis^ Medi^^/Venela^
tel. pn .-.mõlemad,:. - .M
,,süü*^ omäkslwtnud .
"tontos yübiš külÄigül
asuva Eesti Rahvusniõür
esimees Eesti sotsialistlto
tegelane Johannes Mü
son. Johannes Mihkelsm^^^^^^Ä
Vancouvsris sotsialistide parteide
l^emaailnisel konverentsil,' kus ta
:esindas:ka teisi -Balti'.riike: 'ning
esitas i^ohitsiooni nende riikide
õiguste taastamiseks, Itomtos
oli J. Mihkäsonil kokkusaamisi
ka siinsete organisabsipomde juh­tidega
Ä g ta esines loenguga
CHICAGO — Terve rida Ühend­riikide
suurpankäsid on otsusta-1 WASHINGTON —
nud tõsta oma laenuintresse vee- tsiviilkaitse direktor Bardyl Tira-raald
protsendi võrra, viies intres- na kinnitab» et tuumasõja rünnaku
simäärad l i protsendüe. 11-prot- puhul saab Ameerikas surma üle
sendilised iritr^simääräd on ette
nähtud kõige, parematele j a kind­lamatele
laenajatele, kuna teistele
laenajatele on intressimäärad
veelgi kõrgemad. Kanada Riigi­pank
tõstis hiljuti oma intressi-Ä
r a ; laenudelt teataivasti 10.75
iP^sendlle ning samuti oli Känar
da valitsus sunnitud tõstma ka
Oasmda Savings boridideat saaxia-vat
intressi 9,5 protsendüe, et
ni^ta' neM. öst1®tele':atraktilvse-tüvse
sadestuse eest. Tsiviükait&B
võimud feaikuleerwad, et tuuma­rünnaku
puhul jääb ühendrii|!:ide
praegusest 220 miljonilisest elanik­konnast
ellu ainult 90 miljonit ini­mest,
ühendriüjide valitsus kulu­tab
praegu 90 miljonit dollarit aas­tas
tsiviilkaitse^ kuid asjatund­jate
arvates tuleks seda summat
suurendada kahe miljardi dollarile
Planikest, kuna ühendriiki^! aastas kui ühendridgid tahaksid
des ei ole pandud vajalikku rõhku 'rakendada suuiiinnade evakueeri-ajakohaste
varjendite ehitamisele, miseks samasuguseid; plaane nagu
mis kaitseksid elanikke radioak- saed on (kavandatud N. Liidus;
Abistamiskomitee aris Eesti Majas äri lahtioleku aegadel*
; ^ EESTI" ABISiMISKOÄTO
Ja eelmüü]^ Eeslil
Abistamiskomitee äris ja ' Ä e E
ia; swasusus ii^r-"* Päevad Kanadas
r täiskasvanud$3^0, ^P^e^^^ U
StEEODtBaiEBZI]
pühap., 26i nov. 12—8 pJ. Tartu College'l§
^ MAALID GEAÄFIM1^ TEKSTI^^
; KERÄAmKÄ--|^:;F^
Külalisena RUDOLF SAARING Argentihiast — Sknlptuurld
Loengud 22.—24. novembriii
foötele Vaska •
«JAMMSAAIIE J Ä
kell 7.30 Tartu College'is, neljapäeval ,>EestlKodas'S
r^dä Eesti TMeiidaskeskkoolis.
EESTI KUNSTmE KESKUSE KiRJANDUSSEKTSIÖON