Vaba eestlane , November 16, 1978

              mm ^ ^ ^ ^
« » « g O
AIRES r~
suuiölss üBatuseikis vöiteicl sae­te^,
meeätoida^ vahelise
iQlbviusvaihel^ mialeolümpia mi-g
a r l a ^ , dces Itulid esikohale 3f7
puiiktiga., kuna N. Liidu meös-koiiKi
pidi leppima teis© koiiaga,
saavutades 36 pinkti. Kolmanda
U i a saaivutasid õmeso^
Iceltedel oli 35 .ptHÜkti. N. Liidiii
meKifeo(nd m. domii^eeirinud male-olümpiat
1952. sas(tast saadik, imil
vmelased^^^^^^e^^
oma maletajatega Ävusvfeliellsfi!-,
!e areenile.
35,03 noorte võistlusel teisel kohal.
. Noorte sprindis ja 50-ringilises gru­pisõidus
aga sai ta ametiüMiagute
üleliiduliste meistrivõistluste kuld­medali.
Veikko Kulsko võitis sa­mas
sõidi.
de karikavõistluste viimasel ©tapil
Bulgaarias saavutas „Eastem"-
klassis esikoha ncor Tallinna või­dusõitja
Toomas Napa. Karika­võistluste
viie etapi kokkuvõttes
oli ta oma Mässis teine.,Ta oli
osaline ka N. Üid^
meeskoMikus võidus.
Lüdu ulatus^a j
meistrivõistiustel saavutas Aavo
Pikkuus |ni|tmepäovasõidüs kaks
<Btapivõitu ning teenis selliega
stabiilsema sõitja auhinna. Meda-
Jivöidust , i440-kilomeetrllisel dis­tantsil
jäi ta aga kuuendale koihale.
•Põlva.ja: ¥õru tmlel .peeti.ok-töori
keskpaigu %. l i i d i i autorallir
meistrivõistluste viimane etapp
lÄiustatud auMe Msfesis. T a lM
sed Vallp Soots ja Toomas Putmar
ker tulid kokkuvõttes teiseks.
Liidu vabariikidest" dii parim^
Eesti..-;
L. Wahtras — LStTaMsss
Eim Nõu — VasiaveU
Asma Ahmlitova — Marie Uader <-» IsMism 3.^
H. Midielson —
H. BAichelson Eeaü r@M
Eduard Krants — Lasielütlased
Laaman —
50 km käimise meistrivõistlusel
tuli Eesti meistriks Rakvere sport­lane
Arvo Orupõld^ ajaga 4.26:18,6.
Ta on 38-aastanei :
Groznõis peetud N. Liidu vee-mootorspordimeistrivõistlustel
saa­vutasid
eesti sportlased neli meda­lit:
hõbemedali sai tartlane Niko­lai
Põyvat, pronksmedalid tallin­lane
Lembit Äaslav-l^aasik, tartla-
Mart Taiiiei. ja Hans Vissor.:
^eptembris Tashkendis jtöet^
W Lüdu ulatusega koolinoorte
spartakiaadil saavutas kettaheites
17-aastane Lea Vahte;* hõbemeda­li.
Tagasi Tallinna jõudes uuendas
^ Eesti noorterekordit ja viis selle
4a38-Ie. Sasaai Vvõis^
Helgi ^»arts ketast 59.20.
Riias peetud võistlustel saavutas
tänavuse hooaja tipjitulemuse 20
km käimises Mart Järviste Matla"
Järvelt, aeg ,1,3149,6., ' ,
N. L i i i i jalgratturite trekivõist-
Mstel Tbilisis putitas 15-aastane
Tõnu Teesalu Eesti rekordi 500 m
sõidus padgaMardist, ja oli ajaga
aja krossivoistiustega, mis
inna lähedal Piritat. Lahtisel
meistrivõistlusel oil parimaks Aa­vo
.Põikread: • 4. • Paljukordne;.eesti
minister, 7. Kehaosa, 9. Tuntud
prantsuse fihnitäht,- 11; Auaste
Eesti• mereväes',•i2'.....japojad
postojevski teos, 13v Kartus, 14,
Ringküsimus, 16, Front, 17: E.V.
S T C m i ^ Hüjutl toimus
Eabi Laretei kontsert St<>khohnis
Kontserthoone [Gmnewaldi-^aaliSj
13. oktoobril
sümiipäeva tagasihoidlik töömees
Mart Pert, kes oma pikast elueast
on 60 aastat tegelenud kunsti t ^
nimisega. 1915. a. alustas ta õp­pimist
Tallinnas Pikas tänavas te­gevust
alustanud Kumttööstusk(K>»
sõjavägede
voolav, 20. Osa korterist, 23. Eesti
klaverikunstniku eesnimi, 26. Eest­lasest
II maaümasõja kangelane,
29. Jõgi Lääne-Euroopäs, 30. Tal­vine
sõiduk, 31. Lääge, 32. Muinas­looline
hiiglane, 33. Selektsioon,
34. Vankri osa.
Püstread: i . Muistse Euroopa
rahva liige, 2. Praegu tulipunktis
olev riigimees, 3. Teatud heli, 4.
Veo- ja sõiduloom, 5. Näokate, 6.
Istevann, 8. Lihapood, 10. Tuntud
teadlane Tartus 19Ž sajandil, 13.
mida kriitikud väga hiügavaks hm- , ta pinginaabriks õli
dasid, nimetades seda fantastilir Ediiard Viiralt. Tema erialaks sai
seU Maveriõhtuks. ö e ^ h a ^ g ^ j ^ ^ j^^i. a.^^1^^ ta
dakse,^et ,,vaga kogenud^kunstnikL^^^
Laretei on ptost aastakünmete- iujundusega, oUes 1923. aastast ka
pikkust kontsertreerimist kohanud
uuelaadilise MaLverimuusikaga,
nais on sundinud teda ennast otsi­ma
uut teed nii iseenda kui kä sel­le
instrumendi juui-de, mida ta
tundis nii hästi. Ja see uus müusi^
ka — ameeriklase Georg Crumb'i
,Ma!krokosmos I" ~ sundis teda
otsima uut tehnikat. Resultaadiks
oli see tähelepandav õhtu, kus to-sutati
häälekõvendajaga tugevda­tud
instrumenti, mis andis otse­kontakti
meeleolu, meditatsiooni ja
transsi^"\::
Liisaks kaasaa^ 49-aastase
Grumbi helitööle, esitas ta Cho-pini
muusikat originaalversioonis.
H. Kubu eragümnaasiumi joonis­tus-
ja käsitööõpetaja. Temsi lava­kujundustest
sai kõrge tumiustus§f
1924. a. loodud lavapilt näidendile
,>Maa^'. Hiljöm töötas ta Eesä Ha-riduslüdus
eeskätt mäarahvamaja-dele
lavakujundusliku tegevuse or­ganiseerijana.
Oma töö kõrval on
Ijhar 14. Eesti teatritegelane Kana­das
15. Vabrik, 19. Suur tugipost,
21. Naisenimi, ^ . Kuju Vanas Tes­tamendis,
24. Eektronarvuti, 25.
Nõuk. Vene diplomaat, 27. Innukas,
28. Looma kehaosad, 31. Vene me­henimi.
esines
teris, Virginias Döai SÄley trio
koosseisus ikontserdiga. Kontsert­saal
oli väljamüüdud.
RISTSÕNA NR. 97^
Põikread: 1. Tõrges, 5.
7. Reisima, 10. Vint, 11. Reas, 13.
Baas, 15. Sõrm, 17. Era, 18. T e ^
Žl. Luu^ 22. Raske, 23. 24.
Räbal, 25. Keila, 27. N^ik^ 30. Ute
31. Sünge, 34. Aaa, 35. KeU, 37. Ka­de,
38. Aasa, 40. Aiad; 42. Vastand,
43. Linask, 44. Laetud.
Püstread: 1. Tämber, 2.Gris, 3
Een, 4. Sitke, 5.; Kirev, 6. Ime, 7
Raas, 8. Sõmius, 10. Vaas, 12
mag. Jüri Täht Sõlm, 14. Aravete, lö.-Ruupiad, 18
õhtul Winches-lTeiias, 19. Rebin/^ Eüne, 25
Kukkel, 26: leia, 28. Laad, ^ . K a e ­tud,
32. Ürask, 33. Graal, 36.1
37.Kade, 39.SAS, 41. Ina.
Paul Laan Mõttelend — Pilte ja
Karin Saarsen — Lohengrüü lal taalne
Herbert Salu ~ utoopia ja fator^loog^
Triinu" üksilkmimbreid
A. Kubja — Kadunud kodud — malestns^si
A.Eubja — Palakesed
E. Uustalu ja R. Möora — tomepoisäS
426 lk. + M %. f o tM
Leho Lumiste — Alamuse Mäsm — biogma£i<
line jutustus kirjamk Oskar Lutsust
L. Luinistö — Atlandi aknal
L. Limiisfcslillad.kiilas.
Ä. Vomm Kištsõnad I
A. Vomm— Ristsõnad III
A. Vomm — Eistsõnad IH
A, VommBistsõuad W
Ants Vomm — Minu hing
K. Eerme —
S. Ekbaum — Ajatas' (luuletuskogu)
Aarand R(M@ '—jumalaga, Ears. ja Ermum
A. Eäbia vaim midd
Urve Karuks — lodakonduf (1uu!(&tusl:op)
H. Oja -~ Koputused eneses (luule^a^kogi)
— I ^ e t e purdel (^^^
— tolmnb Spomes?
Aarand B(MIS — Juntidelnningas Tail!
E.;Saiid®i^Mtüe üo minega -
mmm
11.-. • $5
2.50 13
IS
5.- ^ 40
3.^ m
3^ 33
85.
39
) 3.- 18
is
'
m
4^- •
M.
• IS
1 -
1.50
20
l m-
0.65
2.1C
EM
40
40
4d V i V V
20
:255 20
2.25 20 • m 20
40
'IM : 13
40
§0
30
5:^
m
40 m
m xm
m 25
14.- 90
4!0
gOXB
Qme Ivandi
I — (õpp8' Ja tööraaawat
e^kooUealist^ lastele vSrvitdi&is)
lugema n — Opp&> ja tööraamat
lastele #ffFÄtrt^Jt)
i eticiiidii'
Linn Alice Springs — Austraa- imidele", kes igavesest ajast iga-lia
südames, suurte kõrVealade 1 vesti oleks siin kestnud ja tulnud
ristumispunktis. Harjutamisest hingeks taas-Ä^^
proovin — kas annab tõlkida: Ali- Ja nõnda siis istub ta oma koe-ce
on kreeka keeli tMe ja raga siiia jõesängis ja maitseb vei-
,,springs", noh, nii et ni, sest see on ainuke, mis annab
„Tõe Allikad", ,,Springs of Truth" nagu mõtet ehile; valge asukas,
- kus oleks häraldahe nimi, ent ehitab naeruvä,^ suurte aken-kasmitte
liiga nõudlik selle pisi- dega eluhooneid, et „lasta sisse
kese kuigi halja ning hoolitset tu- loodust'', tema aga lööb klaasid
ristide keskuse puhul — mis tõde sisse, et ppseda loodusse välja;
nad siit kastet muruiappide ja roo- valge asukas sussitab tema moodi
side vahelt leiavad, omämaalased väljas ,,barbequed'', temale aga
14.
ürgekoloogiliie elutmmetusi mil­le
tääteust on ^ hakanud mõistma
ka valge inimene; liha kiiremini
vuhisefe oma tehnoloogilises
Mrg-taarel teabki kas suu­dab
ta koike sünteesida uueks, ta-sakaalustavaks
elutõeks? Kas hak­kab
ta tunnetama seda maailma
kui oma päriskodu v õ i j ä ä b k i ta
igatsema kuhugi ära ja
9
voi
— naeravad? Naeravad ehk kan-mbadkonnadki,
neidi sün sisemaal
leiduvat, söövad teisi omasugu*
seid ja naeravad rõõinsalt — lööb
pähe miöte, et järgnevalt l e ^^
otsejoones põhja, Kasuarina ran-i
t o l e , naabersaare. Uus Guinea
lounašerval, kus, küllap naeratab
magusas tiness must, ihupaljäs
feolbajäägergi^ puha|es palmilehte-del
seal kuski ligipääsmatus mäe-kism
külas ^ iss^ onu või millise
sugulase Ä v i t pealuu padjal
aing kaitseks kurjade vaimude
Yastu; nurgas^^ otsas kobar
det, ta;, meheau,: 3a
võimsuse märk; naeratab,
;eine unes, hõr^k maitse mahlaseist
inimkintsudest veel keelel, naise-laste
röõmus jutu^ kõrvus —
keiia pidu o l i . . . E i mõistaks t^ma
valget meest, kes siinmail jättis
lastud saagi niisanla roiskuma, ei
5tnud päidki, et oleks teistele näi­data;
kodumail ent matab tänase­ni
maha notitud vaenlased ning
kolpade asemel toanurka pültitab
turuplatsile kivist samba, mille otr
sa paneb iseenda kup,,... . me-
Muie silub korraks miiiugi huuli
sün onnis sedasi lamades ja mõel­des,
ent tõsinen ja tean, et siit
edasi võib hajuda tasakaal, või õi­gemini
huumor, Iffiiis aitab ära
võita elu vältimatuid õudusi...
Ja sestap otsustan ülejäänd päevil
siin mandrü — lihtšelt iinitte mida­gi
enam arutada ja naerda! Ent
pagan.;--mida.-või mille üle? /
nagu peamiselt on, ja kes see tõde paneb pahaks, kui ta
oma kanna kõrvalt ikka leiab, tö- toast eest õue tassib ja kas lage­de
mimakse kaugelt otsima... da taeva all tule üles teeb;
Ent mina tüün kaugelt j a mida ma asukas hädaldab moodsa aja iihä
näen?— Pood poes kinni, kirjuid kasvavate probleemide, kiiruse ja
kive, kalleid opaale, odavaid samu-Jpinge aJl tema oli rahul staatili-tij
omamaiseid topisbomi,' n ü l ^ aja ning ^useadustega ja teda
nist karukasukäis, seinavaipu, peetakse seetõttu ala-arenenuks,
köögirätte omamaiste motiividega mahajäänu
— Shyeitsis või Poolas valmistet, sama suur M valgelgi; jah, ta ei
sest seal on tööjõud odavam, vir- aretand ühtegi taim^' siin põUutai-näde
viisi vin^rist bumerange, meks, ei ainsat looniakoduloo-kõrgete
kaitsevõradega autosid, maks — ent ons seda teinud siis
sest kängurud, nood öised loomad, valge asukas? . ~ see on toonud
oska ei veel ette vaadata — ja to- oma tarbfe aina sisse, taimi ja
redaid värvitrükiseid sisemaalt loomi ja nõnda on üdini ohustet
parimad (foto) kxinstiteosed, inilli-^ muistne, kohanematu, halH'as
seid siinmail näiad — kustahes, flo^^^
kodudes või muuseumes'... Nii et Ent sajad-tuhanded aastad on ta
elueMset on väid kivid ja lotod ja siin evolutsiooni umbtänavas ometi'
ka — nood inimkobarad kuivas vastu osand j tuli
jõesängis sün-seal eükalüptoste kunagi Jäävalt, koer kaasas —• ja
a l l . . . Oleks nad paijadv shoko- kohanes ise — valge asukas pole
laad-pruunid, ei paneks neid tähe- sellega veel tänini, ^^1^
legi. Hüüd aga — kirevais sitsi vaid on otsind ja otsib aina välja
seelikuis-ja puuiviUaiÄtes, tundu-^
vad nad vöõraina omaenda ümb-l^a mõne tubli löögiga suudaks su-ruseš,
ja võõrana tundub nende
vahel välkuv veini-gaUongi, millele
nad n Ä i d oma hiiige, sest..;
kes ütleb, et ei stire see hmg nüüd
ihuga koos, kes ütfeb, et valge
ei 'teiEd" ©tsä • kõikidele
ja, ent oli vainisus, mis elas ja
suutis pärandada... nüüd? — im
lämd seegi ülendav tofeteaÄ^
et õhk, koopad, kaljud ja mäekur
rud on täis pisüsesi vaim-lapsi, kes
otsivad endale ise ema ning hak­kavad
neis elama-kasvama; nüüd
on tma, lihtne, maine, must
mees — ehi alustaja ja pole selles
midagi enam ülevat.,. ja üle­maist
. . . — aga ma lubasin enda­le
ju et mõtlen need viimased päe­vad
aina nalja-joonel - r - olgu —
noh: aga armastus on armastus ja
seks on seks ikka veel, lapsed või
mitte ja selle poolest on tema,
must mees, valgega just ühe puiga
kui mehedki paigale, ning sageli
ka kaamel — kui juhtus ees olema
nuidalaam — sest mudasse see
puhta- ja laiakabjaline loom juba
oma jalga ei pista, — nii et süs
tuli hobustel võtta üle koorem,
mis võis olla koguni pooletcmine.
Nüüd on ajad teised ja kaamelid
linna ääres farmis koos — tufisti-de
jaoks, kes aegajalt nende küü­rul
tiiru või paar võtavad. Võtsin
minagi - - j a tänasin südamest is­sandat,
et kaamel oli ikka oma.
emapiimagä üles kasvand, sest
k i i hädaolukorras ^ k s kaamel
kasvama lehmapikna peal, poleks
tal küüru teps ja miiest oleks mul
peal! — kuigi, sõdadest ja niaha- siis kümne küünega kinni hoida,
löömisest suurt ei pea ~ M b siis- j kui ta seda äkki hakkab traavi
ki veidi kibe mõte takkapihta... laskma, ja liikumini läheb hoobüt
Jah, nõnda arutan sim „Tõe Al-1 kahesuunaliseks s.t. jääb kaa-mada
üle ajaHOokeanide, ühelt
ajakontinendilt teisele! Ja mil­leks?
— tal 'oUd oma müüdid ja
lücail". ja küllap päris tõde pidi,
sest ka tõde näikse siin olevat kui­dagi
„ta^rpidine^'. Sügavust polr
nud tal siin esialgu küU muud, kui
avastet allika või vee-augu oma,
(„waterhole", nagu siin sedalaadi
väikseid veekogusid nimetatakse)
millele anti paiga esünese telegra­fisti
naise nimi, Alice, sest kogu
paiga ülestähendet ajdugu algas
1872 a. tetegraafi-jaamaga; umbes
kümme aastat hiljem tulid kaame­lid
siia südamaale — koos mõnin­gate
afganitega, keda jumalteäb
mis. pciütika alusel sisse lasti —
võibolla just nonde hindamatute
„feõrblaevade" pärast, keda vae­valt
sai asendada telegraaf, sest
kes teine kui afgan ise oleks osand
nendega ümber käia võtab tu­satujus
käe hammaste vahele,
nõksab kord oma pikka I W a --
ajalugu ja usk, rikas fdklöor, ta! ja on süs käeluu paigalt ära ning
austas vanemat põlve ega tõstnud mees ise teabkus eemal teises pai-
•-^Sas!:Nõnda;-a®a jäM^^
melü endal horisontaalseks, saab
aga ratsuril vertikaalseks, nü et
taas omaenda kahel jalal, kipud
veel tükk aega üles-alla hüppanaa
ja arutad, et jällegi, ori ka see asi
sün tagurpidi — sest kes oleks
võind arvata, et sün kängurute
kontkiendü kaamel sulle
mise-kunšti selgeks õpetab...!
Noh, kui kõik dn tagurpidi —'ol­gu
süs olla jama küsin f a ^
jalt, öt mis juhtuksi kui k a t ^ ^
paar lehma vasikat kaameli pü-maga
üles kasvatada, kas tuleb
küüruga? Ta hakkab laginal naer­ma,
tõsineb siis äkki ja leiab, et
„idicotne mõte*^ ning siaadab minu
poole kahtlustava pugu, ilma et
oleks proovinudki!^ Mina vean
oma pilgu aga taas teispoole tara,
kus kõigub nooruke, küüruta kaa­mel
— lehmapüma õnnetu ohver,
keda t e i s^ kaamelid põrnitsevad
pisut nagu umbusaldades...
m
m
m
Möödunud pül
tate Domino o
ku toonud ki
ti järgnes aU
Koor sisen^
puga, mis, asetati
altariruumi. Koor
serdiks uusi laulj
nud, eriti meesla
juuljeliesiiiemisel
gas ö2 lükmest 45
koori motto laulm
U. Kasemetsa „0;
armutiivad" ja R.
seikui hirv kisen
A. Läte ,,Enne su:
le", A. Toptmanl „
bi „01e ustav s
heliloojate tööd,
hästi eaitati.
Teisel poolel jö
Doniino koorijuihi
,,Jehoova koda",
h^dati Peetri ki
Betlem laulis L.
Maria" näidates
piöitana ta h ^ l o
D u i M l i „Gloria T i
tas koor ja H. Bet
Jäjrgnes P. Hayt
vas nüüd kuulutl
mist „Loomine",|
aistideks öUd Eh
Eämmeld ja Ha|
Koorüaulude 1
meditatsiooiiihetkell
duse õpetaja praost
muliku muusika
saövis, et Cantate
võiks vägevalt kösl|
dameisse kõikide
soovides selleics k(
hiie jiõudu ja tug
-Viimaseife palaks]
ja! Aamen!" G. F,
riumist «Juudas Mi
eriti võimsalt ja va)
ni punkti meeldival
ja usuvaimustusest
belücontserdüe. Koe
te meeslaiiljatega
häälerüihmades SUU1
lu ja suutis juul:
innukaina lauludes
na südamest süde
vat mõtjukust ja v£
QufeNsr.
1 5:
u "
• » -
lU RICHnON
r
lu
r b
.iVaba Eestlase"
talituse asukohi
TOIMETUS JA
avatud esmasj
reedeni keUa
Telefonid: toimeti
talitus
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro
Hannes Oja
Ktiulutusi^^y^^
nädala esimesse ajj
esmasp. homm. fa
nädala teise ajaleht
map. homm. kel
VABA EESTI
on tasuv ajalehe
leviku tõit
Kuulutuste hii
üks toll ühel veei
esiküljel -v.^
tagaküljel ^X,-
KUÜLÜTUSIV
• : VASTU:
}. Vaba Eestlase t
135 Tecumseth S
Telefon 364-7675
Postiaadress: Bc
Stn.C, Toronto 3
Talitus väljaspoo
Helmi Liivandi '
^. Mrs. Leida Mari
149 Bishop Äye.
Willowdale. Ont.
Tf:le ^fon: 223-G080